Meetaimed

Oskab keegi anda head nõu, mis korjetaime külvata sügisel vabanevale 2-le hektarile. Sügisel künnan, kevadel külvaks seemne. Soov oleks külvata püsikut. Enda valikuks on ussikeel, aga kahjuks pole õnnestunud leida seemne müüjaid, kellel oleks pakkuda ussikeele seemet. Mesiohakas samuti tore taim, aga puudub info agrotehnilise hoolduse osas. Kuidas esimesel kasvuaastal põldu hooldada ja kas paljuneb ka isekülviga. NB! Mesikat, ristikut, tatart ja keerispead ei soovi. Tänud vastuste eest

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Meepõld

Kas soovid PRIA- st toetust saada , või mõtled rohkem mesilaste peale? Kui seda põldu on mesilasperedele vaja, siis võid tekitada tõelise "Tootsi põllu! Meil tõusis 2013 sügisel külvatud mesiohakas alles tänavu massiliselt üless. Seda teadsin ammu, et ta talve vajab, kuid et lausa kaht talve!!...Ning nooruses rohisid lapsed teda korduvalt ohaka pähe aiast välja. jne.

Ussikeele seeme tõuseb enamuses väga hästi, kuid kahe hektari jaoks annab seda seemet ise korjata...Ussikeele jaoks on ikka hea paepealne - ka kruusasem pinnas...siis peab ta vastu.

Soovitaksin mesilastele mõeldes tekitada tõelise meekonveieri. Kus mesiohakat ning ussikeelt kasutad allakülviks..Võimas püsik on veiste südamerohi, sellest heast meetaimest juba lahti ei saa. Võiksid allakülvi hulka veel ka KOLLAST mesikat kasutada - õitseb tunduvalt kauem, kui valge - selletõttu annabki valgest rohkem nektarit ning KURGIROHTU, ka galeegat, naistenõgest, palderjaani, mailasi, nõiahammast jt . Mis seemet kätte saad...Hõreda valge sinepi - või mõne teise ristõielise alla - mis kohe õitseb. Tegelikult on keerispea ju ristõielistest tunduvalt parim... N.ö. kultuurtaimed - mis musta maad vajavad kaovad hiljem kamarast ise ära, kuid võilill ja tubakalised, looduslikud lutsernid jms. tuleb asemele....Ning kui liiga palju kõrrelist kamarasse tuleb - äestad üle, et meetaimed jälle kasvada saavad - või kutsud metsanotsud appi äestama.....Mullas tegelikult ju saja aasta seemnevaru olemas - ka ilma külvita seal meekonveier pidevalt /enamasti paigas...

Kui aga põld toetusalune ning tahad üht kultuuri - siis vali mee-põlluribade nimekirjast midagi - seal 20 nimetust... olid vist isegi mündilised - valge sinep oli kindlalt kah. Kui kõige väiksem toetusalune kõlvik 0.3 ha -- siis saad ju 7seitsme erineva taimega mängida....

Nii, et hea meepõllu saamiseks tee ikka külvid S Ü G I S E L! Allakülviga kevadel - kuid siis pead tulenust kaua ootama....

Mesilastele peale mõtlen, et

Mesilastele peale mõtlen, et neil ukse all head paremat nosida oleks. Pria toetust ei plaani taotleda, aga see pisike vaba riba kunagi varem on olnud "lehmaheinamaa" ja väga kaua olnud lihtsalt heinamaa. Kui sügisel künda ja kohe külvata, kas umbrohi ära ei lämmata kevadel tärkavaid idusi? Keerispead on teiste ribade peal ja esialgu  mõtlesin panna püsikule lisaks, kuna püsik ju 1-el kasvuaastal ei õitse.  Sügisel tuleb seemneid noppima minna:) Tänan sind hea info eest.

Siin on üks huvitav

Siin on üks huvitav link,kahjuks küll saksa keelne. http://www.saaten-zeller.de/landwirtschaft/veitshoechheimer-bienenweide .See on spetsiaalne seemnesegu mesilastele.Sisaldab 43 taime.Kui võtad lahti paremalt Inhalt der Mischung siis tuleb koostis Pdf-ina lahti.Nimed on ka ladina keeles,selle järgi saad vaadata,mis taimedega tegu on.Küsisin nende käest järgi,saadavad ka eestisse kui vaja.Puhtal kujul ussikeelt ei ole standardsortimendis aga minu küsimuse peale küsiti vastu,et mitu kg ma tahan, siit võib järeldada,et kaseda on võimalik pakkuda.

