Maaleht: Eestisse trügib uskumatult odav mesi

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

13.09.2007 Heli Raamets

Samal ajal, kui Eesti mesinikud müüvad mett 80 kr/kg, tuuakse Ungarist ja Hiinast sisse üliodavat mett.

Mullu oli viimase 30 aasta kõrgeim meesaak, kokku üle miljoni kilo. Sellele vaatamata imporditi Eestisse 225 tonni mett, põhiosa Ungarist, keskmise kilohinnaga 12.80 kr. “See rikub meeturu ära!” on Eesti meetootjate ühenduse juhatuse esimees Arvi Mölder pahane. “Ei tea, kas see ongi üldse Ungari mesi, järsku on hoopis mõnest muust riigist sealtkaudu sisse toodud.”

Võitlus ei aita

Aastaid on sõditud odava mee sisseveo vastu, aga paraku on ärimehed Mölderi sõnul omaette mehed. “Seda tuleb korraldada riiklikul tasandil, mesinikud ei saa midagi teha.”

Praegu on asi aga nii, et suured poeketid ei tahagi eestimaist mett võtta, kuna alghind on liiga kõrge. Poes tuleb Ungari mee eest välja käia üle 70 krooni kilo, Eesti mesi maksab aga alates 100 kr/kg. Ning hinnatundlik kontingent ostabki odavamat.

“See on erakordselt odav ja seal ei saa erilist kvaliteeti olla,” ütleb Eesti Mesinike Liidu juht Aleksander Kilk suhkruga samas hinnas (impordi hind – toim.) oleva mee kohta. “Teeme müügil olevast meest 150 kvaliteediproovi aastas ning kõige suurem probleem on Ungari meega. Aga ärimeeste huvi on tuua sisse võimalikult odavalt ja müüa siin kasumiga maha. Maailmaturul on mee hind euro kilo eest.”

“Seda odavat lõunamaist mett nimetaksin pigem lurriks, kuna see on nii voolav,” lausub Eesti ühe suurima, Sireli Mesindustalu omanik Peep Martverk. “Iga riik kaitseb oma turgu, ainult meie oleme need, kes kõik rõõmsalt vastu võtavad.” Siiski ostab ja pakendab ka Sireli Mesindustalu vähesel määral Ungari mett.

Alkoholitootja pakendab mett

Mõni aasta tagasi oli keelatud Hiina mee import ELi, kuna seal kasutati mesilaste raviks inimestele kahjulikke aineid. Eelmisel aastal aga toodi Eestisse 20 tonni Hiina mett, keskmise kilohinnaga 20 kr/kg. Alkoholitootja Liiwi Heliis pakendas selle poolekilosesse taarasse ja poes on see konkurentsitult kõige odavam – 60 kr/kg.

Aleksander Kilgi sõnul on importmee osa turust viiendik, Soomes moodustab see aga peaaegu poole. Mullu toodi Statistikaameti andmetel Eestisse 225 000 kg mett, keskmine hind 20 kr/kg. Välja veeti pea kaks tuhat korda vähem ehk 129 kg, keskmine hind 94 kr/kg. 10 aastat tagasi oli importmee kogus viis korda väiksem ja hind viiendiku võrra kõrgem. Seevastu eksportmee kogus oli siis kokku 14 750 kg, kilohinnaga 35.50. Eesti mett on viidud eksootilistesse kohtadesse, nagu Bahama saared, Panama, Malta, Küpros ja Libeeria.

Mullust mett veel ladudes

Meesaak kõigub aastate lõikes tuntavalt. Mullu oli erakordselt hea aasta, saak tunamullusega võrreldes poole suurem. Osa eelmise aasta mett seisab veel ladudes.

Tänavune aasta on keskmine. “On piirkondi, kus on väikesed saagid. Aga kogusaak katab turuvajaduse ära,” nendib Kilk. Tal endal on 60 taru ning tänavune saak oli 30 kilo taru kohta (mullu üle 40 kg).

