Tere jõudu!

Tere jõudu kõigile!

Olen siin foorumis ja ka mesinduses uus ja kavatsen hakata kysima igasugu küsimusi - saate ise ka asja selgemaks Smile

Mesinikuks ennast ei pea, kuigi kogemus nendega on olemas. Sellel suvel oli 6 pakku, hetkel neist alles 2. Loodan, et need veavad kevadesse välja. Kui kirjeldada oma seniseid teadmisi ja viise mesindusest, siis on need päritud hobimesinikust vanaisalt. Ise olen maski peas hoidnud umbes 3-4 aastat. Hetkel loen H. Taltsi "tegelik mesindus", Tallinn 71'. Asjad on nii, et vanaisast pole tervise poolest enam mesinikku ja mul pole mesilaste pidamise vastu midagi. Mulle meeldivad mesilased, mulle meeldib pehkind haava toss ja kõrgelt puu otsast mesilaste "koju juhatamine" Smile

Varustusse kuulub sajandi alguses vanavanaisa poolt ehitatud lamavpakud eesti raamiga. Terminoloogias väga tugev pole. Lamavpakk ja teised disainid oma nimetuste poolest on teatavaks saanud alles hiljuti. Varem oli kõik lihtsalt "pakk". Ka ei jaga mingit matsu miks Hoffmani õlg hea või halb on. Jne. Varustuses on veel vana meevurr, valik eesti raame ja muu instrumentaarium. Varustus on vana ja väsinud. On paar vanaisa poolt ehitatud pakku ka, mis on veel täitsa korralikud. Yx talv avastasin, et lennulaua puhastamise varras (metallist varras, millega tõmban välja sisse poole ava ette surnud mesilasi) ei mahu pakku sisse - väga vihmase talve tõttu oli vana puit nii üles paistetanud, et lennuavagi oli kinni pundunud. Loll lugu..

Samuti pole me teinud arvestusi ema vanuse kohta ega teda vahetanud. Hauet oleme jälginud kyll, et kas on keskel ja yhtlane ja enne sülemlemise algust raame läbi vaatand ja vajadusel kõrvaldanud liigsed emakupud, kuid efektiivsed pole me selles ennetuses küll olnud.. Et kui ma loen siin, kuidas mõni mesinik oskab majandada nii, et üldse suvel sülemit ei tule, sis loomulikult on mul kysimus KUIDAS? Meil käib sõda iga suvi. Kuna talvel me mesilasi pidada ei oska, siis pole meil ka selle vastu midagi olnud, et suvel uued pered uute emadega tühjadesse pakkudesse panna. See hoiab füüsiliselt ka vormis;)

Pole iialgi kasutanud emaeraldusvõret. Raame ümber tõstes oleme siiski "hoia haue koos" põhimõtet järginud. Et kui ma siin vaatan pilte korpustarudest ja emaeraldusvõredest, siis mõtlen, et no mis nii viga.. siit ka kohe kysimus, et kui hoida ema alumises või alumises kahes korpuses, siis kas ema liiga eraldatuks ei jää kui enamik teisi ülemistel korrustel majandavad. Ja kui taru põhja all on õhutusauk, siis kas pole haue liiga "tõmbetuule" lähedal? Soojus tõuseb üles ja korpustaru puhul see siis üleval lae all ju, kus on hoopis korje. Meil on nii, et eesti raamide vahedele käivad lipid vahele. Lipid on nii, et yx serv on laiem kui teine, et haudme ajal saaks kasutada kitsamat raamivahet. Siis osadel pakkudel käib raamide peale veel rida katteplaate. Kui on haudme aeg, sis paneme riideid ka veel peale, et soe sees oleks. Seega on lamavtaru puhul haue otse katuse all soojas. Kas korpustaru puhul on keegi katsetanud midagi sellist, mis toimiks haudme kohal soojusisolaatorina? 

Iga aasta oleme korje parandamiseks külvanud 20x50m mesikut. Ümberringi on heinamaad. Kevadeti võililledest ja sügisel kanepist puudust ei ole. 