Kui keelega on probleeme ,võin aidata.

Pronksmedal (100p.)

*mulk*' ile

tere *mulk*, kui sul viitsimist on, ehk saad ka mind aidata, ja võib olla teisi ka. Oleks tore, kui sa telliks sealt näiteks 'ussikeele' ja 'kurgirohu' ja 'moldaavia tondipea' seemneid! (no ikka kilodega). Ma võtaks igat ühte paar-kolm kilo või rohkemgi oleneb hinnast. Muidugi sa pead saama selle vaeva eest ka tasu! Vene ajal oli liigkasu võtmine keelatud kahjuks, aga nüüd on teised ajad ja vaev ja töö peavad saama tasutud! Palun helista 51983229

Sa kirjutasid, et sa küsisid 'nende' käest..... nagu ma aru saan, on sul 'nendega' kontakt olemas

edu ka sinu mummidele!

Pronksmedal (100p.)

Teelehine ussikeel.

Üks koht, kust leida seemneid, võiks olla: SEEDAHOLIC.COM. Echium plantagineum (Teelehine ussikeel) on üheaastane taim ja seega võiks olla üks valikutest, et juba järgmisel aastal põld õitseks! Seemne hind on küll soolane: ostes vähemalt 5grammi on grammi hind 1.20EUR-i! Grammis umbes 250seemet!

veiste südamerohi

euroopast saaks osta selle taime seemet. Ideaalne oleks talve alla külvata, tahaks ise kellegagi koopereeruda et odavamalt osta.

Pronksmedal (100p.)

Kas...

kellelgi kogemusi kuldvitsa  kasvatusega mesilaste jaoks?Õitseb augustis ja septembris Väidetavalt hea mee - ja õietolmutaimMesi kõlbab talveks pessa jätta.Mõnel pool Euroopas pidi keelu või põlu all olema kuna läheb metsikuks. St. külvab end ise ja ei lase ära lämmatada teistel taimedel.

Pronksmedal (100p.)

Kas...

kellelgi kogemusi kuldvitsa  kasvatusega mesilaste jaoks?Õitseb augustis ja septembris Väidetavalt hea mee - ja õietolmutaimMesi kõlbab talveks pessa jätta.Mõnel pool Euroopas pidi keelu või põlu all olema kuna läheb metsikuks. St. külvab end ise ja ei lase ära lämmatada teistel taimedel.

Pronksmedal (100p.)

Kuldvits

Minu teada on kuldvitsa taimede müük eestis keelatud, sest kuldvits kuulub äärmiselt invasiivsete taimede hulka. Minul aias kasvab paar põõsast, ei ole täheldanud mesilaste väga suurt huvi selle taime osas. Hilise tolmuandjana võiks ju mõni põõsas aias kasvada aga paljuneb suht kiiresti.

Kanada kuldvits

Keskkonnainspektsioon on viimasel ajal kas ise või tänu inimeste teadetele avastanud, et mõned Eesti aiandusärid pakuvad müügiks meil looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimistusse kantud kanada kuldvitsa

Kanada kuldvits (S. canadensis) on ammu tuntud dekoratiivtaim, mis mitmes Euroopa riigis on levinud laialt loodusesse. Õisik on püramiidjas ning alumised ja suurimad harud on kaarduvad. Taim levib nobedalt isekülvi teel. Temalt saab kollast värvainet tekstiilide värvimiseks.

Sügis-kuldvits (S. gigantea) on üks Ameerika kuldvitsaliike, mida on meil metsistununa leitud. Taim kasvab kõrgeks, isegi kuni 2,5 m kõrguseks. Vars on kuni õisikuni paljas ning õisikuharud ei ole kaarduvad, vaid püstised.

