"Mesitarude elektrikütte korraldamine. Olulisemad hoiatused."

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

"Mesitarude elektrikütte korraldamine. Olulisemad hoiatused."- vt:
http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-1.pdf

Hea meel on tõdeda, et artiklis toodud põhimõtetesse ei ole mul vajadust olnud muudatusi sisse viia. Samuti on positiivne, et need, ligi 10 aastat kasutatud täisautomaatsed elektri-soojenduskotid toimivad endiselt (neid ei tohi voltida-murda), kuigi nende väljanägemine taruvaigu toimel enam esinduslik ei ole.

jaak0001 ´l on tuline õigus- olgem mesilasperede elektriga soojendamisega tagasihoidlikud- vt:
https://mesindus.ee/node/4883#comment-15690

Soojendan kevadeti vaid mõnda nõrgemat mesilaspere öiste temperatuuriaukude kompenseerimiseks, alates puhastuslennust kuni soojemate ööde saabumiseni. Käesoleval 2017.a. kevadel ei ole mul esmakordselt üldse plaanis elektrikütet kasutada, sest et juhtmetega varustatud mesilastarudes on kas tugevad mesilaspered, kel sooja talve tõttu niigi liiga soe on ja on vajalik liigset arengut vältida. Või pole antud aastal neis katsetarudes üldse mesilasi.

Veidralt soe talv on. Üks varuemapere taskuosas tegi T.14.02.2017 puhastuslennu (varjus oli sooja kuni +6,9 o C, päikese käes märksa enam)- teised pered õnneks veel mitte ja tundusid voolikuga kuulatledes jätkuvalt rahulikud.
Olin (samuti) sunnitud õhtuti K.15.02.2017 ja R.17.02.2017 mesilastele lisasööta andma. K.15.02.2017 kolmele kriitilisemale perele antud sööt oli kõik juba R.17.02.2017 pessa viidud ning neile kolmele lisasin ka teise portsu, arvestades, et ilm püsib mõne päeva veel soe ning nad ka selle saavad pessa vedada. Söötmist ma kevaditi reeglina ei tee, aga nüüd pidin, sest et eelmise kehva meesuve tõttu on mee söödavarud mõnes mesilasperes juba kriitiliselt otsakorral ja sooja talve tõttu on umbes pooltes mesilasperedes pesas haudme temperatuur, isegi kuni ~+ 35 o C. Panin hästi vaikselt mesilastele soojenduskottide all, pesakattelaudade peal olevatesse ümmargustesse väikestesse laepealsetesse jootjatesse, Ag+ ioonidega hõbedavee-suhkrulahused- 1 kuni 1,5 L ~45 o C lahust mesilaspere kohta. Hõbedavee-suhkrulahus või hõbedavesi ei lähe jootjas halvaks ega käärima ja on mesilastele jätkuvalt tarvitamiskõlbulik ka siis, kui see seisab sügisest kevadesse. Sügisel (~1 kuni 3 L hõbedavee-suhkrulahusega lisasöötmiseks) paigaldatud taruvaiguga alt kititud jootja kaane all olevaid läbipaistvaid jootjakuplid olid pooltel mesilasperedel sagivaid mesilasi täis, nagu jootjate kaasi tõstes imestusega avastasin ja need tuli enne lahuse jootjasse valamist ettevaatlikult kititud aluselt lahti keerata, et lahus saaks kupli alaossa voolata. Nii saavad nad ka juua, sest et soojade ilmadega vajalikku kondensvett pesadesse ei teki ning soojade ilmadega tekib janu- eriti haudme veevajadusest lähtuvalt. Varsti saab lennulauad tagasi panna, kui külmad möödas ja enam ka lumesajuga ummistumise ohtu ei ole ja neile lumekuulid hommikuti mesilastele joogiveeks sulama.

