Vaha

Pronksmedal (100p.)

Tere.

  Olen aastaid vaha ühtemoodi sulatanud. Sel aastal aga tabas mind omapärane üllatus. Tavaliselt lasen selle puhta vaha veelkord väikeses vahasulatis sulama. Panen sulatatud vaha tükid 10 l ühekordsesse plastik ämbrisse, siis vahasulatisse kui täielikult sulanud katan vahasulati tekiga ja jätan nii ta sinna paariks päevaks, selliset vaikselt settides langeb viimane mustus alla ja see sealt hea noaga maha lõigata. Seekord juhtus aga mingi imeline asi. Tavaliselt on sellise vahakamaka kaal ca 5 kg. võtan selle kamaka siis ämbrist välja ja ei usu oma silmi mingi täiesti terav eraldumise riba, ülal ilus kollane vaha all selline hall mass. Väga terav piirjoon vaha ja selle massi vahel, lõikasin selle ära, sama sitke kui vaha, kaalusin ära ca 800 grammi sellist ollust.

Üks küsimus veel, kui palju annab üks paar aastat kasutusel olnud kärg vaha välja?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Parafiin

Üsna suure tõenäosusega olid kärjepõhjade valmistamisel lisatud parafiini või mingit muud lisaainet, mis nüüd selitamisel välja settis. Ole hea ja avalikusta, kust sa need kärjepõhjad ostsid, siis teised teavad hoiduda.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ühest kärjest

tuleb ~150 g kuni 170 g vaha - oleneb meetodist...

Päikese vahasulatajas on näha ka lisaaine - näiteks kärjepõhja ribade sulatamisel...

Hääd mesindamist!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Vaha

Nii palju vaha ühest kärjest mitte ei tule, muidu võiks lausa rikkaks saada Wink Auruga sulatamisel keskmine kusagil 100-110g, pressimisega saab paarkümmend grammi lisaks, aga suure aja- ja energiakulu tõttu kasutatakse seda varianti vähe, saadav tulu ei kipu kulusid katma. 

Kui Sa vaha teistkordse sulatamisega keema ei lasknud, siis on alumine kiht suure tõenäosusega rohke parafiinisisaldusega. Väga korraliku kärjepõhja saab ainult 100% kaanetisevahast. 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Eelmine aasta ostsin

Eelmine aasta ostsin Paradiisist import kollast kärjepõhja. Kasutusse läks õnneks vaid pisut üle 5 kilo kärjepõhja. Selle aasta seisuga on kõik neist eemaldatud ja osalt juba sulatatud. Kuna % on väike ei oska hinnata selle mõju vaha koosluses, aga ükski kärjepõhi ei pidanud vastu ülesehitatud kujul. Kõik neist vajusid kokku ja meenutasid rippvaha kui sedasi võib väljendada. 

Kas sinu kärjepõjhad on aastate jooksul samalt tootjalt ?

Pronksmedal (100p.)

Tere.  Kärejpõhi kaalub ca 90

Tere.

 Kärejpõhi kaalub ca 90 grammi, ja ideaalse sulatuse korral siis väljatulek ca 100 - 110 garmmi? Tegelikult kartsin, et olen lohakas vahasulataja ja lihtsalt ei saa kõike vaha kätte, aga selgub, et ega sealt rohkemat enam püüda ei olegi. Vaatasin, et kuidagi ei taha see kärjepõhjade hulk kasvada nii natuke tuleb vahetuse ajal teisi juurde ja hakkasin kahtlema, et osa vaha jääb lihtsalt sinna sodi sisse. Kui tohiks küsida kuidas see vaha väljapressimine toimub? Vahasulatusel ei ole ma vaha keema lasknud, puht praktiliselt puudub selleks võimalus, seega siis vast tõesti mingi lisaaine sees, olid tõesti ilusad kollased kärjepõhjad ja tikkusid kuidagi raami sees ära vajuma, ise pidasin seda oma veaks kuna lamavtarudel oli lae peal ka õneljakordselt kokku pandud tavaline voodilina. Arvasin, et lasin tarud üle kuumeneda ja kärjed vajusid seepärast ära.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Vaha ja kärjepõhi

Tegijatel mõistagi veidi erinev tulemus, 90g tundub ikka päris paks, vaid 11 lehte kilos, ise kasutan põhja, kus 12,5 lehte kilos, seega 80g leht. Nagu eespool mainisin - kaanetisevahast, ja vajumist ei ole täheldanud. Mesilased hoiavad tarusisese temperatuuri suhteliselt paigas, pealegi kas 35 või 38 kraadi, ei tohiks see korralikult raami kinnitatud normaalsele kärjepõhjale sugugi mõjuda. Kuna ise pole paar aastat poest põhja ostnud, nii ei oskagi öelda, palju lehti nüüdsel ajalt tavaliselt kilosse läheb, ehk teadjamad täiendavad. 