Harilikku kuldvitsa (S. virgaurea) ei kasvatata meil aiataimena praktiliselt üldse. Looduses on see tavaliselt ühevarreline ja väheste õisikutega. Aias aga, kasvõi ainult lahja mullaga nõmmeaeda tooduna, hakkab see hoopis lopsakamalt kasvama ning ajab aastate järel üha uusi õievarsi. Mõne aastaga muutub see võrratult kauniks püsikuks.

Kanada kuldvits

Keskkonnainspektsioon on viimasel ajal kas ise või tänu inimeste teadetele avastanud, et mõned Eesti aiandusärid pakuvad müügiks meil looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimistusse kantud kanada kuldvitsa

Kanada kuldvits (S. canadensis) on ammu tuntud dekoratiivtaim, mis mitmes Euroopa riigis on levinud laialt loodusesse. Õisik on püramiidjas ning alumised ja suurimad harud on kaarduvad. Taim levib nobedalt isekülvi teel. Temalt saab kollast värvainet tekstiilide värvimiseks.

Sügis-kuldvits (S. gigantea) on üks Ameerika kuldvitsaliike, mida on meil metsistununa leitud. Taim kasvab kõrgeks, isegi kuni 2,5 m kõrguseks. Vars on kuni õisikuni paljas ning õisikuharud ei ole kaarduvad, vaid püstised.

Harilikku kuldvitsa (S. virgaurea) ei kasvatata meil aiataimena praktiliselt üldse. Looduses on see tavaliselt ühevarreline ja väheste õisikutega. Aias aga, kasvõi ainult lahja mullaga nõmmeaeda tooduna, hakkab see hoopis lopsakamalt kasvama ning ajab aastate järel üha uusi õievarsi. Mõne aastaga muutub see võrratult kauniks püsikuks.

Pronksmedal (100p.)

Pidasingi silmas

Kanada kuldvitsa. Lihtsalt ei tulnud pähe, et keegi võiks mõnda muud kuldvitsa silmas pidada, sest see Kanada oma on niivõrd levinud. Tartu kandis on seda Kanada oma teeääred ja hooldamata rohumaad paksult täis. Olen näinud väga suuri alasid kus see võimutseb.

Pronksmedal (100p.)

Aitäh!

Kuldvitsa projekt suht pealesunnitud asi. Mul maja taga 1,7 ha põldu millele juurde pääseb vaid läbi minu õue või üle suure põllu.Suure põllu rentnik kasutab ka minu põldu kuid ei maksa. Tänavu see põld puhkas aga juba 4-ndal juunil niitis kõik õitsmahakanud taimed maha ning kuu hiljem pritsis mürgiga üle.  Omal tehnikat pole ning kõige kurvem on, et viimaste aastate kohustuslikud kaevuvee proovid on saastatud nitraatide ja amooniumidega . See viitab  kontrollimatule üleväetamisele.No vähemalt ikka tugevale väetamisele, mis ju intensiivse põllupidamisega kaasas läib.

No seda ideed edasi seedides jõudsin kuldvitsani. Väga kontrollimatusse levikusse ei usu sest ega seemned nii tuuleslevivad ka ei ole. Mingi raamatu järgi külviaeg jaanuarist aprillini. St seeme suht kõvasti varre küljes kinni.6-7 aastat pole midagi vaja teha peale hilissügisese niitmise10-15 sm kõrguselt. No ja kui tõesti põldu vaja siis on ju mürgiprits aga mitte igal aastal ja ette teatamata.

Sakslaste seemnesegu koostist uurisin ning pole tast enam väga vaimustuses. 43-st 14 jäi tundmatuks sest minu 3 taimeraamatut selliseid ladinakeelseid taimenimesid ei tunnista.(Eesti taimede kukeaabits jne.)  Eeldan siis, et meil ei kasva või on väga haruldane.Siis on nimistus veel porgand, rukkilill, päevalill,tatar.Tatrakasvatusest olen kuulnud, et tahab väga head umbrohupuhast põldu. Ning päevalille pole metsikult  kasvamas näinud.Aga muidugi meetaimed on ka. Lutsernid, mesikad, ristikud üheksavägine jne.

Pronksmedal (100p.)

Kaevasin...

kuldvitsa teemat natuke beeland.ru-s. 152 komentaari. Valdavalt kiidetakse

sest taru juurdekasvud ulatuvad 100-de hektarite puhul 12 kg-ni. Miinuseks, et tõrjub teised meetaimed välja. Aga paari niitmisega saab tast jagu ja põldudele mida küntakse ei lähe. Kohati kartvat põusat suve nagu oli tänavu Venemaa mõnedes oblastites.

