Esimesed mesilased

Tere,

kirjutan teile esimest korda, olgugi, et salamisi olen ilmselt läbi lugenud, kui mitte kogu mesindus.ee foorumit, siis tublisti ikka. Päevatöögi juba kannatab, öötööst rääkimata.

Miks siis?! Vaadake, mulle tundub, et ma olen mesilastesse armunud. Maamesilased mul muidugi maal on ja nendega ikka räägime juttu ja kevadel hiilis üks neist minuga isegi linna kaasa. Lilleliselt tekilt tuli tal küll õue kolida, kuid loodan, et see linna maamesilane on seal ehk pisut õnnelikum.

aga nii ta kripeldama mul hakkas. Et tahaks kohe päris enda mesilasi. Mul on teisi loomi ka, rästik Oleg valvuriks värava juures sirelipõõsas, nastik hoidmas korda maasikapeenras, kärnkonna preili Mari kurkide kaitses, Siiri ja Viivi va sisalikud kasvuhoones silkamas, linnupesad, tänaseks küll juba lahkunud poegadega, aiapostis ja seina sees. Justkui piisaks koduloomadest aga ei - ikka tahan mesilasi. ma näen neid unes ja mõtlen ainult neile.

Kui  suurem laps läks esimesse klassi, tahtsin titat. Nüüd kui see tita läheb kooliteed käima, tahan mesilasi, tundub täiesti normaalne asjade käik, kas mitte?

Proovisin siis vastavalt siit saadud õpetusele, et räägi inimestegaa (no tuttavaid mesinikke mul kindlasti ei ole) ja vast keegi annab sulle sülemikese. Rääkisin. Kõigile, kes ette jäid, rääkisin (näete ise, nüüd platran siingi). Tegelikult on mind vist nüüd linnavurlede seas täitsa metsaliseks arvatud, ning ilmselt usuvad nad siiralt, et eks ma seal maal oma iga vabat hetke veetmas olles mingeid ägedamaid juuri või seeni manustan.

"Sa ei söö ju mett!" kisavad nad justkui ühest suust. No ma ei söö redist ka aga ikka kasvatan, tore inimestele anda, kes neid tahavad. Pealegi on ülejäänud pere mul meesoolikaga. Kanna aga ette. Ja et mul endal kurk tihti haige siis taruvaigu hõng olgu alati majas!

Ostsin isegi põhjaga raamid ära - käin neid nuusutamas, imeliselt lõhnavad! tarud(eesti raamile korpustega... ma mõtlen et teen kaheksale raamile) plaanin ehitada nüüd jaani ajal. Ei saa öelda,et ma suurem asi meistrimees olen aga korraliku kasvuhoonega sain hakkama küll ja üldiselt usun ma, et kui  inimene midagi väga tahab (ja ma tahan) siis saab ta hakkama ükskõik millega.

Aga! Ja alati on kusagil see neetud aga! Lüües kokku maskid, suitsikud, ülikonnad kriipe ja kraaperiistad, pean tõdema, et ega mul tegelikult seda va kapitali nii priisata pole, et saaks aga kohe korraliku ja tõupuhta perekesega alustada. Alusta paari- kolmega, ütlete?! pole võimalik, kahjuks.

Seepärast palun (ja see on mulle küll raske), kui kellelgi jääb sülemike või äbarikum pere, kellega nagu ei teagi õieti mis teha (jah, ma tean see lootus on pisut jabur, sest kogenud mesinik teab alati mis mesilastega teha) ja mõtlete, et oleks ometi mõni tuttav alustaja, kes neid lutipudelist söödaks ja esimesel aastal kogu mee neile tarru kosumiseks jätaks, vat kui oleks üks selline entusiastlik tuttav, siis annaks talle peotäie mesilasi. no, siis andkegi, palun, mulle. Ega ma päris tasuta ka ei taha, ilmselt suudakisn midagi ikka maksta ka. aga ilmselt väga kasumlik tehing see müüja jaoks ei oleks. Võibolla saan järgmisel - ülejärgmisel aastal uued mesilased vastu anda Smile

Elukoht saab mesilastel olema Rapla lähistel metsapervel (saaks nad nüüd selle nuhtluskaru ka kätte, siis oleks süda rahul aga talveks plaanin neid karu eest kaitsta nagunii), seal on neil segametsa, pajud, vahtrad, pärnad ja looduslikku rohumaad põdrakanepi ning põldmündiga.

Igal juhul tänan teid seda pikka postitust lugemast,

Parimate soovidega,

Mari

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Ei taha sul motti maha

Ei taha sul motti maha keerata aga kui sa alles hakkad tarusid tegema siis oled natukene hiljaksjäänud, vähemalt rahvas nii räägib et need juuni sülemid on kõige magusamad. Oled sa kaalunud ise sülemit meelitada?

Pronksmedal (100p.)

Esimesed mesilased'*

Mina unistaks edasi ja hakkaks raha koguma, et järgmisel kevadel osta endale talvitunud korralik pere korralikust kohast Smile. Tõenäoliselt saad selle korraliku pere teha juba juuni alguses pooleks ja kui on hea aasta, siis võib juhtuda, et saad panna talvituma vähemalt kolm peret. Mingi hädine pere on väga halb lahendus. Mismoodi Sa teda poputad kui Sul ei ole kõrval ühtegi teist kobedat peret? Ja kui  ikka kuidagi ilma ei saa, siis osta mingi kobedam sülem. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Sülem.

