Oblikhappe klubi asutamine.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

   Mesinike kes kasutavad varroalesta hävitamiseks oblikhappe tilgutamist ja pritsimist võiks koondada ühisesse vestlusringi ning  moodustaksid omaette huvigrupi,kes seisaksid selle meetodi arendamise ning kaitse eest.

   Olen viimased kolm aastat kasutanud oblikhappe hilissügisest tilgutamist üks kord aastas ja mingit silmapaistvat kahju pole olnud märgata,rääkimata massilist hukkumist.Meetodi valisin ,sest seda soovitasid usaldatavad mesinikud.Sellepärast palun mesinikel.kes kasutavad oblikhappe pritsimist ja tilgutamist varroalesta hävitamisel,osaleda asutatava klubi ettevõtmistes.

    Soovin  koos teistega koostada pöördumise oblikhappe tootjate ja kasutajate korda organiseerivate valitsus-,teadus- ja haridusasutuste poole.Meie eest sõnavõtu õiguse võtnud programm,MTÜ-d , paruniteklubi ja kaasalööjad ei kajasta piisava täpsusega trgelikku olukorda.

   Mesinike pöördumise koostaks,oblikhappe tootjale AS Ingle,Põllumajandusministeeriumi  ja tema ametite, teadus- ja haridusasutuste,Ravimiameti jne. poole.

    Võitlus varroalestaga on kestnud üle 30 aasta  ja on kõike propageeritavat kasutatud.Pettumus ületas taluvus piiri,kui tuli üle elada resistentse varroalesta suur kahjustus.Siis sai valitud oblikhappe tilgutamise meetod,mis on ennast siiani ilma probleemideta õigustanud.Aja jooksul kogetu tekitab küsimusi,millele sooviks vastuseid.Siiani pakutavad loengud,surnud perede statistika ja varisenud varroa  lestade  lugemine,pole see,mis aitaks probleeme lahendada.

    Muutuste esilekutsumiseks esitan järgmisi ettepanekuid ja küsimusi.                                          

    1.Arvan ,et AS Ingle võiks taodelda oblikhappe kandmist varroatoosi lesta  (hävitamis) kahjustuse ravimis nimekirja.

    2.Tänase päevani pole saanud ammendavalt selget vastust mismood oblikhappe tilgutamisel või pritsimisel  jõuab toimaine varroa lestani ja hävitab lesta.

    3.Meetodi realiseerimisel hirmutatakse  üle liia valmistatud lahuse konsentratsiooni  ja tilgutatava kogusega kärjetänavasse.

    4.Väide ,et meetod ei  mõju kinnisele haudmele ei peaks tähendama ,et peresse toimetatud toimaine on koorumis ajaks oma  mõju kaotanud.

    5.Meetodi ohtlikus töötlejatele.

    6.Kas millalgi areneb  välja varroa lesta resistentsus  oblikhappe suhtes.

    7.Milline muutus toimub aja jooksul varroalesta  geeniga

   Nendele küsimustele vastuseid saavad anda katsetused mesilas ja uuringud laborites,mis kokkuvõtes võivad olla üsnagi kulukad.Minu kestev tõrje teostamine üks kord aastas on lootustandev .Olen nõus ohverdama mõned mesilaspered uuringuteks ja eksperimentideks oblikhappega.Mesila on avatud igale varroalestasuse tuvastajale.Isiklikult piirdun varroalestade otsinguga lesehaudmes.

    Head kaasalöömist.

  Mesinik teeb oma töö oblikhapet tilgutades ära igal juhul,kui selline valik on tehtud.Saadud tulemuse kirjeldamine ,uurimine,analüüs ja mesindussektorile teadustamine on see,mis toob kaasa märkimisväärseid kulusid.Kustkohalt neid võtta,kuidas neid saada,milliseid kulusid kaetakse.Võimalusi kaasfinantseeringuks uurides leidsin mõningad pakkumised millega tasuks tutvuda.Maaelu minister teatab,et teadussiirde levikut hakatakse toetama ja LEADER meetme alt kohaliku arengu strateegia väljatöötamist.Kes viitsib see tutvub,see oleks töömahukas alternatiiv sellele mida pakub Mesindusprogramm,EML ,Koostöökogu,Kutsekoda,ümarlauad ja kõik muu,sealhulgas rahvusvaheline võrgustik GOLOSS.

