Pisike peotäis mesilasi

Pronksmedal (100p.)

Mesindus kui hobi on mind pikemat aega paelunud. Senini küll vaid kõrvaltvaataja seisukohalt ning "mina küll sellega hakkama ei saaks" vaatenurgast. Kuid viiamse paari kuu jooksul jäi netiavarustest mitu paeluvat videot silma mis mind tasapisi kuid kindlalt veennud, et tegemist on hobiga mida tahaks isegi harrastada. Kuna eelistan rahulikku kaalutletud käitumist pimesi rapsimisele, tegin nüüd kaks kuud põhjalikumalt uurimistööd mille tulemusena sai eile esimese kahe taru materjal koju toodud. Nädalavahetusel peaks sellest materjalist mummuvillad valmima.

Kuigi esialgne plaan nägi ette, et valmistan talvega ennast rohkem ette ja siis järgmise aasta kevadel üritan mõne sülemi peibutada, on sellel plaanil kaks puudujääki. Esiteks see, et kuigi olen suhteliselt kannatlik inimene, on juba mõnda aega õhtuti uinumisega probleeme - kohe kui silmad kinni panen on meekärjed ja mesilinnud silme ees.

Teine suur puudus plaanil on see, et naabrimees on mul pikemat aega väikestviisi mesinik - kaks perekonda tarudes ja kaks taru sülemeid peibutamas. Ja kus oleks nüüd selle häda ja viletsuse ots kui naabrimehe sülem peaks otsutama hoopis minu taru kasuks. See ju sulaselge varastamine päise päeva ajal.

Seega olekski kokkuvõttes palve kogenenumatele mesinikele - kui kellelgi juhtub järgneva kuu või nii jooksul juhtuma sedapsi, et sülemeid rohkem kui tarusid, siis ma väga hea meelega pakuks ühele/kahele sülemile eluaset. 

Kuna valmivad tarud on "Top Bar Hive" tüüpi (ei suuda leida eestikeelset materjali selel taru kohta, seega pole aimugi kas neil ka eestikeelde kohandatud nimi olemas on) siis on ilma raamideta sülem just see ideaalne elanik keda otsin.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Top Bar Hive!

Seda võiks vist tõlkida kui "üla-pulga-taru"! Selliseid kasutavad mõningad hobimesinikud ÜK-s, kus talv on lühike ja pehme! Ning kui veel tehakse külgsein aknaga, siis tore vaadata kuidas mesilased sees tegutsevad. Kui aga tekib tahtmine ka mett sellelt perelt võtta, siis on see ilmselt võimalik vaid kärjemeena! Kas meie kliimas on tõenäoline sellises tarus mesilasperel edukas talvitumine - oleks tõesti huvitav teada! Isiklikult mina oma mesilastega sellistele katsetele ei läheks! Kui eelnevaid kogemusi pole mingeid, siis soovitaksin ehitada ikka järgiproovitud (ja end õigustanud) korpustarud! Algajal tuleb niigi ette igasugu eksimusi ja milleks siis veel ehitada kahtlasevõitu tarud!

Pronksmedal (100p.)

Tänud vastuse ja nõuannete

Tänud vastuse ja nõuannete eest. Kuna ma armastan mind huvitavatel teemadel võimalikult põhjalikult eelnevat uurimistööd teha, siis jäi ka mulle silma mitmelt poolt see mesilaste talvitumise küsimus ÜPT's (Üla-pulga-taru). Selgus, et taru ehitamisel tuleb kohalikku kliimat arvestada. Näiteks kui ÜK's kannatab taru ehitada 8 - 19mm paksusest lauast, siis näiteks Rootsis ja Kanadas kasutatakse 30 - 40mm paksust planku. Samuti pööratakse tähelepanu põhja ja katuse ehitusele ning lennuavade paigutusele.

Näiteks selle rootslase http://cheguebeeapiary.blogspot.com.ee/ blogist olen hoolega informatsiooni ammutanud krõbedamas kliimas ÜPT kasutamise kohta.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Ja kus kandis uus mesindushuviline tegutseb?