See liiga varane haudme areng teeb murelikuks, sest et külmad on veel ees. Meie Aia talu mesilas on mesilasperede hukkumine olnud tavaliselt 0 kuni 10 % (maksimaalselt 15 %), aga käesoleval talveperioodil erandina paraku juba ~27 % ( 11-st on hukkunud 3, järel on 8 ) ja kevad ei ole veel käes- piinlik ning kurb tõdeda. Põhjusteks ilmselt ühe mesilasema hukkumine talvel või mesilaste kesiste talvekobarate jõudmine pesalae alla, kes ei suutnud ajutiste külmadega pesakattelaudade all risti kärgi liikuda meega kärgedeni. (Ka haudmega talvekobar ei saa liikuda, sest ei jäta hauet maha külma.) Pole ju mitu aastat enam lund olnud, mida katuseni mesilastarudele toetatud eterniitplaatidele kuhjata, mis külma vähendaks.

Ilmselt tõuseb mesilasperede müügihind käesolevaks 2017.a. kevadeks, umbes aasta tagasi plaanitust veelgi kõrgemaks.
L.14.05.2016: / Kevadise ületalvitunud mesilaspere (see on kallim, kui sügisene pere) lähtehinna kujundasin 2017.a. kevadeks, järgneval lihtsal põhimõttel. Mesilaspere maksab nii palju, kui on 20 € korda mesilastega kaetud kärgede arv. /- vt:
https://mesindus.ee/node/4572#comment-14930 

Hoolivat mesindust- olgem mesilastele head partnerid! Smile

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Elektriküte

mesilasperedes on minu arusaa ma järgi kidlasti igati positiivne ,seda on ida pool edukalt aastakümneid kasutatud .Olen lugenud vaadanud vene ukraina baltrusi videosid ja nõus sealsete seisukohtadega lisaksin siia veel mummude pidamise paviljonides.Töö on lihtsam,toodang tõuseb mitu korda(õigete mesindusvõtete,rändmesindus,head tõugu emad), parem talvitumine (ei sega linnud,hiired,nugised paksema pleki puhul ka karud,Papa Lauri tarud ei ole karukindlad)saab pajumett lui vähegi ilma on sest pered on selleks ajaks sedavõrd suured.Peab olemakorralik meeja suiravaru varakevadel, peale puhastuslendu ka jooginõud kõige parem hõbedavesi.Mulle meeldib eriti kassettidega paviljon,nagu kapisahtlid saad igat eraldi välja tõmmata.Kassettidega paviljoni ei poolda baltrus Mozeiko et suvel pidavat sees palav olema,rääkisin temaga isiklikult Leedu meefestivalil.Sealne seisukoht on ,parem pidada vähem peresid,korralikut hooldada ja saada igalt perelt korralik saak,paviljon on kaasaegne ja pikk samm edasi.Paviljoni ehitus ei tule oluliselt kallim tarudest.Kutsun ühinema paviljonide pooldajaid Paviljonidega mesindamise klubisse.Pori paluks mitte loopida,ikka enne asi korralikult selgeks teha.Parimate soovidega PP Heino Pärnumaalt

Pronksmedal (100p.)

Veel...

el. kütmisest.

Meie eesmärk küttega alustades ei olnud nõrkade perede päästmine vaid toodangu suurendamine - st saada korje alguseks ( paju, võilill jne )tugevad pered. Sellel ajal oli eriti tasuv õietolmu kogumine ja lätlastele müük. 

Kui ajastamisega läks täppi ja tehnika alt ei vedanud siis mai alguseks oli eesti  22-raamine mesilasi täis. Kui nii hästi ei läinud siis mai keskpaigaks ikka.

Asja juurde käisid muidugi suiraraamide lisamine või õietolmu söötmine.Vahel ka mõlemad +õietolmuga kandipätsid. Aga pätsid tuleb el. soojenduse puhul teha veidi vedelamad ,et ära ei kuivaks. Samas alla voolata ikkagi ei tohi.Meil on pätsid öhukeses kiles( toidu-pakkekile) ja kahvliga augustatud. Mesilased ise suurendavad kui rohkem kätte tahavad saada.

Hõbedavee üle Lauriga kunagi vaidlesime. Põhimõtteliselt jään oma arvamuse juurde. Hõbetada võib aga väga ettevaatlikult. Nagu sajandialguse Пчеловодство õpetab.Aga mesilastele on parem ( jälle venelaste andmetele tuginedes)  annoliit ja katoliit Peale nende kasutuselevõttu sealmaal enam ei hõbetata. Isegi mitte meremeeste joogivee varusid.