       FIE Mart Rannu

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

4-5 aasta pärast on jäänud

4-5 aasta pärast on jäänud tühjad tarud ja oblikhappe prits-siis saab tõsiselt keskenduda oblikhappe uurimisele ja mõjudele.

Katsejaam asutatakse Laitse ligidale Munalaskme külla...

Pronksmedal (100p.)

Alternatiivid?

Lammas kirjutas:
4-5 aasta pärast on jäänud tühjad tarud ja oblikhappe prits-siis saab tõsiselt keskenduda oblikhappe uurimisele ja mõjudele.

Aga millised on alternatiivid? Kasutada kõrgkeemiat ning tapa ennast ja teisi kes seda mett tarbivad. Jutud sellest, et müüdavad sünteetilised preparaadid on inimesele kui mee ja/või vaha tarbijale ohutud, kõlab sama rumalalt nagu jutt, et taimekaitsevahendid ei kahjusta mesilasi. Jah, ka oblikhappega võib tappa inimese, kuid sellisel juhul on see tagajärg ka üsna ruttu näha. Kõrgkeemiat kasutades võime 5 või 10 aasta pärast onkoloogiahaiglas lebades siis vaikselt selle üle mõtiskleda, miks me seal oleme.

Toetan kõiki mõtteid, mis kutsuvad üles kõrgkeemiast loobuma, kohtades, kus see on seotud inimese toiduga.

tundub lihtsalt..et olen

tundub lihtsalt..et olen ühele Heikile mesilasperesid müünud?-oli 2 tk?2 aastat tagasi?Tallinnast Kuusalu poole?

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kahjuks ei suutnud Lammas

Kahjuks ei suutnud Lammas alias Pajuharakas järjekordselt ennast vaos hoida ja tuli aktiivsete kasutajate seast eemaldada.

Pronksmedal (100p.)

Olen mesinduses täiesti

Olen mesinduses täiesti algaja. Alustasin alles sel kevadel, seega praktilised kogemused väga väikesed. Teoreetilises plaanis piirdub minu ettevalmistus kõigi eesti keeles viimase 30 aasta jooksul avaldatud (vanemaid teoseid pole kätte saanud) raamatute, mõne inglisekeelse raamatu, Bee Craft 2015 aasta numbrite ning arvukate veebisaitide lugemisega.

Olen sellel kevadel külastanud päris mitmeid kordi erinevates linnades ka mesindusprogrammi raames korraldatud infopäevi ning EPMÜ poolt korraldatud kursust algajatele. Lugedes nii seda foorumit, kui kohtudes teiste hobimesinikega nendel infopäevadel on jäänud mulje, et mesinike teoreetilised teadmised on väga kasinad. Sellele on viidanud ka P.Martverk oma 2010. a. avaldatud raamatus. Masendav, oli EPMÜ poolt korraldatud kursus, kus lektoril (teaduste kandidaat) puudus igasugune mesindusalane teoreetiline ettevalmistus. Praktiline kogemus oli tal muidugi olemas, kuid meie ainukese põllumajandusliku ülikooli poolt korraldataval kursuselt ootasin küll paremt taset.

Ühel infopäeval esines esmalt veterinaariaalase ettevalmistusega mesinik, kes rääkisin sünteetiliste mürkide kahjulikust mõjust inimesele, kuid sellele järgnevas ülesastumises võttis hobimesinukust lektro selle kokku mõtteavaldusega: "Paljugi mis räägitakse".

Tegelikult on masendav, kuidas raisatakse neid mesindusprogrammi rahasid mingite mõtetute infopäevade korraldamiseks, kus lektorite pädevus on ilmselgelt küsitav. Tegelikult on mulle üldse jäänud arusaamatuks kas Eestis on üldse mõni inimene, kes oleks kas või magistrikraadi kaitsnud mingil mesindusega seotud teemal. Kas meil üldse keegi tegeleb süstemaatiliste teaduslike uuringutega mesinduse vallas?

Põhjus, miks peaks otsime haiguste ja parasiitide raviks pigem biloogilisi või siis vähemasti orgaaniliste ainete baasil valmistatud ravimeid, ei peaks olema mitte haiguste/parasiiitide tekkiv resisdentsus sünteetiliste mürkide suhtes, vaid eesmärk tagada meile kõigile eluks sobivam keskkond ja toit.