Oli tore lugeda- kõik on loogiline. Smile

Sülemite aeg sai Vooremaal läbi täpselt P.19.06.2016 (algas E.30.05.2016), mil tuli tarust viimane järgsülem noore emaga.
Võimalik, et põhja pool Eestis veel antud nädalal sülemlevad.
Hilisem sülemlemine, kui sülemil looduses suve ja korjeaja edenedes juba vähem elulootust on, saab olla juba meeleheitlik märk sellest, et mesilastel on mingi mure, mida nad sülemlemisega lahendada soovivad.

Pronksmedal (100p.)

Mesindushuviline tegutseb

Mesindushuviline tegutseb täpselt keset Eestit: Järvamaa - Jõgevamaa piiril. Eks ma sellise variandiga ka arvestanud olen, et "tahtmine on taevariik - saamine, iseasi." Kui ikka sülemlemise aeg läbi siis pole muud kui järgmise kevadeni unerohutablettide toel üle elada ja kiheluse leevendamiseks õppida-õppida-õppida.

Naabrimees lubab vast kah oma tarudesse piiluma kui ta ise seal toimetamas on, seega saab natuke nälga kustutada.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

See on "künataru" nagu Metsamesinik meile õigesti meelde tuletas

Sellise taru ajalooline nimetus on "künataru", nagu Metsamesinik meile siin foorumis õigesti meelde tuletas.
See oli ühes teema all 07. juuni 2016 paiku, mis oma uudse ja teistsuguse lähenemise tõttu paraku sõnavahetuse põhjustas ning (tolle teema algataja suhtes) oponentide survel kinni pandi; selles oli link selle taru kohta. Kahjuks tookord, oponenti austava, aruka ja heatahtliku diskuteerimise asemel siin foorumis, selle huvitava teema n.ö. laps läks pesuveega alla.
Vt: http://mesindus.ee/node/4653#comment-14980

Otsisin ja õnneks olin endale teema püstitaja tsitaadi salvestanud, milles see algne link sees on.

Kirjutasin tookord.
6. juuni 2016 - 8:18 — Lauri
http://mesindus.ee/node/4653#comment-14980
Uut tarutüüpide ehituses: vahva on see kuusnurk-toru-lamav-taru.

P.S. Ärgu uudse tarutüübi sõnum siinkohal kaduma mingu. Aitäh huvitava teabe eest.
Täitsa vahva on see kuusnurk-toru-lamav-taru.
Ja ilmselt mesilased antud tarudes tõesti kärgi allapoole seina külge kinni ei ehita (s.h. ventileerimise huvides), juhul kui pesa jaoks piisavalt ruumi on.

nummi kirjutas:
Tarud ja raamid on mul oma mõõdus. Et saada aimu millised siis link kus on pilte: http://www.backyardhive.com/the_cathedral_hive_the_next_evolution_in_top_bar_hive_design/
Mul on sarnased ehitatud, aga mitte täpselt samasugused, ja on soojustatud.

Andsin tookord tollele inimesele ka personaalse vihje, kust talle lubati tema kodukohas Läänemaal müüa võimalikult kohaliku tumemesilase rassi tunnustega mesilaste sülemeid.

Teema püstitajal olid need kuusnurkse otsaga künatarud (või kuusnurk-lamavtarud) soojustatud, mida pean Eesti kliimasse põhjendatuks.

Lennuava olgu ikka all, et üles n.ö. soojakott jääks nagu looduslikus puuõõnes.
Taru ülemine lisa-lennuava, kui see lisaväärtusena olemas on, avatakse vaid suvel kuumaga ventileerimise ja/või magasini(-de) täitmise hõlbustamiseks.
Teisel juhul olgu mesilaste poolt valvamist vajavate avade pindala minimaalne, arvestades loomulikult ventilatsiooni vajadustega.