Et kui nüüd tahaks siin selle mesinduse nö uuele tasemele viia, (plaanin sügiseks 10t taru talvituma), siis küsin siin kinnitust korpustarule ülemineku kohta. Ma pole korpustaru katsuda ka saanud, kuid see, mis ma olen lugenud ja vaadanud, siis tundub kuidagi mõistlikum (va eelnimetatud soojuskysimus). Näiteks - korpustaru all lestamonitoorimisvõre - minu arust täielik pluss. Ei pea mässama mingi magasinikastiga, mis on nagu liiga piiratud lahendus korje mahutamiseks. Samuti meeldib mulle korpustaru puhul see õietolmukogumise süsteem. Üx aasta paigaldasin lennuava ette plastikust õietolmukoguja "Kypck". Mai tea, kas mesilased olid liiga rammusad või oli tegemist ebastandartsete aukudega aga läbi nende aukude pääsesid ainult kõhnema kehaehitusega mesilased. 

Et siis see palju arutatud teema, et mis kastimõõt valida. Mida varem ära saaks valitud, seda rohkem oleks töökojas kevadeni aega. Alguses vaatasin, et Langstroth, siis soovitati Farrarit ja nüüd ei teagi, kumb oleks parem. Nii palju kui ma aru olen saanud, siis nii Farrar kui ka Langstroth on mõlemad korpustarud. Erinevus on ainult mõõtudes? Kindlasti on mõlemal kastil omi taktikalisi ja strateegilisi kasulikke peensusi majandamises. Kahjuks ei tea neist midagi. Raskuse ja kõrguse teemaga olen niipalju kursis, et langstroth on madal ja raske ning farrar on kitsas, kõrge ja kergem. Samas siit ka kysimus, et langstrothi supereid on ka ju 3 suurust ja kui emale alla jätta üks täismõõdus korpus, mis nagunii tõstetavaid meeraame ei sisalda ja selle peale laduda 5 11/16" (14,45cm) kõrgusega korpuseid, siis mis vahe on Farraril ja Langstrothil??? Google on täis infot  Langstrothi kohta ja samas Farrari kohta ei leia peaaegu midagi?? On sellel Farraril mõni alias? Kas võib ka nii olla, et mõlemad, nii Farrar kui Langstroth on õiged vastused, vali yx ja harju ära!?

Võib öelda, et tean mesindusest vähe ja varustus on vana ja vanaisa on vana, sellest hoolimata tahan selle allesjäänud mesilassädeme lõkkele puhuda. Hindan kõigi poolt jagatud teadmisi nii selles kui teistes foorumi teemades.

Esialgu vast praegu rohkem ei kirjuta. Aitäh!

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

alustan teriniloogiast.

kui sa räägid pakudest, siis mesinikud arvavad et räägid pakk tarust.  (pakk taru on jäme puu, millest on  järgitud teatud körgusega  puu pakk, see on seest tühjaks öönestatud, katus ja pöhi tehtud ja mesilased sisse pandud.  selles pakk tarus raame pole ja mesilased teevad kärjed kuidas juhtuvad. et mett saada tapeti mesilased ära, ja kevadel otsiti uued mesilased. seda kasutati siis kui mesilasi hakati koju metsast toomaja kodus pidama.

Tänapääval on  2 taru  terminit kasutuses       LAMAVTARU

                                                                         KORPUSTARU

neid siis liigitatakse vastavalt raami tüübile.    eesti poole raamine, eesti raam, lankstrot, farrar, dadant, jne

raami mööte on maakerapeal veel erinevaid, kuid ma kirjeldasin enam levinud eestis.

köik raami tüübid on head, üks eelistab seda teine teist.

juttust kumas et sull on  (nagu ma aru sain siis ika lamav taru, siis selles on eesti raam, kui ise korpus tarud teed, soovitaks teha eesti raamide peale korpused, siis saad  lamav taru raamid ära kasutada. kui korpus taru teed siis kas 8 vöi 10 raamiga korpused. Suuremat korpust ei jaksa keegi tösta.