Hämmastav on mesinike seas valitsev kaksikmoraal. Kui põllumees põllul sünteetilisi mürke kasutab, siis tõstetakse küll kisa. Kuid kui ise külvatakse mesitaru mürkidega üle, siis peetakse seda täiesti normaalseks ning naeruvääristatakse neid, kes sellest hoiduda püüavad.

Kas tõesti on vaja selleks, et mõtlema hakata mõne lähedase inimese onkoloogilist diagnoosi?

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

On ikka, kuigi vähevõitu

Heiki kirjutas:
Tegelikult on mulle üldse jäänud arusaamatuks kas Eestis on üldse mõni inimene, kes oleks kas või magistri kraadi kaitsnud mingil mesindusega seotud teemal. Kas meil üldse keegi tegeleb süstemaatiliste teaduslike uuringutega mesinduse vallas?

Jah on, EMÜ magistritööd (neist esimene mu enda õde):

Your query "((beekeeping))" produced 3 results.

Search Results for Community: Kaitstud (Defended theses)

Tormi

Pronksmedal (100p.)

Aitäh viidete eest.

Seis polegi nii lootusetu nagu alguses paistab. Väga tahaks kuulata ka nende inimeste ettekandeid, usun, et lisaks nimetatud töödele on neil palju muudki, mida võiks mesinikele jagada. isiklikult olen arvamusel, et kui mesindusprogrammi rahasid kulutataks nende inimeste uurimistulemuste tutvustamiseks ja miks mitte ka uurimiste teostamiseks, siis võidaks eesti mesindus kordades rohkem, kui tänaste infopäevade korraldamisega. Vabandan muidugi selle üldistuse pärast, sest kindlasti astub neil infopäevadel üles ka väga pädevaid isikuid.

Pronksmedal (100p.)

oblikhappe klubi

viimane uudis mida olen kuulnud on see, et usas on grupp teadlasi jõudnud järeldusele taimekaitsevahendite kahjulikust mõjust mesilastele õietolmu kaudu mida mesilased tarru toovad. mürgitatud suir mõjub halvasti immuunsussüsteemile ja sellepärast pered nõrgenevad aasta aastalt kuni lõpuks surevad massiliselt.

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

No Kristiina näiteks toimetab

No Kristiina näiteks toimetab hoopis Austraalias.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Austraalia Kristiina magistri töö jm.

Kohe Kristiina töö alguses kargab silma paar "viga (ma ei otsi vigu) mis näitab, et ollakse tegelikust/päris/ elusast mesindusest veel/alles eemal - liiga akadeemilises keskkonnas ... Ta kirjutab, et kõik paaruma pääsenud lesed hukkuvad, kuid leskedest hukub ainult viimane, kuna siis sulgub n. ö. spermapanga lihas, mis rebib lese suguorgani. Jääb lehvikuna paarumast tulnud emme tagaotsal näha, kui ta taruseinale maandub - mida on näinud enamus pikaealisi mesinikke ning kõik emadekasvatajad.

Kaudne järeldus ja abi Kristiina tublist tööst - meie vööndi mesindusse on too 28 kuud ning spermatosoidide ligikaudne arv... mis kuigipalju lähevad ka meie eluga kokku. Meil munevad mesilasemad ~5 kuud aastast jne. Ta kirjutab, et USUTAKSE, et vanemad emad ei ole nii produktiivsed - no mis seal uskuda - elu ju näitab kõike.

Tahan tubli Heiki teaduslike soovideni jõuda, et ta austaks - vanemaid - elukogenud mesinikke ning tugevaid praktikuid... kuna magistrandid võivad elukaugeid ning mittevajalikke järeldusi teha...

Ega mesinduskatsed ei erine inimkatsetest (ma olen kindlasti paljude jaoks haiglase suhtumisega), kuid ma ei talu isegi mesilasemade kunstlikku viljastamist/seemendamist. pole midagi, et võtad emal püksid maha ja...see protseduur on ikka tunduvalt jõhkram. Ning olen ka siin foorumis kirjeldanud haruldaselt vinget ema paarumist, mida juhtusin looduses nägema - ning mõistes seda võrratut/meeletud elujõudu, mida ei saa kuidagi võrrelda sundvägistamisega....

