Oleg Safronov, video: "sülemite püüdmine"- "Сафронов Ловля роев" / tarupuu / pakktaru / tumemesilane / aated.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Tere!

Antud kirjatüki eesmärk.
Pakun käesolevaga valiku mõtetest ja videotest, mida oluliseks pean ning loodetavasti on ja lisandub mulle ka mõttekaaslasi, kel on huvi nende salvestistega tutvuda ning kes aitavad Eesti mesindust olulisel määral samas suunas lükata (varem või hiljem on see muutus nähtav) ja tegelikult ka natukese haaval maailma mesindust õiges suunas liigutada.
Või kuidas? Smile

Kevad on veel kaugel ja mesinikel ning mesilaste sõpradel on loodetavasti vajalikku aega mõtiskleda enda ja mesilaste vahelise suhte üle.
Kuidas me mesilastega ümber käime; miks just sel viisil?
Miks üks või teine inimene mesilasi peab?
Põhjused on sama erinevad, kui inimesedki.

1. Inimene ei valitse loodust. Loodus SISALDAB inimest (nagu ütleb Fred Jüssi) ja järgnevas videos on mu arvates näha näidet inimese harmooniast looduse osana.
Samuti on see väga praktiline video neile, kes soovivad mesilaste sülemeid püüdma õppida.
VÄÄRTUSLIK FILM- soovitan süveneda.
Oleg Safronov, video: "sülemite püüdmine"- "Сафронов Ловля роев", (RUS- abiks on vene keele oskus),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=JNOj-1-CVss

Vaata ka Lauri: "Mesiniku, kui mesilaste sõbra tähtsaimad aated on järgmised.",
vt: http://mesindus.ee/node/4414

2. Või peaks hoopis õppima mesilastele metsa pesapaiku tegema? Smile
Huvitav, millal tuleb aeg, mil hakatakse uuesti tegema loodusesse tarupuid, nii nagu praegu inimesed lindudele, aga ka juba nahkhiirtele, siilidele, lendoravatele jne. pesakaste valmistavad ning üles panevad. Tänasel päeval võiks vähemalt põlispuid säästa, s.h. mesilaste pesapaikadena ja metsadesse inimesest puutumatuid puhveralasid jätta, kus põlispuud säilida võiksid.
Vt. üht näidet järgnevast videost, kuidas metsa tarupuud teha, ( Возведение борти ).
P.S. Kas Eestis on metsades üldse nii jämedaid põlispuid (männipuud/mändi) järel, millesse saaks õõnsust uuristada, et tarupuud teha?
Vt: https://www.youtube.com/watch?v=6bG6J8ctFVg

Pakktarude valmistamine ( Возведение колоды ),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=76m9fdUngCQ

Pakktarude kogumine (metsast)/ (Сбор бортей ),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=Cqpo2E4ANgU
Järg; mee võtmine pakktarust ( Изъятие бортевого мёда ),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=mCdgDltydck#t=62.3665579 

VÄÄRTUSLIK FILM: Tänapäevane metsamesindus ja pakktarundus Baškiirias ( Baškortostan  ), ( Современное бортевое и колодное пчеловодство ),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=8cSZyyZ73Vg
Tarupuu lennuavasse rõhtsalt (horisontaalselt) pistetud, pessa ulatuv, pärimuslikult põhjendusteta edasi antud (nagu filmis mainitakse; alates umbes 22 min ja 10 sek-st) tava alusel paigaldatud püsti (vertikaalselt) paks lapik kiil, mis lennuava kaheks (vasak- ja parempoolseks) eraldi avaks jagab- aitab ilmselt mesilastel enda tahte järgi puuõõnes vajaduse korral aktiivselt pesa ventileerida- ühest avast õhku välja ventileerides ning teisest tuleb värske õhk asemele. Ainult ühe avausega lennuava sama kogupindala juures nii hästi ventileerimist ei võimaldaks- vastasuunaliste õhuvoolude vastastikku summutava mõju tõttu; aga suurem ava jahutaks külmal ajal liigselt pesa ning laseks mesilaste vaenlastel pessa tungida. Selle kiilu sisemine ots on üks kärgi toetavaid pidepunkte tarupuus. Teatavasti ehitavad mesilased vabaehitusena (kui neile võimalus anda) kärjed lennuava suhtes poolviltu, selleks et ventileerimise korraldamine optimaalne oleks, aga mitte lennuava suhtes risti kärjeridade otsadega ("kärgede n.n. külma pesa paigutus" nagu eesti tarus on) või mitte ka külgnevalt kärjeridadega ("kärgede n.n. sooja pesa paigutus"- mälu järgi ühes ukraina tüüpi tarus).

Metsamesindus, terminoloogiast,
vt: http://aps.emu.ee/terminid/index.php?a=srch&d=2&id_srch=94f6d2d71fbe008f77afa1f4f22caf63&p=1

Vt. ka ürgaja mesindusest.
Hispaanias asuv kaljujoonis: ennastsalgav ürgaja naine meejahil. -
vt: http://mesindus.ee/video/hallucinogen-honey-hunters-hunting-mad-honey-documentary#comment-14465

3. Jätkuvalt osundan seotud teemana, et kohaliku tumemesilase veel säilinud genofond väärib kaitset; muuhulgas, sest et mesinduse tulevik on putuktolmeldamine, mitte kitsalt (üsna valimata kärgedest) müügimee mahu ehk meetonnide tekitamine, eksitava hüüdlausega: "mesi on mesi". Sellepärast vajab kohalik tumemesilane kaitset- see rass on Eesti aladel putuktolmlevate taimede tolmeldamiseks aastatuhandete vältel parimal viisil kohastunud ning valmistab pikaks talvitumiseks sobivat ekstra väärtuslikku mett.
Euroopa meemesilase alamliiki (apis mellifera mellifera) kuuluva, n.ö. kohaliku tumemesilase genofondis on euroopa meemesilase põhja rass (apis mellifera mellifera lehzeni) ja euroopa meemesilase tume rass (apis mellifera mellifera mellifera).

Oleme kohaliku tumemesilase teemal mõtteid vahetanud järgnevas:
Mesilaste korje-eelistused on rassiti erinevad. ,
vt: http://mesindus.ee/node/3192#comment-14145

3,2% oblikhappe-suhkrulahu on mugav manustada automaatsüstlaga. ,
vt: http://mesindus.ee/node/3882#comment-12626

Meie naabruses, Venemaal, on õnneks tumemesilase tähtsust enam mõistetud, kui mujal. Võrreldes Eestiga on Venemaal mesindus üldse enam riikliku, s.h. seaduse kaitse all. Venemaal on asutud üha enam tegema samme tumemesilase rassi kaitseks, näiteks
Teadlased avastasid puhast rassi kesk-vene tumemesilased ( Ученые ТГУ обнаружили чистую породу среднерусской пчелы ),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=35F7fvM72rM
tumemesilase emade kunstlik seemendamine ( ИО пчелиных маток СР породы ),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=Vu3tIYLMKZY
mesilase rassi määrmine tiiva kubitaalindeksi abil,
1/2 ( Определение породы пчёл с помощью морфометрии крыла ),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=dGV9K7eo-uc#t=4.9354291
2/2 ( Определение породы пчёл с помощью морфометрии крыла Ч.2 ),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=3SA2UylgxiM

Tumemesilase alamrass: "Baškiiria ( Baškortostan ) mesilane- meie uhkus" ( Башкирская пчела - наша гордость ),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=_s9l-D-SBC0

Venemaa mesinduse poliitikast saab aimu siit ( «Сельский порядок». Как производить и продавать мед (30.09.2015) ),
Muide, ühes Venemaa mesinduse videos kuulsin väidet, et Venemaal peab ümber mesila (asulas?) olema 2 m kõrgune plankaed (selleks et mesilased lendaksid inimestest ja loomadest kõrgemalt üle). Võib-olla just selle nõude pärast on Venemaal mesilastarude vahelised kaugused planguga piiratud alal nii väikesed ning mesitarud on üsna üksteise kõrval (suurel hulgal koos, aga mitte nagu meil Eestis- grupiti, ~10 mesilastaru kaupa, vähemalt mõne kilomeetrise vahega); või tuleneb see Venemaal lihtsalt ajaloolisest tavast krunt planguga ümbritseda.
vt: https://www.youtube.com/watch?v=HRPVMpEK6sA

Vastused (ennetavalt) küsimusele, kui palju on Eestis tumemesilasi säilinud:
Austatud teadlase Ilme Nõmmisto teadustöödest- ta on kõrgelt hinnatud (s.h. minu hea) õppejõud.
Ilme Nõmmisto: https://et.wikipedia.org/wiki/Ilme_N%C3%B5mmisto

Mesilaste tõuaretusest ja tõuparanduse olukorrast Eestis
http://mesindus.ee/files/Ilme_Nommisto_-_PR-5-4.1-2_touparanduse_olukorrast_mesinduses_-_08.2009.pdf

MESILASTE TÕULISUS JA VÄLIMIKUTUNNUSED EESTIS,
vt: http://agrt.emu.ee/pdf/2002_1_nommisto.pdf