Kalev Kärmasel on Põlvamaal paarkümmend mesitaru, Tartu turul müüb mett hinnaga 70 kr/kg. Tänavust saaki hindab ta keskmiseks.

Maie Sõmerik Tartumaalt Ziruli talust, kelle abikaasa on kolmandat põlve mesinik, hindab saaki kehvaks. “Juuni algul vaatasime, et tuleb hea saak, aga siis tuli vihm ja seejärel suur kuum ning mesilased ei saanud korjata,” räägib ta. “Augustis olid ilusad ilmad, kuid selleks ajaks ei olnud enam õitsvaid taimi.” Praegu küsib Sõmerik turul mee eest 80 kr/kg, aga talve poole võib hind tõusta.

Loe edasi Maalehest

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Paneb mõtlema

Usun, et antud artiklit lugedes jäid päris paljud mesinikud ja meesõbrad mõttesse.
Suht kahetsusväärne olukord, kus Eesti Mesinike Liit ja Eesti meetootjate ühendus teevad ponnistusi ja selgitustööd eestimaise kvaliteetmee propageerimisel ja selle kasulikkuse ning eeliste selgitamisel, samal ajal, kui eesti suuremad meekäitlus/tootmis firmad odava ja kahtlase päritoluga odava importmeega oma sortimenti täiendavad ja ehk eestimaise kavaliteetmeega saamata jäävaid kasumimarginaali numbreid täinedada üritavad. Huvitav oleks teada, kas mainitud ettevõtted ka ehk ise mainitud üheduse-liidu liikmed on? Vastasel juhul saetaks oksa, millel ise istutakse. Samuti on üsna loogiline, et artiklis äramainitud ettevõtted pole ainsad, kes odava importmeega oma tulemit parendada üritavad.
Keda siis lõppude lõpuks kodumaise ja kvaliteetse mee osas usaldada? Kui üldse kedagi usaldada, siis ikka vaid tuttavat "ihumesinikku"- fraas, mida juba mõnda aega kasutatakse isiklikult tuttava mesiniku kohta, kelle tausta teatakse ja kelle mee kvaliteeti tuntakse ja usaldatakse. Heameel on tõdeda, et antud järeldusele jõuti ka kõnealuses artiklis, samuti on antud küsimuses tublisti suurenenud koos mee tarbimisega ka meetarbjate teadlikkus kvaliteetsest meest ja selle hankimisest.
Tõenäoliselt on eesti kvaliteetmee tulevik ja turustamise potensiaal siiski mesiniku-tarbija vahetu kontakt ja iga mesiniku isikliku klientuuri loomine, mitte aga suuremate
katuseorganisatsioonidest kokkuostjate-käitlejate toetamine, milliste sildi all kannatab
paraku ka vähem eetilist äri ajada.
Eelistage eestimaist!

Huvitav. Sellline tekst

Huvitav.
Sellline tekst paneb juba tõsiselt mõtlema. Kuid tuleb tunnistada, et tuleb kaeda ka põhjuseid miks. Esmalt erimeesortidel on erihinnad, teisalt segamee hinda ei reguleeri Eestis miski. JA teiselt väikemesinik saab enda müügiga ise hakkama suur vajab abi. Kui juba toodang üle tonni läheb ja endal ei ole aega selle turustamisega tegeleda, antakse mesi odavalt käest ära ka Eestis. Jah paljud mesinikud on mesindusliidus. Ja siit tuleks ka kompromissile saada, mis paneks juhendi ette hindade suhtes. Ei ole loogiline et suur mesinik müüb 80kilo eeki mett enda kodust välja kogu aeg. Samas väikemesinik vihastab, et miks ta rahakotti rohkem raha ei tule, kui suurem annab odavalt käest. Oleme ausad Eestis peab jõudma tasemele kus mesinik suudab toota mett 50-60eeki kilo- kasum sisse arvestatud. Pole mõtet hakata väikeste mesinike viha taga ajama, et nemad ei saa pensionile/palgale piisavalt lisa juurde oma max 10 puuga. Tuleb olla reaalne ja hoida Eesti turgu välismaa mee eest. On reaalne ka see, et ostja kaeb odavamat mett poest. Samas kui küsimus tekib juba 10-20 krooni vahes siis otsustab ostja Eestimaise mee kasuks(kuigi ta on kallim). Reaalne on see, et mee hinda peaks saama kuidagi reguleerida ka suuremalt, kasvõi mesindusliidu enda poolt. Lihtsalt pole reaalne varsti, et eesti suudab kaua vastu panna sellistele mee massidel väljaspoolt eestit. Ja lõpuks kirutakse ikkagi mesinike, et nad nii kallilt müüsid. Jõudes 50-60 eegini kilo eest jõuab iga üks end ära majandada. Teisalt kui väheks jääb siis suurenda mesipuude arvu. Teisalt jah mõelge saagi suurendamisele ka vahel. Korpustaru ja lamavtaru saakid erinevus on ikka kordades kui mitte rohkem.
Teisalt on mesinik ka inimene, ta käib ja nokitseb enda asjade kallal iga päev. Ja lõppkokkuvõttes aasta aruandes saab kirjutada, et ma tegelesin niipalju tunde mesindusega- seega tunnihind on selline, seega ma ei saa mee hinda alla lasta. Seega see on lõpmatu vaidlus selle kallal mis peaks või mis võiks mee hind olla.