Mina ka ei soovita mingit väiksemat sülemit, sa ei tea mis sealt kaasa tuleb. Ma annan ühe väikese pere milles on noor ema sees. Peale jaani kui tarud valmis võta palun ühendust.  

mkangur, olen ikka mõelnud

mkangur, olen ikka mõelnud püüdmisele aga see tundub kuidagi võimatu, et määrin aga alumise oksa puul möksiga kokku ja mesilased jõuavadki mu õuele. Kas see on päriselt võimalik?

Pipikas... see plaan mul alguses oligi kui müte alles hoogu kogus, no et õpin ja vaatan ja mõtlen ja talvel teen tarud ja kogun raha aga (jälle eksole) mida rohkem ma mesinduse ja mesilaste kohta loeen ja uurin, seda põnevam- kütkestavam-paeluvam kogu see teema on. Kui enne maal käies vaatasin nukralt pajuvõsa ja vaarikaräga ning unistasin puhta samblaga männimetsast kust seened ise korvi tulevad, siis nüüd näen loendaamatut hulka meetaimi! Õitse, naat! oh õitse veel!

Kaits!!! kui see nüüd nali ei ole siis on see tore nali küll. AGA see ei ole ju! ma võiks su mesilased kõik üksteise järel läbi musutada praegu! Aitähh! Ma võtan ühendust, kindlasti! ohhh!

Et ma nüüd täna magada saaks ja ei plaaniks teha taru sametvoodri ja kroonlühtritega.

Mari,

ilgelt rahul!

Pronksmedal (100p.)

Midagi nii lahedat ei ole ma ammu lugenud.

Kui eesti raam ja kaheksased korpused plaanis, siis paar korpust ja paar meemagasini saad näidiseks minult.

Et ühel Kaitsi perel igav ei hakkaks, siis teise pere saad minult. Võta peale jaani ühendiust.

Siis on üks sõitmine, ma Kaitsiga peaaegu naaber Smile

Kui on kindel plaan mesilasi meelitada, siis ära oksi küll möksita, lihtsalt säti mõni korpus koos raamidega hakkama.

Praegu lendab sülemeid ringi omajagu ja võib vabalt õnnestuda.

Oma kogemus, kus külapealt neid ühel aastal muudkui tuli ja sellise olukorra vastu ei olnud mul küll vähimatki.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mummi kasvatamine

Marihhen kirjutas:

mkangur, olen ikka mõelnud püüdmisele aga see tundub kuidagi võimatu, et määrin aga alumise oksa puul möksiga kokku ja mesilased jõuavadki mu õuele. Kas see on päriselt võimalik?

Pipikas... see plaan mul alguses oligi kui müte alles hoogu kogus, no et õpin ja vaatan ja mõtlen ja talvel teen tarud ja kogun raha aga (jälle eksole) mida rohkem ma mesinduse ja mesilaste kohta loeen ja uurin, seda põnevam- kütkestavam-paeluvam kogu see teema on. Kui enne maal käies vaatasin nukralt pajuvõsa ja vaarikaräga ning unistasin puhta samblaga männimetsast kust seened ise korvi tulevad, siis nüüd näen loendaamatut hulka meetaimi! Õitse, naat! oh õitse veel!

Kaits!!! kui see nüüd nali ei ole siis on see tore nali küll. AGA see ei ole ju! ma võiks su mesilased kõik üksteise järel läbi musutada praegu! Aitähh! Ma võtan ühendust, kindlasti! ohhh!

Et ma nüüd täna magada saaks ja ei plaaniks teha taru sametvoodri ja kroonlühtritega. 

 

 

et sul tarude tegemine lihtsam oleks siis siin on sulle joonised, mis lihtsustavad tarude ja muu inventari tegemist

http://www.inkassi.pri.ee/

sellel lehel on palju infot mesindus inventari valmistamiseks. pealmiri "  mesinduse all" ehk see kiirendab ja lihtsustab tööd.

Edu sulle, soovitus oleks lähi kandi mesinikuga tutvust sobitada, kes aitaks sind järjele, ja vöibolla isegi kui met tuleb, siis saaksid tema vurri kasutada  tilga mee vuritamiseks.( siis ei pea köiki inventari 1 aastaga soetama: mee vurr  on köige kalim mesindus inventar. teised asjad on köik vöimalik  ise tegemisega raha säästa.

smail    hirv"      mina mumme musitamist ei soovita, vöib mumi kasvatus isu ära vöttaa"

Mari,

ilgelt rahul!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ei tee nalja

võid Jaanipäevaks mesilaspere omanikuks saada minimaalsete kulutustega ,annan tasuta rendile pere koos mesilastega.Mitte krantsi vaid soome päritoluga itaalia pere ,kus ma saan läbi vaadata ilma suitsiku ja maskita.Saan müüa või rentida raame,ülesehitatud kärgi lang.korpusi jne. Kõik tarud peaksid olema 1 raami mõõduga,kuna sulle on tehtud teisigi häid pakkumisi.Sülemi püüdmiseks on parim vanade kärgega meekorpus (taru) paned mesila lähedale ka selle saan anda za sbosibo., siis heal juhul võid ka sülemi saada.Mulle on nii rendile andnud 4 peret aastaid tagasi Silver ,kuluks ainult transport.Tihti on nii kus häda kõige suurem seal abi kõige lähem.Kui huvi võta ühendust.Parimate soovidega vanaisa ja PPP    Heino.

Sõnatu

Kogu see lugu on mu nüüd päris sõnatuks võtnud. Hing väriseb heldimusest, tänust ja kübeke ka hirmust (aga see on selline hea hirm - magus). Aitäh teile.