Viimastel aastatel kontaktid nõrgenenud. Seega võib olla tekkinud uusi seisukohti mida ei ole kuulnud. Nende(venelastega) saab praegu rääkida vaid väga kitsalt mesindusest. Kõige muu suhtes no hullem kui Stalini ajal.Vähemalt minu kurvad kogemused on sellised.

El. soojendusega haakuvat veel Venemaalt. Mingid fanatid Kesk-Venemaalt lasevad emadel muneda aasta ringi.Talvel tehakse kunstlikud puhastuslennud iga teatud arvu päevade järel. Üheks selliseks puhastuslennu tsükliks (ruumi kütmine , valgustus ja kõik muu) kulus elektrit 5 perelises katsegrupis 5-6 KW. Aga kevadel võeti pajukorjelt umbes 100 kg perelt. Täpsemalt lugege paari aasta tagusest Пчеловодство-st Esmatingimus muidugi paju aga ega mehed ka lollid ei saa olla, et kõik värk sünkroonis toimima panna.

Pronksmedal (100p.)

Papa Lauri palun...

...aita (ja kasvõi Laanemesinik ja metsamesinik ka) mulle lahti seletada nende võrgustatud PÕHJAAUKUDE seisukoht. No elektriküte on sees, aga kuidas siis selle põhjaauguga toimida? Või las lumi (kuigi tänavu on temaga nii nagu on!)paistab ikka põhjast läbi! Või peaks siis kasvõi mingi luugikesega osaliselt selle augu sulgema?

Muideks minul on põhjaaukudega 4 taru. Jaanuaris oli paar-kolm päeva väga tugeva tuulega ja korraliku miinuskraadiga ilm. Paar päeva enne külma algust trehvasin tarusid kuulama, need 4 (aukudega)kõik kenasti sumisesid, aga järgmine päev peale külma lõppu olid neljast kolm vait. Kas tegi külm neile liiga või oli lihtsalt kokkusattumus, ei tea? Need aukudega tarud on mul esimest talve, korpuste seinad on soojustatud. Soojustatud põhjaga korpustarudes sellist krahhi ei ole nagu olnud.

serk Tartumaalt

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Elektriküte

Helista mulle 5131592 või kirjuta heino.vill@gmail .com seda asja peab natuke seedima,ise ma elektrikütet kasutanud pole ainult lugenud,olen huvi tundnud rohkem e.küttega paviljonis.Helistan ka valgevenese uurin ka sealt neil kogemused.Praegusel ajal peaks hoidma 0 lähedast C .Vast peaks tühja korpuse alla panema,siis küte pesa alla,ikkagi tuleb uurida kuidas idanaaber neid kasutab.Georgi lubab vene kärjepõhjaga eesti üle ujutada,peaks soovitama toogu ka taru soojendamiseks vajalikku..Praegusel ajal tuleb jahutada kui haue tugevalt sees.Parimate soovidega Heino Pärnumaalt

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Lugesin

eile 2 jututoa vaimukaid kommentaare paviljonide kohta ,no nii südamest naernud ei ole ma mitu aastat.Olen väga ,väga tänulik kirjutajatele.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Temperatuuridest talvituvate mesilasperede pesades.

Ühelt poolt määrab mesilaste heaolu või ka hukkumise mitmete tegurite koosmõju.
Teiselt poolt kehtib n.ö. "tünni seadus", milles vedeliku kõrguse määrab madalama laua (mõjutaja) kõrgus.
Kui mesilased, ei suuda koos temperatuuri hoida üle + 8 o C või asuvad üksikult madalamas temperatuuris- siis nad n.ö. hanguvad (esmalt kaob lennuvõime) ja lõpuks mesilased hukkuvad.
(Peos üles soojendatud mesilane ei käitu esialgu adekvaatselt. Sellepärast tuleb näiteks lumelt üles korjatud mesilase tarru tagasi laskmiseks tema peos soojendamisega kauem oodata ja ainult liikumisvõime taastumisest ei piisa, sest et külmast uimane mesilane põrutab minema täiesti vales suunas. Teisel juhul lendaski mesilane lumele surema ning me segasime teda.)
Rassiti käitub mesilate talvekobar külmaga ja külma muutumise trendiga erinevalt, s.h. on erinev talvekobara tihedus, seestpoolt välimisesse kihti mesilaste liikumise kiirus, temperatuurirütmide kiirus, talvekobara gaasirežiim, mee kulu, kobara liikumine, kondentsvee tarbimine, kärjekaanetise avamine, kärgedesse pugemine, välisilma uurimine jne..

