Mesilased öösel lennulaual.

Tere, just praegu vaatasin oma tarusid (2). Hullult oli mesilasi lennulaual ühel lausa kobaras,kas neil on öösiti ruumipuudus ju ma olen liiga vähe kärgesid pannud,kuigi äärmiseid kärgi  alles ehitatakse,pered sain juuli alguses(itaalased) mõlemale olen 8 üles ehitamata kärge andnud.On see normaalne.Paluks ilma näo-peksuta.Tänan.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Tulin samuti mesilast

ja  mummud lennulaual ,tarusid ventileeriti mühinal,tähendab on veel korjet.Ühel perel samuti paras kobar lennulaual nii 10 sm,seal ma olen vaadanud enne oleks tarvis laiendada.Kui raamivahed mesilasi paksult täis, kaanetatud hauet ka on siis arvan pesa kitsaks jäänud.

palavus

üldiselt vist on tegemist palavusega. Minul ka eelmisel suvel ja nüüd nende kuumade ilmadega,on õhtul pimedas ka lennulaual ja muudkui sumisevad-ventileerivad. Mis aitab? Esiteks, kui tarud on sul päikese käes katsu  katusele mingi hele riie panna, nii et mingid oksad-lauajupid riide alla. Katuse j riide vahele tekib siis ka selline õhuruum. Tavaliselt katused ju tumedad või plekist ja kütavad veelgi päikesega kuumaks taru.Kindlasti võiks ära võtta, kui seni veel külmade ilmade tõttu oli, paksemad matid, jäta natuke õhem kate ikka. Kui suur pere, palju mesilasi ja ikka palav neil, siis võta äärmistel kärjetänavatel ka vaheliistud ära, niiet saavad paremini "hingata" Smile Mul sellised nipid alati aidanud. Ja muidugi jah, kärgi ikka ka peaks piisavalt olema.

Kui sul varasemalt sel suvel sellist asja polnud, siis suure tõenäosusega palavus Smile

Suured

tänud!

mesilased lennu laual

mesilased lennulaual mis asja põete ja hädaltate et mesilastel palav või ruumi puudus kindlasti ei ole tegemist ruumi puudusega.nad kaitsevad praegusel ajal peret igasukuste vahakoide. ja muude kahjurite eest ja ventileerivad mett. Tervitades talv.

:)

igal juhul aitab õhuvahetuse parandamine Smile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

näpu näide

minul sellist kogemust pole olnud, kuid kirjanduses olen kohanud. mesinike seas nimetatakse seda habemeks. (kas sinu tarul on habemed ees).

see juhtub sellises olukoras  kui on pääval olnud köva korje, ja tarus on vähe vöitu ruumi. (suurem töenäosus on se lamav tarus, kui aga mesinik hilja laiendab vöib ka korpustes seda näha.  kui on pääval köva korje olnud, siis tarus on palju nektarit. milles on palju niiskust. kui mesilased seda hakavad aurutama akab tarus kerkima temperatuur. kuna tarus  on siis palju mesilasi ja ruumi natuke vähevöitu siis osad mesilased lähvad öue ja osad lenu avast ventileerivad ehk  tuulutavad et niiskus kiiremini tarust vällja saada.kui aktiivne ventileerimine möödas mahuvad köik uuesti taru ja köik ok.

 

Praegu kasti lisamine enam mötekas vist pole , kui vähegi ruumi veel on, kuna nädala kahe pärast hakab viimane mee vött ja ravimine ja söötmine.

kes viimast ootab vöib oodata 1 septembrini kuid siis kindlasti söötma ja ravima, sest 15 septembriks peab söödetud olema, siis vöivad juba öö külmad tulla ja siis mesilased sööta ei vöta enam.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

See on loomulik,

et mesilased praegu lennulaual kuhjas...

Ööd ju soojad - vihma pole - tuul ei puhu. Küll nad jahedaga sisse mahuvad.

Milleks on vaja lennumesilastel tarru ronida, kui ka lendlal ja mujal ukseall saab "hinge tagasi tõmmata" - puhata?? Et siis, kui päike paistma hakkab jälle minna...

Kui peresid koondate, siis kah pole sellest midagi, et neid hulgi vahelaudade taha jääb ja mujale...Küll nad hiljem - külmade saabudes ära mahuvad.

Ühele kuulsale mesinikule, kes üksikuks jäi - sokutati teist poolt - naist, kes ka mesilasi pidas. Vaatasid siis koos peresid üle. Panid juba katuse peale, kui too naine lasi katuse ära võtta, et mõned mesilased jäid vahelaua taha. Too mesinik mõtles, sellist naist ta küll endale ei taha võtta. (Too mesinik ise rääkis mulle seda lugu)

Nii, et laske mesilastel olla seal, kus neile meeldib - kas nad on teil magasinide kõrval kuhjas, või lennulaual - on ju juba august!