Jututoa moderaator

Vanad eestlased räägivad....

...et, või ja mesi olla olnud ühes hinnas!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

mee hind/või hind

Riigi statistika järgi on keskmised meehinnad viimase 3a. jooksul järjest langenud. Nii maksis 1932 a. 1kg 143 s., 1933a. 131 s. ja 1934a. 127 s.
Allikas: Tegeliku aianduse ja mesinduse käsiraamat
K./Ü. "Loodus" Tartu 1935

Palju või tol ajal maksis, on siinkirjutajale teadmata...

Nu kui sellise suhtumisega

Nu kui sellise suhtumisega edasi minnakse siis ongi supp koos.
Nimelt ei tohiks siis ka Eesti mesinike peale röökida, kes müüvad suurtes kogustes 50eeki/kg maha. ISiklikult olen ma veendunud, et paljud lihtsalt tahavad kunstlikult hinda üles ajada ja seega siis vinguda. Ise ma ei saa nutta, seeaasta sai kokku 4tonni mett mahamüüdud 50eeki kg ja kõik korraga. Ei mingit probleemi sellega. Samas peab eelnevate aastate kohta vaid kurja ütlema, nimelt mee kokkuostu hind on pidevalt tõusnud ja seega saab mesinik piisavalt ka raha teenida selle ametiga. Hobimesinik jah nutab enda 2 tarukese ümber ja ei saa enda mõndakümmend kilo mahamüüdud 100eeki kg. Suured jäävad aga elama, ja nende/meie elu läheb edasi. Hetkel ütlen ma küll, et eesti mesi on hinda läinud.
Kahju on vaid selles, et mesindusliit ei pane mingit hinnapoliitikat paika , ma mõtlen just miinimumhinda. Nimelt on maru vilets kuulata mesinike hüüdeid. vastu küsides:Miks sa nii odavalt käest ära andsid. Teisalt aga küsides, et miks sa enda kümneaasta varude otsas istud, ei osata vastata. Investeerida tuleb ka mesindusse, siis tuleb ka saaki. Kui liidu poolt tuleks vihje hinna suhtes, oletan, et paljud mesinikud austaksid reaalset hinda.
Teisalt on tasub mesindus alles siis ära kui suudetakse puhtalt teenida endale vähemalt keskmine palk kätte (hetkel on selleks vist 10 000eeki ja rohkem) Seega st aastas oleks vaja teenida 100-120tuh eeki puhastkasu, Ütleme, et keskmiselt tuleb meetarust 2-3ämbrit mett== 2-3*12liitrit=ca 40-50kilo mett puupeale. Seega väike arvestus näitab et umbkaudne mesinduse äratasuvuse piir on 70-100 puu piirimaal.
Kuna aga mesinikud üritavad sama töö alla poole vähema taruarvuga ära teha siis ongi supp koos. Hind aetakse survega üles ja lõpuks vingutakse foorumis/lehtedes.