Nii et kui mesilaspere on nõrk, stressis, näljas ja külmas ning vastu kevadet haudme olemasolul ka janus - sel juhul on mesilespere hukk paraku üsna kindel.

Hea tervisega, tugev ja piisava meevaruga mesilaspere on talvel üsna n.ö. külmakindel, aga seda juhul, kui õhk talvekobara ümber seisab. Mesilaste talvekobar kindlasti ei ole tuulekindel. Tarus, kui põhjaava on tuultele valla, saab tekkida jahutav tuulekeeris nagu pallikohtuniku vile sees; või veel hullem: tõmbetuul, kui lisaks on avatud ka esilendla.

Tavaline talvine temperatuur mesilate talvekobara ümber on ~+ 2 o C kuni + 4 o C- sel juhul, kui digitaalse in/out termomeetri n.ö. out ots on mesilaste pesas ~10 cm tagant seinast ja ~10 cm ülemiste kärgede äärest allpool ja kui mesilaste talvekobar seda temperatuuriandurit ei hõlma. Külmadega võib kenasti talvituvat mesilate talvekobarat ümbritseda kuni - 4 o C madalale langenud temperatuur (ehk mesilaste poolt langeda lubatud- arvestama peab ruumi suurust, üles jäävat n.ö. soojakotti, mille temperatuuri mesilased ise mõjutada suudavad). Aga, kui kobarat ümbritseb veelgi madalam temperatuur, siis peab sellistes tingimustes olev mesilaspere ellu jäämiseks juba tugev (suur) olema ja kobara kohal rikkaliku (mee) söödaga, sest et nii elatakse külm üle. Aga kui see on ootamatu ning terava külmalaine tagajärg, ja mesilaste talvekobara ümber on termperatuur alla - 4 o C (isegi kuni - 10 o C), siis ka tugeva mesilaspere pindmine kiht talvekobaras tõenäoliselt hukkub (ohverdab ennast) ja iga külmalaine n.ö. treib kobarat õhemaks.

Mesilaste talvekobara sees on tavaliselt ~+ 14 o C (ja see kõigub mõnetunniste tsüklitena tüüpiliselt +- 3 o C), kui temperatuuriandur on mesilaste talvekobara ülemises tagumises servas. Üle + 20 o C (püsivalt) võib tähendada juba vähese haudme olemasolu mesilaste talvekobara keskel; üle + 30 o C puhul on haue kindel ja ka selline temperatuur kesktalvel võib tähendada mesilasperele, kes seda kõrget temperatuuri haudme jaoks hoida püüab (võrreldes välistemperatuuriga on vahe ju tohutu), hukku kurnatuse ja janu tagajärjel.

Täna R.10.03.2017 hommikul olid kuldnokad antud kevadel esmakordselt taas siin Vooremaal tagasi ja laulsid ilusti. Rõõmsat kevadet.

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Andmed.

Tohib küsida kust on pärit andmed ?  Näiteks laused :

"Hea tervisega, tugev ja piisava meevaruga mesilaspere on talvel üsna n.ö. külmakindel, aga seda juhul, kui õhk talvekobara ümber seisab. Mesilaste talvekobar kindlasti ei ole tuulekindel. Tarus, kui põhjaava on tuultele valla, saab tekkida jahutav tuulekeeris nagu pallikohtuniku vile sees; või veel hullem: tõmbetuul, kui lisaks on avatud ka esilendla."