 

4. Vt. ka haruldast videot India kääbusmesilaste pidamisest (Карликовые медоносные пчёлы Индии ),
vt: https://www.youtube.com/watch?v=JmMXC-Nf8mc

Inimeste ahnus on mesinduse ja mesilaste vaenlane.
Olgem mesilastele head partnerid- vastastikuses sümbioosis. Smile

Papa Lauri- mesinik Vooremaalt.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Südamega tehtud,

teaduslik töö, Sul tubli Lauri! Tänud, tänud .....Nii Ilme Nõmmisto, osas kui muus...Kõik on väga õige millest kirjutad: See, et meie sülemitel - mesilasperedel pole loodusesse kuhugi minna - kuna polegi enam meie looduses, seest õõnsaid tarupuid ning ka seda, et meie mesindus on riiklike institutsioonide poolt põlu all - ehk teisi sõnu mesinikele koostavad reegleid mittemesinikest inimesed - lehmade (lehmal ei ole selles süüd) seaduste järgi. Ega muidu soovitata juba pikemat aega sülemeid hoopis hävitada - et äkki ei ole steriilsed jne..Nii jabur on lähenemine siin meite maal - tunnen ise nägu ja nimepidi selliseid jutlustajaid. NAD KAHJUKS EI TEA, ET KUI HÄVITAD ÜHE PERE - VÕTAD OMALT JÄÄDAVALT MESILASTE ÕNNE ÄRA...ning mitte ainult selles elus.

Meil kahjuks, isegi ekstensiivses - loomulikus (lootsin kunagi n. ö. mahemesinduse peale) mesinduses on mesindamise filosoofia - MESILASE, MESILASPERE VAATEVINKLIST kõrvale lükatud.

Ametnik, kes mesindusest muffigi ei jaga ning tarust midagi ei näe - peale mesilaste nõelte...on hästi küll lugema õppinud ning ootab pakse ARVESTUSI JA MÄRKMEID DOKUMENTIDES iga mesilaspere kohta eraldi. Ja mesindusruumi seinu ning põrandaid ja korjemaa niitmist suudab hästi kontrollida. Selline on ABI  ning suhtumine meie riigi mesindusele ja mesinikele!

Paradoks on see, et E Liidu suure rohestamise poliitikaga üle 10 ha enam korjemaid purustada ei tohi, kuid glüfosaadiga "niita ja künda" võib lõputult...

SELLETÕTTU ON KOSUTAV VAADATA, ET KUSAGIL ON VEEL PÄRIS MESINDUST!

Kirjutasin hiljuti ühe jutu....ma ei tea, kas keegi viitsib seda siin lugeda? Puudutan seal ka põlispuid ning mesilaste korjemaad - meie metsanduse poliitika taustal:

Lisan siia:

 

Kas meie elukeskkonda - loodust – metsi, rabasid - sobib ikka arvestada kiirelt taastuva energeetika hulka?

 

 

Kui arvad, et metsade olukord enam hullemaks minna ei saa, siis uskumatu, et ikka veel on võimalik, või ongi see tegelikkuses riigi eesmärgiks – kunagine Eesti krooni tagatis – meie metsad – jäädavalt hävitada?.... Mõtlen peaministri läkitust metsade põlevkivi-kateldesse -ajamise suurendamise kohta. Tema nõuandjad on juba välja arvutanud n. ö. positiivse mõju metsade põletamise soovitamiseks elektrijaamades – palju suuremates kogustes, kui seni. See võib tuua kasu sadades miljonites eurodes ning välismaale elektrina müües saadakse kümned miljoneid veel lisaks.....

Ma ei ole aastate jooksul aru saanud, milleks on vaja riigil selliseid institutsioone, nagu Eestimaa Looduse Fond, või kasvõi Keskkonna Amet? Milleks on vaja aastaid koolitada neile spetsialiste ning kulutada raha kõiksugu looduse uurimuste peale? Kui neid niikuinii ei kuulata – kui nendega niikuinii ei arvestata? (sama põllumajanduses jm.) Mäng käib üle nende peade...nii, et Eestimaa viimased metsatukad (mis niikuinii enam METSAKOHINAT ei tekita) ahju ning saadud elekter väljamaale!

//Ott Luuk, Botaanik, Pärandkoosluste Kaitse Ühingust – kirjutab 29.jaanuari Postimehes:

Alustada tuleb sellest, et raieküps mets ja vana mets ei ole võrdväärsed mõisted. Kui parim raieaeg hakkab mööduma, siis metsakasvataja võib mõelda: «mets vananeb ja kaotab väärtust», aga looduskaitsja rõõmustab ja mõtleb risti vastupidi. Elurikkuse seisukohalt ei ole metsal «parim enne» kuupäeva.//

Mesinikuna näen, et meie vööndi hilised öökülmad kahjustavad, kuni 10 meetri kõrguselt põliste meetaimede: pärnad, vahtrad, tammed jt.– ka türnpuude, paakspuude, kuslapuude, lodjapuude, sarapuude jne. õisi. NEID LIIKE RMK METSADES EI ESINE – need ei anna tüvesid. Vanemate 100 -200 aastaste puude kõrged ladvad sumisevad igal suvel, olenemata kevadistest öökülmadest. 70 aastat pole veel mingi puu vanus, neil pole isegi veel tüveõõnsusi – kuhu mesilaspered, või teised linnud-loomad saaks minna. Eestimaa mõnes üksikus metsases vallas leidub veel ainult hektar- paar, peale viimast sõda kasvanud 70-80 aasta vanust metsa...Kanada samas vööndis, kus meiegi oleme, hoitakse 300 kuni 350 aastaseid männikuid. Meie lähedal kasvas tuntud „Rumbi kuusk“ tüve ümbermõõduga 3,2 m /Looduskaitse teadmik lk.307/

Eesti ~20 liiki remmelgaid ja pajusid, mis on looduse vundamendi -putukate maailma jaoks asendamatud, kõrvaldatakse niikuinii juba eos RMK metsadest - ikka see tüvede teema....Enamus puu- ja põõsaliike, ka poolpõõsad: mustikad, pohlad, kanarbikud vajavad esimeste õite puhkemiseks 10-15 ja rohkem aastat sobivat keskkonda.

Kui mõni sinisilmne, näiteks peaminister, muretseb väga, et meie kasvavad 70 aastased metsad mädanevad kätte ära! – Siis mädanevadki, kuna „auklikes“ metsades on palju tormimurdu, või lamavpuitu, mida keegi ei koristagi – ainuke raieliik TÄNAPÄEVAL on lageraie ehk tekitatakse ökoloogiline katastroof. Alla kolme meetrised puudeladvad, lamavpuit jne. jääb niikuinii lankidele vedelema/vaaludesse, ju ei tasu koristada. Alles 15- 20 aastat tagasi trahvisid metsainspektorid erametsaomanikke, kes oksi langile maha jätsid – samal ajal öeldi RMK lankide, inimese kõrguste oksavaalude kohta, et neil on targad spetsialistid tööl – teavad ise, mis teevad.

See on peaministri ettepaneku tõeliselt positiivne pool, et elektrijaamade kohutavate koguste tarbeks, hakatakse võibolla ka lageraie oksavaalusid koguma. Praegu tehakse hagu- hakkeks tüve- ja alleepuudest, lageda käes kasvavatest jõulukuuskedest, isegi soodsas kohas, teede ääres kasvavatest noortest metsadest ning sirged metsateed hoitakse hakke tõttu 30 meetri laiuselt lagedad, et ükski metsavend seda valgel aal ületada ei saaks...

See puude emisiooniga – ainevahetuse aeglustumisega hirmutamine Maaülikooli metsanduse õppetooli, ühe isiku ajendil on kogu Eesti riigi loodusele pöördumatult kahjulik. Iga okas ja leheke elab, kuni ta on roheline ning tarbib/seob süsihappe gaasi – võimaldades ka meil elada ja hingata. Lage E Liit sai 20% metsa juurde, kui liitusid Balti riigid. Oleme Euroopa kopsud. Ega Prantsusmaa ja Inglismaa pargid (parkmetsad), mida nemad metsadeks nimetavad pole tegelikkuses metsad. Või Taanimaa liigirikkad põlluvaheribad. Samuti pole meie võsa ~15 aasta jooksul mingi mets – tänapäeva uus mõiste metsamaa. Lahutage viimase 10 aasta lageraied metsade pindalast maha ja vaadake siis – palju meil tegelikkuses metsi järel on? Metsamoodi metsad enamus välismaalaste ja era kätes. Meie valitsejad oskavad hästi arvutada - tunnevad numbreid – võiks ära lugeda väikeste puude lehtede ja okaste arvu ning ka võrdluseks mõne põlise metsa- puu lehed-okkad! Kui lehti- okkaid üle lugeda ei soovi, siis rohelise müüri kõrgus meetrites peaks enda eest ise kõnelema.

