Inventari desinfitseerimine

2013.a esitasin siin küsimuse. et kas talvekülm võiks olla nii tarupatjade, külgmattide, raamide ja taru enda desinfitseerijaks. Vast nüüd on kellelgi teavet jagada. 

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Pakasega või sügavkülmas saab kärgi kärjekoi munadest vabastada.

 

Desinfitseerimiseks või steriliseerimiseks ei saa kärgede sügavkülmas hoidmist siiski pidada, sest et oluline osa mikroobe ja s.h. haigustekitajaid elab pakase üle.

Lauri kirjutas:
Vt. http://mesindus.ee/node/4469#comment-14640 ...../ Kui temperatuuriandur pole talvekobara sees, siis on hea, kui digitaalne in/out termomeeter tarus olevat temperatuuri üle + 4 o C ei näita; aga see temperatuur tarus väljaspool talvekobarat võib pakasega langeda ka mõni miinus-kraad alla nulli. Või enamgi, kui pesa suur ning see puhastab pesa kärjekoi munadest ja ka mõnedest haigustekitajatest ega tee tugevale mesilasperele halba, kui meevarud piisavad on.
Kärjekoi munadest kindlaks lahti saamiseks tuleb kärgi hoida külmas, vähemalt - 10 o C külma, aga soovitavalt alla - 20 o C sügavkülmas. Mina kasutan selleks kärgede lattu panemiseks ette valmistamiseks aastaid kvaliteetset ökonoomset ning vaikset Liebherr (Liebherr GTS 30120 A+, 262 kWh) sügavkülmkirstu, millesse korraga 4 (!) eesti kärjeraamidega standardset mesinduspoes müüdavat kärjekandekasti (ehk sülemikasti) sisse mahub. Mahuvad need üksteise peale 2+2 üsna täpselt- seega soovitan enne sügavkülmkirstu ostmist mõõta, ning seejärel teha ostuvalik konkreetsetest vajadustest lähtuvalt, sest et see ost on ka üksjagu kulukas. /.....

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ei tasu külma peale loota

Tõsistel pahalastel, nagu nt. AHM on spoorid, mis peavad igasugu talvekülmadele vastu. Kui räägime mattidest jm lamavtaru inventarist, siis... lamavtaru on ju ise nii soojustatud, et mis külmast siin rääkida. Väikese gaasiballooniga leeklambid on odavad ja igas ehituspoes saada.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

minu arvamus on see

Külma peale lootmine on viga, kuna , laborites säilitatakse viiruseid ja muid mikroobe just külmas, kui ülese sulavad akavad uuesti elama.

tesifitseelimiseks on mitu varjanti, taru jaoks leek lamp, peno tarude puhul virkones, ( kirjapit vöib vale olla) , ja muud soodad ja teso vahendid, raamide jaoks leek lamp , seebi kivis keetmine , ja vist oli möni vöimalus veel

Köige raskem on soojustus padjaga, seda ma nöu anda ei oska, kuna  neid ei kasuta.(mul korpus tarud)

köige hulem haigus on HAM. ja selle eosed säilivad isegi vahas kui vaha sulatad, selleks et nende eostest lahti saada tuleb vaha keeta auto klaavis üle 100 kraadi  celsjust, kui mälu ei peta siis10-15 min.,   ilma auto klaavita lihtsalt vaha sütib kuumuses

 

kuna Ham - eosed alla 100 kraadi ei sure  siis vöib ilma auto klaavis käimata saada HAM-i vahast olevatest eostest, muidugi vöib ka mujalt saada.

PALJU LIHTSAM ON HAIGUSI ENNETADA TESO JA MUUL MOEL KUI PÄRAST VÖIDELDA NENDEGA.

Autoklaavis on võimalik

Autoklaavis on võimalik lihtsalt vett sisaldav vaha või vahaanum üle 100C ajada. Kodusel teel tehes tuleb kuumutada vahanõud õlivannil. Kui vahast on vesi välja keenud, tõuseb temp kenasti üle 100C. Sellise töötluse käigus muutub vaha aga tumedamaks, kuid samas tulevad kärjepõhjad sitkemad ja tugevamad. Sellise tegevuse tuleohtlikkusest saab vast iga kaine mõistusega inimene isegi aru. Vahanõus peab pidevalt olema termomeeter, et vaha temp üle 130-140 kraadi ei läheks. Mõnes mesindusraamatus kindlasti kirjeldab täpsemalt, mis temperatuuril millised haigustekitajad millise aja jooksul hävivad.