Räägin nüüd enda kogemusest aastate jooksul. Kasutanud olen erinevaid põhjasid, minu tingimustes on nüüdseks vaieldamatult parim tunnelpõhi ( talvel eest ja tagant lahti, suvel üks pool kinni ). Miks ? Sest nendes peredes on niiskust oluliselt vähem. Pered on kõik elus juba teist aastat järjest , see muidugi ei ole tarupõhjadest tingitud Wink . Kahe aasta jooksul on olnud pooltel tunnelpõhi ja teistel kahe avaga põhi. Ka oli kasutuses suurema võrguga põhi, aga nendel peredel niiskust veel rohkem, ilmselgelt läheb maapinna niiskus sisse. Katses on osalenud kokku umbes 85 mesilasperet kahe aasta jooksul, siia võib lisada ka tuttavate mesinike pered kes samamoodi tunnelpõhjasid kasutanu, siis on kokku neid "katseperesid" sadu. 

Sellel talvel oli igas grupis kahel perel olemasoleva kahe auguga põhja peal veel lestalugemispõhi, millelt sahtlid välja võtsin ja seal vilistas korralikult talvel ilmselt, aga langetist oli vähem veel kui teistel. Mina soovitaks proovida neil kellel suurema võrguga põhjad panna talveks sinna põhja alla mingi plaat, et otsene maapinna niiskus tarusse ei pääseks.

Olemasolevad põhjad mis ei ole tunnelpõhjad teen ringi väga lihtsalt, võtan tagumise liistu ära lihtsalt. Nüüd olen juba nii kindel selles,et sedasi on talvitumine parem. Järgitegemine omal vastutusel Laughing out loud

Ps. Minu kogemus ja ei pretendeeri absoluutsele tõele !

Pronksmedal (100p.)

Kütta...

ja tuulutada korraga muidugi mõtetu.Kas keegi kütab ahju ja jätab ööpäevaringselt aknad lahti. Küte ikka mõeldud peresid aitama .Et mesilased sööksid vähem mett ja ei kulutaks ennast ja mett kobara temperatuuri hoidmiseks mesilastele sobivates piirides.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kaitsiga 100% nõus

Kaits kirjutas:

Tohib küsida kust on pärit andmed ?  Näiteks laused :

"Hea tervisega, tugev ja piisava meevaruga mesilaspere on talvel üsna n.ö. külmakindel, aga seda juhul, kui õhk talvekobara ümber seisab. Mesilaste talvekobar kindlasti ei ole tuulekindel. Tarus, kui põhjaava on tuultele valla, saab tekkida jahutav tuulekeeris nagu pallikohtuniku vile sees; või veel hullem: tõmbetuul, kui lisaks on avatud ka esilendla."

Räägin nüüd enda kogemusest aastate jooksul. Kasutanud olen erinevaid põhjasid, minu tingimustes on nüüdseks vaieldamatult parim tunnelpõhi ( talvel eest ja tagant lahti, suvel üks pool kinni ). Miks ? Sest nendes peredes on niiskust oluliselt vähem. Pered on kõik elus juba teist aastat järjest , see muidugi ei ole tarupõhjadest tingitud Wink . Kahe aasta jooksul on olnud pooltel tunnelpõhi ja teistel kahe avaga põhi. Ka oli kasutuses suurema võrguga põhi, aga nendel peredel niiskust veel rohkem, ilmselgelt läheb maapinna niiskus sisse. Katses on osalenud kokku umbes 85 mesilasperet kahe aasta jooksul, siia võib lisada ka tuttavate mesinike pered kes samamoodi tunnelpõhjasid kasutanu, siis on kokku neid "katseperesid" sadu. 

Sellel talvel oli igas grupis kahel perel olemasoleva kahe auguga põhja peal veel lestalugemispõhi, millelt sahtlid välja võtsin ja seal vilistas korralikult talvel ilmselt, aga langetist oli vähem veel kui teistel. Mina soovitaks proovida neil kellel suurema võrguga põhjad panna talveks sinna põhja alla mingi plaat, et otsene maapinna niiskus tarusse ei pääseks.