Poolakad eristavad 3 -sorti ja peavad parimaks Kanada kuldvitsa mis annab kuni 800kg/ha.

Siis on veel Solidago serotina mis annab kuni 700kg/ha 

Ja Solidago virga urea ehk see tavaline(meil looduslik) ja annab kuni 500 kg/ha

Külvatakse maa peale ;on külvatud ka lumele Aga seal kus teda palju on keegi külvamisega vaeva ei näe. Vallutab terve põllu 3-4 aastaga kui põld harimata seisab ja taim juba teeäärtes ning metsaservades kasvab. Seda näha ka Tartumaal kui Valga maanteed mööda Elva poole sõita.

Männid, kuused ja kased tõrjuvad lankidele tunginud kuldvitsa välja(Võtavad suuremaks kasvades valguse ära)

Kanada kuldvits

Seemnete või istikute sissetoomine, müük ja mulda panek on Eestis keelatud.Seadus lubab keskkonnainspektsioonil võõrliikide kasutusnõuete rikkumise eest füüsilisele isikule määrata kuni 1200 eurot ja juriidilisele isikule kuni 3200 eurot trahvi.

http://epl.delfi.ee/news/eesti/poodides-on-muugil-ohtlik-voorliik-kanada-kuldvits?id=66071912

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Talisaster

Paljudes kohtades lokkab teeääri pidi- korvõieline taliaster. Meeldib väga mesilastele. Mu vanaema nimetas teda mirdiks... mirdi nimetuse all on tuntud ka üks suvel õitsev püsik- astriliik. Ning see mirt, millega pruute ehiti on hoopis toataim.

Nii, et kasutage hilise õitsejana - kuldvitsa asemel - tugeva püsikuna seda, kui tahate - olen seda lihtsat /naturaliseerunud taliastrit (köharohi) aastaid jälginud - hea mee/õitolmu taim, katab aastateks võimsa vaibana jäätmaad.. Ei tea muidugi, äkki on tollele õitsejale kah kõvad trahvid peale pandud? .Pealegi on metskuldvitsagi (vähivastane toime) sageli külluses.

Murdsin 3. oktoobri hommikul, kell 8.30 oma aias taliastritelt õisi ja juba olid pea igal õiel mesilased peal.... ja nüüd tuleb jutu point. Läksin kella 12.00 ühele üritusele Läänemaa-Harjumaa piiri lähedale Ellamaa kanti. Teeääres on praegu sadade hektarite viisi mullaseid põlde ja siis korraga kollane massiiv, MILLEL KEERUTAB KESKPÄEVA PÄIKESES MÜRGIPRITS. Looduses ei õitse pea midagi enam ning kõik ümbruskonna mesilased ju veel väga sooja ilma tõttu lennus...Õhtul varakult läheb ju külmaks ning ükski mesilane ei pista siis enam nina kodunt välja.... Miks ometi mõned tunnid hiljem ei võiks pritsima tulla? Miks ometi koos mürgitaja tunnistusega ei räägita inimestele, et tolmeldajaid on vaja kaitsta? Miks ometi tullakse isegi mesinike ette hõiskama, et herbitsiidid kahjustavad ainult taimi? Kahju putukatele on tõestamata! Olgugi, et minu mesila mürgitamisest Roundupiga - glüfosaadiga möödub juba 15 aastat.  Miks ometi ministeeriumite tädid- onud väidavad, et probleeme ei ole ning toimub ITK - taimekaitse ainult äärmise vajaduse korral - Miks mesinikud peavad oma kodupõõsaste taga endiselt ITK-ema?

Tegin ka mõned pildid - kuid ei oska neid siia riputada. Eks edaspidi!

Hääd

Pronksmedal (100p.)

Veel...