Varemalt õigustas Maaülikool metsade ulatuslikku „uuendamist (loe: lageraiet - tulundusmetsi ) noorte tüvede kiirema kasvuga – sealt on pärit too kahtlane, hoogsam hapniku tootmise mõiste. Vanemate puude peer – Maaülikool – T. Hulluse teooria. Tolle puidu emisiooni nuputamise osas Maaülikooli poolt, pole midagi imestada – isegi mesinikelt nõutakse mesilaste puuksu maksu – saaste tasu. Kabineti soovitus/õpetus/mõistus küünib ainult 3 kuni 4 puuliigi tüvede saamiseni...

Liigirikkuse säilitamine, looduse fauna ja floora tasakaalustatud elu, mis on TEGELIK RIIGI RIKKUS - sellele ei suuda käsutäitjad-biorobotid keskenduda. Neil on kohe seekleid vaja – RMK käest saaks pisku osa läbi elektri kätte, muidu hoiavad riigi võsa majandajad oma rahakoti rauad salajas.

Võsa - hagu ahjuajamine on meie pinumaade ja haokubude /reheahjude ümber kasvanud rahvale kosutav mõista – kui aga E Liidu abirahade toetusega siin, meie metsavööndis n. ö. energiavõsa istutama asuti ja lausa vilja kütteks hakati ahju ajama, samast ooperist rapsibiokütusega...siis oleksin soovinud sel teemal jutlustajate matemaatilist mõtlemist koju kutsuda. Kohalike katlamajade jaoks leidub kütist meie loodusest piisavalt – ilma istutamiseta! Kuhugi kaugele vedada ning veel elektriks muundada ja metsades ainult puitu näha, see on metsarahva hävitamine.

Kogu sundkorras läbiviidav haldusreform teenib täpselt sama eesmärki, mis oli metskondade kaotamise eesmärk – hävitada kohapealne mõistus ja VASTUTUS ja armastus oma kodukoha vastu. Kuna osa metsavahte nimetasid end juba võsavahtideks ning mõned suurte kogemustega loodusetundjad- südametunnistusega metsanduse spetsialistid vabastati töölt, kuna segavat RMK majandushuve jne. Ka valdade sundliitmine, ET KEEGI EI SAAKS VASTUTUST võtta kohapealse rahva kaitseks - kasvõi kuritegude eest mida elanikkonnale elukeskkonna hävitamisega-metsade lauslaastamine – padukuivendamine – loomaliikide tasakaalu rikkumine – linnuse-,suusa- ja maasikamägede kaevandamine olgu või RB tarbeks jms. tekitatakse oma rahvale. Ainult selle pärast on reformatsioonidega nii kiire. Nooruke peaminister aga lobises selle enneaegu kogemata välja....

Lisan veel lühidalt fauna osas..

Mul on pikalt hingepeal olnud hilissügisene kopratammide hävitamine – riiklike institutsioonide poolt, mis piibrimammade tänavused poegimisevõimalused olematuks muutis.

Põlise loodus-mehe Vaido Orgussaare kommentaar sellele:

// Sügisene kopratammide lõhkumine on mitme otsaga asi. RMK poolt vaadates tahedam pinnas, pikem talvine raieperiood vooluveekogude ääres jne.. Kobrastel aga jäävad talvevarud kuivale, külmema talvega külmub see kinni mudasse ja jäässe. Sellest tulenevalt peab kobras rohkem talvel toitu varumas käima ja jääb rohkem kiskjate (hunt,ilves) rünnaku alla. Minu arust mõjub tammide lõhkumine, eriti sügisel halvasti kalastikule ja eriti halvasti kahepaiksetele. Rohukonn ja rabakonn talvituvad eranditult hapnikurikastes vooluveekogudes, allikates, järvedes ja tiikides. Kopratamm ja tammi esine muda ning kaldaalused on talvituvaid konni täis. Lõhkumise korral on nad enamuses kõik hukule määratud. Rohukonna arvukus on viimasel ajal tunduvalt vähenenud, üks selle põhjustajaks on kindlasti ka see tegevus. Kalastiku mõjutab talvine veevähesus kalade talvitusaukudes. Saarmas ja mink korjavad sellistest kohtades talve jooksul kõik suuremad kalad välja. Saarma talvine põhitoit on talvituvad konnad aga kuna konni pole langeb suurem surve kaladele. Sellistes jõgedes mis on kraavideks muudetud on kopratammid elulise tähtsusega. Kevadel suurvee ajal on kaladel kohta kus kudeda, veelindudel on võimalus pesitseda rebast ja kährikut kartmata, jõekarbid ja muud vees elavad limused leiavad koha kus olla. Üleujutatud metsas kuivanud puud meelitab ligi rähnid. Rumbis mõned aastad tagasi üks linnuteadlane imestas siinse rähniliikide rohkuse üle, oli esimese poole tunniga 5 erinevat liiki näinud (musträhn,väike-kirjurähn,suur-kirjurähn,valgeselg-kirjurähn,hallpea rähn). Valgeselg-kirjurähn on üks vääriselupaikade indikaator liikidest. V. O. Kommentaari lõpp/ /

Kui kümnete vigastatud ja huntide poolt suvel murtud lammaste kõrvalt ei ole kohe – kohapeal inimlik võsavillemeid jahtida – siis kas selline koprapesade hävitamine vastu talve on inimlik?

Lisaks põtrade ja metsigade laushävitamisele – on nüüd hallivatimehed/võsavillemid näljas – ning maarahva loomapidamisel lõpp käes. Tänu lageraietele ja rebastele on maaspesitsevate lindude arvukus, nagu tedred, püüd ja metsised katastroofiliselt viimase 10 aastaga vähenenud – siin elanud unilastest- lagritsatest ja ka lendoravast pole enam kedagi järel tänu väärastunud riigile.. Isegi kasvatasime 2015 a suvega oma talu linnufarmi arvelt ühe rebastepesakonna üles – oli ikka isukest!

Kas peale tüvepuude nägemise ja ahju ajamise võimaluse – hakkab keegi ka meie kiskjate rohkusele tähelepanu pöörama?

Meie haruldase looduse tasakaalust unistades, küsin ma KAS RIIK ON VAHEND, OMA MAA JA RAHVA HÄVITAMISEKS?

E. M.

30.01.2016

 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kohalik tume

Mul jäi Lauri tubli kirjatüki juures veel ka kohaliku põhjamaa-tumemesilase teema kirjutamata.

Sellest, toredast kohalikust on ka siin varem arutatud - kuid hea on seda uuesti meelde tuletada...

15-20 aastat tagasi oli veel terveid mesilaid kohalikku sorti. Kuhu polnud palju krainisid sisse toodud. Värv tal väga tume polegi - eks ikka too krainide mõju. Sitik musta värvi olen näinud bukfasti leskede hulgas ning raba kimalaste hulgas....

Sellest põlvkonnast, kes enamuses nendega mesindas on veel üksikud mesinikud siin meie pool. Ning ma isegi, ei hulgu enam mööda maad ringi ning kohtad üha harvem selliseid peresid, kes raamilt minema voolavad. See on kohalike esimene tunnus, et nad lähevad kohe eemale pesa avamisel - voolavad, või taru teisest servast välja...Selle omaduse tõttu nad vanadele-majandimesinikele meeldisidki - et kohe oli näha - mis tarus toimub - haue ja kupud jms. paistsid kenasti kätte! Mõne pere juures mõtled, et vähe mesilasi - lahjalt katavad....kui avastad, et vahelauatagused kuivalt mesilasi täis...

Kui sai vanadele mesinikele tõuemasid sokutada - siis mõni nurises pärast, kui raamid paksult mesilastega kaetud olid - et mis nad siin tarus istuvad - miks nad korjele ei lenda? Nende jaoks oli selline paksult kärgede katmine võõras!

Ja tõesti kohalikud tumedad leiavad iga viimase korjesutsu üles - talvituvad hästi ja ei sülemle nad kah teistest rohkem midagi. Vähemalt kuppusid teevad 3x vähem jne...

Selle kärgedel viletsa püsimise tõttu nad korpusmesindusse eriti ei sobigi ja korpuste kastidel on vaja neid servaliiste kasutada - et, laibamesindust vähegi vältida.

Lihtsalt tahtsin seda öelda, et kui noored mesinikud võtavad kusagil metsataga - kellegi vana mesiniku mesilat üle - siis ärge praakige kohaliku tumemesilase omadustega peresid välja. Kui nad kipuvad natukese sandi iseloomuga olema - viige nad õuest kaugemale ning, kui suudate neid piisavalt laiendada - korjavad hästi mett ja talvituvad vapralt ning kevadine areng väga hoogne. Ega mesilasperet peagi hooaja jooksul rohkem tülitama, kui 5 x...sellega saab iga üks hakkama ju..

NING KUI KEEGI KOHALIKU TUMEMESILASE TUNNUSTEGA PERESID KOHTAB - VÕIB SELLEST KÕVA HÄÄLEGA TEADA ANDA. See suur väärtus!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Jah, kohalik tumemesilane on intelligentsem- poeb kärjelt peitu.