eesti raam kaalub koos meega  umbes 3 kg     seega 8 raamine korpus koos meega kaalub  24 kg + korpus

10 raamine korpus kaalub koos meega     30 kg + korpus

 vöid teha ka eesti poole raamilised korpused seda kergem.

 kui aga on plaan suur mesinikuks hakata, vöi korpuseid teha ei viitsi on lihtne osta  farrar vöi lankstrot raamidega korpus tarud. neid tehakse penoplastist ja on kerged, kuid kukkudes kergesti purunevad.

lisaks sellele on metsloomadele väga kerge saak ( nugised , karud, rähnad). nugise ja rähna kaitseks kasutatakse metal vörku vöi plekki.

lankstrott raami ja farrar raami vahe on sarnane nagu eesti poole raamise ja eesti raami vahel.  selle vahega et eesti raami ja eesti poole raamine on täpselt poole madalam.

kui lanks on 3 / 3 mandik raam siis farar on 2/3 mandiku madalam lankstrott raaamist.

neid kahte raami tüüpi on vöimalik koos mesindada. Näiteks 2 alumist korpust on emale jäätud lankstroti ja peale pannakse farrari raamid mee jaoks. Kuid on ka vöimalik ainult farrari raamidega mesindada vöi ainult lankstrott raamidega mesindada.

korpus tarudel aga vahe liiste kasutada ei saa, kuna mesilased liiguvad kastide vahel seal  tulevad appi ohfmani ölad vöi tistans puksid, mis määravad kahe raami asetsemise kaugus oma vahel. jälle on nii et kellele meeldib ohfmani ölaga raamid kellele tistans puksidega raamid.

sinu küsimus et  pöhja öhutus korpuses ja sooja liikumine ülese. kui soe ülevalt vällja ei lähe siis  on all sama soe kui üleval., söltumatta kas sul on 2 korpust  üksteise peal vöi 10 korpust.

 nüüd tuleb mängu emalahutus vöre, kui sa ema 1-2 korpuse peal ei hoia (vastavalt olukorrale) liigub ema köige ülemisele korpusele, muneb selle täis ja sülemleb ja mesi jääb saamata, kui ema oiad esimestes kastides, ja annad talle pidevalt munemis ruumi saad mett ja ei sülemle.

kui peres tekib teatud krupp mesilastel töö puudus, siis  saavad nad aru et neid on liiga palju tarus ja hakkavad sülemlema, kui aga neil on tööd, kärge ehitada, vaklu toita, nektart korjata  ja seda töödelda meeks, siis sülemit ei tule.  

PS     lamav tarus on palju raskem sülemlemist ära hoida kui korpus tarus.

igal raami tüübil oma head ja vead otsustad ikka ise

see on minu poolne lühi tudvustus.  kui valida ei oska siis proovi mitu erinevat varjanti näiteks 1 lankstrott  korpus taru , 1 farar taru ja üks eesti raamil korpus taru ja siis 2 aastaga on selge milline taru tüüp sulle meeldib.

edu sulle

oh, suur aitäh!

 

nüüd ma mõistan, miks nad meil nii palju neid emakuppe hauvad - yx põhjustest on kindlasti olnud see, et on ette tulnud olukordi, kus avastame, et ohoh, juba on magasin täis kantud ja tarus raamid samamoodi. Mesilane on nagu kratt - kui tal tegevust ei ole, sis läheb üle käte - peremees, anna tööd!! Smile. Nüüd saan sellest paremini aru. Kahtlustasin seda juba varem ka. Sellepärast ka see korpustarule ylemineku soov, et usun, et seal on lihtsam hoida suuremat reservi korjeks.. et nad hakkavad ylevalt alla kärgi täitma ja kui on paar korpust all reservis, sis ei tohiks olla raske monitoorida, kui "sügavale" on korje kantud.. saan aru, et sis võetakse ülevalt täis kantud korpused maha ja asendatakse tühjadega.

need omad eesti raamid on ka kahjuks paljud oma mõõtu ja kindla paku jaoks tehtud, et kahjuks langeksid osad kindlasti standartiseerimisprotsessi käigus välja. 