Usun, et künatarule saab suviseks korjeperioodiks edukalt kärjeraamidega meemagasini peale kohandada, kui taru pesalae ning taru katuse ehitusse selline võimalus jätta. Väga lai lamavtaru pole põhjamaa mesilastele loomuomane, kes on harjunud puuõõnes ikka rohkem püstloodis õõntes elama.
(Lõunamaised mesilasrassid kohastusid elama (ka) rõhtsates maapragudes jne..)
Samas väidetakse mesindusalases kirjanduses, paraku ilma selgitusteta, et mõõduka laiusega lamavtaru millegipärast põhjamaa mesilased eelistavad korpustarule. Olen allikatest otsinud, aga ma pole kohanud loogilisi põhjendusi.
Võimalikuks pean selgitust, et põhjamaa mesilased, oma rikkumata ja teravama intellektiga, reageerivad korpustarunduses kasutatavale pesaruumi tugevale suurendamisele valulikumalt, mis mesilasi (s.h. temperatuurirežiimi ning ventileerimise mõttes) võimete piiril tööle sunnib, et pesa ühtsust taastada.
Lõunapoolsed mesilasrasside n.ö. meelehmadeks aretatud liinid, kelle looduslikud instinktid ning intellekt on inimeste poolt kunstliku valikuga tuhmistatud, töötavad end või surnuks, peaasi et mesinikule sellise mee kilosid tuleb, mille põhiline oodatud argument on kaal.

P.S. Sülemit saab ka kunstlikult moodustada, kui on soovitavalt paarunud mesilasema võtta; kuigi (vanemad) lennumesilased kipuvad ikka oma koduperet otsima lendama ja paljud kaduma jääma. Seda kunstsülemit, mida on enne, päeval kärgedelt eeskätt noortest mesilaste kogumist, kerge suitsuga suunatud end mett täis imema, ja mitu ööpäeva pimedas jahedas kinni hoitud (pulverisaatoriga kaks korda ööpäevas joota), tuleb vähemalt algul kindlasti joota ning võib-olla lisaks ka meega sööta, eriti kui algul loomulik (mesilastarru tagasi-)lend puudub.

Edukat katsetamist! Smile

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

minu soovitus

Kuna ma aru saan et, sinu präägune ees märk on mesilaste ga söbraks saada, mitte mee saak , siis praegu  saaksid, naabri mesinikuga , vöi lähi konna mesinikuga kaupa teha, praegu liigub  paarumata emasid, ja paarunud emasid. ja kui möne mesiniku kääst saad, 2 -3 raamitäit mesilasi, soovitavalt  haudme raamidelt( need vötavad uue ema kergemini vastu, kui lennu mesilased), paned ema ostmis puuriga  taruse( koos mesilastega, ja hoiad 2-3 pääva kiniselt ( lenu ava kinni ) ventilatsiooni vörk avatud)  2 korda pritsid vett ventilatsiooni resti  päävas. taru pöhja vöid natuke kandit panna.

taru paned jahetasse, (muidu vöib pere üle kuumeneda).   2 pää'va pärast eemaldad ema puuril kandi eest kröpsu, mis takistas ema puurist vällja päästmist. ja mesilased lasevad ema vällja.   Kui veab vötavad ema vastu, kui ei pead ema andmist kordama     töe näosus on 50/50.

( paarunud ema vöetakse paremini vastu ,kui paarumatta ja haudme mesilased vötavad paremini ema vastu kui lennu mesilased).

selle perega saad kää valgeks.

Kui on haudme raamilt korjatud mesilased, siis pead jälgima et nälga ei jää, kuna need mesilased veel korjel ei käi.      Söödaks soovitan kandit(  siirupit ei soovita kuna see vöib sulle tuua naabri mesilaste näol röövlid.

mesilased tulevad siirupi löhna peale röövima.

esi algu kui pere teed pane kandi jup pörandale kui puudu jääb siis pane kile kotika raamide peale ( kile kotile teed augu 1x2-3 cm augu ja paned raamide peale kobara kohta. ja taru kinni, kile koti auk jääb kahe raami vahe kohta, siis mesilased saavad kile kotis söömas käia.

Mönel vöibolla tekib küsimus et miks ma soovitan pere tegemisel pöhja kandi panna.

vastus on selline. kui pere teed ja uude taru paned ja 2-3 pääeva kinni hoiad, ja kandi raamide peale paned , siis mesilastel vöib temperatuur kuumeneda, ja siis vöib kandi mesilastele pähe valhuda, ja see töttu pere hukkuda.  pärast kui lennu ava on avatud, seda enam ei juhtu, siis vöib raamide peale panna.