Mari

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

algaja hirm

Marihhen kirjutas:

Kogu see lugu on mu nüüd päris sõnatuks võtnud. Hing väriseb heldimusest, tänust ja kübeke ka hirmust (aga see on selline hea hirm - magus). Aitäh teile.

Mari

Algaja hirm.

minul oli nii , käisin Aimari tehtud kursusel  1-2 kuud oli vist,  täpselt ei mäleta enam ( sellest ligi kAUDU 17 AASTAT TAGASI). selle aja jooksul oli ainult teoorja, ja  1 kora läksime tema masilas.

 löpetasin selle kursuse, ja hakasin mesilasi ja inventari soetama. ostsin 2 peret, 1 oli eesti 16 raamilises lamav tarus   2 aga 22 raamilises lamavatarus.

panin 16 raamilise lenu ava kinni ja  toYota pusi tösta vaja, pussi juures selgus et taru jalad taruga 1 juppis, mida teha???

taru küliti keerata ei saa mummid sees, ( söber kartis mesilasi väga. ) midagi leitsime vana sae, ja saagima üks oidis taru ja teine saagima, muidugi mite taru vastast jätsime nii palju alles kui sai.  saime löppuks saetud, siis taru peale töstma, tuli vällja et vähe vötsime, kuid suure pingutusega saime löpuks peale, ukse tihend tuli ära vötta , siis mahtus viil katusega taru autose, siis arvasime et köige ullem möödas, aga kus sellega.

Uus üllatus, tegin 22 raamilise taru lahti ,et vaatata tarusse ,selle käigus puidust jalad mädad, ja taru kukkus külili, mesilased vihased ,ja meie vösas, peitus. minul süda saapa sääres, tahan mesilasi aga nöelata ei taha,     tahaks aga ei julge, siis mötleme mida teha, mina peaks midagi tegema , kuna söber 10 meetrist lähemale ei tule, kui mesilased lendavad. otsustasime et ootame kuni rahunevad, ja siis proovime uuesti. Önneks taeva taat alastas ja hakas sadama, siis saime lenu ava kinni ja autose, 21. 00 paiku saime sealt minema edasi läks libedalt, transport ja kohale paigutus.

 

paari pääva pärast läksin tarusid vaatama, vaatan tarust sisse,  aga midagi ei oska nendega peale hakata, ja läksin Aimari juurde ,ja tema andis esimese  info tarude juures, mis teha, edasi aga hakasin omal kääl  kursuse tarkust meenutama, siis oli vöimalus soome 2 kuuks  praktikale 1500 mesilas ja siis kadus mesilaste, ja nöelamise kartus ära. eba meeldiv on kui nöelab aga enam ei karda.

See kartus on normaalne, aga see selgub  hiljem ,kas huvi ja uudisimu kaalub nöelamise kartuse üle.   ei läinud esimene talvitus libedalt hukusid 100 % liselt, aga siis  ostsin uued pered 3 peret      ja siis akas üle kivide kändude minema, aga alati jähi seeme milest uuesti edasi minna.

 

ÄRA KARDA RASKUSI MIS ETTE TULEVAD, NEID KINDLASTI TULEB ,KUID NEIS TULEB ÜLE OLLA.

EDU SULLE

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Sõnatu

[quote=Marihhen]

Kogu see lugu on mu nüüd päris sõnatuks võtnud. Hing väriseb heldimusest, tänust ja kübeke ka hirmust (aga see on selline hea hirm - magus). Aitäh teile.

Mari

[/quoteaga ma tahaks teada kuidas mummud elavad ,kas ikka hoolitsetakse nende eest ,kas teod ikka vastavad sõnadele ja helista mulle 5131592 (olen proovinud mitu korda helistsda aga keegi ei võta vastu)  Heino

Jaaaa!

Ohjeerum!

Tõesti- tõesti. Vabandan, kui ei ole vastanud kõnele. Päevatöö on kiskunud ööpäevatööks ja eelmiselgi nädalal 72h kirjas... aga! Mul on mesilased! ja igal võimalikul hetkel sõidan neid vaatama. Ega ma neid alati lahti kaku. mõnikord lihtsalt istun ja vaatan kuidas lendavad. Mõnikord kükitan. Teinekord jälle laman. nad on mu täiesti enda võimusesse haaranud! Teate küll neid veidi tüütuid inimesi, kes poolvõõrastele oma laste ja kasside pilte ja videosi näitavad ning tegelt ei ole minul näiteks huvi neid vaadata, kuigi mul kasside ja laste vastu ju midagi midagi pole aga ikkagi... No ja ma olen nüüd ise samasugune! mu telefon on täis pilte ja videosi kuidas nad joomas käivad (nad valisid selleks kasvuhoone ees vedeleva istiku kasseti, mille vihm oli täis sadanud) ja kuidas ma neile kõrrekesed panin et nad ei upuks. Ja video sellest, kuidas herilane vingudes tarust välja visatakse niiet too kukerpallides ja saba jalgevahel häbiga kaob. Üks õhtu jäin vist tukkuma (mulle meeldib õhtul põsk vastu taru suruda ja lihtsalt kuulata seda rahulikku kahinat, mis tarust kostab ja kõik maailma mured peoga pühivad), igatahes järsku vaatas mulle umbes 20 meetri kauguselt hirv, silmad suured peas, vastu. ja kui ta siis pani sealt hüpates minema, ise veel haukus, nagu oleks ta oma häälekooli koerte kasvatatud sigadelt saanud. Ent mina see ausõna polnud kes "Känguru! Känguru!" karjus. Mina ikka tunnen hirve aga naersin küll nii et öine mets kajas ja õnn oli et püksid ikka kuivaks jäid . Nii ma seal metsas õnnelik olen. Mesilastega.

