Mesinduse olukord ja põhilised probleemid Eestis, arengusuunad

Eesti Mesinike Liidu liigeAasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesinduse olukord ja põhilised probleemid Eestis, arengusuunad. Mesilaspere bioloogiale sobivatest tehnoloogilistest võtetest mesinduses.

Kokkuvõte mesinduskursuse õppepäevast Räpinas 12. märtsil 2007.a.
Lektor: Raimo Kiudorf.
Mesinduspäev toimus Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

Osavõtjaid oli kogu vabariigist, osavõtjate arv oli 29.
Käsitlesin mitte ainult väljakuulutatud teemasid, vaid lisaks ka kõike seda, millest olid huvitatud kuulajad. Välja jaotasin ka jaotusmaterjali 21 lehel.
Jaotusmaterjal on mõistetav ja arusaadav osavõtjatele alles pärast selgitusi, lahtirääkimisi, täiendamisi.

TEEMADE RING:
Mesinduse praegune olukord, siin käsitlesin:
• Palju on mesinikke, mesilaid, milline on perede arv? Mida näitab statistika, milline on ehk tegelik olukord?
• Millised on saagid, kuidas saak oleneb mesinikust, mesila suurusest, kasutatavast tõust?
• Kas ka meil on karta ületootmist, või on see juba toimunud?
• Millised on meil kasutatavad tõud, tarutüübid?
• Pikem arutelu oli, kes on mesinik, kes selleks sobib, milline peaks olema tema tervislik seisund?

Millised on probleemid meie Eesti mesinduses?
• Sissetoodav võõrmesi, mis enamikus on kaheldava väärtusega.
• Haigused, kahjurid, mida meil varem polnud, õigemini kartus, et need levivad mujalt ka meile, nagu: tappev nosematoos, väike tarumardikas.
• Arutasime, miks ei räägita geneetilised muundatud taimede ohtlikkusest keskkonnale, antud maakoha taimedele, loomadele, inimestele. Kellele on GMO-d kasulikud?
• Karud, kes on mõnes piirkonnas muutunud juba tõeliseks probleemiks.

TASUVUS
Küsimuste ring, mida arutasime.
Millest oleneb tasuvus:
• Meetaimede osatähtsus
• Mesinikust
• Tõust
• Haigustest, kahjuritest
Millised on mesindussaadused, kuidas neid turustada, reklaamida? Kuidas teha turu-uuringuid, uuringu tulemuste oskuslikku kasutamist? Kuidas reklaamida, selgitada, et just sinu mesi on kõige parem, halvustamata teiste hoodangut?
Lühem teema oli mesinduse ajaloo käsitlemine, illustreerimine. Andsin ka üldinfot mesilaste kohta koos selgitustega.
Olulised on temperatuurid mesilaste elus, selgitasin, kuidas ja mil määral temperatuur mõjutab mesilasi kas otse või kaudselt. Oluline on, et oleks korras kärjemajandus, kuna paljuski oleneb saak, tasuvus just kärgedest.
Arutasime, millised on kärjed, kannude tüübid, kuidas üht või teist kannutüüpi kasutatakse.
Mis on vaha, millest, kuidas, mis kulude, energiaga seda toodetakse? Mis indikaatoriks võiks olla vahaeritus? Mis on ehitusraam, milleks seda kasutame, millal ja mis otstarbeks? Miks vananevad, tumenevad kärjed, miks peame kärgi uuendama, millal on õige aeg kärgede uuendamiseks?
Lühiülevaate andsin mesilaste kehaehitusest
• arengust erinevate isendite kaupa
• tööjaotusest
• elueast, millest see oleneb
Selgitasin, mis on mesilaste pesa, mis nõuetele ta peaks vastama, lähtudes mesilaste seisukohtadest
• pesa kõrgus
• pesa laius
• kärgede paigutus
• mesilaste liikumine pesas
1) kevadel
2) suvel
3) sügisel
4) talvel
1. Mesilaste arv pesas, selle muutumised. Kes on pesas?
• Töölised
• Ema
• Lesed
2. Mis on nende isendite ülesanded?
3. Kuidas neid ära tunda?
4. Mida ütleb nende värvus?
Kas saaksime hakkama leskedeta?
• Mis probleemid on leskedeta peres?
• Leskede mõju toodangule, pere üldisele seisundile.
• Lesed ja varroatoos.
Milline peaks olema mesila asukoht, tarude paigutus mesilas? Millised kohad ei sobi mesilale, mida vältida või kuidas ümbruse negatiivset mõju vähendada.
Vaatlesime ka põhinõudeid mesilastega töötamisel, mida vältida, et me ei ärritaks mesilasi, millal võiks peresid läbi vaadata, millal on see aga lubamatu. Mida ette võtta varakevadel? Mis on puhastuslend, mida sel ajal jälgida, millal see toimub ja miks? Millised on hädavajalikud esmased kiired tööd puhastuslennu päeval. Millal ja miks tuleb pesad puhastada, desinfitseerida, kuidas seda teha, milliseid vahendeid kasutada. Mida ette võtta nõrkade peredega?
1) Kas kasutada Blinovi meetodit? Kuidas seda teha, mis ajani, mis on selle meetodi positiivsed küljed?
2) Nõrgad pered võiks ka ühendada, kuidas ühendamine toimub, mida peame jälgima, mis nõudeid täitma?
Korjevaesel ajal on sageli probleemiks peredevaheline vargus. Käsitlesime:
1) mis põhjustab vargust
2) mis soodustab vargust
3) mis on varguse negatiivsed küljed
4) kuidas vargust ära tunda
5) kuidas töötada nii, et vargust ei esineks ja mida ette võtta ilmnenud varguse likvideerimiseks.
6) millal vargus võib iseenesest likvideeruda?
Õppepäev lõppes ühise arutlusega ning küsimustele vastamisega.

Koostas: Raimo Kiudorf Tel: 508 96 56