Mattide ja patjade desinfitseerimine

Igaks juhuks küsin et kas saan õigesti aru, kui mul on vanalt mesinikult saadud kasutatud matid ja padjad, siis need võiks pigem ära visata, kuna leeklambiga neid töödelda ei saa? Raamid olen puhtaks kraapinud ja tulega pruunistanud, kas sellest peaks piisama või võiks seal vahel olla ka soodalahusega pesu?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Tarupatjade desinfitseerimiseks saab kasutada auru.

Auruga saab pehmet taruinventari desinfitseerida, mis leeklambist süttiks.

Sõltub, mis haiguste ajalugu neis tarudes elanud mesilastel varem olnud on.
Ühel juhul piisab n.ö. tarupatjade püüride vahetamisest ja teisel juhul tuleb üldse ära põletada taru, koos patjade jm. vana inventariga.

Väike kõrgepingenupust süüdatav gaasileeklamp on igatahes alati haiguste ennetamises abiks, et sellega puitkonstruktsioonid üle lasta.
Muide, mesilastele meeldib, kui nende tarru asetamise hetkel, tarus taruvaik ja puitpind kergelt kõrbenud on ning iseloomulikult hästi lõhnab.

Parim haiguste profülaktika on tugevad mesilaspered, keda ei kurnata, ning kellele talvesöödaks eeskätt ikka mesi jäetakse.

Pruunist puidust

Lauri kirjutas:
...
Muide, mesilastele meeldib, kui nende tarru asetamise hetkel, tarus taruvaik ja puitpind kergelt kõrbenud on ning iseloomulikult hästi lõhnab.

See kergelt kõrbenud pruun puit meeldib mulle endalegi väga Smile + see on sile ja raamid libisevad paremini, vähemalt alguses
aga mille põhjal tead et neile ka meeldib?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Kuidas saada aru, et meeldib, kui häbenetakse rääkida?

See on nagu naisega, kes häbeneb rääkida- ühel hetkel hakkab mees ikkagi aru saama, mis häbelikule naisele meeldib. Smile
Nii on mesilastega ka, kui aastaid (parem, kui kümneid aastaid) nendega, kui partneritega sümbioosis suhelda- siis tekib mesinikus tasapisi õige arusaam, mida ehk  "kuidas?" mesilased eelistavad ning kõige tähtsam: "miks?".

Ka looduses asustavad mesilased mõnikord puuõõne, mis on linnupesadest ja pehmest puidust puhtaks põlenud, mõnikord pikse (äikese) poolt süüdatud või ka tekitatud tühik- see on euroopa meemesilase (eriti põhjapoolsete, metsavööndi rasside) looduslik kohastumus.
Sellepärast asustavad mesilased meelsasti ka korstnaid, kuigi seinad on nõgised.

Ühte õõnsat õunapuud meie mesila kõrval ma ka kunagi põletasin seestpoolt niimoodi, et alt ühest avakesest leeklambiga süütasin ja põles seest hooga, nagu korsten, kuni ülemisest avast veega tule kustutasin.
Nüüd on see vana, 70-datel või varem istutatud jäme ja kõrge Antoonofka (pargiõunapuu aluse tüüpi) endiselt igal aastal paksult raskeid õunu täis ning kasvab veel paarkümmend aastat seest kõdunemata, kuigi seal sees kuldnokad jm. suluspesitsejad linnud elavad. Ükskord pean lindude pesitsusvabal ajal selle õunapuu seest üle põletamist kordama. Mesilassülemid ise ei ole seda õunapuu öönt asustanud- liiga mesila lähedal.

Mesilassülemid püüavad mesilast ikka kaugemale metsa (eriti suunaga põhja ja kirdesse) lennata ja tavaolukorras kohe teise mesilaspere kõrvale omal valikul eluaset ei raja.
Samas kui ühe-kahe mesilaspere ja/või rikkaliku meekorjemaa puhul võib juhtuda, et mesilasperest väljunud sülem asustab kohe ka kõrvalasuva taru.

Ilusat saabuvat jaaniaega!

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.

kristjn kirjutas:
See kergelt kõrbenud pruun puit meeldib mulle endalegi väga Smile + see on sile ja raamid libisevad paremini, vähemalt alguses
aga mille põhjal tead et neile ka meeldib?

See tundub küll jah loogiline

Aitäh põhjaliku vastuse eest Smile