Tumedate kärgede sulatamisel ongi see probleem, et paratamatult imbub osa vaha nukukestadesse ja suirakannudesse. Pressimise puhul tuleb kärjed raamidest välja lõigata, tükid tasuks hoolikalt peenestada ja umbes nädalaks vihmavette ligunema panna. Kui nüüd see märg pudi kuumaks lasta ja pressi alla pista, siis on vaha väljatulek võimalikest meetoditest suurim. Põhjus selles, et nii nukukestad kui ka suir on vett täis imbunud ja pressimise ajal sinna vaha enam ei mahu. Vaha väljatulekust järgmise variandina on sulatada kärjed aurusulatajas ja sealt väljavõetud sodi läbi pressi lasta. Kõige väiksem peaks "saak" olema kärgede ainult kuuma õhuga sulatamisel. Kuigi saab kasutada suuremat kuumust kui aurusulatajas on jäägid üpris vahased. 

Pronksmedal (100p.)

Tere Tänan Metsamesinik

Tere

Tänan Metsamesinik asjaliku info eest. Pean tunnistama, et ei ole ühtegi vahapressi näinud ja ausalt öeldes ei kujuta üldse ette kuidas see töötab, eeldan, et toiming midagi sarnast kui õunamahla prssimisel kuid surved vist tunduvalt suuremad ja mingi riie seda putru seal vaevalt enam koos hoiab, peab vist olema mingi paksuseinaline nõu aukudega ja siis riidekotiga see kärjepuder kuumalt sinna sisse, tuleb vist kiirelt maksimum surve peale anda muidu jahtub see puder ära??? Peab siis juba hüdraulilise puulõhkuja vahele sellise asjanduse aretama?

Pronksmedal (100p.)

juutuub on vastavaid videoid täis,

eriti vene keele oskajatele. Põhimõttest saab muidugi ka ilma keeleta aru, lihtsalt otsida on keeruline

Näiteks- https://www.youtube.com/watch?v=ZTb2gksvADI

Sel mehel on vaadatavaid ja asjalikke videoid hulgi, jõudu uurimisel.

Pronksmedal (100p.)

Tänan suunamise

Tänan suunamise eest.

Põhimõtteliselt on vist vaha väljatuleku suurendamise juures vajalik eelnev pikemaajaline leotamine. Kui vesi on imbunud suira ja muude pooride sisse siis vaha sinna enam ei mahu ja võib selle pudru  ka vabalt vahaaurtist läbi lasta? Pressiga saak suurem aga kuiva kärje aurutisse toppimise kõrval annab eelnev leotamine vast veidi suurema koguse vaha??? Nädal leotamist, peab vett ka vahetama, muidu läheb vist käärima ja kui aurutama hakkan jääb põnevusega oodata kumb enne tilkuma hakkab kas puskar või vaha

Pronksmedal (100p.)

Milleks eelnev leotamine? Topelttöö.

Auruti ju leotab kuuma auruga.

Suhkrused eelmise talve hukkaläinud perede või muidu riknenud kärjed auruta lihtsalt eraldi. Saad siirupi kenasti kätte ja vastavasse aparaati edasi suunata ...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Milleks leotamine

Auruga sulatamisel muidugi ei hakka keegi leotama, aga ma leotamise puhul kirjutasin ju pressimisest... Smile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vaha sulatamine kärje sodist.

  Pole kunagi auru kasutanud ja ei plaani seda teha ja spetsiaalset pressi ei kasuta.Õues 40 liitrine emailitud pott tulele keema.Sodi hakkan tõstma sõelale nõrguma ja survestan teise sõela ja kulbiga.Töödeldud plönni panen kõrvale.Salliseid plönne tuleb tükki 20..Sulatatavat sodi lisan juurde nii kaua kuni tasapind lubab.Suurest sodist eraldatud vaha lasen keema ja eraldan vahu kulbiga musta inetu vahu.

Poti jätan küttekoldele jahtuma ja järgmisel  päeval saan kätte oma vahaketta.Alla settinud sodi eraldan ja üks kord sulatan veel väiksema kogusena.

   Vahetamisel pole probleeme olnud.Praht ja risu on likvideeritud.

       Mikro...e Mart

Pronksmedal (100p.)

Tere.  Vabandust, ei mõelnud

Tere.