Kristiine kirjutab ka, et leskedel ei ole muud ülesannet/kohustust/mõtet, kui emme paarutamine....No, selline lähenemine on jube "tehniline... See ammu selgeks tehtud, et ka mesilasperes kaob elulust - kui tublide tööliste kiitjad puuduvad. Vaidlesin kunagi sel teemal Antu Rohtlaga - ma arvasin, et mesilasperes aitaks küll/võiks olla paarsada 200 leske, tema ütles, et 2000 ... ja loomulikult on temal õigus...Juhtusin oma töö tõttu kord peale ühele "mesinikule", kes koos 10 aastase pojaga - püüdsid lahtisest pesast - raamidelt leskesid . Seda kahju, mis nad pesa jahutamisega - selle täiusliku organismi lõhkumisega mesilasperele tekitasid nad ei adunud. Jo olid kah kuulnud, et lesed on ainult paarumiseks ning kõik kahjuliku/mittevajalikud võiks raamidelt kinni püüda!

 Olen kuulanud ka paljusid alustajaid mesinikke lektoritena - ning annan neile rõõmuga andeks nende mõningad puudujäägid, milleni nad pole veel jõudnud - KUID NENDE AVASTAMISE RÕÕM, VAIMUSTUS JA IND, KAALUB KÕIK PUUDUVA ÜLES. Nagu lapsed oskavad kõige paremini üksteist õpetada. Seda mida õpetab LOODUSERAAMAT oskavad vähesed lugeda. Ning üks tubli inimene on siin foorumis Teemas - kes võtab aega alustajatele rahulikult selgitada - ei pea teaduslikku kraadi olema.

Eestis loen praegu kõige, kõige asjalikemateks mesindus-teadlasteks Kalle Toomemaad, vanema põlvkonna hulgast Antu Rohtlat, Mai Endlat jt...neil on ka tänapäeval tunnustatud kraadid taskus - kuid nad on ka tugevad  mesinikud - tänu sellele teavad mida räägivad...Kiidaksin ka Asten Ardit, Vahur Talimaad jt. paljusid-paljusid...

Niipalju alustaja Heikile akadeemilisuses.

Pronksmedal (100p.)

Akadeemilisusest

Metsamumm, ma olen põhimõtteliselt sinu seisukohtadega vägagi nõus, kuid ei taha üldse leppida sinu leige suhtumisega akadeemilistesse teadmistesse.

Ei maksaks Kristiinat selle tööd vigade pärast väga kritiseerida. Esiteks peaks kritiseerima juhendajat, oponente ja komisjoni, kes vigase töö läbi lasid ja see näitabki meie lugupeetud ülikooli väga madalat taset. Teiseks peaks arvestama ka seda, et tänapäeva Bologna süsteemi magister pole veel mingi teadlane, magistrikraad lihtsalt näitab, et inimene on antud valdkonnaga natuke tuttav. Samas peaks ta olema aru saanud, mis on teaduslik uurimismeetod.

Austan väga kogenud mesinikke ja kuulan meeleldi nende elukogemusi. Kuid mida vanemaks ise saan seda enam hindan hariduse tähtsus. Paarkümmend aastat tagasi noore teotahtelise mehena jätsin ka ise ülikooli üsna lõpusirgel poolelil, hiljem siiski läbisin kogu stuudiumi teisel erialal. Kogemusi vanade elukogenud praktikutega tuleb muidugi jagada ning on ka algajatest entusiastidel väga palju huvitavat rääkida, kuid usun, et tänased hobimesikud vajaksid hädasti sisulist koolitust, mis mitte lihtsalt ei kirjelda mingit tegevust või tehnikat vaid annab vastuse küsimusele: miks. Vabandust, aga ma tõesti ei usu, et peres peab olema 2000 leske selle pärast, et seda ütles Antu Rohtla (kogu austuse juures kogenud mesiniku vastu). Ma tahaks lugeda mingit uuringut või analüütilist põhjendust, kust oleks võimalik aru saada milliste eelduste, milliste meetodite korral sellise tulemuseni jõuti. Sellisel juhul saan ka mina kasutada seda tulemust, kui eeldused on täidetud ja meetod minu jaoks usaldusväärne.