Nojah! keelata on lihtne istudes ministeeriumis või ametis kindla palga peal. Aga ' juba Ü.Reier 2005 aastal välja antud raamatus Eesti Elusloodus ütleb, et kuldvits on viimastel aastatel aedadest levinud ka söötidele ning teeservadele. See oli 2005 ja ma tean suht kodu lähedal teda hektarite viisi laiutamas. Pole aga kuulnud ega näinud ühtki ametnikku rahakotiraudu lahti tegemas, et hävitage MIGRANT. Ei saa nad Sosnovskigagi hakkama; ammugi siis leebematega. Pole vaja sisse tuua . Isegi mitte valla piiridest välja minna kui võib vabalt sügisel seemet varuda. Natuke rohkem vaeva aga ei €-dgi kulu peale autokütte. No ehk kauaaegsele tuttavale oleks viisakas meepurk kaasa võtta.

Taliastrit tean aga jah mõni mesilane tema peal  aeg-ajalt käib kuid tõsisemat tööd pole mina Lõuna-Eestis küll täheldanud.Mul on paar puhmast kuid see sort on nii hiline, et pooltel sügisetel ta ei jõua enne külmi õitsemiseni. Abikaasa juuris kevadel välja kuid jonni ajades tegin 2-st 7 ning istutasin päiksepoolse 'kuuriotsa pikkuse teda täis. Umbes nädal tagasi hakkas õitsema aga ilmselt kohe saabuvaid öökülmi ta üle ei ela.

Põldude mürgitajad käivad ju tihti pabereid uuendamas kuid keegi nende eeskirjadesse paari lauset pritsimisaja ja mesilaste kohta ei lisa.Ju on eeskirjad Brüüselis kinnitatud ning ei kuulu muutmisele ega täiendamisele. 

Pronksmedal (100p.)

Hea meetaim

Tere.

Minuarust üks kõige lollikindlaimaid meetaimi, mis annab suht igasuguse ilmaga nektarit on kurgirohi. Mul omal aias seda kasvab ja õitsemise ajal on kogu aeg mesilased peal, isegi praegu kui vähegi lennuilma on siis käivad mööda kurgirohu õisi.

Andres.

Pronksmedal (100p.)

On...

küll. Ei külva teda juba 10-15 aastat ja abikaasa  kitkub välja iga taime mille leiab. Aga iga aasta veel tuleb neid maa seest välja.Aga kuidas ta monokultuurina käitub kui külvata1,7ha? Kas teised taimed ära ei lämmata?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Rõõm ühest mesilasest...

Kommenteerin oma enda teksti, kus kirjutasin taliastritest ja kuldvitsast ja keskpäevasest mürgitamisest 3.okt.2015.

Olin Velise laada tordioksjonil. Lehvitasin sadade rõõmsate inimeste hulgas oma rahaga - millega tahtsin lunastada oksjoni torti juubelile minekuks.

KORRAGA OLI MINU KÄESELJAL IMEKAUNIS/NAKSAKAS/NUNNU/täiuslik MESILANE! Ma oleksin tahtnud teda kõigile näidata - ta jalutas minu käel piisavalt kaua ja et ta sellest rahvahulgast MINU valis - see oli mo jaoks liigutav! Loomakesed ei valeta, olen alati kõrvust tõstetud, kui kass - või koer, või jne. rahva hulgas mind välja valivad... ...Ja mõni hetk hiljem jõudis kohale ka mesinik ise. Vahva üllatus, keda olin otsinud paar aastat tagasi Hiiumaal - peab nüüd seal lähedal omi mesilasi.

Ja kolmanda oksjonitordi sain ka samal ajal omale...kaks esimest torti läksid minu rublast suurema hinnaga minema. Nii, et tõeline õnnekuulutaja mesilane oli. Olin mitu tundi tollest mesilasest eufoorias...

Kuni nägin suurt mesilaste põldu...millest ka pilt!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Pilt ei läinud kaasa

Eelvaade on pildiga...kuid salvestusega pilt kaasa ei lähe - uurin edaspidi...kuidas toda kollast põldu koos mürgipritsijaga esitada...