 Vabandust, ei mõelnud loogiliselt teemat läbi. Vaatasin neid presse, suht lihtsad, paar päeva nokitsemist ja keevitamist, eks näis, äkki teen ühe pressi sügiseks. Saan aru, et paljud Teist valmistavad kärjepõhjad ise, milliseid vahendeid kasutate kui see saladus pole, kas rulle või seda ühekaupa valmistamist? Kolm aastat tagasi üritasin ka ühe pressi valmistada. Matriitsi tegin Mingi EPO liimi sarnasest materjalist, valasin selle kärjepõhjale ja pärast liimisin pooled niiskuskindla paksu vineeri peale. Tekkis jahutuse probleem, esimesed kümme lehte nii enam vähem, siis juba see EPO suht kuum ja protsess suht aeglane, nii see värk sinnapaika jäi. Pole kuskilt neid sakilisi metallrulle saada muidu üritaks huvi pärast veelkord proovida. Muidugi võimalus see see pooltoores faasis epoleht sinna rulli ümber panna, kui õnnestub, eks näis see selline meelesmõlkunud asi aga praktikasse pole veel jõudnud ja kas jõuabki. Veelkord tänud asjalike viidete ja selgituste eest!

Pronksmedal (100p.)

Kas on mõtet...

amatöör kirjutas:

Tere.

 Vabandust, ei mõelnud loogiliselt teemat läbi. Vaatasin neid presse, suht lihtsad, paar päeva nokitsemist ja keevitamist, eks näis, äkki teen ühe pressi sügiseks. Saan aru, et paljud Teist valmistavad kärjepõhjad ise, milliseid vahendeid kasutate kui see saladus pole, kas rulle või seda ühekaupa valmistamist? Kolm aastat tagasi üritasin ka ühe pressi valmistada. Matriitsi tegin Mingi EPO liimi sarnasest materjalist, valasin selle kärjepõhjale ja pärast liimisin pooled niiskuskindla paksu vineeri peale. Tekkis jahutuse probleem, esimesed kümme lehte nii enam vähem, siis juba see EPO suht kuum ja protsess suht aeglane, nii see värk sinnapaika jäi. Pole kuskilt neid sakilisi metallrulle saada muidu üritaks huvi pärast veelkord proovida. Muidugi võimalus see see pooltoores faasis epoleht sinna rulli ümber panna, kui õnnestub, eks näis see selline meelesmõlkunud asi aga praktikasse pole veel jõudnud ja kas jõuabki. Veelkord tänud asjalike viidete ja selgituste eest!

jamada kui Luke vahetas kuni viimase ajani 2-3 €/kg

Saan aru kui ultrarohelised või ultraökod paari pere jaoks teevad aga suuremaid koguseid? Ise küll ei teeks

Nojah kui Luke lõpetab ja mujalt hakkab vaid igasugu lisanditega viletsat kraami saama. Ehk siis muudan arvamust.

Pronksmedal (100p.)

vaha vahetus

Luke toimetab ikka edasi ja kohapeal vahetus 2€/kg

Pronksmedal (100p.)

Tere. Ma ei mõelnud just

Tere.

Ma ei mõelnud just niiviisi, et nüüd kukun kärjepõhjasi vorpima, ütleme nii, et harjunud hobikorras miskit natuke kokku keevitama treima ja sealt siis selline mõte talveõhtuteks tuligi. Olemas mingi väikese valtsveski rullipaar, laagrid ja muu jura ka, noh sealt see idee algas. Vaha käin ikka kärjepõhjade vastu vahetamas.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kärje valtsid

amatöör kirjutas:

Tere.

 Vabandust, ei mõelnud loogiliselt teemat läbi. Vaatasin neid presse, suht lihtsad, paar päeva nokitsemist ja keevitamist, eks näis, äkki teen ühe pressi sügiseks. Saan aru, et paljud Teist valmistavad kärjepõhjad ise, milliseid vahendeid kasutate kui see saladus pole, kas rulle või seda ühekaupa valmistamist? Kolm aastat tagasi üritasin ka ühe pressi valmistada. Matriitsi tegin Mingi EPO liimi sarnasest materjalist, valasin selle kärjepõhjale ja pärast liimisin pooled niiskuskindla paksu vineeri peale. Tekkis jahutuse probleem, esimesed kümme lehte nii enam vähem, siis juba see EPO suht kuum ja protsess suht aeglane, nii see värk sinnapaika jäi. Pole kuskilt neid sakilisi metallrulle saada muidu üritaks huvi pärast veelkord proovida. Muidugi võimalus see see pooltoores faasis epoleht sinna rulli ümber panna, kui õnnestub, eks näis see selline meelesmõlkunud asi aga praktikasse pole veel jõudnud ja kas jõuabki. Veelkord tänud asjalike viidete ja selgituste eest!

Seda ei saa öelda et  kärje valtse pole vöimalik saada. Saada on köiki asju, ainult küsimus kui palju raha peab vällja käima ja kas siis sellel veel mötet ka on.

http://www.swienty.com/shop/vare.asp?side=0&vareid=104510

 

Edu sulle