Aga nüüd asjast, või õigemini mummudest.

Heino pool sai ära käidud tõesti enne jaani. Valisime lühema tee koju, mis loomulikult remondis oli ja nii me pärnust raplasse mööda ülesküntud kõrvalteed jõudsime. Hirm oli küll. Aga tasakesi tulime, aegajalt üle õla piiludes, kas ehk uued sõbrad juba tagaistmel pole. ei olnud nad ühti. Saime nautida järjest läidetavaid lõkkeid ja inimesi nende ümber, päike muudkui loojus ja loojus. Mulle tundus, et kõik pidutsesid just minu pärast. Panime õhtul taru alusele ja jäime hommikut ootama.

Hommikul polnud aega kohvigi juua, kohe mesilaste juurde. Hmm, kas üks taru on ka mesila?

Teate, kas mäletate seda tunnet, kui põksuva südamega ja säravate silmadega, samm sammult oma esimesele tarule lähenesite? ka mäletate, mis tunne oli lõpuks seista mesilaste keskel ja vaadata kuidas nad te ümber tiire tegid ja muudkui kõrgemale ja kõrgemale lendasid?! Imeline! Tõeliselt imeline.

Lennake, mesilinnud, siin on teie uus kodu! Tere tulemast.

Pühapäeval ei kannatanud enam välja ja vaatasime tarusse. Suitsikut ei olnud aga Heino mesilased on tõelised pailapsed. Avasin taru ja tegelikult mind ehmatas, või õigem oleks vist öelda üllatas, see soojuspahvak, mis sealt tuli. Kartsin, et neil on kuum, ent siis meenus, et neil peabki tarus soe olema, kui haue tulel. Käsi tegelikult natuke värises, mitte niiväga hirmust kuivõrd kramplikult aegluubis tegutsemisest. Nii ju õpetatakse, et rahulikult. ma pingutan alati üle. Proovisin muudkui meenutada igat sõna, mis Heino ütles, kõik oli meeles aga peas sassis. Lõpuks sosistasin sõbrale kes oli külas käimas, et tegelikult pole mul aimugi, mida ma siin vaatama pean. Ta sosistas vastu,et ega  ta ka ei tea aga kõik tundub korras olevat. Mune oli, mesilasi oli. Ema ei näinud aga ega me otsimisele liigset aega ka kulutanud. Mulle tundus, et mesilased naeratasid mulle oma kärgede vahelt ja uudistasid oma uut Heinot sõbralikult.

natuke muutusin murelikuks. Tundsin ja tunnen siiani suurt vastutust. Kuidas ma ikka aru saan millal see teine korpus peale panna... et ma neid nüüd ometi hukule ei viiks. muru kõik niitmata, et nad  saaksid ristikus lustida aga nemad panevad hoopis teises suunas. Väikesed võrukaelad.

Teise avamise tegin enam kui nädala pärast - tahtsin neile rahu anda ja siis oli selge, et teine korpus peale! üles ehitamata raamid olid üles ehitatud, kärgedes sillerdas nektar, ka seal kus enne oli haue. mesilasi oli palju palju rohkem, alt tõstsin kaks raami üles uute raamide vahele. Et ma neid nüüd hukule ei vii! Käsi oli juba vabam ja hakkasin aimama, et kui midagi näha on vaja küll ma siis näen. Küll kõht ütleb - ta on mul tundlik, teda peab kuulama.

Paari päeva pärast seadsin oma ratsu suuna Rakverele- minu mesilased ootavad mind!

Laupäeva öösi jõudsime maimukesega koju. natuke eksisin Jüris ära, seal jälle teetööd. Kohale jõudes sain aru, et ma olen ju üksi ja on pime. Taru suur ja raske. Mesilased ärevil ja keevad. ajasin välja oma ustava titevankri, mis sõidutas mu vanemat last ja on viimased 6 aastat ustavalt nii heina, laudu kui ka kaarastatud klaasikolakaid vedanud kuid siinkohal jäi vana sõber kitsaks. ajasin auto nii lähedale kui sain ja lasin heinamaale tuled peale. Saagu valgus! Esimese taru mesilased tulid unesegaselt lennuavast vaatama, et kes see kolistab öösi ja mis valgus see veel on! Ma ikka ei saa üle sellest kui toredad nad on! ja ei tahagi.

Tõstsin taru välja. Oii kui raske- muidu vast poleks hullu olnud aga loksutada ju ka ei tahtnud. Ikka aegluubis liigutused. Samm- sammult läksin. Kaua käisin. Ent tundus, et saan hakkama. Tasakesi, rahulikult. ja sain. Alati saab. läheb nii nagu peab ja peab nii nagu tahad.

Kella panin helisema vist kuueks. Oksad sättisin lennuava ette. teate ju küll.

Nädala pärast lubasin endale ühe korraliku tarupäeva. Vanemad olijad olid uue korpuse kenasti kasutusse võtnud. mune oli, kaanetatud hauet oli, emakuppe polnud, küll aga lesehauet. Mitte liiga  palju, natukene paari raami all nurgas. Ühe tõmbasin katki aga siis läks küll süda pahaks. ma loodan südamest, et tegelikult ei pea lesehauet hävitama. ma tõesti ei tahaks seda teha. Aga kui peab siis.. oeh.