Katteid ei maksa muuta, ei suvel, ega talvel... tuletage meelde lõunamaalaste papahasid, või meie rahvariiete pakse seelikuid, millega kuumaga ei ole palav. Võibolla on just kuumaga paksem kate parem, mis on abiks ühtlase temperatuuri hoidmiseks...

Ärge olge nii agarad - laske neid rahus toimetada...


Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Mesilaste kobarast- kuumaga mesilastarul olevast "habemekesest"

Õige, Metsamumm- mesilasi on tark segada nii vähe, kui võimalik ja nii palju, kui tingimata vajalik.
Ja ikka nii tore, et Sa, Metsamumm, oled võtnud aega kulutada ning jätkuvalt siia www.mesindus.ee sse oma tarkust ja pikaajalist mesilastega suhtlemise kogemust edasi annad; aitamaks paljudel lugejatel, mesinikuks soovijatel, nii-öelda järje peale saada.
Lugejaid on siin mesindus.ee -s teadagi palju enam, kui siia foorumisse avalikult postituste kirjutajaid.

Mesilased oskavad mesinikult n.ö. partnerluskokkuleppe raames ise abi paluda, juhul kui mesinik oskab mesilasperes toimuvat tajuda. Selleks VÕTAB hoolas mesinik aega ja tähelepanelikult vaatab, kuulab, nuusutab ja (miks mitte ka maitseb ja kompab) ning kasutades ka kuuendat energeetilist meelt. Nii tekibki mesinikul aastakümete jooksul tasapisi vajalik taju mesilaste mõistmiseks, juhul kui mesinik hakkab aru saama ja tunnistama mesilaste LOOGIKAT, üritamata võimatut: n.ö. "loodust alistada".
Vajaliku taju saavutamiseks inimese ning mesilaspere/mesilastaru vahel ei piisa ainult internetiühendusest  (tarukaaluga ning mesilaste pesasisese digitaalse termomeetriga). Wink

Paks pesakate kaitseb mesilasi suvel kuuma eest. Samuti täiendav tarulae kate (eterniitplaat taru lael, taru varjutamine küljelt sellel toetatud eterniitpaaldiga, kasvavate puude vari, lennuava suund, vms.).

Kandsime samal eesmärgil suviti Kesk-Aasias kõrbes saabaste sees mõnikord (puuvillaste või linaste asemel) villaseid (!) jalarätte, et kuum jalgadele ligi ei saaks, kui kõrgkooli vahepeal kaks aastat nõukogude armees teenisin (s.h. algul pool aastat Ukrainas eriväljaõppel Afganistani sõjaks, kuigi ma lõpuks Afganistaani ei sattunud, nagu mu enda üllatuseks selgus- oma välismaa sugulaste olamasolu tõttu, kelle võimekas KGB tuvastas).
NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP), vt: https://et.wikipedia.org/wiki/KGB
Kui palju on siin foorumis olijaid, kes oskavad jalarätte mähkida (ja nii et hõõruma ei hakka)? Wink

Selles mõttes on lamavtarus pesakattelauad paremad, sest et üle raamide (~8 mm vahe) on mesilastel esimesel juhul võimalik pesaruumis õhku ringi ajada ja liikuda; aga mitte raamivaheliistud, mis ei lase õhul ja mesilastel üle kärjeraamide liikuda.
Korpustarus (ja lamavtarus alumiste kärgede ja selle kohal meemagasini kärgede vahel) liigub õhk kärjeraamide vahel nagunii vabamalt, erandiks on ka korpustarudes olukord talvitumise ajal, juhul, kui talvitumine toimub ühes korpuses ning kärjeraame kattev kile vm. pesakate seda liikumist üle raamide ei võimalda.

See on loomulik, et mesilased ööbivad meelsasti kuumaga ja toormeest (nektarist/õiemahlast) vee välja ventileerimise ajal jms. põhjendatud juhul õues.
Aga kui lennuava liiga väike on ja mesilased selle pärast õues ööbivad, sest et haudmele enam hapnikku ei jätku, siis on mõistlik neid kiiresti aidata ning lennuava suurendada. 
Viimati nimetatud juhul on mesilastaru lennuavas palju tiibadega ventileerijaid-mesilasi ja osa mesilasi närib lennuava servi (üritab lennuava suuremaks teha).
Aga jälgigem, et ventilatsiooni tarus tohib vajadusel muuta ehk vaid korra kuus, mitte sagedamini.

Lennuava ei tohi igaks juhuks ka liiga suureks jätta, eriti kui mesiaspere nõrk on- see jahutaks liigselt mesilaste pesa ja võimaldab varastel (herilastel/mesilastel) ja kärjekoidel jne. pahalastel kergesti mesitarru pääseda.
Lamavtarus on normaalse ja tugeva mesilaspere korral mõistlik jätta mesilastele läbipääs ka vähemalt ühe osalaua ja selle taga oleva otsapadja alt (ettevaatust herilaste ründe korral, kui need peaks tarukatuse alt läbi mahtuma). Selleks saab panna otsapadja alla risti mõned raamivaheliistu tükid vms.- nii aitame mesilastel vajadusel õhuvahetust ka otsalaua alt korraldada (lõpuks väljub kasutatud õhk ka läbi tarukatuse ventilatsiooniavade) ja tarukatuse all mesilastel kahjureid tõrjuda.