Suur tänu Sulle Metsamumm ehk E. M. Smile

Kohalikku tumemesilast ei ole see n.n. mesilaste tõuaretus veel ära rikkunud- ta on intelligentne (s.h. sülemi- ja korjekäitumises) ehk tal on veel enese alalhoiu instinkt säilinud. Samuti suudab tumemesilase rass teistest paremini varroalestaga ise hakkama saada. Ka selles Baškiiria videos ütleb tarupuude otsas roniv põlvest-põlve tõeline metsamesinduse metsamesinik, et nad varroalesta ei tõrju ning mesilaspered kenasti elavad. Muide mestsamesinikud seal Baškiirias vaatavad  tarupuudes mesilasperesid läbi aastas vaid kaks korda: kevadel ja sügisel ning kõik. Smile

Täpselt nii ongi, et neis tumedama genofondiga mesilasperedes on kärge avatud pesast taru kohale tõstes nii, et kärje külge rippu tekib mesilastest selline rippuv sülem, kellest enne kärje tagasi panemist tuleb mesilased ettevaatlikult kärgedele lasta. Teine variant on, kui mesilaspere läbivaatus viibib, et mesilased kolivad läbivaatuse ajal kõrval olevatele kärgedele või vahelaua taha, kui seal ruumi on (v.a. juhul kui pesa vajab varaste-mesilaste ja/või herilaste eest kaitset; aga siis saavad nad kohe pahakseks ka) ja nii tekib tunne, et mesilasi mesilastarus vähem on, kui neid seal tegelikult on. Ja kohaliku tumemesilase sugemetega mesilasema on eriti kärme peitu pugema. Mesilasema võib sedasi kärje varjuküljele põgenedes kogemata kärjeraami ääre vahele jääda ning viga saada- seega peab mesilasperet läbi vaadates väga ettevaatlik olema.

Mesilasema leidmine ei tohi ühelgi mesinikul ekstra eesmärk olla- ema olemasolu tõdemiseks piisab lahtise haudme tuvastamisest. Liigne (rumal) soov mesilaspere elu kontrollida teeb kahju. Sellepärast taaskord rõhutan, et vaadakem mesilasperesid läbi nii harva, kui võimalik ning vaid siis, kui seda nende aitamiseks tõesti vaja teha on.
Vaevalt et meiegi tahaksime, et keegi meie koju meie elu tuleks reguleerima ning lastel voodis teki maha tiriks- nad ära külmetaks.

Jah, ohkama võtab see Eestis kehtiv suhtumine mesilastesse. Mida vanemaks inimene saab, seda selgemalt loodetavasti mõistab, et hauda ei saa ühtegi senti kaasa võtta. Milleks siis mõned kodanikud elu jooksul enda ümber, kuhu käed ulatuvad, kuritegelikult palju keskkonda hävitavad?
Olen ka tähele pannud, et sellised suuremad sigatsejad millegipärast üsna varakult vähki surevad.
Kas see jääb silma või ongi vähki haigestumisel ning rumalal-ahnel-aktiivsusel positiivses korrelatsioonis matemaatiline seos olemas või kuidas?

Ühes mesilasperes 13-st on ilmselt juba nii nädala jagu aega (sula saabumisega tekkis) haue sees ning pesas on temperatuur täna E.08.02.2016 õhtul täpselt juba + 30,4 o C (ning samal ajal siin Vooremaal Aia talus õues on: + 2,2, o C, taevas on pilves, nõrk tuul edela kaarest, õhurõhk 754 -> 753 mm/Hg)- seega, liiga vara veel, sõbrad- muuhulgas tekib janu ja pärasooled saavad liiga vara täis. Loodetavasti nad jäävad külma ilma naastes taas talirežiimile. Teistes pesades on nii + 4 o C kuni + 12 o C- muuhulgas sõltuvalt temperatuurianduri asukohast mesilaste talvekobara suhtes.
Ühe sügistalvel nõrgaks mesilaspere, kes millegipärast õue tungis, kuigi mett oli piisavalt, tõstsin ilmselt siiski emaga ühtehoidva erksa talvekobara kolme kärjega korraga näpu vahel (!) dets. viimasel külmal päeval kiirkorras tugeva mesilaspere juurde taskupereks ning tundub, et see pereke on siiski hääbunud. Meevarud on talvitumiseks mesilastarudes piisavad. Nii et tõenäoliselt (kuulatlemise, temperatuuride jm. vaatluste põhjal) 14-st mesilasperest jääb sel 2015./2016.a. talvel ellu 13- ehk ~7 % kadu.
Jaanuari kuu viimaste päevadega sulasid ka lumehunnikud ära, mis ma tarude katustes olevate õhuavadeni kuhjasin, kuigi lund oli napivõitu. Sel talvel vist pole enam mõtet seda lume kuhjamise tööd ette võtta ning lund ka pole. Eelmisel 2014./2015.a. talvel sulasid need minu kuhjatud lumehunnikud mesilastarude ümber niimoodi lausa kolm korda ära. Wink

Võõras veri ehk kohaliku tumemesilase genofondi risustamine mõjutab negatiivselt Eestimaa mesilaste talvitumist, s.h. sisse toodud rasside oma, sest et see vere segamine mõjutab negatiivselt kõiki mesilaste populatsioone rassist sõltumatult (muuhulgas ei saa üksteise keelest aru eri rasside sugemetega mesilaspered või eri isamesilaste ehk leskede järglased mesilased mesitarus - tekib enam konflikte ning sellepärast nad ongi pahasemad ehk n.ö. kurjemad).

Kes kurat need n.ö. "iseenesest targad" on, kes end ilmselt kah ekslikult mesinikeks nimetavad; kuidas ja millega nad mõtlevad; miks nad ilma igasuguse regionaalselt koordineeritud plaanita Lõunamaalt toodud mesilasemadega meil Eestis mesilaste genofondi reostavad ning sel viisil sisse toodud haiguste ja parasiitidega meie mesilaste tervist kahjustavad?
Need taolised tegelased ise tõenäoliselt mu antud teksti nii kaugele ei loe. Ja kas nad üldse midagi loevad, peale raha, kui seda juhtub olema.

Rahulikku talvitumise jätku meie mesilastele, sest et kevad on veel kaugel. Smile

Papa Lauri- mesinik Vooremaalt.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kohalik tumemesilane.

Paraku pole sellist mesilast enam ammu Eestis. On veel mingid jäljed. See kui pidada tigedat tumedapoolset mesilast kohalikuks tumemesilaseks ja öelda , et seda peaks pidama kaugemal aiaservas, siis palun  öelge mis on selle asja mõte ? ? ? 

See tulemus, et erinevad tõud on segunenud ei ole juhtunud viimase kümnekonna aastaga, nagu näete on ka eelmiste kirjutajate seas asjaosalisi "Kui sai vanadele mesinikele tõuemasid sokutada "   

Kogu austuse juures mesilaste vastu ei näe ma ka parimal juhul mitte mingisugust võimalust , et kuidagimoodi saaks tagasi " nii nagu oli vanasti"

Kui on valida kas mesindada tigedate ristanditega või rahulikuma loomuga tõuemade järglastega, miks ma peaksin seda tegema skafandris nende tigedatega ? Palun selgitage mulle lühidalt ja konkreetselt. Ma tahaksin seda mõista. Ma loodan ka, et Teie mõistate , et räägite unistustest.

Kogu selle praeguse tulemuse taga on ikka mesinikud kes toimetasid juba palju aastaid tagasi. 

Papa Kaits Lääne -Virumaalt. Wink

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Eestlane,nagu kohalik tumemesilane,elab vaatamata tõuparandusele

Tänan küsimast. Olen seda teemat enda arvates piisavalt selgitanud- mõistavad need, kes tahavad mõista.
Teisalt, on tore, et diskussioon siin www.mesindus.ee foorumis taas elumärke näitab- eriti väärt on argumenteeritud väitlus (sisaldab "kuidas? miks?" küsimusi/vastuseid), mitte lihtsalt põhjendamata väited nagu siin paraku enamasti on.

Karta on, et mesilasemadega kauplejate enamusega mul siinkohal valdavalt ühte arvamust ei kujune. Aga rääkigem sellest mesilaste n.n. tõuaretusest kümne-kahekümne aasta pärast- usun, et selle aja jooksul avalik arvamus soovitud suunas muutub. 
Kuigi mõnedki nendest  teadlikumatest tõuaretajatest, kes ka veidi geneetikat on omandanud, on juba ka täna minuga nõus, et selline Eestis toimuv koordineerimatu mesilaste n.n. tõuaretus pole ka nende huvides. Nõukogude ajal tõuaretuses sellist anarhiat ei olnud.

 

"Aga milleks kaitsta eestlasi? Toogem hiinlased sisse- hoopis paremini teevad tööd ning söövad ka vähem." Smile

Eestlane on sarnane nagu kohalik tumemesilane- sajandeid on püütud n.ö. esimese öö õiguse jm. tõuparandusega meie rahva n.ö. "jälge" maamunalt ära kustutada. Aga ennäe imet: geenid on sitked ja isegi muidu retsessiivne blondi-geen (sinisilmad ning heledad juuksed jne.) jääb mõnikord musta mehega (dominantse tumeda geeniga) ristudes ellu. Smile

Üks sarnasus on veel eestlase ja kohaliku tumemesilase vahel: pagulasi, kes panusega tulevad, see kohalik rass heal juhul veel talub, aga immigrante (ehk majaduspõgenikke, kes mee järgi tulevad) ei salli ning reeglina nendega ei ristu. Wink

Kui nüüd tõsiselt, siis mu arvamus on, et hädasolijaid inimesi peab aitama, olgu nad mis usust või rahvusest tahes. Kuidas seda teha, kus seda teha ja miks just nii? See on juba iseküsimus.