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Veel taliastritest

Eile veel võis näha kümneid mesilasi, taliastritel pea iga õie peal - isegi õietolmuga - vaatasime nelja aastase lapsega neid tükk aega - missugune mesilane oli mustem ja läikivam ning missugune karvasem ja kui hoolega nad oma noka-londiga kõiki südamike uurisid. Mu lapselaps võrdles neid elevanditega.... Kuid "kultuursordid" täidisõielised kaunitarid neid ei meelita - nende vastu huvi ei tunta. Nagu kogu loodus - punaste sõstarde metsikud sordid sumisevad kevadeti - kuid kõrval olevad pikkade tarjadega (15-18 õit) sortidele satub mõni üksik....sama on vaarikatega metsas ja koduaias jne...jne...Mõelge nüüd ise edasi veel GMO- suuna poole.... kus inimese karvane käsi mängus.  Mesilased käivad ka kahel kõrrelisel ning mais on üks neist - mille õietolmu nad koguvad.

Kunagi naerdi siin, üle Eestimaa üht mesindusraamatu autorit - kes raamatus - soovitas mõningaid meelillekesi lilleklumbil kasvatada - too autor poleks nagu taibanud, et sealt saab ju ainult 0.1 -0.2g/mett...Ta ise mesilasi ei pidanud, kuid õues lilledel nad ju ometi lendavad.....

Pronksmedal (100p.)

Selle...

jutu peale olen ka oma sügisastreid tihedamini vaadanud.  Sorti ei tea aga 3-4  sm läbimõõduga lillad õied. Võib olla 1000-2000 õit ehk. Lugemiseks  suht palju. Praegu kodus 32 peret ja pea kõigist on nõrk käimine kuhugi. No 2-6 mesilast minutis; kui päike lunuavasse paistab siis mõnest ka  rohkem. Aga astrite peal vast 4-5. Samapalju kumalasi, herilasi (väikseid)5-10 ja mingeid suuri kärpsesarnaseid 3-5. Mõnikord ka 1-2 mesilasehunti. (hundid siiski eelistavad rohkem lindude poolt söömahakatud õunu)

Rohtla Meetaimed ja mesi ütleb ,et astritelt saab mesilane sügisel peamiselt õietolmu.

  Jätkuvalt Rohtla raamatust :Kuldvitsa mesi kuldkollane v heade maitseomadustega;sobib hästi mesilastele talvesöödaks

(mõned Valgevene ja Ukraina mesinikud peale kuldvitsa tulekut mesilaste talvesöödale raha ei kuluta sest kuldvits annab seal nii tugeva korje, et jätkub kogu talveks.On teine häda. Tugeva korje tõttu jäävad talvituma minevad pered nõrgaks sest korje lööb haudmetegevuse kinni.)beeland.ru  foorumi andmetel

Marje Riis ja ... Mesilaste korjetaimed... tabelist näha, et kuldvitsa meeproduktiivsus väike?

Pronksmedal (100p.)

Aster.

https://ru.wikipedia.org/wiki/Астра

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vallutajad ja taimede naturaliseerumine...

Tänud Drone! Noo, näed!, kuidas ka siinne taliaster on suurte sõdade ajal - vallutajate ratsaväega - Ivan Julma-tatarlastega siia levitatud. Nagu meie Rakvere-raibegi: mõlema nimi räägib enda eest ise - nii TATARI ASTER, kui ka TATARI KAPSAS, mis on meie Tõlkja, e rakvereraipe kolmas nimi . Tatari "kapsas hakkas lihtsalt Rakvere kandist levima!

Ju selletõttu to taliaster õlmitsebki just vanade põlisteede ääres lausa kilomeetrite kaupa.. Sõdade ja katkuaegadega toodi sisse veel katkujuurt - samuti meeldib varakevadel mesilastele ja on loodusesse minema kõndinud...Ning eks hiljutist külalist - karuputkegi pani nii mõnigi mesinik oma aiataha. Kuid  taliastri puhul paneb imestama, et ta sadade aastate jooksul ikka teeäärtesse on jäänud ning sedavõrd vähe loodusesse laiai pole jalutanud - nagu kontpuud... või ka mõnes kohas isegi üksikud kikkapuud - rääkimata enela liikidest...

Kuid vinge on veel see (Drone failist teda saada), et prantsuse botaanik-munk Nikolai Ingarvil tõi tolle ASTRI 17. saj. aasiast - euroopasse....See seletab nii mõnegi meie lilleaia taime nime - nagu ingervillia, või moosese põõsas jne...

Vaat, kuidas taimede levik ja liikumine seletab ajalugu lahti...