Mõnikord võib ka juhtuda, et (eeskätt sügissuvine) taru esiseinale kuumaga tekkinud kobar vastu hommikujahedat (öökülma) enam tervena pesaruumi ei pääse ja osa mesilasi taruseinal hukkub- mesilased ohverdavad sel juhul osa (ilmselt vanemaid lennumesilasi).
Samuti võib juhtuda, et liiga soojast pesaruumist talvekobar (näiteks sula ilmaga) hoopis õue kolib, mis kindlasti hea pole, sest et toit jääb tarru ning talvekülmaga ei suuda kobar pesaruumi tagasi liikuda.

Juuresoleval pildid olev mesilaste kobar ehk "habemekene" on loomulik ja näitab, et mesilaspere on tugev ning terve- reageerib temperatuurile ning korjele adekvaatselt, vt. kuidas ülalendla (kui see olemas on) MÕÕDUKA avamisega on võimalik ventilatsiooni parajaks sättida (kui mesilased ülalendlast väljuvad ja välja jäävad, tuleb ülalendla loomulikult täielikult avada):
http://mesindus.ee/node/4281

Veel mõni pilt n.n. "habemest" mesilastaru lennualal,  vt:
"Mesitarude elektrkütte korraldamine, olulisimad hoiatused." veebr.2012. ajakirjas "Mesinik" http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-1.pdf
ja
"Hõbedavesi mesinduses", juuni 2012. ajakirjas "Mesinik".
http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-3.pdf

Vt. ka, kui huvi on
"Mesilasperede talvitumine lume all" oktoober 2013. ajakirjas "Mesinik"
http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/5_2013.pdf

Edukat meekorje jätku! Smile

Papa Lauri

Pronksmedal (100p.)

tere

Kas tilgutamislahus on tehtud 80% viina baasil?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

80% viin ehk -piiritus on tinctura propolis valmistamiseks.

Tänan Teid tähelepaneliku huumori eest.
80% (mahuprotsendine) viin või -piiritus on vajalik taruvaigu ehk tarupigi lahustamiseks-
tinctura propolis
valmistamiseks- see on ideaalne ravim igasugu haavade, ekseemide, küüneseene jms. raviks. Smile

Kasutan taruvaigu lahustamiseks 80%-list alkoholi-vesilahust, sest et puhast piiritust (96,7% VOL) on keeruline hankida ja kangem see tinktuur ei peagi olema.
Vt. 80% viina tootja kodulehte:
http://www.liviko.ee/tooted/omatooted/viin-est/viru-valge-viin/?verify_a...

Vt. ka
http://aps.emu.ee/terminid/index.php/term/2,3378.xhtml
ja
http://aps.emu.ee/terminid/index.php/term/2,1320.xhtml
ning
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on üks tuntumaid alkohole. See on värvuseta vedelik, mille sulamistemperatuur on –114 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC.
https://et.wikipedia.org/wiki/Etanool

Pronksmedal (100p.)

Jalanartsud suvel?

Tervist! Kas olid piirivalves, et suvel kaltse kandsid? Ise olin 14.05.85 - 08.06.87. Turkmeenias( Tedzen, Bikrava, Kiljeta, Ashabad, Džardšou) kuid suvel kandsin madalaid nöörsaapaid ja nendes puuvillaseid sokke!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Jalanartsud

Aga villaste sokkidega käin küll mesilas,sest mul palju tigetikke

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Püha püss

no nüüd tulistab jälle "Sõja ja rahu" jagu heietusi. Et ei ole inimesel oma ajaga ka midagi tarka peale hakata...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Jalarätid on sõdurisaabastes märksa paremad, kui sokid.

Aitäh märkamast ja küsimast.
Andke palun andeks, sest et lähen veidi peateemast kõrvale, aga mis seals ikka halba on, sest et laiem silmaring on ka mesinikule vajalik.
Laskem ka (eakamatel) endistel sõduritel ehk n.ö. "rindemeestel" mõtteid vahetada. Ja selle lugemine siin pole ju kohustuslik. Smile

Jalarätid (mis pole jalanartsudeks muutunud) on sõdurisaabastes märksa paremad, kui sokid. Smile
Teenisin nõukogude sõjaväes ehk -armees (mitte KAITSEväes) pisut varem- jalarättide ajal, seega (ilmselt) enne sokkide aega. Ja veidi põhja pool- n.ö. pilotka vööndis, vt:

http://www.russianarmysurplus.com/product/soldiers-pilotka/

 

seega, me ei kandnud n.n. "panama-kübaraid" (/panamskie šljapõ/), nagu ilmselt eeltoodud postitaja Turkmeenias kandis, vt.:

http://www.russianarmysurplus.com/product/afghanka-hat/

Talvel kandsime pakse tankikobinesoone ja selle peal (s.h. öösel) õues (/v narjade/ v karaule/) tulup´pi, vt:

http://moskva.satom.ru/p/449849-tulup-armeyskiy-postovoy-karaulnyy-iz-na...