Papa Lauri- mesinik Vooremaalt.

Kaits kirjutas:
/ Paraku pole sellist mesilast enam ammu Eestis. On veel mingid jäljed. See kui pidada tigedat tumedapoolset mesilast kohalikuks tumemesilaseks ja öelda , et seda peaks pidama kaugemal aiaservas, siis palun  öelge mis on selle asja mõte ? ? ? / .....

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Vastus.

Vastust ei saanud, aga seda ma ka arvasin. Hetkel ei ole üldse tähtis kes kaupleb vms.  Mina isiklikult kauplen teist aastat. See ei puutu asjasse tegelikult. Kui kaua on emasid toodud ? See rong millele tahaksid hüpata , see on lootusetult kaugel ja sinna ei jõua enam keegi peale kahjuks.  Mesilasemasid on toonud aastakümneid sisse kõik Eesti tuntud ja vähemtuntud mesinikud, kuulsad ja veel tuntumad,  suured ja väiksed. Aastakümneid ! Mina oleksin kahe käega selle poolt, et oleks 1 mesilasrass, aga ma ei hakka ju sellest isegi unistama, rääkima veel vähem. See on võimatu juba, täiesti võimatu. See on nii läinud ja sinna pole enam midagi teha . . . 

Ja kohalikust ( ristandist) mesilasest niipalju, et ma väsisin ära nende iseloomust, ma pole ka ainuke. Loomulikult võib ja peabki millestki unistama, sinu unistust ma ära võtma ei hakka. Kui aga tooksid mulle näite kasvõi ühest Eesti mesinikust, kes elatub mesindusest, aga  pole kunagi peale " kohaliku tumemesilase " oma mesilasse sisse toonud mitte ühtegi võõrast mesilast, siis ma oleksin väga, väga üllatunud. Mina ei ürita midagi tõestada/kiita/maha teha, räägin asjast nagu need on praegu siin riigis mesilastõugudega.  :)

Mul tekkis üks mõte ka. Ma näen, et sul on palju aega tegeleda selle teemaga. Äkki oleks õigem hakata otsima põhjust miks nii läks, mis aastatel hakati rohkem tooma mujalt jne. See oleks kirjapandav lausa mesindusraamatusse. Tõsiselt.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Tean 1 eakat kutselist mesinikku, kel kohalikud tumemesilased on

Tean vähemalt ühte eakat kutselist mesinduse haridusega mesinikku, kel valdavalt kohaliku tumemesilase tunnustega mesilased on: vähemalt sadakond mesilasperet, ja ta kohalikku mesilasrassi eelistab. Mesilased ei ole tal ka üldse tigedad. Kustutasin ka tema mesila maakonna nime siit enne avaldamist ära, sest Eesti on väike. Olen kindel, et ta ei soovi enda nime mainimist; ta on heas mõttes tagasihoidlik ning tore inimene. Smile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Väga hea :D

Ideaalne vastus, ideaalselt välja keerutatud :D 

" Valdavalt " ütleb kõik ära. Ja tekitas piisavalt põnevust, nagu ühes heas raamatus peabki olema Wink

Kui ikka leiad täiesti puhta ( pole kohe üldse võõrast verd sees) mesila, siis anna teada. Usu mind, paljud tahaksid sellisest leiust teada.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Jah, 14-st jäi 13 mesilasperet- mesilasemata talikobar lagunes.

Nagu eespool kirjutasin, siis eelmise 2015. aasta viimasel ja juba saabunud külmaperioodi päeval, õhtupoole mesilastarusid vaadates, märkasin ühe mesitaru ees rohkelt jätkuvalt lisandunud surnud mesilasi, kes olid talikobarast lahkunud ilmselt mesilasema hukkumise tõttu. ( N.31.12.2015 temperatuur oli paar kraadi alla -10 o C; vt:http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/ ; külmaperiood saabus L.26.12.2015 ja külm lahkus E.25.01.2016 ning pole tänaseni T.09.02.2016 naasnud- aina sula ja vihm.)
Sellise külmaga ei saa mesilaste talikobarat (lahti) lahutada ega teise mesilasperega liita- kahju oleks enam, kui abi. Teadsin, et läheb veel külmemaks ning see naise rusika suurune talvekobarake külmuks kindlasti.
Võtsin selle mesilastaru sealsamas vöönoa abil korraks lahti. Valmistasin ette teise taru: täisraamilise magasiniga kahepere lamavtaru tugeva sihtpere vahelaua taguse. Seejärel tõstsin alles jäänud mesilaste ärksa kobarakese kolmel kärjel, näpuotsi kärgede vahele seades, korraga kiiresti selle teise tugeva mesilaspere vahelaua taha taskupereks. Vaid mõned mesilased lendasid või kukkusid sellest kobarast ümber tõstmise ajal välja. Katsin nad taas pealt pesakatte laudadega (8 mm-se ülekäigu-vahega). Soojustasin (soojustuseks on valged plastkiud-kotid, milles kivivill) selle talikobarakese kiiresti vahelaua kõrvale, meevaru tagamiseks kokku kuuele kärjele otslauaga piirnevalt. Kolm kärge valisin juurde kärgede hulgast lähtetaru pesast. Kärgede toas eel-soojendamiseks polnud enam aega.
Tol päevil nad ära ei külmunud ning nende üsna ühtlast suminat ja hetkelist (jõuetut) reaktsiooni koputusele oli voolikuga läbi lendla kuulda ka mõnel edasisel külmal päeval.

Täna T.09.02.2016 veendusin, et see mesilaspere oligi paraku ikkagi hääbunud nagu arvasin. Vaatasin pesaruumi vaikselt mõne minutilise kiire tühjendamise ning -koristamise käigus (selleks et säilitada soojus ning häirimatus vahelaua taga talvituvas tugevas põhi-mesilasperes) pessa jäänud suurema klaasitäie jagu surnud mesilasi läbi. Jah mesilasema näha polnud- ilmselt oli ta sügistalvel hukkunud, sest et mesilased olid soojema ilmaga jätkuvalt kobarast ema otsima lahkunud ja laiali kuuel kärjel hukkunud. Vaid paar surnud mesilast oli peadpidi kärjekannudes.
Talvekobar hukkub  teisti, kui mesilasema on peas alles- olles siis surnult ühes kobaras ja surnud mesilased on ka peadpidi kärjekannudes, kust neid on keeruline kätte saada.

Juba sügise poole talvel märkasin, et surnud mesilasi on taru ees n.n. tarupeeglil enam, kui peaks. Oleksin pidanud kohe selle mesilaspere mesilased teisega ühendama.

Loodetavasti on seda, ühe väikese tubli mesilaspere nukrat nekroloogi-lugu, siin kellelgi huvitav ning vajalik lugeda.

Head talvitumise jätku.

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kohalik tumemesilane

Kaits kirjutas:

Paraku pole sellist mesilast enam ammu Eestis. On veel mingid jäljed. See kui pidada tigedat tumedapoolset mesilast kohalikuks tumemesilaseks ja öelda , et seda peaks pidama kaugemal aiaservas, siis palun  öelge mis on selle asja mõte ? ? ? 

See tulemus, et erinevad tõud on segunenud ei ole juhtunud viimase kümnekonna aastaga, nagu näete on ka eelmiste kirjutajate seas asjaosalisi "Kui sai vanadele mesinikele tõuemasid sokutada "   

Kogu austuse juures mesilaste vastu ei näe ma ka parimal juhul mitte mingisugust võimalust , et kuidagimoodi saaks tagasi " nii nagu oli vanasti"

Kui on valida kas mesindada tigedate ristanditega või rahulikuma loomuga tõuemade järglastega, miks ma peaksin seda tegema skafandris nende tigedatega ? Palun selgitage mulle lühidalt ja konkreetselt. Ma tahaksin seda mõista. Ma loodan ka, et Teie mõistate , et räägite unistustest.

Kogu selle praeguse tulemuse taga on ikka mesinikud kes toimetasid juba palju aastaid tagasi. 

Papa Kaits Lääne -Virumaalt. Wink

oli Kanaküas 30 aastat tagasi vanemal tegusal mesinikul Sosi Elmar, käisin ta juures ikka õppimas .Õpetas lendperesid tegema ja tal ei lennanud  kunagi mesilased ära, saaki sai pere kohta 50 ja enam. On meelde jäänud minu küsimuse peale ,teenin 200 rubla kuus kas sa mesilastega teenid sama palju vastus ikka mitu korda rohkem.Kirus naabrit toob igasuguseid kollaseid mesilasi rikub tõu ära.Kanaküla metsaülem ostis temalt mõned pered aga siis üks sülem lendas minu tarru, no sellest on jäänud väga hea mälestus mett tõi teistest rohkem ja tigedus oli keskmine

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Vajalik on teha asja õigesti, aga mitte õigena tunduvaid asju.