 

Mina isiklikult neid küna taru ei poolda, ja nendesse ei usu siin kliimas, aga proovi järgi.

ma olen kaa iga suguseid asju katsetanud,  Näiteks 18  mm punn lauast tehtud 3 lankstrot  raamiline taru, soojustuseks   10 -15 mm vilt papp ja nii talvituma 1 ikult.                 10              st    1 oli kuidagi vöimalik kevadesse tuua.  Köik ülejäänud surid nälga.    ja nii katsetasin 5 aastat järjest.

möni aastal ei suutnud ühtegi kevadesse tuua.  Muidu kevadest ,sügiseni oli täitsa vöimalik mesindada, talve aga üle ei elanud

 

Selle pärast olen skeptiline selle taru suhtes.

aga proovi   siis saad teada  kas toimib.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Lamavtaru

Pole siia tükil ajal sattunud...see ju patt, kaunil suveajal massina taha istuda....Kuid teil siin palju huvitavat!

ka Eesti lamavtaru võib nimetada ju künataruks... mujal maailmas kasutatakse neid mägisel maal , kus kõrged korpustarud - mis päris mesiPUID imiteerivad - kergesti ümber võivad minna. Kui selline kuuekandiline rull mäest alla veereb - juhtu suurt midagi.

Olen oma aktiivsete mesinduse nõustaja aastate jooksul igasugu vigureid näinud - ka Eestis on ülalt lendlaga tegutsevaid mesinikke/mesilaid piisavalt...Eriti veel, kui on tegemist sooja pesaga - kus kärjed on lendla suhtes põiki.

Olen näinud ka kuue meetri pikkus "taru ((kui saagi käepärast ei ole, mis neid laudu siis jupidada))) - kus neljale perele ruumi - kõik oli lihtne ja loogiline - ainult katust oli vaja kahe mehega tõsta..Topelt magasinid mahtusid peale..

Kui antud kuuenurgeline raam on sügavam, kui Eesti raam - siis peaks talvitumine olema suurepärane....Kindluse mõttes peaks kevade poole talve sellistel tarudel ühe otsa madalamale laskma - mesilaste ümarad käigud kuuekandiliste raamide ääres kenasti olemas ((nagu eestis laelaudadega talvitumise hää pool))...Nagu Eesti raamil talvitujatel peaks lendlapoolse taru ääre kevade hakul madalamale laskma, et mesilaspered ka pesa tagumisest küljest toidu kätte saaksid - kui nad meie raamidel magasinidega talvituma pole jäetud.

Neil seal soojal maal kuuenurgeliste tarude taustal paistis ka pikk alumiinium redel silma - ju neil on palju sülemlemist, kuna nad ülespoole pesa ei kasvata, mesilased ikka samad...

Ning ärge te siin sülemitesse halvasti suhtuge - SEE ON VÕIMAS JA LOOMULIK - ja ka kõige ""sülemlemiskainemad"" siniverelised tõud/liinid sülemlevad, kui te neile tööd ei anna ning kohalikud on sageli veel kõige sülemlemiskainemad....

Näiteks mina/meie pole tänavu, ega ka varemalt oma 50 mesilaspere juures sülemeid näinud - kuna mesilad ei asu kodus... Vaatamata tohutule laiendamisele, ikkagi 1/4 kipuvad sülemlema!

Hääd mesindamist soovides!

Pronksmedal (100p.)

Tänud!

Tänud informatsiooni ja nõuannete eest, metsamumm. Minu taru nii uhke ei tule nagu see eespool viidatud Katedraal taru. Mul ta selline lihtsakene ja maalähedane:

Sain täna ka naabrimehelt ühe hiirtest näritud kärje. Seda vaha kasutan taru puidu ilmastikukindlamaks muutmiseks ning kärjepulkadele lõhna ja vundamendi andmiseks.

Nüüd on veel tarvis tarule jalad alla kruvida ja topeltkatus peale monteerida. Siis on kahepere elamu valmis. Igaks juhuks sokutan suhkrusiirupiga täidetud söötja sinna sisse. Saan aru küll et lootus käesoleval aastal mõnd sülemit peibutada on nullilähedane kuid ega see mul tükki küljest võta.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Põnev, põnev....

Tubli Tucar!