Ise soovitan kõigile rohkem tööd teha ja vähem "muneda" Ausalt hind on üleliia kõrgeks aetud Eestis ja seetõttu välismaalt sisse tuuakse. Tuleb lõpetada poputamine ja hakata elust rõõmu tundma.
Hobina on mesindus hea, samas kui hakatakse raha peale minema, siis kannatajaks on mesilased.

tegelikest kokkuostuhindadest...

Mis jutt see on, et mee kokkuostuhind on kõrge ja viimastel aastatel
igal aastal tõusnud. Kaks suuremat pakendajat on Meveda Lõuna-Eestis ja Sireli Mesindus Põhja-Eestis. Hinnad on neil enam vähem samad. Konkreetselt tean, et Sirel on oma mee kokkuostuhinda langetanud 45 kroonilt ( 2005 ) 30 kroonile 2007 aastal. Kusjuures
maksegraafikust ei peeta üldse kinni, nii et tavaline on, et mee eest saab raha kätte alles 5 kuu pärast. Sel aastal aga ollakse päris häbematud. Jookseb juba 8 kuu. Samas saab mõni mees 1 kuuga oma
3 tonni mee eest raha kätte.
Nii, et on küll tore teada, et kirjutajal nii hea realiseerimisvõimalus on.

mee müügist.

Huvi pärast sirvisin kiiruga müügilehed läbi(soov, börs). Ja näe imet, mitteükski mesinik ei paku mett müüa. (kuigi nagu võiks)
Isiklikult tundub mulle täiesti, et rahvas istub oma meekoguste otsas ja ootab, kuni mõni "kloun" tuleb ja viib selle koguse miljonite eest ära- ise sittagi liigutamata.(va raha lugemine.)
Ühesõnaga väheke võiks ka mesinik liigutada. Siis leiab ta endale ka kliendid ja ei ole probleemiks, et mesi saab augusti lõpuks müüdud ja rahad ka käes.(liigutamise all ei mõtle ma siin igapäev meemüüki, et vaid sellega tegeletaks 24/7/365, piisaks ju esmalt paari kuulutuse ülespanekust)
Ise me pooldame seda poliitikat, et toetame suuri tegijaid. Kui meie väheke liigutaksime siis saaks ka raha nõuda mitte vinguda mesindus.ee lehel.
Rahuliku vana aastat soovides. Ja lootes, et uus aasta paneb mesinikud väheke usinamalt tööle.

Tegelikkus

Börsi ja Soovi kaudu ei saa meest üldse lahti. Börsis seisis kuulutus 2 kuud, oleks siis veel kuulutuse rahagi tagasi saanud. Samamoodi ei vaata, peale mesinike siin mesi.ee lehel müügikuulutusi mitte keegi. Ja siis ei jää ju muud üle kui mesi kinkida kokkuostjale. Sirelilt saab raha heal juhul alles aasta pärast kätte, lisaks tuleb oma närvirakke piisavalt kulutada vihaste telefonikõnede peale, kus naerdakse näkku, et julged veel oma raha küsida. Ja sellest küll aru ei saa miks Sirel teeb makseid nägude järgi, mitte tähtaja järgi.
Kui sa Martvek peaksid seda lehte lugema, ole hea, maksa oma võlad ära neile mesinike, kelle tähtaegadest pole sa kinni pidanud. Nagu sa ise ütlesid: "Mõne üksiku mesinikuga on tekkinud probleem, kelle tähtaegadest ei ole saanud kinni pidada" Neid üksikuid mesinikke on palju. Tee meile mesinikele see kingitus ja maksa võlad ära!

Ilusat aastavahetust!

hoiame kokku....