Tere austatud mesinikud ja mesilaste sõbrad!

On tore sellist väärtuslikku elukogemuse kirjeldust lugeda, nagu Laanemesinik kirjutas (vt. tema postituse viimast lõiku, sest et vaid see on tema kirjutatud).

Oskused mesilastega suhelda tulevad aastakümnetega, juhul kui inimesel endal on soov: vaadata, näha; kuulata, kuulda; tajuda ning tunda (s.h. oskus tavaolukorras mesilasperesid paljakäsi läbi vaadata jne.) - ja sellest kõigest enesekriitiliselt õppida.
Võimalik, et vastus küsimusele: "miks ma mesindusega tegelen (mesindan)?" selles elus igaühele ei saabugi või tuleb vastus elu lõpuks; "kas raha pärast?"; või et "...end muredest välja lülitada" või "...loodusega kooskõlas olemiseks" või veel midagi.
Selles mõttes on mesinduses eriti vajalikud aastasadadega kogunenud kogemused, väärtused ja tõekspidamised, mis sisaldavad enam vastuseid küsimustele: "kuidas?" ja "miks?".

Viimastel aastakümnetel on mesindusse liiga palju tulnud sellist n.ö. saamameeste inimrühma vaadet, mida kutsun mõistega "rumal-ahne-aktiivne". Näiteks kuuluvad siis rühma n.n. "looduse alistajad" ebaeetilises üli-intensiivses mesinduses, kus keegi enam protsessi käigus hukkuvaid mesilasi ei loe ega püüagi hukkumist vähendada, kuni see mesilaste kadu kasumit kasvatab. Samuti mesilaste n.n. tõuaretuses, milles n.ö. parim mesilane on mitte mõtlev mesilane, kes inimese sunnil vedelavõitu (mittevalminud) meetonne tekitab ning kaasnähtusena paraku ise, ilma inimeseta, enam sugugi hakkama ei saa. Selline mesinduse viis ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik mesinduse enda ning laiemalt putuktolmleva looduse ellujäämiseks.

Vajalik on teha asja õigesti, sest et see viib edasi, aga mitte õigena tunduvaid asju, mis ajakasutuse ja selge silmapiiri ummistada saavad nagu halvasti talvituva (näiteks itaalia rassist või n.n. itaallastest) mesilaspere lennuava.
Näiteks: põhimõtteliselt õigesti mesindust korraldades on mesi täisvalminud ja väärtuslik- ei saa tavaoludes tekkida mee liigse niiskusesisalduse (s.h. käärimise) probleemi; sülemlemine jääb mõistuse piiridesse; mesilasperede talvitumine on loogilisel heal tasemel.
Ning mis kõige tähtsam: mesinik on rõõmus ja tema hing on rahulik, sest et ta saab keskenduda tema jaoks olulisimale ega pea asjata sahmima. Smile


P.S. Toon n.ö. "suure pildi" paralleeli teisest valdkonnast: ka majanduses otsitakse uut ühiskonnakorda (ühistumajandus või koostöömajandus, suunana: säästev jätkusuutlik majandus). See uus ühiskonnakord toetub ainsa loogilise ja eetilise vundamendina samuti eeskätt sümbioosile (vt. sümbioosi ), analoogiliselt nagu mesilase ja inimese suhe, kui see on õigel alusel. Mitte sel määral konkurentsile, kuigi ka konkurents on elus ning looduses üldse oluline.

90-date algul asutati Eesti Maamajanduskoja initsiatiivgrupp, Jaan Leetsar´i, kui toonase EV põllumajandusministri initsiatiivil, millesse mul oli (noore mehena) suur au kuuluda. Paraku selle loodava Maamajanduskoja ettepanekuid poliitikud hilisemas elus enamasti ei järginud ning läks nii nagu tänaseks on läinud. Alles nüüd, umbes 20 aastat hiljem, on Eestis nendest ideedest õnneks uuesti rääkima hakatud, sest et maamajandus (ja Eesti majandus üldse) vajab uut ühiskonnakorda ja vanaviisi enam sugugi edasi minna ei saa.

Pakun Teile vaadata videot, varugem kuulamiseks-vaatamiseks veidi kannatust: see kestab 32 min: 38 sek,

"Jaan Leetsar - Ühistegevuse rollist ühiskonnas"-
vt: https://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=qLZ2cPqGSkA
Avaldati 19. juuli 2012
Jaan Leetsar räägib ühistegevuse rollist ühiskonnas. Kõne on salvestatud 15.06.2012 konverentsil "Ühistegevus - Eesti võimalus"
Jaan Leetsar on ka raamatu "Kaasaegne ühistegevus ja maamajandus" autor.
Vt. ka https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Leetsar


Lugupidamisega

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.


Laanemesinik kirjutas:
oli Kanaküas 30 aastat tagasi vanemal tegusal mesinikul Sosi Elmar, käisin ta juures ikka õppimas .Õpetas lendperesid tegema ja tal ei lennanud  kunagi mesilased ära, saaki sai pere kohta 50 ja enam. On meelde jäänud minu küsimuse peale ,teenin 200 rubla kuus kas sa mesilastega teenid sama palju vastus ikka mitu korda rohkem.Kirus naabrit toob igasuguseid kollaseid mesilasi rikub tõu ära.Kanaküla metsaülem ostis temalt mõned pered aga siis üks sülem lendas minu tarru, no sellest on jäänud väga hea mälestus mett tõi teistest rohkem ja tigedus oli keskmine

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Viimane temperatuuriinfo/ kärgede steriliseerimisest sügavkülmas

Panin viite viimse temperatuuriinfo kohta siia oma teema alla/ varukärgede steriliseerimisest sügavkülmas-
hõlbustamaks selle leidmist http://mesindus.ee/ -st.
Vt, kui huvi on, postitus:
"Hõbedavesi mesinduses", juuni 2012. ajakirjas "Mesinik",
http://mesindus.ee/node/4469#comment-14640

aga samas on ka viited:
"Mesilasperede talvitumine lume all" oktoober 2013. ajakirjas "Mesinik"
ja "Ärgem laskem mesilastel janu tunda, lennuava-vaakumjootjatest".

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Vaidlen natuke.

Ma alustuseks küsiks, kui pikk on Sinu enda kogemus mesilastega Lauri ?

Kui räägid mittevalminud meest, siis seleta see palun ka lahti. Sa nagu väidad, et mesinikud kes tegelevad mee tootmisega  võtavad välja mittevalminud ( toore mee ) ? Mismoodi üks mesinik teeks seda teades, et see läheb käärima. Kus on loogika ? Smile Ma seda lauset ei mõista kohe üldse. Ma pigem julgen väita, et mesinik kes elatub mesindusest hoolib ja hoolitseb rohkem oma mesilaste eest kui mõni väiksem mesinik. Mitte , et väiksem ei hoolitseks ( igaks juhuks selgitus, et ei oleks kust kinni hakata )   Smile

Ja nüüd üks tähtsamaid osasid. Mesilane võib ka vahest kaanetada liigniiske mee. Seda ilmselt põhjusel, et on väga hea korje, muud seletust nagu pole. Nimelt läks minul mesi käärima paar aastat tagasi. Vurritasin ainult täiesti kaanetatud raame, poolenisti kaanetatud raamide mee jätsin endale/ jagasin sõpradele. Nii  ja mis juhtus, juhtus see, et kliendil ( õnneks hea tuttav ) läks mesi käärima. Ma terve talve mõtlesin, et kus viga oli, ei  mõelnudki välja. Järgmine aasta lamavtarust täiesti kaanetatud esimese pooleraamilise magasini/korpuse vurritamisel vaatasin , et kuidagi liiga vedel on mesi. Selleks ajaks oli mul olemas refaktomeeter ja tead mis niiskus oli TÄIESTI KAANETATUD POOLERAAMILISES , see oli tunduvalt üle 21 %. Järeldus - kui ma vurritasin 2 raamilise vurriga, põhimõtteliselt lasin alt purki liigniiske mee,kogused ju väikesed,  läkski käärima. Mida ma Lauri valesti tegin ?

Sinu jutust kumab see, et õige mesinik on see, kes on kuni 13 perega ja hoolib mesilastest. Miks sa arvad , et teised ei hooli. Ma kordan veelkord, et olen täiesti kindel, et see kes elatub mesindusest , hoolib väga ka oma mesilastest.  Ilmselt on erandeid  kindlasti, nii hobi kui kutseliste hulgas.  

Veel üks tähelepanek, nimelt kui kutselisi mesinikke ei oleks, siis ilmselt poleks eriti ka mesilasi järgi meil siin. Tead miks Papa Lauri ? Sellel lihtsal põhjusel, et siis oleks lest ja haigused oma töö teinud.  Paraku see on nii ja varroalesta ei võeta väga tõsiselt, kui ikka sügisel juba tarud tühjad, siis 95% põhjus on just selles.