Seda raamimõõtude erinevust ja sellest tulenevat kaaluvahet olen tunnetanud küll. Eriti annab see tunda lahtikaanetamisel. Arvan, et talitangi nii, et ema jaoks alla valin langsi (esialgu prooviks näiteks) ja siis selle kohale eesti pooleraamimõõdused korpused.. nii ei nikasta ennast ära ja äkki on ka mesilaste vastu paindlikum - saab piirata nende ruumi väiksema sammuga.

Ok, suur aitäh sulle, sain nyyd aru, et korpustarudel omavahel põhimõttelisi erinevusi ei ole, on suuruse ja kuju vahe. 

Pronksmedal (100p.)

Raamide sobivus vurriga!

Enne kui otsustad soetada mitmest erinevast standardist kärjeraame, uuri järgi nende mõõdud ja sobivus Sinu olemasolevasse või soetatavasse vurri!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

tsiteerime

sa  kirjutasid et tahad lanksi   ja eesti poolest raami kokku panna. see on veitike keeruline, kuna  eesti raam  ei sobi lanksiga kokku ,  Mina soovitan  lanks ja farar kokku panna, kuna nende  raamid  on suht sarnased, erinevus ainult raami körguses

sellel lingil on neist asjust ja  möötude erinevusest  rohket materjali.

https://mesindus.ee/node/597

 

aga eel köneleja öeldud et vaata seda kas sinu uued raamid ka vurri sisse mahuvad on tösine argument, kuna vöib juhtuda et tuleb ka vurr uus soetada

edu sulle

Jah, selle lanksi ja eesti

Jah, selle lanksi ja eesti poolraami all ma pidasin silmas eesti poolraami suurust korpust, et sis läbivaks standardiks jääks ikka lanks aga ainult need ylemised korpused sis mitte täismõõdulised lanksid vaid need kitsamad (mida siis võibki farrariks nimetada või sis vastupidi). Ma mõistan, et see terminoloogia kylvab siin segadust. Leidsin internetist lanksi korpuste 3 mõõtu: 9 5/8" (24,46cm), 6 5/8" (16,84cm - täitsa farrar) ja 5 11/16" (14,45cm). Ei ma täiesti usun, et ma ei taha tegeleda raskustõstmisega, sellepärast ikka jah see farrar/langstroth medium super ühe täismõõdus lanksi peale. Palju neid korjekorpuseid võiks vaja minna?? Et palju teie kogemus näitab seda ruumireservi tipphetkedel vaja peaks olema? Mitme ja kui suurte korpustega te suvel taru üleval hoiate? Kas yx täismõõdus lanksi korpus on alla emale kyllalt? Kas ema poolt täismunetud korpuse võtate ka alt ära ja tõstate yles ning panete asemele uued munemiseks? Talvitate ühe täismõõdus korpuse pealt?

Ja vurr on jah teema aga sellega peaks kõik ok olema, sest eesti täisraam läheb sisse ja vurris on kõrguse poolest veel ruumi lanksi raamile kah.

Aitäh!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

korpustega majandamine

 

korpustega mesindamine on natuke keerulisem kui 1+1

1 taruks loetakse arvutuslikult 1 pöhi 4 korpust, kellel vahe lagi ,kellel seda pole ja katus. see on miinimum komplekt, lisaks emalahutus vöre, ja sööda nöu.

nörgad pered saavad  2-3 korpusega hakama,

keskmine pere saab 4-5 korpusega hakkama,

tugev ja väga tugev pere 6-10 korpusega hakkama.