Mul on ettepanek. Teeme Sirelile ametliku kirja, kõik meie, kellele maksetähtaegu on ületatud üle 2 korra.
Esitame konkreetsed küsimused ja palume neile vastuseid.
Vajadusel avalikustame kirja ( kui ei vaevu vastama )
Kirja koostamise võin võtta enda peale.
Vajan kõigi meiliaadresse, keda on ebavõrdselt koheldud.
Seega siis, kelllele on mee eest maksmine viibinud maksegraafikust 2 korda pikema ajaga. Mis tähendab seda, et me oleme sunniviisiliselt
tehtud %-ta laenuandjateks.
Mida arvate. Kohtumiseni uuel aastal.
Head vana - aasta lõppu!

mee müügist kirjutajale

On häbematu mesinikke laiskuses ja ahnuses süüdistada. Loomulikult müüvadki paljud oma mett ise aga samas kui kõik mesinikud ise oma mett müüks, poleks ju pakendajaid vaja enam.
Probleem on ju mee madalas hinnas ja mesinike raha kasutamises kokkuostja firma tegevuse finantseerimisel. Siit tuleb rahulolematus.
Kokkuostja saab mee ju isegi juba odavalt - 30 kr keskmiselt.
Lepinguga on mesinik andnud nõusoleku oma raha kasutada 3- 4 kuud, sest nii pannakse maksetähtaeg lepingusse. See tähendab tegelikult seda, et oma mee müügi kulud kannab mesinik ise ehk siis mesinik annab vabatahtlikult oma raha pakendaja kasutusse 4 kuuks. Selle ajaga mesi ka müüakse ära. Aga pakendajale on sellest ajast veel vähe, tema tahab mesiniku raha kasutada veel 8 või koguni 12 kuud. Mesinikul on aga vaja ka iga päev elada ja tal ei ole võimalik
aastaringselt osaleda oma (saamata )rahaga mesindusfirma
tootmisprotsessis. Need mesinikud, kes sellise olukorraga rahul ei ole, need ei ole küll vingujad mitte.
Järgmine probleem on mee kokkuostuhind. Praegu käib propaganda, et see 30 krooni on ikka ka veel liiga palju. Et õige oleks 20 krooni ja alla selle, sest mee maailmaturu hind on ca 1 dollar. Et kui me siin Eestis ei suuda maailamturuhinnaga toota, siis lõpetagu oma tegevus ära. Miks võrreldakse kõige madalama kvaliteediga mee hinda kõrgekvaliteedilise mee hinnaga. Eesti meel ja Hiina või Ungari meel
on väga suured erinevused kvaliteedis, seda peab ka hind kajastama.
Kõik saavad aru, et Opeli hinnaga ei saa BMV-d ja Beko hinnaga ei saa Boschi pesumasinat. Kvaliteedis on erinevus, samuti on meega.
Praegune 30 krooni on kokkuostjale väga soodne hind. Mee hind kauplustes on 90- 120 - 150 krooni kilost. Kui võrdleme piimaga, siis
toorpiim saadakse juba 4,30-4,50 ja poes on ta keskmiselt 10 krooniga. Suhe piimal on 2,3 korda ja meel 3 korda ( kõige väiksema hinnaga 90 krooni poes ) Kusjuures mee töötlemiskulud on väiksemad kui piimal , samuti säilib ta pikemat aega. Minu arvates on mee pakendamine sellise tooraine hinnaga väga tulus tegevus. Aga noh alati on ju 3 miljonit parem kui 1 miljon .
Lõpetuseks, ei ole vingujaid ja ei ole kloune. On hoopis ühtede heategevus ja teiste hea äri. Mõlemad ei ole praegu rahul.
Kas edasi tuleb amerianiseerumine Eesti mesinduses või Hiinastumine?
Või on veel mõni muu võimalus!
Paremat uut aastat kõigile!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Seda et

huvitaval kombel võtavad sõna anonüümsed kasutajad sellel teemal - ei tea küll miks ...
Äkki teeks seda ikka avalikult ja enda nime all !!
Müüginumbrid on küll tänu mõnele alkoholifirmale , kes mett sisse veab , langenud küll !!