Teadustööd võivad (et mitte öelda peavidki) elukaugeks jääda. Enamus tänaste teadlaste tööst ei loo selle sündimise hetkel mitte mingit praktilist väärtust. Tihti tullakse aja möödudes nende juurde tagasi, tihti nad jäävadki sahtlisse. Aga kui ei oleks neid sahtlisse jäänud uurimusi, siis ei oleks ka geniaalseid teoooriaid, mille tähtsust on raske ülehinnata.

Pronksmedal (100p.)

oblikhape

see on pöördumine vana võtte juurde tagasi . Turul on rikkalik valik igasugusei ravimeid. Kõige tähtsamaks võtteks pean mesiniku teadmisi ja kohusetunnet.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Alternatiivid?

Rohelised alternatiivid on Nobeli preemiat väärt, neid veel ei ole või taheta et seda massiliselt kasutataks,on valik halb või väga halb,ainult praegu nii valides jäävad mesilased ellu ja õigete valikute puhul saab toodangut,ka suurt toodangut.

oblikhappe kasutamise kogemusest

Olen kasutanud lahust kaks aastat, samuti toetudes väga usaldusväärsele mesinikule, kes mulle selle lahuse ka valmis segab. Tal endal ca 100 peret ja aastaid just sellega lestade vastu võidelnud (et mitte öelda aastakümneid). Väga terved pered. Kuna olen algaja, siis ilmselt on selles põhjus- aga ma pole suutnud veel ühtegi lesta oma silmaga näha, kuigi olen püüdnud mesilasi lähedalt uurida. Igatahes kui neid on siis ilmselt vähe Smile Tilgutan sügisel, oktoobri lõpus, kui enam hauet pole igasse kärjetänavasse ca 10 ml. Kõik pered on mul ilusti tublid ja terved (5 tk.)

Niiet igati positiivselt vaatan teematõstataja suunas Smile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

100 prossa alles

no see mind väga huvitab,mul mõni läheb välja, mõni jääb nõrgaks, enamus alles 4-10 raamil .Mind huvitab kus su mesila on ,kas on palju naabreid .Metsas olevad pered palju tugevamad .Viimati tegin tõrjet 3 korda ja iga korraga tuli osadel kuni 50 lesta aga mõnel 5 tk ümber,teen kõigil ühtemoodi aga tulemus väga erinev.Üldiset mida kaugemal mesilased tihedalt asustatud piirkonnast seda tervemad  pered on

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Olgem

siiski täpsed - hukkuvad kõik lesed, kes paaritavad mesilasema. Ei ole ka nõus väitega, et mesinikud on kahepalgelised. Teemaks ikka õige aegne pestitsiidide ja ravimite kasutamine. Mesinikud ravivad omi peresid siis, kui mesi võetud - ükskõik millist mürki nad sellesks kasutavad, kas orgaanilist või sünteetilist. Põllumehelt ootame sama - kasutagu oma pestitsiite siis kui on lubatud ja meil mesinikel polegi ühtegi etteheidet põllumehele.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

Lest

@ Leda. Lesta otsida mesilase pealt peab paras proff olema, valge paber raamide alla ja küll sa siis näed.

@ Laanemesinik. Mul endal ka nüüd pered 100% asustusest eemal ja nii tugevat hooaja algust kui praegu metsas ei mäletagi. Lestatõrje tehtud nagu tavaliselt aga areng on hoopis teisest puust. Metsas on mul teised probleemid (kuklased ja karu), kuid nende maailmavaatest arusaamine on oluliselt lihtsam kui põllumajanduses ennast kehtestada.

@ Mart. Üle pika aja üks asjalik teema kuhu kannatab midagi toksida. Tänud.

Tervitades
Renno

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Oblikhappelahuse hulk?

leda kirjutas:
 Tilgutan sügisel, oktoobri lõpus, kui enam hauet pole igasse kärjetänavasse ca 10 ml. 

Kas 10ml vähe palju ei ole? 

70-75 g kristallilist oblikhapet; 1l keedetud vett; 1kg suhkrut; 4-5ml kärjetänavasse

Pronksmedal (100p.)

Oblikhappega aurutamine.

Oblikhappe kui looduslähedase aine kasutamisele kindlasti jah! Kuid miks räägivad siin kõik oblikhappe lahuse tilgutamisest ja mitte keegi ei maini aurutamist? Ometi on mulle kirjandusest jäänud mulje just aurutamisest kui efektiivsemast meetodist! Ka on selle meetodi kasutamisel vähem pere arengujärgust ja ilmast olenevaid piiranguid! Kas tõesti on mesinike hulgas auruti kasutajaid nii vähe?