Hea, et oma tarust pildi saatsid...Kui tahad kindel olla, et pered meie vööndis üle talve tulevad, peaks to taruküna olema vähemalt 30 cm sügav, et kobara kohale 15 cm mett jääks!! Samas on sellise kujuga pesa läbilõike korral meerant paremini ümber talvituva kobara, kui kandilise raamiga! Kui aga ka mett tahaksid saada, võiksid teise samasuguse - tollele valmis tarule kummuli peale panna. Võid ka tavalisi meie magasine peale panna, et mett saada.

Oleme metsavööndi rahvas - ise olen pakktarus mesilasi pidanud, kuid kasutasin ka siis väikseid 7-8 raamilisi magasine pakktüve peal...Kõige mesilaste sõbralikumad tarud olid mu vanaisal. ~80 cm kõrged + magasini korrus, kahe lendlaga - tagaküljel kaetud aken ja kärjeraamid olid ainult magasinis. Pesaruumis inimene ei toimetanud - mõne aasta tagant - kui näiteks mõni pere talvel hukkus - tehti pesaruum tühjaks, et suvel uus sülem sisse lasta...Mõni aasta anti sügise poole lisasööki kah - suhkrut oli siis vähe saada - anti magasini korruse 5cm augu kaudu - või ka kevadel, kui oli nälgajäämise oht..

Olen mitmeid kordi mõelnud, et kui keegi Varbola puupäevadel mingid vigurtarud/linnuse mesila valmis meisterdaks (mis ju linnuse kaismiseks väga vajalikud) viiksin hea meelega pered sisse!

Madala pesaruumi korral on eriti oluline, et pere saaks kõrgemale "voolata"...mulle tundub, et Sinu raamid on "umbsed?...

Nuputa, anna teada - huvitav!

Praegu peale vihmu ja jahedust võib veel sülemeid küll liikuda!

Hääd

Pronksmedal (100p.)

Eelmine pilt...

ei olnud paraku veel päris minu tarust vaid pigem illustreerimaks mis laadi taru kallal nokitsesin. Nüüd mul oma tarumesilaste jaoks peaaegu küps. Viilkatuse kallal veel vaja nokitseda.

P7060552_v1.JPG

See mee saamine on vähemalt esimese aasta-paari jooksul kolmanda või isegi neljanda järguline asi. Kõigepealt tahaks mesilastega tutvust sobitada, hoolitseda et neil minu katuse all mõnus elu oleks ja alles siis kui neil pudrumäed üle taruserva kerkivad ja piimajõed üle kallaste ajavad, siis vaatame seda mee võtmist.

Niipalju kui antud tarutüübi kohta lugenud ja uurinud olen, pidid mesilased esimese 12 pulga (raami) peal elama. Nende 12 pealt mesinik kunagi endale mett võtma ei lähe. Alles siis kui mesilastel varud 12-32 pulga peale ulatuvad, siis tehakse harvendust.

Organiseerisin omale sellise raamatu nagu "Top-Bar Beekeeping: Organic Practices for Honeybee Health" mille autoriks Les Crowder. Autori näol on tegu mesinikuga kes on eranditult just selliste tarudega mesindanud alates 1980. aastast. Eriti sümpatiseerib mulle tema maalähedane mesilaste kasvatamine mille juures keemiat ei kasutata.

Pronksmedal (100p.)

Täna...

umbes kell 12.40 võtsin Viljandimaal  Kärstnas karusmarjapõõsast sülemi välja. Kergeke -teine või kolmas sülem ilmselt ja kilo ringis vast mesilasi. Kaalu polnud kaasas. Panin 8 perelisse gruppi tagavaratarusse. Kui uue ringiga sinna jõuan siis saab vajadusel teistest raamidega tugevdada.

Aga selle organiku ja ravimata mesilaste vastu olen 110%. Tänu sellistele tegelastele me ei saagi "ameeriklasest" ja muust lahti.

Pronksmedal (100p.)

???

Sinu tarupilti vaadates tekkis mul küsimus: kas sellel tarul ei peaks ka küljed olema samal kõrgusel otstega, et katus (kirstukaan) saaks tihedalt istuda küljelaudadele? Praegusel kujul tuleb mesilastel kõvasti vaeva näha soojustamise ja kittimisega!