Ja mis puudutab sisseveetavat mett , siis paar aastat tagasi puhkes meie kandis ameerika haudmemädanik ühes mesilas , kus peremees oli nii tark , et hävitas nii mesilased , kui ka need paar-kolm taru , mis tal linna lähedal aias olid !!! Ja on alust arvata , et mesilased leidsid linnast minema visatud välismaise tühja , kuid siiski mesise sisuga purgi ja tassisid eosed koos selliste meejääkidega tarusse ... Tõestada seda küll ei õnnestunud , kuid kahtlused püsivad siiani ...

Ja see mida kirjutati siin Sireli ja Matvergi kohta - on ikka täiesti paikapidav endal veel kogemusi pole , kuid naabril on neli aastat järjest halvemad kogemused !! (proovi pangast ilma protsendita selliselt raha laenata - vaevalt , et jutule saab ...)

Mis puudutab mee hinda , siis küsin julgelt , millisel moel on võimalik siin riigis toota mett 30 krooni kilo ja alla selle - ehk keegi selgitab ???
Arvestus ravimid , suhkur (lisasööt kevadel ja sööt sügisel ) , transport , muud kulud - näiteks kunstkärjele - maksukaarnad tahavad ka oma osa saada ...
Enese tasust ma siinjuures ei räägi - seda lihtsalt pole antud hinnaga !! Kui veel peaks pakendama ka veel ja taararallit ka korraldama , kui palju siis on vaja peale maksta ???

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Huvitav kiri

oli siin ülalpool , kus keegi anonüümus septembris keksis , et mee kokkuostuhind on järjest tõusnud ...
Kelkimise moodi on ka 4 tonni müük ja selle hind ..
Äkki esineksid need anonüümosed ikka oma nimede all !!!

Head uut aastat!

Head uut aasata kõigile mesinikele!
Üks huvitavamaid ja informatiivsemaid teemakäsitlusi siinses foorumis ja usun, et paljud nõustuvad sellega. Olles küll sagedane mesindus.ee lugeja, ei kuulu ma mesindusliidu liikmete ridadesse nagu paljud tuttavad mesinikudki, siit ka ehk vastus nii mõnelegi küsijale, et miks kirjutada anonüümselt. Ons sel vahet,kas signatuuriks on Jüri, Juhan või Jaan, kui teema on käsitlemist väärt ja sellest võtavad "anonüümselt" osa ka paljud tegijad mesinikud, kes ei kuulu ühtegi nn. meeühendusse ega ole registreerunud kasutajateks omadel põhustel. Tänaks siinkohal mesindus.ee eestvedajaid, kes võimaldavad ka "teistel" sõna sekka öelda!
Kindlasti on ka neid, kes arusaadavatel põhjustel ei avalda oma tegelikku identiteeti näiteks antud "Silreli" teemal, et kunagi midagigi oma higi ja vaevaga toodetud ja poolmuidu loovutatud mee-eest tasuks saaks. Paraku on kord juba nii, et "vanajumal" pole kõiki õnnistanud nii mesiniku andega, kui ka "müügimehe" tarkustega - seega on paratamatu, et kõik ei suuda oma toodangut ise realiseerida. Teeb kurvaks, lugedes kuidas mesinikelt niigi naeruväärse kilohinnaga (30 kr.) soetatud mee eest kuude ja ligi aastajagu makseaega ületades võlgu jäädakse. Üsna kohatu on rääkida ka mingist mee omahinna langetamisest, nagu pregune 30-40kr. kg oleks ülemakstud - sellist juttu võivada ajada vaid võhikud või kokkuostaje-pakendajatega üht ja sama mammonakukrut jagavad tegelased, kelle meelest oleks "õiglasem" üldse niisama mesi tootjailt kätte saada. Enda ringkonnas paneb mesinikke mingisugune 30.- kilohind vaid muigama , kui tänamatu heategevus...ja ma ei räägi mesinikest kel on 2-3 taru vaid kümneid. Iga elementaarseimgi arutus tõestab, et sellise hinnaga makstakse oma tegevusele lihtsalt peale. Kui paljud teavad, et mesi on bioloogiliselt "elav aine", mille aktiivseim toime nii raviomadustelt, kui eneregeetiliselt tarbijale on 50 km. raadius toodetud mesi selle tarbija alalisest elukohast; et seda teadsid juba iidsed maiad, pidades igas linnas/piirkonnas oma nn. mesilat, kuna vahetuskaubana saaduna teistest piirkondadest oli selle toime nõrgem; et islandil toodetava mee hind on meie rahas ca 2000.- ja keegi ei nuuksu, et odav mesi aasiast või ameerikast rikuks turu või hävitaks kohaliku mesinduse, sest teatakse, et olgugi hinnavahe pea sajakordne, on oma piirkonnas toodetud mesi kordades tõhusam igasugusest importmeest.
Kindlasti on igasuguste mee-kokkuostjatest "sullerite" vastu ka ühiskiri, millele üks siinne kannataja üles kutsus (olen aru saanud, et neid on tegelikkuses üsna palju), kui mitte muus osas, siis vähemalt valgustab teisi mitte samasse "ämbrisse" astumast, samas võiks mõned "kobedamad" kahjunõuded mõnele pädevale inkassofirmale lahendada anda ja uskuge, te saate üsna ruttu suht adekvaatse pildi teile võlgu olevast firmast...kas siis teile ei taheta lihtsalt tasuda ja veeretatakse teilt sisuliselt krediiti saadud "laenu" omal äranägemisel oma tarbeks või on tegemist tegeliku maksejõuetusega. (Eeldusel muidugi, et on olemas pädev kahepoolne leping kauba ostu-müügi kohta). Tark tegu oleks sellist lepingut sõlmides lisada omapoolne punkt maksetähtajaks tasumata summalt viivis igapäevaselt maksetähtaja ületanud summalt ,milliseks on tavaliselt 0,5 % päevas ja ainuüksi 200 päevaga on summa kahekordne (eestis kehtiva juristiktsiooniga ei saa võlgnikult välja nõuda suuremat viivist, kui algsumma ise...kahjuks...aga asi seegi!)
Loomulikult kaasnevad sellega ka kulud, kuid parem "varblane peos, kui tuvi katusel" ja vaadates eesseisva võimaliku majanduslanguse peale, võib nii mõnegi firma üheaastasest "võlasabast" saada peagi kaks.
Head uut meeaastat !