Pronksmedal (100p.)

Kas kõik on korras kui mürke kasutada nõuetekohaselt?

Isiklikult arvan, et kõik pole kaugeltki korras kui sünteetilisi mürke kasutatakse n.ö. nõuetekohaselt. Mitte keegi ei tea täna täpselt, milleni viib lõpuks nende sünteetiliste ainete paiskamine keskkonda. Paraku toovad uuringud üha enam välja vägagi ebameeldivaid tagajärgi.

Samas, olles ka ise tootmisettevõtte juht, saan ma suurepäraselt aru: selleks et püsida konkurentsis tuleb kasutada ja otsida järjest efektiivsemaid tehnoloogiaid ning katsetamine mingite ebakindlate ja ebaefektiivsete tehnoloogiatega tootmises kui äritegevuses pole kindlasti õigustatud, väljaarvatud juhul kui see ei kanna tootearenduse eesmärki. 

Seega möönan, et tootjal pole siin valikut, tuleb kasutada seda, mis on kindel ja efektiivne ning tarbijal on võimalus valida öko-tähistusega tooteid, makstes siis selle ebaefektiivsuse kinni. Seega minu kahepalgelisuse süüdistus oli suunatud pigem hobimesinikele. 

Vaatamata sellel on väga meeldiv märgata, et ka mõnele suurtootjale on olulised keskkonnaprobleemid. Siin üks tsitaat: "Ühesõnaga ma soovitan inimestel järele mõtelda enne kui nad räägivad, et toidutootmise juures sellises mahus mürke kasutada ning keskkonda ja iseennast hävitada on okei!"

mürgitamine

mürkitamisel pole koras midagi kui mesilane korjab nektarit mürgitatult põldudelt siis nõrgestab mesilase imuunsust kõvasti ja halvemal koral hukkub kindlasti isegi kui tehakse õhtusel ajal tuleb mürk uuesti ja uuesti mullast taimedega ülesse ja mesilane korjab mürgist õie tolmu ja tassib taruse.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ära tegime!

Tahan öelda, et vahepeal möödusid 3-4 päeva Teeme Ära nime all ja võin raporteerida, et Ära Tegime!

Kogu lugupidamisega kõigi suunas tahaksin öelda, et Mesilaspere on ürgne organism ning  mehaaniline lähenemine ja ükskõik missuguse hinnaga n. ö. toodangu nimel tegutsemine on looduse suhtes kurjast. Oksa saagimine millel ise istume. Ka põldudele on mürgitamise juures kõige kahjulikum mullaelustiku hävitamine - huumusevalmistajate tapmine - tänase /homse saagi nimel hävitab ka põllumees sama oksa millel istub - Ega muidu nad ei kiunuks, et mullad lahjad ning ära kurnatud ja rohestamispoliitika jms...

Ju ka leskede arvukus jm. on selgunud nende loomulikus keskkonnas arenemise jälgimisele - Ka mesinik ei eksi kunagi - kui ta alati mõtleb, et kuidas looduses tegelikult on ja aegade algusest on olnud? Ei meie ise, ega ka mesilaspered - vaatamata sadadele aastatuhandetele pole ju muutunud - või tänu suurele "aretustööle" oleme paljus enamasti kaotanud...

Olen tubli Aimar Laugega ka sel oblikhappe teemal varemgi "sõbralikult kohtunud, kuna ta väidab, et ühed mürgid kõik - mõned sünteetilised jt. orgaanilised. No nii lihtne see kah ikka ei ole. Ja mesi sisaldab oblikhapet - mis ei tekita lestas resistensust ning mõjub lestale - kalgendades lihatoidulise kehavedelike valku.

Oblikhappe suhtes veel: Kui hoolivalt keegi oma mesilasperedele läheneb, mõni laseb nad roosipritsiga udutades/pihustades kärg haaval üle - sooja ilmaga ja päise päeva ajal. Teine laseb sama vee-oblikhappe lahuse auruna lendlast sisse. Kolmas gaasitab - kuumutab oblikhappe kuiva pulbrit. Neljas laseb oblikhappe piirituse lahuse auru lendlast sisse. Viiendad tilgutavad apikaalina kärjetänavatesse suhkrulahuses oblikhapet - jne. jne...Toimeaine sama. Nutikas inimene jälgib ja teeb järeldused, mis on ta mesilasperedele parim...

