Ülevaade Põhja- ja Baltimaade mesinduskonverentsist 02.-04. veebruaril 2007.a. Norras

Eesti Mesinike Liidu liigePronksmedal (100p.)

Ülevaade Põhja- ja Baltimaade mesinduskonverentsist 02.-04. veebruaril 2007.a. Norras ning uutest mesilashaigustest Euroopas ja maailmas

Kokkuvõte loengust mesinike teabepäeval Tallinnas 13.veebruaril 2007.a.
Lektor: Uku Pihlak
Mesinduspäev toimus Eesti mesindusprogrammi raames, mida toetab Euroopa Liit

Igal aastal toimub veebruarikuu esimesel nädalavahetusel Põhja- ja Baltimaade mesindusnõukogu (PBMN ) aastakoosolek ja mesindusalane konverents ühes liikmesmaas. Seekordne kogunemine oli Norra kuningriigis Lillströmis. Sellesse organisatsiooni on koondunud Taani, Norra, Rootsi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu mesinike liidud.
Ülevaade PBMN aastakogunemiselt Lillströmis, Norra kuningriigis 2. – 4. veebruar 2007 Norra Mesinike Liidu ja Honungcentralen’i mesinduskeskuse ja meepakendustööstuse tutvustamine.
Ekskursioon Norra mesilasse
PBMN osavõtjatele korraldati ekskursioon ühte lähedalasuvasse mesilasse. See oli asutatud 13 a tagasi, kui muretseti 2 mesilasperet ja maakoht mäenõlval. Praeguseks on mesila arenenud 300 pereni, juurde on ehitatud mesindushoone ja abihooneid. Muretsetud on vajalikke abivahendeid ja mehhanisme nagu 12 raamiline rõhtteljeline meevurr, traktor-tõstuk tarude tõstmiseks ja vajalike mesindusprotseduuride teostamiseks.
Selles mesilas ei tõsteta raskeid meekorpusi käsitsi, see töö on usaldatud tõstukile, mida onleidlikult täiendatud hüdrauliliste käppadega. Nii saab see tõstuk tõsta korraga kaheksat taru ja teha mesindusoperatsioone korraga nelja taru juures. Kasutatakse kraini tõugu mesilasi. Mesilasi valitakse nii, et mesilastega tegutsedes ei oleks tarvis kasutada suitsikut. Mesila asukoht on piisavalt kaugel intensiivse maaviljeluse aladest ja nii on saadud luba toota nn mahedalt” - ökoloogiliselt mett.
Meesaagist moodustub pool kevadsuvisest korjest. Teine pool aga saadakse Norras põhiliselt kanarbikukorjest. Meesaagid üldiselt ei ole suured - ca 25-30 kg pere kohta. Mesinike iseloomustamiseks - peremees oli väga entusiastlik pensionär, perenaine aga mängis rahvusorkestris Oslos. Avalikuse huvi mesila vaastu näitas kohaliku ajalehe korrespondendi samaaegne mesila külastamine, intervjueerimised ja fotografeerimised avaldamiseks ajalehes.

Uutest mesilashaigustest
Mesilashaiguste alane olukord maailmas on mingil määral murettekitav. Inimeste, mesilaste, mesindussaaduste jm. kaupade üha laieneva ja kiirema liikumisega on hakanud ka kiiremini levima haigusetekitajad, parasiidid ja muud kahjurid. Uuematest haigustest käsitleti konverentsil väikese tarumardika levimist ja uudse nosematoositekitaja aasiast pärit nosama ceranae leidusid ja diagnoosimist paljudes kohtades Euroopas. Tuntud nosema apis’e ja uue haigustekitaja nosema ceranae võrdlevat määramist ja leviku uurimist käsitlesid Jevrosima Stevanovic, Seppo Korpela ja Ingemar Fries Rootsi Põllumajandusülikooli entümoloogia teaduskonnast Uppsalast.
Väikese tarumardika kiirest levimisest Põhja-Ameerikas esitas ettekande Taani uurija Flemming Vejsnæs. Ta analüüsis selle kahjuri elutingimusi ja võimalusi tema kui väga ohtliku mesinduskahjuri tõrjeks. Ühtlasi arutleti ka selle kahjuri võimalikku ohtu Euroopa mesindusele.
Nimetatud ettekannete ja nende autoritelt saadud materjalide põhjal tegin lühikese ülevaate kasutades DATAPROJEKTORit, konverentsil tehtud fotosid ja ettekannete materjale.