ning vilte, sest et talvel olid selles kontinentaalses piirkonnas (äärmustesse laskuv ja suurte temperatuuri-kõikumistega) miinimumtemperatuurid ~ -47 o C ja mitte kunagi soojem, kui -20 o C; suvel jälle nii palav et õhk virvendas; samuti kõikus väga ööpäevane temperatuur suvel, ning tuul oli tihti nii tugev, ka talvel pakasega, et raske oli püsti seista. Vt. ka mandriline ehk kontinentaalne kliima
https://et.wikipedia.org/wiki/Mandriline_kliima     

Teenisin nõukogude armees kõrgkooli vahepeal maavägedest tavapärased 2.a., 1984.-1986., Kesk-Aasia sõjaväeringkonnas, Hiina ja Mongoolia piiri läheduses, Kasahstanis, Semipalatinski oblastis, linnas Aiagus (/aijagus/);

Vt. kaarti: http://www.taz.de/taz/anz/gifs/centralasiaw.pdf

https://en.wikipedia.org/wiki/Semipalatinsk_Test_Site

Vt. ilusaid ja vähem "ilusaid" pilte Semilapatinski tuupapolügoonist:

http://io9.com/5988266/the-tragic-story-of-the-semipalatinsk-nuclear-tes...

 

ja enamus aega samas garnisonis, kus (ka nõukogude sõjaväelaste hulgas) austatud erukindral Ants Laaneots, kes tol ammusel ajal oli Aiaguse (/aijaguse/) linna kõrval asuva suure sõjaväegarnisoni staabiülem, podpolkovnik´u ausastmes (alampolkovnik).
Vt. https://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Laaneots 

Ants Laaneotsal olevat kombeks olnud eestlased staapi teenistusse korjata, kui neid üldse tuli (tol ajal eriti julge samm- eestlasi eelistada), aga ta olevat olnud sel ajal puhkusel, kui ma Ukrainast kuue kuulisest näidisõppusest sinna garnisoni Kasahstani edasi teenima sattusin. Ühel hetkel ei olnud seal peale minu mitte ühtegi eestlast ega eestimaalast ehk zemljak´ki.
Lähedalt ma Ants Laaneots´aga sõjaväes kordagi kokku ei puutunud, nägin teda vaid paraadidel eemalt, sest et otse nii kõrges auastmes olevat ohvitseri ei tohi sõdur (reeglina) tülitada ning seal garnisonis oli mäletamist mööda üle 60000 (!) sõjaväelase (vähemalt mingil ajal), ning teise maailmasõja veterani, polkovnik Koftunenko otseses (!) alluvuses, teenisin ka eraldi kõrbes polügoonil asuvas salajases n.ö. oskussõdurite ning ohvitseride õhtutõrje õppekeskuses. Viimane asjaolu, et olin salajases õppekeskuses koos sõbraga Peterburist (Leningradist), Kesk-aasia rahvaste esindajatest eraldi, oli meie mõlema elu säästmises ja ehk ka päästmises suureks abiks. Oleksin sõjaväes pea-aegu seitse korda surma saanud, aga ju mul siis on missioon täita (s.h. siin www.mesindus.ee foorumis), et ellu jäin. Wink

Aga kokku pandava päraga Kalašnikovi automaadid olid meil küll ja väärt ning ka tänapäeva mõttes kallis (s.h. salastatud) õhutõrje tehnika- s.h. elektroonika. Wink
Tol ajal salastamata õhutõrjesüsteem oli shilka (/šilka/), milles viibides oli meil peas musta värvi šlemafon (nagu filmis "neli tankisti ja koer"- suvel külmast nahast ja talvel seest lambanahkne)
Šilka ehk shilka, vt: https://en.wikipedia.org/wiki/ZSU-23-4

šilka tutvustus: https://www.youtube.com/watch?v=kUkmS91qFW4
šilka tulistab: https://www.youtube.com/watch?v=HaYCjfvHIsQ
šilka ajaloost: https://www.youtube.com/watch?v=xxJOWLgiQ4s
Šilka kasutamisest moslemimaailmas:
https://www.youtube.com/watch?v=N-UnealTR-Y
Šilkaga lahingupilt Süüriast; suure tahtmise korral saab ka nii, n.ö. "käsitsi" mürsulinti padruneid (23 mm läbimõõduga/kaliibriga väikeseid õhutõrjemürske) laadida, kasutada šilkat, mis pole päris terviklik/töökorras: ilma lokaatorita ja ilma alumiste õhutõrjekuulipidujateta; tuld on ilmselt siiski juhitud läbi hüdraulilise "kobarpumba" n.n. noolist, mitte väntadest, vt:
https://www.youtube.com/watch?v=jrHzn7500f4

Šilka elektrienergia allikaks oli võimas 220 V 400 Hz (!) turbogeneraator, mille käivitas nagu reaktiivlennuki düüs masina sassii tagaosas; selle düüsi võimsa leegi sees sai traadi otsa kinnitatud lihakonservi minutiga keema ajada.