Nad on väga tublid ja kuigi mul suuremat võrdlusmomenti pole siis mulle tundub, et neil on hästi. Nad vihisevad oma lennule ja sealt, tagumik kandamist raske, tagasi. Ja mina muudkkui vaatan ja imetlen ja imestan, kuidas mul ikka nii hästi on läinud!

Küll aga tabas mind üllatus teise taru avamisel. Mesilased olid nagu tujutud üldse mitte rõõmsalt uudistavad. Kohe alguses sain põmm- põmm põksti. nõelu ei saanud (pole ühtki kirjas veel) aga ma olin maalrikostüümis ka. Leidsin 0 muna, veidi vaklu ja emakupud. kaanetatud. Raisk! eieiei, kõik on korras. Äkki olid enne juba sees? ei usu! äkki nüüd panevad plehku? ei, siis ju oleks rohkem mune ehk... ja miks peaks nad tahtma mu juurest ära minna! Pärast rannamees arvas ka, et äkki emaga juhtus ikka midagi pikal teel.

igal juhul peaks see ema (mul on praegu natuke sassis, mis ma kirja olen siia pannud nüüd ja mis mitte aga üleeelmisel nädalal või oli see eelminse nädala too päev kus ma ei maganud... vaatasin ka korra ja tõesti vaid korra ja osad kupud olid keskelt auklikud ning üks oli pealt lahti, mesilased tundusid alles olevat) täna munema hakkama. Jaaa ma tean, et äkki pold ilma ja päris kohe ei paarunud aga ikkagi! homme teen pikalt tööd ja neljapäeval lähen vaatan kus mu munad on. Ma usun, et on. kindlasti on. Ent siiski loksus selle seigaga paika juhatus, et õigem on pidada vähemalt kaht taru. Nüüd saan hädapärast neile uue raami munadega anda, et nad ema saaks teha endale. Muidu olekski ju kööga selle looga, kui uus ema kadunuks jääks või muidu asja ei saaks tast.

Aga kui munad neljapä raamis siis teen küll parema pudeli  korralikku õlut lahti.

Nii ta mul tilgub. see asjadest ja mesilastest aru saamine. Ma naudin seda teekonda täiega, kui nii võib öelda. Mul on sõbrad. Ja ma olen nii kuradi rahul kui veel olla saab. ja ma hoolitsen nende eest nii hästi kui oskan.

Tänulik Mari

aaa üks naljakas seik veel! hahahaaaaa. kapsastele kippusid ussid kallale ja pritsisin neid soolveega ning jäin sinna samasse porgandeid harvendama. minuarust ei kulunud poolt tundi kui kuulsin seljataga meeletut melu ja lendu. Kapsad olid mesilasi paksult täis! nad kõik jõid seal ahnelt seda soolavett. ja siis ma lihtsalt vaatasin neid jälle pool tundi, porgandid on siiani harvendamata Smile aga nende joogikohta panin ka soola. neil on muidu purk taru kõrval soolaveega aga toda nad ei taha, ikka tulevad minu juurde kasvuhoone ukse ette jooma ja mulle see ainult meeldib.

ja siis veel see, et kui mesilased tõin, siis õde vajus lapsepõlve trauma ja maal naabrieide tigedate mesilaste pärast näost lumivalgeks, isa lõi kaht kätt rõõmsalt kokku ja hüüdis nüüd  võta kanad, nüüd kanad! laps muidugi tahaks kolme lehma aga ma arvan, et mesilastest piisab täiesti. aga naabrid tulid mulle külateel vastu ja ütlesid, et nägid mu mesilasi, kas on sellised tumedamad ja päris suured ikka, terve kraaviperv neid paksult täis enne pole selliseid näinud, ma muidugi tõmbasin rinna uhkusest kummi ja ütlesin, et no kui enne pole selliseid näinud küllap nad siis minu omad on, nad on mul ilusad jah. ise litsusin siis gaasi madalamale et näha kus mu linnupojad sedasi lained löövad aga nood olid hoopis mingid hiiglaslikud maamesilased. Tõesti selliseid musti pole enne näinud, naabrid naeravad ilmselt siiani et said veits nalja.

 

Ja siis veel seda tahan öelda, et meil kõigil on oma lugu kuidas me mesilastega kokku saime, siin eelmine kiri ajas mu nii naerma, et palju mu hirvega kohtumise naerule alla jäänud. Aga nii ta ju ongi, et tunne tuleb peale, et nüüd ma lihtsalt pean need mesilased saama ja siis ei takista ei plehku pannud sõber ega hurjutavad sugulased. mesilased lihtsalt teevad su ära - kogu lugu! ja me võime selle üle vaid uhked olla, et me nad leidnud oleme. Ja tänulikud inimestele, kes meiega sel põneval teekonnal kaasas on.

Aitäh!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mitu peret.

Kuna pakkumisi oli rohkem ja minu pakutu on veel alles, siis ilmselt oleks äkki õiglane see anda järgmisele soovijale. Mitte just päris nii, et kes tahab see saab, aga küll tuleb veel selliseid hakkamist täis alustajaid ( väiksemate võimalustega ). Minu pakkumine on jõus nagu sa tead, kuid äkki oleks õige kui teha veel keegi õnnelikuks ? Smile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

minu näpu näited

minu näpu näited.  .  Hakka  vaikselt  sügiseste tööde peale mötlema.  Näiteks varu suhkrut  20 kg pere kohta, varu ravimit. selle pärast et augusti löpus   koondamise aeg ,mee vött ja ravimine. iljemalt 15 septembriks peab söödetud ja ravitud olema.  Pärast 15 septembrit on öökülma oht, ja kui öö külm on  olnud mummid sööta ei taha enam vastu vötta.   UUri kas sull sööda nöud on millega sööta saab.  Suhkru kohapealt nii palju   20 kg arvestatakse 1 pöhi pere kohta, Mönel aastal kulub köik see talve söödaks ära teine kord jääb ka natuke järgi, söltub palju met taru jätad.