Ei midagi isiklikku ega halvustavat, püüa läheneda/mõelda ka teise nurga alt. Lihtsalt korraks , nii vahelduse mõttes Smile

Mis kõige tähtsam, seda foorumit loevad ka kindlasti alles alustavad mesinikud ja neil võib tekkida väga vale arusaam asjadest. Siit foorumist üleüldse annab ikka terasid eraldada sõkaldest  :D

Jututoa moderaator

Kääriv mesi

Lugupeetud Kaits!

Ainuke mesi, mis käärima ei lähe, on valmistatud tumemesilase poolt. Tema juba tunneb kohalikke olusid ja armastavaid mesinike. Kõik välismaised parasiitmesilased teevad oma lõunamaa pulli ja kaanetavad siirupit, mis otseloomulikult läheb mõne nädalaga käärima ja kõlbab ainult kangema ajamiseks.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

:D

Väga hea. Seda ma arvasingi. :D 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Natuke-vaidlevale Kaits´ile ;)


Aitäh kaasa mõtlemast.

N.ö. häid ja halbu mesinikke on nii väike-, kui suurmesinike hulgas.
Ma ei nõustu Kaits´iga, nagu poleks ilma kutseliste mesiniketa Eestis enam mesilasi alles, sest et väga valdav enamus umbes 6000 mesinikust on Eestis ikka väikemesinikud; pluss metsikult elavad mesilaspered.
Varroalesta tõrjuvad ka mõlemad- nii suur- kui väikemesinikud.
Ma ei ole kusagil väitnud, et kutselised mesinikud oleksid halvad või et kutseliseks mesinikuks olemine teeb inimese ahnemaks. Samuti on häid ja halbu inimesi iga rahvuse juures. Smile

Ma pole kunagi väitnud, et mul on suur mesiniku-kogemus, vaid toonitan, et mesinduse alased teadmised tekivad mesinikul kümnete aastate jooksul- õige, enesekriitilise ja avatud hoiaku puhul. Kusjuures, intelligentsuse tunnus on ka võime kahelda. Smile

Näen, et Kaits on Mesinik alates 01.04.1900 Wink
vt. http://mesindus.ee/k/kaits
koostöö siinse foorumiga algas 13. mai 2009 - 16:44 — Kaits,
penoplast http://mesindus.ee/node/1014#comment-1532


Sel, 1900. aastal sündis Narvas mu isa poolne kadunud vanaisa, kes ka vabatahtlikuna vabadussõjas Eestit nõukogude Venemaa ja  Landeswehr´i (vt. Landeswehr ) vastu kaitsmas käis.

Ema poolne kadunud vanaisa lõpetas Olustvete Kõrgema Põllutöökeskkooli 1926.a. ja tema kõrvalt algas Mulgimaal ka lapsena mu esmane kokkupuude mesindusega, sest et temal nõukogude ajal, oma teise maailmasõja ajal saksa sõjaväes veedetud aja tõttu, agronoomina töötada ei lastud, vaid ta elatas end muuhulgas mesinduse ja aiandusega.
Minu koostöö mesilastega taaskäivitus 22.09.2007, mil (siin, pärastises kodus) Aia talus Vooremaal, tuli talu korstnast mesilaspere kärgedega talve eest tarru tõsta.
Austatud teadlase Ilme Nõmmisto käe all läbisin kõrgkoolis ka väikese mesinduse kursuse. Olen mesindusest palju lugenud, s.h. 100 a. eest välja antud väärtuslikke raamatuid.

Millel saab põhineda ahvatlus pooltoorest mett toota, miks?
Pooltoore meega on väiksemad käitlemise kulud, sest et saab vurritamisperioodi pikendada; lõplikult kaanetamata kärgi on vähem töömahukam lahti kaanetada; vedelam, pooltoores mesi tuleb kärjekannudest hõlpsamalt välja. Seda valmimata mee käitlemist saab soodustada ka asjaolu, juhul kui meekärjed (korpuste kaupa) ilma kriitilise valikuta lahti kannatamiseks ning järjest meevurri suunatakse.

Jah, mõnikord mesilased kaanetavad häda sunnil ka liigniiske ja valmimata mee, tehes n.ö. halbade valikute hulgast parima otsuse. On teada, et nõrgem mesilaspere või nõrgenemise trendi (mesilaste arvu kahanemist) tajuv mesilaspere valmistab vedelama ja toorema mee, sest et tal on mee lõplikuks töötlemiseks ning kärgede kaanetamiseks vähem ressurssi.
Lahtisi meekanne intelligentset mesilasrassi mesilaspere, kui vähegi n.ö. jõudu on, talvepessa ei jäta.

Veel nõukogudeaegses mesindusalases kirjanduses võrreldakse lamavtarusid ja korpustarusid ka antud aspektis. Selles võrdluses on sarnaseid mõtteid, et korpustarudega mesindades võib juhtuda, et mesilased sunnitakse töötama n.ö. "oma võimete piiril", kui mesilasperes on inimese sekkumise tõttu tasakaal häiritud. Mesilased täidavad pesa terviklikkuse tagamiseks liigselt laiendatud pesa tühikud, mahutades suure korje, mille järel mesilaspere võib (sel või teisel põhjusel) väheneda ja hakkab oma nõrgenemist tunnetades kriisiplaani järgi käituma.

Jään oma väite juurde, et põhjamaa tumemesilase rassi tunnuseid kandvad mesilased valmistavad evolutsioonilise kohatumusena pikaks talvitumiseks mõeldud mett, mis on keemiliselt tavalisest keerukamate komponentide sisalduse poolest lõunapoolsete mesilasrasside omast väärtuslikum, kuid mille erisusi lihtviisiliste analüüsidega ei saa tuvastada. Need määramised ja teaduslikud avastused seisavad veel ees. Smile
Mis erinevus on heleda (õhuvahega) ja tumeda kaanetisega mee koostisel?

Kohalik tumemesilane valmistab (väidetavalt) mesilaspere kohta vähem mett, kuid on tõenäoline, et paksemat mett (mida mööda mesilased kõndida saavad).
Loogiliselt võttes, valmimata ja ehk ka kaanetamata meega kärgede puhul, kui talvitumiseks mõeldud meekärjed pesas käärima ja jooksma hakkavad, hävib mesilaspere ikka pigem pika talve piirkonnas, aga mitte lõunamaal, kus on võimalusi n.ö. vigade paranduseks. Mulle on jäänud mulje (kasvõi siin http://mesindus.ee/ foorumis kommentaare lugedes), et mee liigkõrge niiskusesisalduse (kääriva mee) probleeme on enam imporditud lõunapoolsete mesilasrasside või nende ristandite puhul.
Või tuleneb see mesiniku oskamatusest nende lõunapoolsete mesilasrasside tormilise haudmearengu või selle (s.h. haudmekärgede pindala) vajadusega kohaneda, või kuidas?

Mul isiklikult kihtidena sadestunud mee probleemiga (vedelik peal) isiklik kogemus puudub.
Kihistubki pigem vaid liigselt vett sisaldav mesi (s.h. mehaaniliselt segamata ja segatud juhul). Vähese kuivaine sisaldusega, enam vett sisaldav ehk n.ö. "liigniiske" mesi, kui see eraldi kihina meenõusse sadestub, on ikka paksema mee peal, mitte selle all, nagu Kaits väidab, sest et mesi on oluliselt veest raskem. Wink

P.S. Mee niiskusesisalduse mõõtja on refraktomeeter (vt. Refraktomeetria ), et ka Kaits´i mainitud algajad mesinikud teaks, mitte refaktomeeter. Wink
Mul ei ole selle riistapuu järgi kunagi vajadust olnud.

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.