Mõnel Semipalatinski piirkonnas asuval polügoonil viibides reageeris ja registreeris radiatsiooni ka šilka varustuses olev, radiatsiooni (radioaktiivset) taset mõõtev geigeri loendur. Ma nüüd enam ei mäleta, mis need näidud olid- mäletatavasti siiski pigem väikesed. Loomulikult püüdsime sellisesse alasse mitte sattuda või sellises piirkonnas alati vähe viibida- ohvitserid ka. Kiiritushaiguse tekkimist pole ma endal märganud, kallid lapsed ning -lapselapsed on õnneks kah terved ning intelligentsed. ***

Vt. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/kasahstanis-loetakse-ule-...
ja
http://forte.delfi.ee/news/teadus/medvedev-pooltuhat-plahvatust-nainud-t...

Kogu see õhutõrjemasin šilka (shilka), sõjaväesõbrad, kellega koos sain enda elu eest võideldud, armeeaastad, kui kauge nooruse aeg, on mul senimaani üksikasjadeni kustumatult meeles. Smile

Ma ei leidnud kiiruga head videot, kus töötab ka šilka katusel asuv ümmargune 25 km tagavusraadisusega õhutõrjeradar (lokaator) ega ka seda, kus töötab see radar automaatselt koos tulistamisega, ilmselt selle pärast, et selle elektroonika-süsteem on tundlik ja vajas ennetavalt hooldust või oskuslikku remonti; aga pilte šilkast on siin:
https://www.google.ee/search?q=shilka&hl=et&biw=1024&bih=644&tbm=isch&im...

Nüüd jälgin tublisid ning sõbralikke mesilasi- sõjaväes õhtutõrjes teenimise, taevasse surmavat "ilusaluuti tulistamise" ja kiirete sõjalennukite radarile püüdmise asemel.

Päikest ja tervist, eriti eakamatele! Smile

Papa Lauri- mesinik Vooremaalt.

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mõtete vahetamisest

Lauri kirjutas:
Laskem ka (eakamatel) endistel sõduritel ehk n.ö. "rindemeestel" mõtteid vahetada. Ja selle lugemine siin pole ju kohustuslik. Smile

Mõtteid vahetada on alati tore, kuid seda sobivas kohas. Teise teema hõivamine uue mesindusvälise teemaga ei ole tore. Kui muudmoodi ei saa, siis selliste mõttevahetuste jaoks on foorum "Üldine arutelu".

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Püüan edaspidi rohkem teemas püsida, juhul kui taas siia satun.

Tänan soovituste eest ja nii nagu www.mesindus.ee foorumi omanik soovib- püüan edaspidi rohkem teemas püsida, juhul kui taas siia satun. Wink
Kordan mõtet mu eeltoodud postituses: /Andke palun andeks, sest et lähen veidi peateemast kõrvale, aga mis seals ikka halba on, sest et laiem silmaring on ka mesinikule vajalik. /
Selline see arvamuste paljusus on, millega mõnikord paratamatult kaasneb protsessile suunatud (s.h. raamidele- keelule, sunnile) ning eesmärgile orienteeritud (s.h. avatud, kutsuvate) inimeste vastandumine.
Olgem toleratsed ehk sallivad, vt: https://et.wikipedia.org/wiki/Sallivus

Teisalt. Laiema vaatenurga lubamine aitaks siin www.mesindus.ee foorumites hõredavõitu arutelusid elavdada,  sest et nii tekiks läbi internetiavaruste siia enam tähelepanu: klikke ja kontakte- sellega omakorda lisanduks siia mesinikke ja mesilaste sõpru.

Näiteks, analoogiliselt käitub tänapäeval enamus vaimulikke- kirikusse ning usu juurde satub rohkem rahvast, kui seal mõnikord ka ilmalikke kontserte lubatakse. Smile

Edukat mõtete vahetamist

Papa Lauri- mesinik Vooremaalt

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Miks pole habet.

Ajast millal tõrjusin lesta ribade ja muu soovitatuga nägin ka habemeid,kuid peale  oblikhappe tilgutamisele üleminekut, pole neid näinud,kuigi pered enamuses 4 eesti raamiga ruudukujulises korpuses.Erinevus eelneva ajaga on see,et neljandale talvitusele lähen vastu oblikhappe tilgutamisega novembris.Massilist lestasust pole täheldanud ja keegi pole tulnud minu väidet ümber lükkama.Olen veendunud ,et varroa esindajad on olemas,kuid kahju ei suuda tekitada.Hukkumist varroa lesta ja oblika resistentsuse tõttu pole esinenud.

