Mesilaste talvitumisest ekstreemsetes talvetingimustes

Eesti Mesinike Liidu liigePronksmedal (100p.)

Kokkuvõte ettekandest mesinike teabepäeval Tallinnas 09.01.2007.a.
Lektor: Uku Pihlak
Mesinduspäev toimus Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

Teabepäeva ettekandes käsitleti järgmisi talviseid aktuaalseid probleeme:
- Käesoleva talve klimaatilised iseärasused, pika ja sooja sügise mõju mesilasperede talvitumisele;
- Võrdlus eelmiste aastatega ja varasemate talvitumiskogemustega;
- Milline oli ettevalmistus talvitumiseks, sealhulgas söödavarud;
- Mesilaste käitumine sügisel ja talbve alguses;
- Kuidas saada teavet mesilaspere talvitumise kohta peret häirimata?
- Vajalik hooldustegevus talvel, tööd mesilasja mesindushoones;
- Mida tuleks ja mida saaks teha ilmade järsul muutumisel;
- Mis sõltub taruinventarist, kuidas korrastada inventari;
- Kuidas olla valmis kevadeks, milliseid ettevalmistustöid kavandada ja teha?

Käesoleval talve alguse hilinemisel, kui talv ükskord tulebki, peab mesinik olema eriti hoolas, et ei korduks midagi analoogilist varasemate raske talvega aastatega. Pika ja sooja sügisega, kui oli ka palju hilissügist korjet nt lehemee näol, oli peredes väga kaua haue. Ühelt poolt kurnas korjamine talvituma minevaid mesilasi tööga vähendades nende ressurssi, teiselt ei võimaldanud sügisene ruumipuudus kasvatada mesilasperel piisavalt noori mesilasi talvitumiseks.
Kui sellises olukorras tuli äkiline külm, siis paljud pered ei pidanud niisugustele nuutustele vastu. Kevadeni talvitumiseks ei olnud piisavalt elujõulisi mesilasi. Olukorra võis raskemaks teha see, kui hilineti varroatoositõrjega.
Ka mesilaste sööt ei pruukinud olla talvitumiseks piisavalt kvaliteetne ega kättesaadav, sest kiiruga kobardunud mesilased tõmbusid mõnikord söödast eemale. Need on näited eelmistest talvitumistest ja praegu peab olema äärmiselt tähelepanelik, et kevadel oleks tarudes palju rõõmsat suminat.
Kõikidele ülalloetletud probleemidele tuleb tähelepanu pöörata juba talvel ja neid analüüsida vastavalt konkreetsetele ilmaoludele, aga ka sõltuvalt konkreetse mesila asukohast. Alates veebruari algusest või keskpaigast peaks mesinik kuulatlema tarusid lennuava kaudu kummitoru abil, et vajadusel mesilasperele abiks olla. Kohe pärast puhastuslendu tuleks veenduda, et mesilasperel on piisavalt sööta, ja vajaduse korral anda lisasööta.