Siirupi  lahuse konsentrat on  2 osa vett +3 osa suhkurt+1slp. (ehk 25 g) 30% söögi äädikat.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Esimesed mesilased

Mul on hea meel et mummud on inimese kä,es kes neist hoolib ja rõõmu tunneb.Hakka mõtlema kevade peale,millise raami mõõdu validet kõik oleks ühte mõõtu,muretse talve jooksul 30-50 tk koos kärjepõhjaga taru kohta raame,korpusi pere kohta kokku 4-5,võin kõike vajaminevat on mul müüa aga ligilähedaselt turu hindades, toon tasuta kohale, kunakäin vahel Tallinnas ja sa jääd tee peale.Siirup tee kagu Teemas ütles osa st. kilosid.Veel sa oled väga head tasuta reklaami teinud mul on sama emalt 4 peret müüa ,kahjuks pean müüma kuna meeaasta sel aastal minu kõige kehvem,nii et kel huvi helistage 5131592 , asuvad Pärnu lähedal ja lang. raamil,nüüd pean tegutsema viima mummud kanarbikule enne kui lendama hakkavad.Tarud on nugisekindlad st. katuseplekiga kaetud.       Heino Pärnumaalt

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

ühikud

teemas kirjutas:Siirupi  lahuse konsentrat on  2 osa vett +3 osa suhkurt+1slp. (ehk 25 g) 30% söögi äädikat.

ei tahaks küll norida ,aga jälle me eksitame algajaid oma ühes tehtes läbisegi ühikutega. kui me nüüd liidame

2spl vett+3spl suhkrut+1spl 30% äädikat, siis millise hulga mesilaste jaoks see konsentraat on ja millega ning mitu korda seda konsentraati lahjendada tuleb?

mina panen 4kg(=4L) vett+7kg suhkrut=11kg siirupit ,sellele lisan 2spl 30% äädikat. sellise kontsentratsiooniga siirupit annan 1. septembrist alates niikaua kui mesilased vastu võtavad.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

sori

Sori et eksitasin

Spungil on öigus      vesi ja suhkur kg    äädikas spl is

seega 2 kg vett    (kuna vee eri kaaal on liitriga ja kg  1:1) suhkrut   3kg     + 1slp  30 % söögi äädikat.    sellest kogusest tuleb 4 liitrit siirupit   see on täiendus sööt, mida antakse sügisel

suurema koguse tekemiseks koruta koguseid.

 

 

Sori veel kord, mul teine kord ei jöua kohale et möni on nii algaja et vöib asju lahti seletamata  valesti tölgendada!

1kg suhkrut

tõstab mahtu 0.6L võrra. seega kirjeldatud kooseis annab 3.8L söödasiirupit, mitte 4L nagu kirjutatud kui just tegu pole mingi eriti erilise "punduva" suhkruga. kui juba täpsustamiseks läks..

Jah, Kõik on korras!

Jõudsin linna tagasi. Rannamees!!!! Uus ema muneb Smile ilusti ja igasse kannu. vahtisin neid mune ja nägin uue proua ka ära. Iludus! no tõesti iludus! ta muidugi pidi end mulle  ikka otse ette sättima, et ma teda näeksin. Mesilased tarus olid justkui ära vahetatud. Palju rahulikumad, keegi ei tulnud mind puksima saime siis rahulikult tutvuda. Elu on ikka hoopis teiseks läinud peale mu viimast käiku. Mesilastel kohe hoog sees, lust vaadata.

Kaits, võibolla oleks nii tõesti õiglasem. Kuigi mul on natuke raske neist loobuda, siis ei tahaks siiski õnnega mängida ja ahneks minna. Mul on praegu kõik väga heasti, Las siis jääda Su heategu kellelegi teisele, kes end samast olukorrast kord leiab, kui mina Smile

Laanemesinik, jah, see raami otsustamine saab mul raske olema. Käin ümber tarude ja Sinu omad tunduvad ikka täiesti kuulikindlad, rottidest - nugistest rääkimata. Ma ise ei suudaks elus nii vingeid teha. Rannamehe oma tundub ka hea tugev. toda (8 raamine) jälle veidi lihtsam tõsta. Samas jälle pole mul ju neid tarusid nii palju et ei jõuaks end korraks kokku võtta. oeh. Ma vaatan ilmselt talve pealt. Et mis juhtub. Rannamehe näidised on väga-väga head. ma pean ikka kõvasti harjutama, et nii ilusaid jaa tugevaid saada. ma tegin ikka pitsilise ju. Uuh ja aitäh, et andsid aimu kui palju ja mida peaks varuma.

Teemas! Aitäh! no eks nats peab talumehe mõistust ka olema ja küllap ma just nii olekski teinud nagu Sa ütlesid ja loogiline et kilodega. Ja see kui palju arvestada on väärt teadmine ja millal teha. Selles ma kindel ei olnud.