    Kas keegi suudab habemega taru keskkonnast  võtta proovi analüüsiks.Oblikhape neutraliseerub ilma kõrvalise abita mõne kuuga

        Mikro...e Mart

    Milline on tõde

 

 

 

 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Habe

Hr. Mart - kas soovid väita, et Sinu lestatõrje on pered nõrgemaks teinud, et enam lendlatel habemeid pole? Pigem see ikka laiendamise, või ilmastiku teene...

Millist analüüsi võtmist mõtled - kas soovid mesilaste vanust habemes määrata?, mesinduses/LOODUSES ei ole iialgi ainust TÕDE - või pigem, seal võivad kõik õnnelikud olla ning ka 100 erinevat võimalust, kus kõik on õiged.

Org. hapetega tõrjumisel ei saagi tekkida resistentsust - ehk kohanemist...

Mida see SINU lause, Hr. Mart tähenda: Oblikhape neutraliseerub ilma kõrvalise abita mõne kuuga??

Hääd

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Habe

 Minu  lestatõrje üks kord novembris ei tee ega jäta mesilaspere väikseks ega nõrgaks.Mesiulaste vanus huvi ei paku,kuid keskkonna all mõtlen õhu analüüsi taru sees.Neutraliseerimise jutt on  väetud oblikhappe ohutus sertifikaadist,loetav veebis.Resistentsuse otsimisele peab andma minu kestvuskatse kogu mesilaga.

        Mikro...e Mart

   Vana toriseja tänab tähelepanu eest

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kulla Lauri..

Ära Tormi pääle solvu...

Kirjutad: Püüan edaspidi rohkem teemas püsida, juhul kui taas siia satun.

See ju vinge, kui suhtled ning oma kõige kallimat -ELU-AEGA- teistega jagad. Satu ikka seia...Tänapäev on noorematele selline kiirus pääle pandud, et nad isegi magavad kiiresti ja säutsuvad ainult... (Mul oli küll huvitav kolonel-leitnand Laaneotsa kohta kuulda jne..tulin siia foorumi uuesti tagasi just Reinuvaderi poliitiliste naerutamiste pärast - nüüd ta säutsub vist jututoas ... seal neil kah vist omad "joped koos ))

Kõnelesin hiljuti Kehtna Mõisapäeval, teejoomise kõrvale - PÄEVA TEE teemal. Mul oli 20- 30 õitsvast taimest teekimp kaasas, millest teed keeta. No, et on hää, kui meie päeva-, või elutee on meile tuttav...et käime mööda oma rohelist rada, mille ääres õitsevad sajad taimed. Ning mul on teejuhtideks heade taimede juurde mesilased. jne. jne.

Tuletasi seal ka meelde, et käisin seal Kehtnas varem Eestimaa mõisnikele kõnelemas apiturismi/apiteraapia - mesinädalate teemal.

Ning Kehtna mõisa - kaheksa 8 kandiline mesilapaviljoni annetas Aare Pärn - (( Kehtna mõisamesiniku lapselaps , kes ise juba ammu vanaisa )) Mesindusemuuseumile. To mesilapaviljon - tõeline vaatamisväärsus mahutab 28 mesilasperet , kuna ühes seinas on uks....sai Kehtnast viidud Rabiverre ning Arnik Mats pani selle seal kenasti-uuesti kokku ...kui Herman Taltsi kodumõisa Mesindusmuuseumi teha tahtsime. Mait ja Aime Mardla annetasid sinna -väga korras puuvurri (kolmeraamilise-piduriga) , vinge õlgtaru (kahe korpusega) ja mõnusa/tillukese/töötava lambanahast lõõtsaga suitsiku.. Mina aga oma töö tõttu sattusin ka igasugu "pika piibuga"- ja "tagurpidi lõõtsadega  suitsikute peale ... vahetasin need siis tänapäevaste vastu. Samuti kogusin igasugu ime sööginõusid (mõned tõelised mesilaste tapjad ja püünised jne. jne... Sai isegi Hageri kalmistul Herman Taltsi uhket hauakivi kohendamas käidud. 16 inimest oli Mesindusmuuseumi asutajaliikmed jne..Kuid see Mesindusmuseumi projekt jäi meil suure kadeduse ja ahnuse taha pooleli - mind võeti lihtsalt rajalt maha, Rehtsalu lahkus jne. jne..

Tahtsin sinna välja jõuda, et kohtusin seal Rabiveres esimest korda elektroonikust-mesiniku Tormi Taboriga ning ta rääkis seal, et teeb sellise listi nagu www.mesi.ee... Tol ajal oli see veidi ulme...JA NÄE TA PEAB SENI VASTU!

kÕIKE HÄÄD KÕIGILE...kohe läheb jälle mesinikel parin lahti, korje lõpeb homme kell 12.00 --- ega siis polegi aega enam "kõrvalistel teemadel"  leierdada!