Hääd jälgimist ja tegutsemist!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Oblikhappe klubi ...

   Renno kogutud andmetesse suhtun eelarvamusega ja selle diagrammidesse pole usku.Tuli välja .et tilgutajaid on ainult 2 .Suuremat huvi pakub Euruliidu varroalesta töörühm oma mitmesaja teadlasega. Soovin oma kirja,tõlgituna prantsuse keelde,saata vastuse saamiseks sellele Coloss töörühmale.Loodan,et mõni huviline on kes,soovib selgitada ja levitada tõde oblikhappe suhkrulahuse tilgutamise efektiivsuse kohta.Loodan.et Aivar jagab infot kontaktide osas.

            Mart

 

 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Kohtume jälle

See nüüd küll mingi põhjendus pole, et kuna mesi sisaldab ka oblikhappet, siis on tegemist süütu keemiaga. Mesi sisaldab ka kulda, ega me sellepärast veel metalli vurrita. Lest ei sure mitte naeru kätte, vaid ikka mürgitusse. Vahet pole millega me teda tapame. Kõigi ainetega lest harjub ja tekib ka resistendsus, k.a. happed. Mina ei ole happete vastu, küll aga selle vastu, et jäetakse mulje et tegemist "süütu" ravimiga ja seda võib ohjeldamatult kasutada. Inimene tahab ikka puhast mett osta, mitte lisanditega.

Pronksmedal (100p.)

orgaanilised versus sünteetilised ained

Sõna "keemia" kasutatakse tavapäraselt sünteetiliste ainete suhtes. Seega oblikhappe kohta ütelda "keemia" pole just õige, tegemist ühendiga, mis maailmas olnud miljoneid aastaid ning siin elevad organismid on sellega ka harjunud ning mõistlikes kogustes inimesele mingit halba mõju teadaolevalt ei oma. Suures koguses on oblikhape inimesele ohtlik ning võib olla isegi surmav. Ja sellega ka asi piirdub.

Sünteetiliste ainetega on asi hoopis teisiti. Esiteks on nad meie maailma tekkinud üsna hiljuti, mitte ükski siin kasvav/elav organism ei ole nende ainetega kohanenud ega oska end nende vastu kaitsta. Teiseks nad ei lagune vaid ladestuvad organismides ning nagu üha rohkem järjest tõstatakse, tekitavad pahaloomulisi kasvajaid. Resisdentsus tekkib siiski sünteetiliste ainete suhtes, hape jääb igavesti lesta tapma. Muidugi võib pikaajalise lestaaretuse käigus geneetiliselt areneda vorm, mis on vähem tundlik, kuid hape jääb neid siiski tapma.

Ka orgaanilisi preparaate ei või ohjeldamatult kasutada, nii nagu lesta, nii on võimalik nendega ka mesilased ära tappa või tarust välja ajada. Meega on asi siiski palju ohutum. Kui mesi muutub sama hapuks nagu rabarber, siis on põhjust arvata, et oblikhappe kogus on seal umbes sama, mis rabarberis, kuid see pole tervele inimesele veel kahjulik.

Mul ei ole eesmärgiks siin targutada, vaid kutsuda kõiki inimesi mõtlema, et on ikka väga suur vahe, kas aidata kaasa järjest uute sünteetiliste aineta tootmisele ja paiskamisele keskkonda või üritada hakkama saada orgaaniliste ainetega. Seda ka nt. nõude pesemise puhul.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Oblikhappe klubi ...

Eile foorumis tekkis arutelu,kuidas oblikhappe mõju jõuab lestani.Mesilane oma nokaga pidi luristama morsi endasse,sealt mõjuaine mesilase hemulümfi,hemolümfi koos toimaine tarbib varroalest ,kelle veri kalgendub ja saabub hukkumine.

     Klubi  nimel pakun välja vaatluse, jälgides mesilase vabatahtliku oblikhappe suhkrulahuse luristamist .Kahjuks momendil pole oblikhapet,et katset teostada.Kes katse läbi viib pole oluline,ehk saab vastuse,kas hakkas lahust manustama või põlgas ära.Pean seda meetodit välispidiseks.

       Mikro...e Mart

    Katsetage ,jälgige