Üle 6 korpuse 1 peres on rohkem tartu poolses kandis vöimalik.   mujal naljalt üle 6 korpuse pered ei lähe.

andmed on antud 10 lanksi vöi 10 eesti raami1 korpuses. kui on raame vähem vöi madalamad raamid, siis muidugi rohkem korpuseid

kevadel lastakse emal muneda täiega, see tähendab et  emalahutus vöre pannakse vahele alles siis, kui hakatakse 3 vöi 4 korpust lisama, ja pea korjeks pannakse alles ema esimesse korpusesse, kinni, esimesse korpusesse pannakse munemiseks raame ( 3-4 ülese ehitatud ja ülejäänud kunst kärjed), kui see  on ülesse ehitatud ja täis munetud vöib veel 1 kunst kärje kasti , emalahutus vöre  ja 1.  kasti vahele  panna.

kui aga hakkab koondamise aeg kätte jöudma tehakse talve pesa just nendest viimati pandud raamidest. Need ei ole talve pesas olnud, ja on ka haudme aigustest puhtad  täpsem info vöiks vaadata .Aimar Lauge poolt tehtud videosid

DVD "Mesindamine korpustarudega" I osa
DVD "Mesindamine korpustarudega" II osa

http://www.paradiisimesila.ee/?mesindusalane-kirjandus,79

sellel lehel on müügil  soovitan soojalt

saad palju targemaks.   tema majandab eesti raamidel ,kuid töö vöted saad ikaki üle vötta.

edu sulle

Kle ma väga tänan. Selles

Kle ma väga tänan. Selles kirjas on teadmisi ja lahkust rohkem kui ma esialgu suudan hoomata aga kyll ma ennast läbi närin. Meditate on this I must Smile

Osad numbrid on päris üllatavad.

Tekstist lähtuvalt, et sis kas ema on kevadel alguses "vabakäigul" ja kui õiemöll hakkab lahti minema, sis lokaliseeritakse ema raam-raami haaval manuaalse läbivaatamise teel??

Aga ma vaatan kahtlemata need DVD'd läbi.

Keskmine pere 5 korpuse korral kõrgub 1,3 meetrini!! Ja ma näen nyyd kui piiratud on lamavtaru.. ja selle pärast ilmselt on ka sülemlemist raskem kontrollida?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Lamavtarust

Lamavtaru ei ole piiratud, minul mahub peale kaks täisraamset magasini, kui korjavad täis vurritad tühjaks ja pole häda midagi, ruumi küllaga. Magasini all kasutan veel emalahutusvõret, siis hea mett võtta, pole karta et haue sees. Ma arvan, et sülemlemine on ikka rohkem mesiniku süü.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

minu arvamus

aldis3 kirjutas:

Lamavtaru ei ole piiratud, minul mahub peale kaks täisraamset magasini, kui korjavad täis vurritad tühjaks ja pole häda midagi, ruumi küllaga. Magasini all kasutan veel emalahutusvõret, siis hea mett võtta, pole karta et haue sees. Ma arvan, et sülemlemine on ikka rohkem mesiniku süü.

ma ei salga et lamavaga ei ole vöimalik mesindada. kindlasti on vöimalik  kuid selleks peab rohkem torkima , spets kraesid tegema ,ja muud jäma mis korpuses pole.

töö körvalt vöi suur mesinikuna  on korpus tarus  palju lihtsam majandada. lamavas pead poolitama peret, isegi siis kui sul hetkel peresid juurde pole vaja, ja muid tempe tegema.

mina aga lapin ainult kaste juurde kui ruumi puudus on.

ja on selliseid olukordi kus mesi on alles toores, met vötta ei saa aga mesilastel juba ruumi puudus.

 

aga löpp söna on ikka see nii kui palju on mesinike on  ka erinevaid arvamusi milline taru on se köige öigem. ühele meeldib tütar teisele ema.  mis seal siis ika

tuleb lihtsalt leida see ema vöi tütar kes sulle sobib.

ekst ta nii on. mul juba

ekst ta nii on. mul juba hakkab pilt natuke selgemaks saama. muidu alguses ei saanud neist korpustarudest yldse aru, et mis on oluline ja mis ei ole.

Tänud!