Kärjepõhjade valmistamine

Tere.

Kas kellelgi on jagada kogemusi kärjepöhjade valmistamisel vöi ehk on pakkuda selle alast kirjandust? Nimelt leidsin ühe vana rullpressi ja kuna vahasulatus hetkel just päevakorras on, siis tekkis möte, et prooviks.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Kärjepõhjade valmistamine

Tere.

Kui inglise keelt oskad siis youtube-s on selle kohta videosid päris palju.

Andres.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja jazzk pilt

beeswax

Sisesta otsingusse " beeswax foundation " ja leiad päris palju videosid, kuidas valmistatakse kärjepõhja.  Lisan lingi ühele venenaste videole https://www.youtube.com/watch?v=5dvl1NrZTVw

Jah tänan, aga jutuubi selle

Jah tänan, aga jutuubi selle alased videod on oma 6-7 korda läbi vaadatud. Isegi üks Eesti oma oli, vist Taali mesila kärgede tegemine aga video on üks asi, suurt midagi seal ei räägitud, konkeetsed juhatused ja öpetused midagi muud. Venelaste omas oli juttu aga seda keelt ei tönka piisavalt.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ise olen

ise olen algus aastatel proovinud teha  petoonist valatud vormis. ( kujult nagu vahvli masin) kuid ilma vooluta ( 1 rihvel petoon plaat üleval ja teine all) sinna pannakse kulbiga vedel vaha, ja kui jahtunud siis vöetakse vahelt ära.  Mina aga tegin esimesel korral suure vea, kuna inimene  kes sellega enne tegi läks manala teed, ja teisi öpetajaid ei leidnud (  VIGA MILLE MA TEGIN TEADMATUSEST OLI SELLES ET MA EI MÄÄRINUD PRESSI  ENNE TÕÕLE ASUMIST   MEE VEEGA)     VAHA JÄHI PRESSI KÜLGE NAGU NAELUTATUD ) lahti ei saa muidu kui soojendasin vaha ülesse ja sain lahti, kuna aga rihvli sooned on  vahaga kaetud siis enam koraliku asja ei saa, püütsin fööniga soojendada ja puhastada aga enam korda ei saanud ki.

 

rullidega rihveldust nägin eesti mesiniku  videot (nime ei mäleta, kuid toimetab mandril) seal käis nii "vaha aedi soojaks, ja se oli enam vähem raami kujuline anum ( ristkülik) kuhu pandi kuum vaha.  siis oli vineer raami suurus. vineer kasteti siirupi vöi mee vee sisse ja see järel vaha sisse raami  suurune  ala, siis töstetakse vahast välja nörguma, kui on natuke hangunud (möned minutid) siis kastetakse uuesti vaha sisse (sama sügavusele) ja uuesti nörgub ja hangub. nönda 3 x     kastetakse vahase. kui on juba piisavalt hangunud, vöetakse noa nurgaga vaha lehe servast kinni ja tömmatakse vineeri pealt sile vaha leht maha,   ka teisepoolt vineeri eemaldatakse vaha leht.     ja kui ma ei eksi siis  iga 10 15 lehe tegemise järel  lasti need siledad lehed rihveldatud rullide vahelt läbi.      10-15 lehte oli sellepärast et siis vaha  lehed jõuavad natuke jahtuda enne rihveldust.

muidu pidi liiga vedel olema, kui aga liiga ära jahtus siis ei jää rihvel eriti peale

Kuna mul valtse pole siis ise pole järgi katsetanud

aga ehk oli sull sellest kasu

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Asjalik kärjepõhjade valmistamise video vene keeles.

Suur aitäh väärt videoga e-lingi eest, jazzk.

Jah, selles venekeelses videos tundub enamus olulist teavet olemas, kuidas kärjepõhjasid (kärjealgeid) ehk n.n. "kunstkärge" valmistada.
Ilmselt on üks võtmeküsimusi ka pindade meeveega piserdamine, selleks et kärjepõhjad vähem nakkuksid ning vaha töötlemise järel lahti tuleks.
Oluline on ka vaha steriliseerimine (ilmselt kuuma mineraalõliga täidetud vaheseintega) vannis, temperatuuriga üle + 120 o C.

Vt: https://www.youtube.com/watch?v=5dvl1NrZTVw

 

Vaadakem huvi korral ka mesindusalast eestikeelset termonoloogiat "kärjepõhi":
http://aps.emu.ee/terminid/index.php?a=srch&d=2&id_srch=791aab7a391733af...

ja "kärjealge":
http://aps.emu.ee/terminid/index.php?a=srch&d=2&id_srch=b5dedd46f102f81c...

Vaha tasub esiteks tõesti

Vaha tasub esiteks tõesti õlivannil kuumutada 120-130 kraadini ja seal mõni hetk hoida. Esiteks ei sisalda selline vaha niiskust=kärjepõhi tuleb sitkem ja teiseks hävivad igasugused haigustekitajate eosed ja spoorid. Sellise tegevuse juures ohtude mõistmine ja ohutuse tagamine on juba igaühe enda kõrvade vahel kinni.

Järgmiseks tuleb valada vahaplaadid. Või toota need vahasse kastmise ja hangumise meetodil. Või mõtleb keegi veel kolmanda lahenduse välja. Ja lõpuks rullide vahelt läbi. Vormide ja rullide määrimiseks läheb seebivesi glütseriiniga. Võibolla sobib ka meevesi või mõni kolmas aine. Igatahes on oluline rulle pidevalt määrida. Sama oluline on vahaplaatide õige temperatuur. Mälu järgi ütlen 38 kraadi, aga pole 100% kindel. Kuhugi 30-40 kanti ta jäi. Vahaplaate tuleb soojas vees enne rullimist vajaliku temperatuurini soojendada. Rullimiseks on vaja ka abilist, kes kärjepõhja vastu võtab ja toetab. Vastavalt vajadusele tuleb tekkinud kärjepõhjad mõõtu lõigata.

Mina mäletan seda asja nii. Viimasel ajal ei ole ise kärjepõhjasid teinud. Üldiselt mingit raketiteadust ei ole, aga aega läheb omajagu.