Ja teiseks. Kas mesilased kärjepulkade peale (kaane alla) ka ligi pääsevad? Sest kui nad ei pääse, on vahakoi kohe platsis (nagu kõigis lamavtarudes)!

Ja mis puutub sellesse, et mesinik nende 12-ne pesakärje pealt mett ei võta - miks tingimata ja ainult 12 kärje? Ega mesilased kärgi lugeda oska! Nemad teevad pesa ikka nii laiaks, kui neile sobib (emaeraldusrest selles tarutüübis ilmselt ju puudub)! Ja aeg-ajalt peab kindlasti ka selle tarutüübi puhul pesakärgi vahetama, kui nad on nukukestadest tumedaks (ja sellega mahult väiksemaks) muutunud! Vastasel juhul kooruvad nendest tumedatest kärgedest väiksemad ja ühtlasi nõrgemad/elujõuetumad mesilased! Mis aga peale hakata selliste tumedate kärgedega, mis pesast eemale tõstetud?! Kui tavatarus tõstetakse sellised kärjed suve teisel poolel näiteks meekorpusesse (või lamavas taru serva) - lastakse mett täis korjata ja peale mee välja vurritamist sulatatakse vahaks, siis selle tarutüübi puhul ei saa ju kärgi vurritada?! Ja kärjemeena tumedaid meekärgi samuti pole eriti meeldiv tarbida (ega ammugi realiseerida müügiks)?!

Ja mis puutub sellesse, et Sa ei plaani mingit ravi teha, siis isegi "mahedad" üritavad omi mesilasi lesta vastu aidata, kasutades selleks alates rabarbari koortest ja lõpetades erinevate looduslike eeterlike õlide aurustamisega! Selle kohta võid leida YouTube`st videoid! Mulle sümpatiseerib näiteks "Fat Bee Man"!

Pronksmedal (100p.)

NB. Alljärgnev on puhas

NB. Alljärgnev on puhas teiste kogemustest kogutud teooria

Taru katus toetab jalgade otstele. Katus tuleb viilkatus mis lubab kärjepulkade ja katuse vahel õhul liikuda. Mesilased pääsevad sinna ainult juhul kui nad tarust välja tulevad ja siis küljepealt katuse ja kärjepulkade vahelt sinna ronivad. Viilkatus selleks, et talve saabudes oleks piisavalt ruumi et katusealust soojustada. Tundub et mesilased kitivad kärjepulgad, mis nende jaoks katuse moodustavad, kinni. Osad mesinikud on kärjepulkasid külgedelt ka veidi freesinud, et tekiksid kitsad praod mida mesilased saavad vastavalt soovile kinni kittida ja taas avada - seeläbi taru ventilatsiooni reguleerides.

See 12 kärge on miskipärast välja kujunenud number. Eks kogemus paneb lõplikult asja paika. Aga nii nagu asjast aru olen saanud, siis kui pere üle 12 pulga paisub, siis tavaliselt tehakse "split" (ehk siis kunstlik sülemlemine?)

Künatarus on kärjed suhteliselt pidevas liikumises. Tumedaid kärgi liigutatakse pidevalt tahapoole, kuhu mesilased ainult mett korjavad. Müügiks ja tarbimiseks ei lähe selline mesi koos kärjega vaid mesi eraldatakse "purusta ja kurna" meetodil. Mee võtmine ei toimu pika vahega ja suures koguses, vaid "siis kui teda palju on" ja võibolla 1-2 kärge korraga.

Lestadega võitlemise osas väidavad needsamad orgaanilised mesilasepidajad, et neil on ilma võitlemata aastas lestast tulenevad kaod väiksemad kui nendel kes võitlevad. Taaskord asi mille puhul ei julge ma ise enne sõna võtta kui kogemust pole. Kõige rohkem kõlab läbi vaatenurk, et kuna Varroa lest on meiekandi mesilaste jaoks uus ja senitundmatu parasiit, kellest paraku lahti me enam ei saa, siis tuleks üritada lasta mesilasel ja lestal oma kooseksisteerimiseks vajalik tasakaal paika panna. Mida rohkem inimene sekkub ja lesta tõrjub, seda kauem see protsess aega võtab. Mulle tundub mõistlik. 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Ülemine mesilaskäik künatarus on vajalik.