Kaits kirjutas:
Ma alustuseks küsiks, kui pikk on Sinu enda kogemus mesilastega Lauri ?
Kui räägid mittevalminud meest, siis seleta see palun ka lahti. Sa nagu väidad, et mesinikud kes tegelevad mee tootmisega  võtavad välja mittevalminud ( toore mee ) ? Mismoodi üks mesinik teeks seda teades, et see läheb käärima. Kus on loogika ? Smile Ma seda lauset ei mõista kohe üldse. Ma pigem julgen väita, et mesinik kes elatub mesindusest hoolib ja hoolitseb rohkem oma mesilaste eest kui mõni väiksem mesinik. Mitte , et väiksem ei hoolitseks ( igaks juhuks selgitus, et ei oleks kust kinni hakata )   Smile
Ja nüüd üks tähtsamaid osasid. Mesilane võib ka vahest kaanetada liigniiske mee. Seda ilmselt põhjusel, et on väga hea korje, muud seletust nagu pole. Nimelt läks minul mesi käärima paar aastat tagasi. Vurritasin ainult täiesti kaanetatud raame, poolenisti kaanetatud raamide mee jätsin endale/ jagasin sõpradele. Nii  ja mis juhtus, juhtus see, et kliendil ( õnneks hea tuttav ) läks mesi käärima. Ma terve talve mõtlesin, et kus viga oli, ei  mõelnudki välja. Järgmine aasta lamavtarust täiesti kaanetatud esimese pooleraamilise magasini/korpuse vurritamisel vaatasin , et kuidagi liiga vedel on mesi. Selleks ajaks oli mul olemas refaktomeeter ja tead mis niiskus oli TÄIESTI KAANETATUD POOLERAAMILISES , see oli tunduvalt üle 21 %. Järeldus - kui ma vurritasin 2 raamilise vurriga, põhimõtteliselt lasin alt purki liigniiske mee,kogused ju väikesed,  läkski käärima. Mida ma Lauri valesti tegin ?
Sinu jutust kumab see, et õige mesinik on see, kes on kuni 13 perega ja hoolib mesilastest. Miks sa arvad , et teised ei hooli. Ma kordan veelkord, et olen täiesti kindel, et see kes elatub mesindusest , hoolib väga ka oma mesilastest.  Ilmselt on erandeid  kindlasti, nii hobi kui kutseliste hulgas. 
Veel üks tähelepanek, nimelt kui kutselisi mesinikke ei oleks, siis ilmselt poleks eriti ka mesilasi järgi meil siin. Tead miks Papa Lauri ? Sellel lihtsal põhjusel, et siis oleks lest ja haigused oma töö teinud.  Paraku see on nii ja varroalesta ei võeta väga tõsiselt, kui ikka sügisel juba tarud tühjad, siis 95% põhjus on just selles.
Ei midagi isiklikku ega halvustavat, püüa läheneda/mõelda ka teise nurga alt. Lihtsalt korraks , nii vahelduse mõttes Smile
Mis kõige tähtsam, seda foorumit loevad ka kindlasti alles alustavad mesinikud ja neil võib tekkida väga vale arusaam asjadest. Siit foorumist üleüldse annab ikka terasid eraldada sõkaldest  Laughing out loud

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

:)

Aega laialt käes, siis saab teha ennustusi ka :

"Jään oma väite juurde, et põhjamaa tumemesilase rassi tunnuseid kandvad mesilased valmistavad evolutsioonilise kohatumusena pikaks talvitumiseks mõeldud mett, mis on keemiliselt tavalisest keerukamate komponentide sisalduse poolest lõunapoolsete mesilasrasside omast väärtuslikum, kuid mille erisusi lihtviisiliste analüüsidega ei saa tuvastada. Need määramised ja teaduslikud avastused seisavad veel ees. Smile "  

Mul on ka kohalikke olnud küll , ma arvan, et see nende ääretult suured ja müstilised head omadused on suuresti Sinu enda ettekujutused. Paraku see nii on.

Samas kui millessegi väga uskuda . . . teistpidi jälle koosnevad need laused sõnadest "väidetavalt ", "tõenäoline", "jäänud mulje" Laughing out loud

Pead korra ka uuesti lugema minu kirjutatut, ma pole väitnud midagi sellist, et milline mesi peal või all on. Loe, rahulikult. Ma tulevastest avastustest kaasa rääkida ei oska kahjuks.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Sõna sekka

Lauri.../lõplikult kaanetamata kärgi on vähem töömahukam lahti kaanetada; /... 

Reeglina kaanetavad suurtootjad masinatega, kuigi minul kaanetusmasinat ei ole, julgen väita - see, kui kiireti kärg sealt nugade vahelt läbi läheb, praktiliselt ei sõltu kärje kaanetamise ulatusest. 

Lauri .../põhjamaa tumemesilase rassi tunnuseid kandvad mesilased valmistavad evolutsioonilise kohatumusena pikaks talvitumiseks mõeldud mett/...

Kas ei ole mitte nii, et kõik mesilasrassid koguvad mett eesmärgiga ebasoodus periood võimalikult hästi üle elada. Keemiliste ühendite hulga kohta ei oska midagi arvata. 

Niiskuse koha pealt ka tähelepanekuid. Refraktomeetri ostsin endale 3a tagasi ja sest ajast peale usinalt kasutanud. Selle aja joksul on tekkinud tähelepanek, et kevadepoolne korje kipub alatasa veidi niiskem olema. Vurri lähevad ainult lõpuni kaanetatud kärjed ja esimese mee saan tavaliselt jaanipäeva paiku. Niiskuse mõõtmine annab reeglina tulemuse umbes 18 - 19%. Suvise korje refrktomeetriga kontrollimisel jääb niiskuseprotsent pigem kuhugi 17 kanti. No viimased suved on veidi niiskevõitu ka olnud, laborianalüüsid on mõned aastad tagasi näidanud isegi 16% taset. 

Nüüd siis oletus - terve talve mesilaste toiduvarud vähenevad. Nüüd kui kevadel mingigi korje algab, pannakse kärjepind kiiresti mett täis ja kaane alla. Nagu tunduks mesilastele, et see mis kaanetatud, on kindlalt salves saak ja see, mis veel lahtine, ei ole "päris oma". Suve poole on korjetaimi rohkem, mett tarudes samuti, ja perel ei ole justkui vajadus kärjekanne võimalikult kiiresti "pitseerida". Mõistagi on see pelgalt oletus Smile

PS - kas on mõtet eelkirjutajate tekste 100% tsiteerida, huvilistel on see juba loetud ja kordamine siinkohal suuremat tolku ei anna. 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Lahkuva nädala uudis: ""Eestis kasvab maailma kõrgeim mänd".

Eestimaal leiti kõrge mänd- see on hea, juba mõni päev teada uudis. Ehk on neid põliseid männipuid veel ja kuskil metsas jämedamaid ka, millest kasvavat tarupuud raatsib õõnestada (vana kombe kohaselt enne puu käest selleks luba ja andestust paludes); ning RMK saab, kui soovib, analoogiliselt Elistvere loomapargiga, Eestisse väikese muinasaegse metsamesila-muuseumi taastada, milles mesilastega asustatud õõnsustega tarupuud kasvavad või vähemalt mõne mesilastega pakktarugi muuseumiks seada. Smile

Metsamesila-muuseum oleks Eestis selline eksklusiivne nähtus, mida hakkaksid huvilised kogu maailmast vaatamas käima, sest et austatud metsamesinike juurde Baškiiriasse veel pikem maa ning keerulisem sõita on.

Eesti ja ühtlasi kogu maailma kõrgeim mänd kasvab Põlva maakonnas Veriora vallas.
2015. aasta novembris mõõdeti selle puu kõrguseks 46,6 meetrit.[20][21]
Vt: https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_m%C3%A4nd 

Vt. ka Postimees (9. veebruar 2016 13:44): "Eestis kasvab maailma kõrgeim mänd": http://www.postimees.ee/3576513/eestis-kasvab-maailma-korgeim-mand
ja RMK: "Eesti uued rekordpuud, kõrgeim kuusk ja mänd hoiavad ühte 03.12", vt:
http://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/uudised/uudised-2015/eesti-uued-rekordpuud-korgeim-kuusk-ja-mand-hoiavad-uhte
ning
"Video: Eesti kõrgeim mänd osutus hiiglaseks ka ülejäänud maailmas", vt:
https://www.youtube.com/watch?v=Dn3Eu_B4uXo&feature=youtu.be
(algallikas: http://novaator.err.ee/v/loodus/545979d6-9c4e-4658-8877-182d5a053618/video-eesti-korgeim-mand-osutus-hiiglaseks-ka-ulejaanud-maailmas )

Austusega kaasamõtlejate ning põlispuude ees! Smile

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Tarupuud

Õppinud metsamehe ja looduskaitsjana ma sellele hea pilguga ei vaataks, kui elusaid puid niiviisi õõnestama hakatakse. Samas kusagil looduspargi, vabaõhumuuseumi või muu loodusteemalise objekti juures võiks paar sellist tarupuud olla küll. No algatuseks sobiks kasvõi pakktaru... http://www.metsamesi.ee/pildipank/pakktaru.jpg

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Jah, kasvavast põlispuust tarupuud õõnestada tuleb läbimõeldult.

Jah, täiesti nõus, kasvavast põlispuust tarupuud õõnestada tuleb läbimõeldult ning hoolikalt valida, "kas?", "kuhu?", "kuidas?" ja "miks?" väikest mestsamesilat-muuseumi rajada (kasvõi üks tarupuugi on väärtus), sest et ebaõnnestumise korral on vaid puud rikutud.
Õnnestumise korral, Baškiiria metsamesinike väitel, see õõnsus põlist jämedat (edasi) kasvavat puud oluliselt ei kahjusta ning tarupuu teenivat ligi 200 kuni 300 (!) aastat.
Metsamesindus eeldab tegijatelt kannatlikkust ning südametunnistust.
Põlvest põlve pärandatud teadmiste ja oskustega Baškiiria metsamesinikud rõhutasid samuti, et kõigepealt valminud värske puuõõnsus kuivatatakse tuultele avatuna 2 kuni 3 aastat, enne kui sinna saab mesilassülemi meelitada või mesilaspere asustada. Videos mainitakse, et see tarupuu (mänd) kasvavat isegi jämedamaks, pärast seda, kui latv õõnsusest (ühes puus, kuni 2 või isegi 3 õõnsust!) kõrgemalt maha lõigatakse. 
Pakktaru (nagu eelpostitaja kena pakktaru pildil) on samuti huvitav ja metsa kindlasti ei kahjusta.