Olemasolevad põhjad mis ei ole tunnelpõhjad teen ringi väga lihtsalt, võtan tagumise liistu ära lihtsalt. Nüüd olen juba nii kindel selles,et sedasi on talvitumine parem. Järgitegemine omal vastutusel Laughing out loud

Ps. Minu kogemus ja ei pretendeeri absoluutsele tõele !

Minu kogemus täpselt sama,esimest korda nägin tunnelpõhju õppepäeval Rein Männiste juures,tal talvel kile ka pesa peal,ei pidavat vahet olema ja niiskusega ei ole mingeid probleeme,tal lennuava kõrgus 20 mm.See aasta enamus peresid tuulekäes ja põhja all plekk ob.happega ravi jaoks(ei mahu varrox lennuavast sisse).See aasta talvekadu 1 pere ,kus sai sööt otsa ja ega saagi täpselt aru miks välja läks.Samuti nõus väitega,põhjast võrgu kaudu tuleb niiskus sisse,selle vastu pannakse 5mm vineeritükk korpuse ja taga liistu vahele,vilekeeris on minu arust juurdemõeldud häda.Edukat meeaastat kõigile,muideks pidin ise põranda alt välja tulema mis on eriti meelt mööda Mikro...Mardile

Kasutaja Vabadik pilt

Laanemesinikule

Üks küsimus- Kas tunnelpõhi täies laiuses mõlemalt poolt lahti või vähendad avasid? Olen paar aastat kasutanud põhja ja korpuse vahel kraed ( ca 15 cm), mille asetan sinna enne söötmist. Siis talvel on kärje alaservade ja põhja vahel vahe ning hallituse oht kärje alaservas väiksem. Samuti on suuremal perel võimalus alla kobaduda ja oma vaha ülejääkidest alla keelekesi ehitada. Krael on mõlemile poole puuritud kaks 15 mm võrguga kaetud tuulutusava. Kui pere on viimase puhastuslennu teinud, siis panen lennuava kinni ja põhjaavale plaat ette ning võtan tuulutusavadelt punnid eest ära. Võrk ei lase tuulel tuhised ja tihased ka ei pääse mesilasi häirima. Kevadel lennuava lahti ja krae aukudele punnid ette. Tänavu plaanin 20 (enam vähem võrdsete) perega teha katse, kus 10 kraega ja 10 ilma. Järgmisel kevadel saan võrrelda.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Vastus

Ise tunnelpõju kasutanud pole,räägin põhiliselrR.Männiste kogemustest,olen pannud põhja tagaliistu ja korpuse vahele vineeritükikese ja nagu Kaits mainis :niiskus tuleb läbi põhjavõrgu,praegu on plekk taru all ja tundub talvitumine väga hea.Reinul on avad talvel eest ja taga täielikult talvel lahti, ainult võrk lindude hiirte kaitseks ja kile suvel kui talvel peal ja pered kuivad,söötmise ajaks pannakse kunstkärge, siis läheb kärjeehitus asja ette,Kaitsil ka minu teada tunnelpõhjadega positiivsed kogemused.

Pronksmedal (100p.)

Küsimus Kaitsile!

Sa räägid, et suurema põhjavõrguga on ka suuremad niiskusprobleemid! Kas ei või põhjuseks olla, et taru on liiga madalal? Kui kõrgel on Sul talvituva taru alumine korpus maapinnast?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Vastus.

Kõikidel on all Fibo plokid, ehk siis 200mm kõrgusel. Kindel on see, et veel parem oleks kõrgemal, seda kõike võiks talveks teha kui oleks kuni paarkümmend peret, rohkema puhul juba tuleb mängu ajakulu sügisel ja kevadel tagasi. Kõrgeks jätta ei saa, siis peab redeliga majandama pärast.  :)

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Tunnelpõhi pole patt.

Tere mustvalgus. Smile

Enda arvates ma ei kirjutanud tunnelpõhjaga (põhjaavaga) mesilastaru vastu.

See saab olla (mitte on) üks mesilaste talvepesa jahutavatest teguritest. Eriti juhul, kui pesas peaks tekkima liigne õhuvahetus, s.h. tõmbetuul. Oleneb taru asukohast, põhja kõrgusest maapinnast jne. Mõnikord ongi jahutamine vajalik. Sõltub mitme teguri koosmõjust.