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Isamesilased pilt

Otseturustuse arendamine oleks sobivaim lahendus

http://www.mesindus.ee/node/563
______________________________
Toimub reklaami vastuvõtt raamatusse
„Mesilatooted koduapteegis ja –köögis”;
sobib hästi mee otseturustamisest huvitatule ja
teistele mesindusega seotud isikutele ning ettevõtetele.
Täpsem info gsm 55906733

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Kirjutis on õige ja mõnusalt kriitiline -

Teisel jaanuaril kirjutas anonüümus -

Tark tegu oleks sellist lepingut sõlmides lisada omapoolne punkt maksetähtajaks tasumata summalt viivis igapäevaselt maksetähtaja ületanud summalt ,milliseks on tavaliselt 0,5 % päevas ja ainuüksi 200 päevaga on summa kahekordne (eestis kehtiva juristiktsiooniga ei saa võlgnikult välja nõuda suuremat viivist, kui algsumma ise...kahjuks...aga asi seegi!)

Eelistan olla oma nime all ja kirjutada niiöelda avalikult asjast - ei kuulu siinjuures ühtegi mesinike ühendusse !
Lisan siia ühe lõigu oma kogemustepagasist ...
On kokkupuude mesinduse vallast väljaspool olevate lepingutega , kus olen püüdnud seda konkreetset lõiku lepingusse sisse suruda ...
Ja arvake , mis sai - lepingust lihtsalt keelduti - usun , et sama on ka mesinduse poolel , eks elu näitab , kas lepingut üldse on ja kui on , siis millised on seal olevad tingimused ...
Pole ühtegi veel õnnestunud lugeda isiklikult , kuid arvan , et seal pole sellisest punktist mitte silpigi !

Edukat meeaastat kõigile