Hääd

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ravi

Mart kirjutas:
Minu  lestatõrje üks kord novembris ei tee ega jäta mesilaspere väikseks ega nõrgaks.Mesiulaste vanus huvi ei paku,kuid keskkonna all mõtlen õhu analüüsi taru sees.Neutraliseerimise jutt on  väetud oblikhappe ohutus sertifikaadist,loetav veebis.Resistentsuse otsimisele peab andma minu kestvuskatse kogu mesilaga. Mikro...e MarT Vana toriseja tänab tähelepanu eest

mart ma ei taha solvata, sind kuid 1 kord ja nii hilja on töesti vähe. pöhjus sellest et kui alles novembris ravid, siis lestad on oma kahju töö juba talvituvatele mesilastele teinud, sa kül ravid novembris, kuid kooruvad mesilased vöibolla juba tiibateta. seega jääb talve kobar sellest nörgemaks kui sa varem raviksid. tavaliselt ravitakse peale mee vöttu ja söötmise ajal, siis ei satu jäägid eriti järgmise aasta mee sisse, mesilased sagivad ja ravim viiakse paremini tarus laiali. 2. pöhjus novembris on ilmad jahemad ja ravi vöib selle tötu kehvem olla (aurud ei  aurustu nii hästi.

Mina väidan et kui sul pole veel krahi olnud, siis 1 pääval vöib se tulla ja väga ullusti.

 

Tean miks sa nii hiljaks jätad. pöhjus selles et siis tapad ka need lestad kes audme sees peidus on. kuid selleks soovitan tee esimene kord augusti löpp septembri alguses ja teine   korda novembris, happega üle.

esimese koraga vötad need kes tarus lodivad ja järglasi toodavad ja 2 koraga need kes haudmes ellu jähid.

siis jäävad talvituma minevad mesilased suures osas lestadest puutumata ja talvised kaod on väiksemad ja siis vöid ka habemeid uuesti nägema hakkata.

Pea meeles järgmise aasta mee saak  hakab söltuma talvitumisest, kui  sügisesest lesta kahjustuse töttu pere nörgaks muutub, siis läheb palju aega enne kui pere uuesti tugevaks saab, ja selleks ajaks vöib hea korje juba möödas olla.

 

SEE ON AINULT MINU POOLNE SOOVITUS.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Jah, korje lõppes täna esmaspäeval 17.08.2015 täpselt kl12.00 ;)

Aitäh Sulle, Metsamumm, toetuse eest- ilmselgelt näed Sa laiemat pilti, kõrgemalt ja kaugemale, kui valdav enamus sõnavõtjaid Eestis ja kaugemal mesinduse teemal; aga ka hiiepaikade kaitseks jne..

Kiirelt, siit, suurema lugemusharjumusega rahvale, kes ehk mu kirjutisega tutvuda soovivad. Smile

Eks aeg paneb asjad paika, tulevik, ma mõtlen, juhul kui on neid, kes nii 50 või 100 aasta pärast meie mõttevahetuste teemadele tagasi vaatavad ning tagantjärgi meie naiivsuse või liigse muretuse üle imestavad.
Eks "peale lahingut on kõik marssalid", aga meie siin peame tulevikku vaadates mesilaste kaitse teemal n.n. "saja aastast sõda"- seda paraku ka omavahel mesilasringkondade sees jageledes, meie vaenlaste rõõmuks end raisates.
Inimene ei tohi käituda mesilastega nagu "siga tamme all" Ivan Krõlovi ajatus valmis,
vt. ka: http://mesindus.ee/node/2528

Loen mesinduse alaseid väljaütlemisi, ja ikka imestan..... - mina rapsi, kui ohtralt mürgitatud ja kesise väärtusega, heledat ("lusikaid lõhkuvat")  mett andvat "saatanlikku taime"                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                    küll meetaimeks ei taha nimetada. Olgu siis, kui kuskil kasvab mesilasala meetaimestikus veidi maherapsi, aga kus seda kasvab ning kui kasvab, siis kas "veidi" või mesilasi hukutavalt palju (talvepessa see jämedate kristallidega kivikõva mesi ei sobi)- isegi kohalikule tumemesilasele mitte, kes ka kanarbikumeel rahuldavalt talvitatud saab.