Täna ma usun jälle natuke rohkem, et saan hakkama. Iga nädalaga usun rohkem.

haa, ja mesilased leidsid lõpuks nüüd kasvuhoone sisemuse ka üles. Täitsa kummaline et nad enne seal sees ei olnud. aga eks mul on uks nädala sees kinni ka. Eile hommikul olin seal sees asjatamas ja kuulsin üht mesilast, nägin ka. meenus kohe kapsaste lugu ja võtsin mugavamma asendi sisse ning jäin ootama kas teised tulevad ka. ja tõsi - vaid loetud minutid ehk viis kuni kümme minutit hiljem lendasid kohale esimesed mesilased kui nemad olid lahkunud tuli juba nii suur kamp et lugeda ei näinud neid ja vaat et igale kurgiõiele oma mesilane jagus.

Üldse ma olen jube palju molutama hakanud. Ent küllap on mul siis seda vaja - aeg maha ja rahulikult isuda ning vaadata neid toredusi. Kui mesilased magavad, küll siis saan veel tööd rapsida.

Lahke abikäsi

Kaits kirjutas:

Kuna pakkumisi oli rohkem ja minu pakutu on veel alles, siis ilmselt oleks äkki õiglane see anda järgmisele soovijale. Mitte just päris nii, et kes tahab see saab, aga küll tuleb veel selliseid hakkamist täis alustajaid ( väiksemate võimalustega ). Minu pakkumine on jõus nagu sa tead, kuid äkki oleks õige kui teha veel keegi õnnelikuks ? Smile

Plaanin juba vähemalt neli aastat mesindusega alustada (isa pidas kunagi mesilasi, sain ka Venemaal sellega tutvutud, hiljem juurde loetud - teoorias olen tugev), oli meelierutav sellele teemale peale sattuda. Kahjuks on tudengina alustamine jäänud eelkõige tutvuste, raha ja julguse taha. Tahan ka ise tarusid ja muud tegema hakata, kuna materjal omal olemas. Võtsin Kaitsiga ühendust ja kui kõik läheb plaanipäraselt, saan oma elu esimese mesilaspere omanikuks! 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

toetus

Kakskakku]</p> <p>[quote=Kaits kirjutas:

Plaanin juba vähemalt neli aastat mesindusega alustada (isa pidas kunagi mesilasi, sain ka Venemaal sellega tutvutud, hiljem juurde loetud - teoorias olen tugev), oli meelierutav sellele teemale peale sattuda. Kahjuks on tudengina alustamine jäänud eelkõige tutvuste, raha ja julguse taha. Tahan ka ise tarusid ja muud tegema hakata, kuna materjal omal olemas. Võtsin Kaitsiga ühendust ja kui kõik läheb plaanipäraselt, saan oma elu esimese mesilaspere omanikuks! 

tubli. alustamine on pool vöitu. kui ei alusta ei vöida kaa

Elagu mesilased!

Kakskakku kirjutas:

 

Plaanin juba vähemalt neli aastat mesindusega alustada (isa pidas kunagi mesilasi, sain ka Venemaal sellega tutvutud, hiljem juurde loetud - teoorias olen tugev), oli meelierutav sellele teemale peale sattuda. Kahjuks on tudengina alustamine jäänud eelkõige tutvuste, raha ja julguse taha. Tahan ka ise tarusid ja muud tegema hakata, kuna materjal omal olemas. Võtsin Kaitsiga ühendust ja kui kõik läheb plaanipäraselt, saan oma elu esimese mesilaspere omanikuks! 

 

Palju õnne ja rahulikku meelt Smile paar mõtet, mida võid kasutada. ülikonnaks võid osta viieka eest müüdavat valge maalriülikonna. mul pidas eelmise suve kenasti vastu ja ilmselt vähemalt osa sellest suvest ka. kindlam ikka alguses toimetada kui tead, et nad su vöövahelt sisse ei poe. kinnasteks kollased nõudepesemiskindad kummist. jätsin päikse kätte ja läksid rabedaks muidu oleks ka suve vast vastu pidanud. konksuga tarupeitel (no ei tule praegu meelde see õige nimi) oli mul vahepeal suvel kadunud ja kasutasin edukalt tugevat pussnuga, niiet too pole ka esmatähtis. söödanõud on kõige paremad ikka need mida saad peale panna. ma soetasin selle taru uksest sisselükatava topsiku aga söötsin sügisel ikka katki tehtud ämbriga ja tavalise klaaspurgiga, millel kaane sees augud.

Varustusest vist kõige rohkem vaja mütsi näokatet, et silma ei paneks. suitsikuga nii ja naa. alguses eneserahustuseks kasutasin, siis ei kasutanud ja sügisel kui koondasin neid ja söötsin siis neil oli tuju ära ja kasutasin jälle. kuigi mulle pisut tundub, et kui mesilasel tuju paha sest  ilm on kehv või sätivad juba talvele, siis ei aita suitsik ka. Ja kui on norm päev siis on nad niisama ka toredad. aga ma ka ei väsi oma mesilaste head iseloomu kiitmast.

Eelmine suvi oli ikka super tänu mesilastele. tilkaagi mett ma ei võtnud (korra kogematta tilgutasin nektarit kärjest välja, tolle lakkusin küll ära aga ülejäänud jäi mummudele.

talv oli pisut mitte nii tore. see on ikka kohutav, kui mitte midagi teha ei saa! ainult käi ümber tarude ja looda et kõik on kombes. Oiiii kuidas oleks tahtnud sisse vaadata. aga pidi lihtsalt lootma, et sügisel õigesti kõik koondatud jaa soojustus peab ja kondentsi ei teki ja süüa jätkub ja kõhulahtisust pole ja lestqad ei pidutse ja karu ei tule ja nugis  ei näe ja hiired pole sees....

veebruari lõpupoole tegin korra siiski tarud lahti, et hinnata söögivarusid. nimelt oli mul hirm (kõikide teiste hirmude seas) et äkki suurem taru oleks pidanud ikka kahte korpusesse talvituma panema. nad sai ikka meeletult (minu jaoks) kokku aetud ja kuigi sisse söödetud sai hästi siis neid oli seal ju nii palju, neid sööjaid. Sisetunne oli õige. kuigi neil ehk raami jagu oli veel süüa siis rohkem mitte. panin peale kaks kändi matakat ja elasime edasi.