Ma ei ole käinud kellegi teise juures langetist lugemas. On ju küsimus, et millega me tulemust võrdleme. Miks siis muidu liigset talvepesa suurust üldiselt ebasoovitavaks peetakse?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Papa Lauri

aga kes ütles et talvepesa peab olema soe,mis tõmbetuul korpuses on,täpselt kui liiga kinni kaetud teevad hauet talv läbi,ei noh ostsin mai algul peresid ja 2 korpuses ,no kuidas 6 raamine etem on.Ikka kui sellistel teemadel sõna võtta,tuleks mitte toetuda :kuulsin naised saunas rääkisid

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Kas vastuargument on saatanast ja

kõik on ketserid, kes veidi ka teise nurga alt arutlevad. Argumenteerigem ikka enda väite poolt, mitte teise arvamuse vastu.
Ma ei saanud eeltoodud kirjutaja postituse sisust aru.

Pronksmedal (100p.)

Paluks...

ärme solgime foorumit. Kui on teema siis räägime  ja kirjutame esimesena kirjutanu teemal või arendame seda edasi.Mis on  el küttel pistmist tunnelpõhjaga?

Teeks moderaatorile ettepaneku Elektriküte koondada eraldi teemaks ja kui kirjutatakse kõrvalistel asjadel siis kustutada halastamatult. 

Samuti kõigi teiste teemadega.

Praegune olukord foorumis mingi rosolje kõigest ja mittemillestki.

Vahel olekski  vaja midagi asjalikku leida kuid vähemalt mina loobun sest prügi hulgast mõnd tera leida lootusetu.

Sellepärast üritan ka siia võimalikult harva tulla ja veel harvem midagi kirjutada ehkki kogemused ja mesinikustaaz võimaldaks

Pronksmedal (100p.)

Kurb

Olen umbes aasta jagu siin foorumil pisteliselt silma peal hoidnud ja infot ammutanud. Paraku on selle info ammutamisega tõesti keeruline kuna väga tihti jääb lugedes mulje et vaieldakse vaidlemise enda pärast või siis inimeste omavaheliste arvete või ebakõlade klaarimise eesmärgil. Erinevaid teemasid lugedes on tihti juba ette teada, et kui isik X on teema teinud, või midagi kommenteerinud, siis on peagi oodata isiku Y halvustavat või salvavat kommentaari.

Kurb.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Kuidas teemas püsida?

Keegi võiks nüüd arutleda ka selle üle, et miks eelpool nõuannet palunu tunnelpõhjadega tarudes mesilastega nii läks ja kas sellistel puhkudel elektriküttest abi saaks olla. Pakun väikeseks mõttearenduseks, et soojendada saab puhkeperioodil vaid natukene (ehk vaid kümmekond vatti ja mõni + C o kraad toeks), sest et talvine elektriga kütmine (muude ohtude hulgas) liigselt kuivatab mesilaste pesa ja tekitab mesilastel janu- see on oht omaette.

Aitäh.
Teemas ei püsi isegi poliitikud. Küsid, aga vastuse saad hoopis teisel teemal. Smile
Ka siin foorumis käib paraku sõdimine (silmale varju jäävate) väärtuste ja tõekspidamiste vahel, mitte oodatud arutelu mesindusteemaliste erialaste ideede vahel, millena see eksitavalt nähtub, kuid ei ole seda sugugi. Miks inimesed käituvad nii erinevalt, nagu nad käituvad? Õige- huvide platvormid on erinevad.

Mind isiklikult ei häiril, et siin mesilastarude elektrikütte korraldamise teema all ka tunnelpõhjadest juttu tehti. Kõik see puudutab ju mesilaste pesa sisekliima mõjutajaid- see on üks tervik.

Kullaterasid ongi vähe ja materjali sõeludes on vajalik kannatust varuda. Loen siin foorumis ikka ning leian aeg-ajalt mõne huvitava loogikatera.

Olgem sõbralikud, sest et hoopis ühisosa vajab kinnitamist.

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.