Tänan Metsamumm. Muuseumiteema, millest kirjutasid, on huvitav. Aga mis aastanumbritest Sa mesinduse-muuseumiülevaate kirjutasid?
Korjan ka kodus tallu tasapisi ajaloolist mesinduse-kraami (nüüd või kunagisesks kasutamiseks, mitte seisma): eeskätt vanu mesinduse alaseid raamatuid, aga ka muud.
Näiteks on mul üle 100 a tagasi USA-s tehtud (põhjamaa mesilase jaoks laiema kärjeklannu mõõduga) väärt kärjevalts, mida plaanin pensionipäevil mahe-kärjealgete tegemiseks kasutama hakata. Sain selle omanikuks tänu ühele aatelisele eakale kutselisele mesinikule. Tänu tema suuremeelsusele, sest et ta andis selle kärjevaltsi ära mõõduka hinna eest- soovides selle jätkusuutlikku kasutamist ka peale tema surma.
Mul on ka üks (mesilastega asustamata) pakktaru üle-eelmisest sajandist; üks (mesilastega asustamata) Viljandi tüüpi taru (kõrgete kärjeraamidega).
Aga on ka üks esimese vabariigi ajal ehitatud, üliväga hea sisekliimaga läbi aastate mesilastega asustatud läänetuultele ja lausvihmale kaitstud kohas olev Tartu tüüpi taru (see tarutüüp, korpustaru ja lamavtaru kombinatsioon, on üldjoontes välja töötatud juba 19-sajandi lõpus). Sellest tarust on väga vähe sülemlemist olnud- üle mitme aasta üks sülem, mett saab sellest alati ohtralt ja vargust ei ole sellest iial. See Tartu tüüpi taru on suure küljeluugiga, väljavõetava (vajadusel madalaks pööratava) põhjaga, täisraamilise magasiniga, siiski ilma ülemise tagumise lendlata, mis sel tarutüübil oli seotud meemagasiniga, kui see peal oli; selle taru eest taha siseseinte vaheline läbimõõt on 426 mm, mitte Eesti tüüpi taru 428 mm; õlemattidega täidetud seintega, pesaruumi seinte sisemised lauad on väga paksud ligi 40 mm (selleks et niiskus pääseks, mida väljapoolse, seda hõlpsamalt tarust välja- kastepunkt talvel tarust välja); talviti pesaruumis seest kusagilt ei hallita, jne.- väärt taru. Paraku pole enam palju puuseppi, kes metsast jalal kuivanud kuuske välja tooks, et sellist taru millimeetri täpsusega teha.

P.S. Jah, korje lõppes täna esmaspäeval 17.08.2015 täpselt kell 12.00 Wink
nagu Sa hoiatasid, Metsamumm, ning nüüd on mesilas viimaste toimingutega tõesti kiire.

Seda selleks, et järgmisel, 2016. aastal taas mesilaspered nii tugevad oleksid, ning et (tulles täpsemalt siinsesse teemasse Wink ) lennulaudade kohale ja alla soojade ilmadega mesilaskobarad ehk n.n. "habemed" saaksid tekkida.
Muide habemed on käesolavaks aastaks s.h. ka külmemate ööde saabumisega, valdavalt kadunud, sest et nendes sisaldunud korjemesilaste elukaar on läbi saanud, ning nüüd tekivad tasapidi juba talvemesilased- suuremad, tumedamad, aga mitte kurjemad.
See käesolev 2015. aasta on väga vähe herilasi ja pole ka ilmselt siinkandis õnneks (enam?) olulist võõra geeniga risustamist, mille tõttu teise jne. põlvkonna tigedad ristandid tekiksid (s.h. keeleliste arusaamatuste pärast mesilasperede siseselt ja lennulaudadel teiste rasside esindajate vahel- n.n. "mitte-integreerumise küsimuste tõttu"). Meie, Aia talu, võimalikult kohalikku tumemesilase verd mesilased ei ole käesoleval 2015.a. (veel?) kurjaks läinud. On üllatav, et ma pole meevõtmise ajal veel antud aastal ühtegi (!) nõela sanud, külla aga muude toimingute (lennuava- vaakumjootjate täitmise jms.) käigus mõne sutsu mesinduspäevas. Saan mesilas endiselt lennuavade eest (!) ilma kaitseriietuseta läbi jalutada ning lennuava-vaakumjootjaid enamasti ilma mesiniku mütsita (loomulikult paljakäsi ja ammugi ilma sutsuta- igaks juhuks mainin) täita. See rõõm aga nüüd ilmselt paari päevaga kaob ja mesilased muutuvad pahuramaks, sest et korje kadus.
Mesilastarude lennuavade kitsendamise tõttu on 15-st õnneks vaid üks vargusohtlik mesilaspere (kus noor mesilasema loodetavasti lähipäevil munema hakkab ja siis tekib ka mesilasperele see kordumatu lõhn, millega mesilased saavad omasid eristada), kelle lennuava laius ongi lai (loe: kitsas) vaid 1-2 mesilase läbimiseks. Aga herilasi pole käesoleval aastal ründamiseks (herilase-püünispudel
vt: http://mesindus.ee/node/4280 
on tühi , ründavad vaid mõned paljaks kitkutud tumedad mesilased, kes kahju ei tee, sest et valvurid on oma kohal ning tutistavad neid, ja kes ei kuula- nõelatakse surnuks.

Päikest. Smile

Lauri