vaablased

Tere.

Olen kolme lamavtaru omanik ja sattunud tugeva vaablaste rünnaku alla.

Kas on mingeid nippe,et mesilasi säästa?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Vaablased

Pane taru katusele,või tarude kõrvale plastmass ämrikene,kaane sisse auk,et vaablane mahuks sisse.Või plastmass pudel,kork kinni,küljepeale paar,kolm auku vaablasele.Topsi või pudelisse vala mõni sentimeeter mingit raibet,haisvat lihavedelikku,või parem mingit alkoholi,õlut,veini näiteks.

Herilased,vaablased,kärbsed ronivad sisse,siplevad ja upuvad.

Mesilased sisse ei tule,kuna mesilane raibet ega alkoholi ei puutu.

Pane neid püüniseid miti tükki ülesse.

Pronksmedal (100p.)

1,5l plastpudel

toimib ka, kui ülemine kolmandik maha lõigata ja siis tagurpidi külge tagasi teipida, et koonus allapoole jääks. Vedelik ikka sisse ka nagu eelpool öeldi.

Keda nende vaablaste all

Keda nende vaablaste all täpsemalt mõeldakse? Kas tegemist on äkki hoopis mingit marki herilaste või vapsikutega? Eelmine aasta oli meil siin ka selline herilaseuputus, mida pole kunagi enne näinud ja loodetavasti ei näe ka. Kõige lihtsam püünis ongi see eelpool kirjeldatud tagurpidi kaelaga pudel. Massilise uputuse puhul jäävad need aeglaseks ja lahjaks. Kiirem lahendus oli leeklamp(selline asjalikumat leeki võimaldav) ja poolikud seest peaaegu tühjaks söödud arbuusid, kuhu herilased kenasti paksu kihina kogunesid. Kui ei kasuta penost tarusid, siis võib leeklambiga üle tõmmata ka neist herilastest, kes taru peal ronivad ja sissepääse otsivad. Mesilasi loomulikult mitte kõrvetada. Lisaks teha lennuavad väiksemaks, koristada ära igasugune mööda valatud suhkruvesi ja meepritsmed, kaotada ära igasugused praod ja augud, kust võiks märkamatult tarru sisse ronida. Vajadusel lausa teipida katuse servad ja igasugused ventilatsiooniavad üle. Samuti tasub ümbruskonnas sooritada üks luureoperatsioon ja sooritada taktikaline rünnak vaenlase tagalasse.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Herilase- s.h. vapsiku-püünis.

Vapsikuid on raske tõrjuda, kui nad on kord juba tee mesilastarusse meelde jätnud ja mälu on herilaseliikidel hea ning üksteisele info edastamine on täpne, näiteks kust avast läbi taru seinatoppe rännates mesilastaru pessa sisse saab. Vapsikud on võimelised mesilasi ka õhust lennult toiduks haarama. Mesilased võidavad vapsikut vaid ühiselt rünnates, s.h. teda oma kehade kuhjas n.ö. "küpsetades".

Lihtne herilase- või ka vapsiku-püünis- herilase-püünispudel vt:  http://mesindus.ee/node/4280
Sinna sisse ronima mahub ka looduses haruldasevõitu herilaseliiki emavapsik/"emavaablane", keda ma tavajuhul säästa üritan, sest et erinevad herilaste liigid looduses usinasti kõiksugu putukaid ja nende röövikuid hävitavad; vapsik kitsalt võttes käguvaablane/-vamplane ei ole, vt:
http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandus/uudised/kas-vaablane-on-sama-ke...

Mesilastaru lennuava tuleb vapsikute ründe korral võimalusel kitsendada nii kitsaks (õhuaukudega hiiresiibri abil ühe mesilase keha läbimise laiuseks; tüki emaeraldusvõre (ehk Hannemann´i võre) vm. abil või viisil), et vapsikud tarru enam sisse ei mahu, aga mesilased veel mahuvad, v.a. isamesilased ehk lesed.
Vt. hiiresiiber: http://aps.emu.ee/terminid/index.php/term/2,1808.xhtml
Vt. ka pildil on kahte tüüpi hiiresiibrid, mida on mugav hiiresiibri raami äärtest kinnitada laiema seibiga puidukruviga- nii ei sega kruvipead siibri liikumist, vt: http://mesindus.ee/node/4281

Äärmisel juhul saab nõrgenenud mesilaspere lennuava üldse sulgeda, mesilaste ning ka igasugu muude putukate läbimist takistavalt, (hiiresiibri raami pistetud) peene silmaga traatvõrgu tüki/riba abil ja sel juhul tuleb tarusiseselt KINDLASTI mesilastarru joogivett anda. Joota saab mesilasi tarusiseselt lennuava-vaakumjootjaga (n.n. "prantsuse jootjaga", kusjuures ka jootja "saba" ümbrus tuleb samuti putukakindlalt puuliistude vm.-ga tihendada) vm. viisil, näiteks pesalae pealse jootjaga.
Sel juhul tuleb paaripäevaste vahedega ka õhtuti mesilastele puhastuslendu korraldada- pärast mesilaste, herilaste jt. putukate lennu lõppu ja enne hämardumist; ning seejärel käia pimedas või varahommikul taas lennuava sulgemas.
Õhuvahetust tuleb kiiresti suurendada, juhul kui n.ö. "vangis olevad" mesilased liigselt võre taga tiibadega ventileerivad- eriti, kui seda on näha varahommikul jahedal ajal.

Vapsikud ehk rahvakeeli n.ö. "vaablased" on pigem loomtoidulised (karnivoorid)- seega soovitan püünispudelisse mee-vaarikamoosi käärivale lahusele ehk juba toimivale äädika-marinaadile lisada midagi loomset (õige veidi kodujuustu vms.). Käärimise asemel saab hoopis ebasoovitav roiskumine tekkida, mis herilaseliike piisavalt ei köida või hoopis peletab, juhul kui käärimata mee-vaarikamoosi lahusele kohe "loomset" lisada. Enne peab ikka tekitama aeroobse ehk hapniku juurdepääsuga äädika-käärimise (lisades lahusele juuretiseks midagi elusmikroobe/-baktereid/-pärmiseeni sisaldavat- õunapuu alla maha kukkunud puhta juba käärima hakanud katkise õuna tükke vms. ning seejärel loomset lisama, kui lahus on juba käärinud või käärimas. Pastöriseeritud/kuumutatud õlu ja -vein käärimist ei tekita, sest et selles on käärimist tekitanud organismid surnud, vaid pigem hoopis pidurdab- oma happelise keskkonna madala pH tõttu. Hiljem tekib see n.ö. "loomne" püünispudelis (paraku vaevaliselt) surevatest ning lagunevatest putukatest.
Vt. ka vapsik: https://et.wikipedia.org/wiki/Vapsik
Vt. herilane: https://et.wikipedia.org/wiki/Herilane
Vt. äädika valmistamisest: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/9808/aadikas.html

Igasugu herilase-püüniste, herilasepesa-mürkide jm. looduses surmavate hävitusmeetodite kasutamise puhul peame teadagi arvestama, et tappa tohib vaid oluliseks vajaduseks: lähedaste elu kaitseks, kasutades tapetava toiduks, vm. juhul, aga ära tapa ehk ärgem tapkem rumaluse, lõbu või ahnuse pärast.

Taas on mesilasperedes alanud pikaealiste ning kopsakamate talvemesilaste kasvatamise periood-
edu selleks. Smile

Papa Lauri- mesinik Vooremaalt.