Küll aga ainult ühe taruga. Jumal kui kurb see hetk on, kui näed et tarutäis mesilasi põhal surnul lebavad. ma ju teadsin, et see on väike pere ja ma teadsin,et oleks pidanud nad teistega kokku panema aga siis ma oleks pidanud, nagu aru saan, ühe emadest hävitama....ja ma katsin nad kuuseokstega ja panin matid sisse ja lootsin, lootsin, lootsin, et nad kevadesse tulevad. aga ei tulnud nii kuradi kahju! süüa neil oli, lesta ei näinud. niieet ainus mis võis olla oli ikka va külm. lähiajal peaks selle taru nüüd ära puhastama aga see on nii kurb....

Täna oli siiski mesilas rõõmus päev. mesilased lendasid ja mõned tõid ka jua õietolmu sisse. kuna sain maal ise vaid dressika väel olla siis otsustasin ka tarusse pilgu visata. raamid on kõik puhtaks söödud, mesilasi päris palju, panin uued kändid peale, kuigi ühest talvel pandust oli veel veits alles. 

Siit küsimus suurele ringile, kas praegu peaks juba mune ja vaklu pesas olema`? ma vaatasin aga ei näinud...

 

Ikka rõõmsalt ja tänulikult,

Mari

Ma ka täna tegin

Ma ka täna tegin kiirläbivaatust ja puhastasin põhju lamavatel.Sööta järel palju,pole probleemi. Kõigil oli ka veidi kinnist hauet juba. Mune ja vaklu ei hakanudki otsima...emaga peaks kõik korras olema. Ajaloo esimene pere on hiirte ohvriks langenud. Sad  Korpustel vahetasin põhjad mõni päev tagasi,aga sisse pole vaadanud.Lendavad ja toovad õietolmu,loodetavasti on kõik korras. Kui õhem korpus,siis vast vara veel hauet oodata... Aga jälgi olukorda. Edu Sulle!  :-) 

Kasutaja allikamesindus pilt

Vaglad

Täna just piilusin ,oli nii kinnist kui lahtist hauet. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

munad ja vaglad

Vanamees kirjutas:

Ma ka täna tegin kiirläbivaatust ja puhastasin põhju lamavatel.Sööta järel palju,pole probleemi. Kõigil oli ka veidi kinnist hauet juba. Mune ja vaklu ei hakanudki otsima...emaga peaks kõik korras olema. Ajaloo esimene pere on hiirte ohvriks langenud. Sad  Korpustel vahetasin põhjad mõni päev tagasi,aga sisse pole vaadanud.Lendavad ja toovad õietolmu,loodetavasti on kõik korras. Kui õhem korpus,siis vast vara veel hauet oodata... Aga jälgi olukorda. Edu Sulle!  :-) 

Kui taru juba lahti teed siis võiks mune  ika otsida, kuna see ütleb kohe  kas ema olemas, kas muneb, kuhu muneb  ja palju muneb. selle otsimine ei vöta kaua aega, aga sinul parem üle vaade asjast. mina ise otsin lisaks ka ema ülese ,kuna mul on ema leidmine suht kiire, kuid kes ema tihti ei otsi neil  ei soovita aega raisata, piisab kui mune ja vaklu nääd, siis OK

Pronksmedal (100p.)

Mari!

Mitmel raamil oli Sinu väike pere, kes välja läks? Ja kas korpuses tühja ruumi täitsid millegiga?

Mul tulid kaks väikest peret (mõlemad 5-el raamil) ilusti kevadesse ja lendavad hoolega praegu. Korpuses külgedel tühja ruumi täitsin neil sügisel koondamisel sarnaste raamidega nagu on Kaitsi soojustatud vaheseinad!

drone

no väikse perega ma panin puusse. rohkem sama viga ei tee. Kohe tunnistan kõik üles, mis juhtus.

Nu augustis kui ma neid kokku tõmbasin siis tundus, et neli (või viis) raami on tihedalt mesilasi aga hauet oli võrdlemisi palju. jätsin neli (või viis) raami ja kõrvale, kahele poole panin valged puhtad juurviljale mõeldud kotid, plastik, nagu punutud. mõtlesin,et jube hea, lasevad õhku läbi aga hallitama ei lähe. sisse panin kivivilla nutsakud, et soe oleks, moodustusid ilusad padjakesed. ja söötsin- söötsin. mingi hetk tundus, et vananaiste suvi kestab veel jõle kaua, äkki jäävad nälga, munemine muudkui kestis, küll väheem aga ikkagi. siis... ja see ilmselt nüüd on huku tegelik põhjus... mõtlesin,et ma panen neile õige ühe raami veel sisse ja annan veel süüa. see oli kuskil septembri keskel äkki. mõeldud mõeldud, tehtud tehtud. maru nigelalt võtsid süüa aga midagi ikka niristasid. 

Nu see raam ei saanud neil kaanetatud ja vedel suhkruvesi kõk sees. hallitus.... hirmus hallitus igal pool. ja surnud mesilased

agarus ja ogarus, mis muud. 

Selline lolluse ülestunnistus siis. see aasta, olge valmis, ma küsin teilt kõik üle.

M.