Mesilaste pidamisest korpustarudes

Eesti Mesinike Liidu liigeAasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kokkuvõte ettekandest mesinike teabepäeval Elvas 10.02.2007.a.
Lektor: Ilmar Särg
Mesinduspäev toimus Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

Ettekandes räägiti oma kogemustest kolme erineva korpustaru tüübiga. Mesilased paiknesid nii vahtplastist tehtud tarudes, puust tehtud korpustes kui ka põrandaplaadist ja pehme plaadi toppega vooderdatud makaronikastidest tehtud korpustes. Puust tarudes oli all ka võrkpõhi, teistel mitte. Penoplasti puhul olid põhi ja katus omavahel vahetatavad, puust korpuste puhul põhjad vahetatavad, plaattoppe puhul oli esimene korpus ja põhi ühtne.
Mitme aasta tulemusena võis täheldada järgmisi seaduspärasusi.
Kui võrkpõhi jäi alt talveks lahti, oli ventilatsioon liiga suur, mesilased kulutasid palju energiat ja surid enne kevadet nälga, eriti suuremad pered ja külmema talve puhul.
Kui võrkpõhi oli kaetud papitükiga, oli talvitumine normaalne, soodsalt mõjus ka lennuava ahendamine poole võrra – normaalasendis on lennuava tarul avatud 10 raami ulatuses.
Hästi talvitusid mesilased ka penoplastist tarudes, kus all polnud võrkpõhja ja lennuava oli väiksem kui puust korpuste puhul.
Edukas talvitumine oli ka pehmest plaadist sisuga põrandaplaadist korpustes, kus aga ventilatsiooni suurendamiseks tuli eemaldada äärmised raamivaheliistud ja katta taru samblakotiga. Muu kattematerjali ja liistude allesjätmise puhul läksid taru seinad niiskeks ja hallitama ja pered nõrgenesid kevadeks oluliselt.
Harilikult kasvasid pered suvel 3-4 korpuseni, so 30 - 40 eesti taru raamini. Sel juhul oli veel võimalik raame koos korpustega käsitsi peale ja ära tõsta. Kohalviibinuist T. Etti, kel korpused madalamad ja kes kasutas 6-7 korpust, kasutas selleks tõstukit.
Saaki andsid kõik korpustarud mõnevõrra rohkem kui võrdluses olnud lamavtarud, kus haudme lai ulatus ei võimalda mett nii palju välja võtta. Saagivahe 15-20%.
Sülemlemises olulist vahet ei olnud..
Korpuste üksteisest eraldamisel võis täheldada ka mesilaste tigedust ja nõelamishimu, mida lamavtarude puhul tekkida ei saanud.
Suurimad probleemid olid korpustarude laiendamiste puhul esimesele korpusele teise pealepanekul. Pesaruumi äkiline suurendamine oli võimalik vaid väga tugevate perede puhul eesti raami suuruse korral, võis panna ka ajalehe vahele, et pesaruumi piirata või panna teise korpuse peale poolte raamide ja vahelauaga.
Kogu jutt käis kraini ja kohalike tumemesilaste kohta. Võrdluses olnud itaalia mesilased kogusid samades oludes kohalikega võrreldes sama suure saagi.

LisaSuurus
Ilmar_Sarg_Mesilaste_pidamisest_korpustarudes_10.02.2007.pdf7.44 KB