Üles, õhemaks freesitud kärjeraamide puitäärtesse on mõistlik mesilaskäigu (D ~7 mm) suurused avad puurida, nagu alltoodud videos näha, vt:
http://www.backyardhive.com/the_cathedral_hive_the_next_evolution_in_top_bar_hive_design/
sest et mesilased peavad vajaduse korral saama kärjeraami keskmisest ja kõrgemast osast naaberkärjele liikuda; nii et mesilasema ka kaasa läheks, mitte väikese talvekobara osaga lõksu ei jääks. Talvekobar reeglina ei ole võimeline kärge mesilastele läbikäiku närima, sest et kui selline vajadus tekib, on nad juba (külmast ja/või näljast) nõrkenud.
Samuti on need mesilaskäigud mesilastele oluline lisa-ventilatsiooni korraldamiseks.

Hädapärast võib kärgede ülaossa augud torkida (s.h. enne talvitumist, kui nad neid enam kinni ei ehita) ja jälgida, mitu neist avadest mesilased kinni ehitavad ja mitu lahti jätavad.

Taru peab ikka tihedam olema, kui Teie kirjeldatud plaan, sest et liiga hõre taru meelitab herilasi ja vargaid-mesilasi ligi. Samuti on eestimaises kliimas oluline taru soojustada, lisaks pesalaele ka külgedelt ja põhjast.

Sarnaselt osundas Teile ka hooliv ja tark Metsamumm. Smile

metsamumm kirjutas:
/ Kui antud kuuenurgeline raam on sügavam, kui Eesti raam - siis peaks talvitumine olema suurepärane....Kindluse mõttes peaks kevade poole talve sellistel tarudel ühe otsa madalamale laskma - mesilaste ümarad käigud kuuekandiliste raamide ääres kenasti olemas ((nagu eestis laelaudadega talvitumise hää pool))...Nagu Eesti raamil talvitujatel peaks lendlapoolse taru ääre kevade hakul madalamale laskma, et mesilaspered ka pesa tagumisest küljest toidu kätte saaksid - kui nad meie raamidel magasinidega talvituma pole jäetud. /

metsamumm kirjutas:
/ Madala pesaruumi korral on eriti oluline, et pere saaks kõrgemale "voolata"...mulle tundub, et Sinu raamid on "umbsed?... /

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Varroatoosi tõrjumises peab mesinik mesilasi aitama.

 

 

Varroalestaga võitlemiseks peab mesinik mesilasi aitama mesilasperedes lestafooni alla suruda, sest et kohastumus võtab ikka vähemalt sajandi aega- nobe surm jõuab paraku ette. Wink

Inimene on n.ö. orgaaniliselt looduse osa, mitte loodusest väljaspool ja me võime mesilasi partnerluse korras aidata küll, sümbioosis, nagu sipelgad aitavad lehetäisid ja vastupidi. Pealegi on inimkond euroopa meemesilastele metsaalade hävitamise võlgu.

Thucar kirjutas:
/ Lestadega võitlemise osas väidavad needsamad orgaanilised mesilasepidajad, et neil on ilma võitlemata aastas lestast tulenevad kaod väiksemad kui nendel kes võitlevad. Taaskord asi mille puhul ei julge ma ise enne sõna võtta kui kogemust pole. Kõige rohkem kõlab läbi vaatenurk, et kuna Varroa lest on meiekandi mesilaste jaoks uus ja senitundmatu parasiit, kellest paraku lahti me enam ei saa, siis tuleks üritada lasta mesilasel ja lestal oma kooseksisteerimiseks vajalik tasakaal paika panna. Mida rohkem inimene sekkub ja lesta tõrjub, seda kauem see protsess aega võtab. Mulle tundub mõistlik. /

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Missugune see künataru siis valmis sai?

On huvitav pilti näha, koos väikese kirjeldusega, kui võib paluda. Smile

Thucar kirjutas:
 
/ ei olnud paraku veel päris minu tarust vaid pigem illustreerimaks mis laadi taru kallal nokitsesin. Nüüd mul oma tarumesilaste jaoks peaaegu küps. Viilkatuse kallal veel vaja nokitseda. /