MKE2017 küsitlus on avatud

Sõitsin palju aastaid mööda Eestimaa mesilaid ringi - n.ö. elu parimad aastad - õppimise mõttes...Nägin palju kevadeid, kuidas kusagil kellelgi mesilaspered talvitusid. Täpselt oli teada, kus on maakonna kõige tugevamad mesilaspered varakevadel ning kus on esinenud palju surnuks-söötmist..Aastate pikkuse kogemuse kokkuvõttena võin öelda, et 10-nest talve jooksul hukkunud perest on vähemalt 2-3 surnuks söödetud..Ja seda võib juhtuda ka parimal mesinikul - 5 mesilasperet sureb nälga (tänu madalale raamile - kobara kohal lõpeb toit - pesaraami tagaservas võib kg mett veel olla)) ning ülejäänud ainult 2-3 varroa jt. kahjurid..((meil poetakse haiguste seljataha - nii inimeste, kui mesilasperede puhul - keegi ei taha süüd omaks võtta - et ise midagi valesti tegi/teeb ))

Talvise - või vara kevadise hukkumise põhjused olid (on) enamuses teada..Sageli sai vilets talvitumine juba eelmise suve poolepealt alguse, kui mesilasperes jäävad põlvkonnad vahele - kas viletsa korje tõttu ema lõpetab munemise - või vastupidi, et ema istub taru nurkas paaril raamil tarutäie mee tõttu. Ja kui siis kõik mesi ära võetakse ning tühjadele kärgedele talvesööt peale uhatakse - kulutabki kahanenud/vananenud mesilaspere end sedavõrd, et talvepessa jääb liiga vähe noor rahvast/ mesilasi - sügisel paistab rahvast küllaga..Talvesööda ümbertöötamine on tõsine töö ja ülesöötmine kurnab tugevalt..Üks ülesöötmise tunnuseid suvelõpus on, kui mesilased hakkavad juba kärge ehitama - väljapoole talvepesa..või surub mesinik talvepesa kobarsse plank-täis mee "plaadid, mis kobarat lõhub/poolitab jne. 99 põhjust - neile liiga teha! Ka näiteks kristaliseerunud talvesööt - kui hilis-sügisel on lähedal olnud kolletav ristõielise põld - põldsinep, rüpsiädal jne.on toidu tõttu hukkumine - mitte varroa lesta kahjustus!...2002/2003 kui mesinikud said talvise mesilasperede hukkumise tõttu kompensatsiooni- oli sügisel piirkonniti elupuudelt, lehistelt jt. mesikaste korje ja sügis jäi vahele..2003 kevadel oli pilt selline, et mõnedes peredes oli 10-15 kg sööta ja pasased mesilaspered oli sinna otsa ära kustunud/käisin koos vetarstiga mööda mesilaid..Siis jäid mesilased ellu just neil - elukogenud mesinikel, kes märkasid mesikaste korjet ja jõudsid veel septembri lõpus - selle talvepesast välja võtta ja uue sööda peale panna - selleks oli aega 1-2 nädalat ja siis tuli talv ja jäigi - sügis jai vahele..

Nüüd on viimased 10 aastat collaps - mesilaspered kaovad nov. mürgise õietolmu jm. tõttu..Ka praegu näen Renno küsitlusest, et ega hukkunud mesilate omanikud ei tule end kirja panema - ning talvise hukkumise % on tegelikkuses palju kõrgem...kuidas Sa ikka tuled siia kuulutama, et pooled kustunud..äkki saab keegi teada!

Kommenteerimiseks logi sisse või loo uus konto.

11. aprill 2017 - 8:04 — Renno280

11.04.2017 08:00

http://hmk.inkassi.pri.ee/MKE2017-11.04.2017.pdf

Kommenteerimiseks logi sisse või loo uus konto.

11. aprill 2017 - 10:00 — metsamumm

33 kirjutab

Olen oblikhappega teinud 5 korga kevadest sügiseni ei teagi kas see on piisav arv kordi. Nugis näris lamavtarudesse läbi katuse sisse ja hiired põhjaalt.

Metsloom oli ilmselt põder kes mingil põhjusel oli end süganud vastu taru ja selle aluselt kummuli lükanud . Katus lahti raamid lumes laiali .

Kolisin mesila suvel uude kohta eemale põllumajandus keemiast. Koht on uus ja valitsevad ohud ka tundmatud .

Minu kommentaar: Tunnen kaasa mesilastele - - - Tõrjet tuleb teha siis, kui mesilasperes on lesta...muidu ei ole vaja, neid kahjustada...Iga sekkumine, iga kobara avamine - iga tülitamine kahjustab neid väga, väega...Mesilaste ära toomine kultuurmaastikult on õige tegu - kuidas tuulte-eest kaitstud metsalagendikul - kus rabavesi ja sarapuud - lähedal pered tänavu mühinal kasvavad. Varsti kui pajud algavad muutub perede areng looduses veelgi tormilisemaks - võrreldes kultuurmaastikuga...Kuid jah - nugised ja karud on paras peavalu...Hiired võivad teha tõesti palju kurja - kuid jätavad tavaliselt pered ikka alles!

Muidu on tänavu haruldaselt suured ja tugevad pered ( lestatõrje 1. üks x kord sügisel) - vaatamata sellele, et pole ilma andnud, et sisse kaeda..Meil jäävad lisaks korpustele, ka ~70% lamavtarudes magasinidega talvituma ning osa peresid katavad juba kõik raamid - n. ö. kaks korpusejagu - alla välja - mõlemast küljest...Esimese soojaga tuleb hoogsalt laiendama hakata - muidu võib juba mai esimestel päevadel sülemlemise oht tekkida...

Kommenteerimiseks logi sisse või loo uus konto.

12. aprill 2017 - 12:26 — Renno280

12.04.2017 12:00

http://hmk.inkassi.pri.ee/MKE2017-12.04.2017.pdf

Kommenteerimiseks logi sisse või loo uus konto.

13. aprill 2017 - 8:00 — Renno280

13.04.2017 08:00

http://hmk.inkassi.pri.ee/MKE2017-13.04.2017.pdf

Kommenteerimiseks logi sisse või loo uus konto.

17. aprill 2017 - 8:11 — Renno280

17.04.2017 08:00

http://hmk.inkassi.pri.ee/MKE2017-17.04.2017.pdf

Kommenteerimiseks logi sisse või loo uus konto.

18. aprill 2017 - 8:09 — Renno280

18.04.2017 08:00

http://hmk.inkassi.pri.ee/MKE2017-18.04.2017.pdf

Kommenteerimiseks logi sisse või loo uus konto.

19. aprill 2017 - 8:05 — Renno280

19.04.2017 08:00

http://hmk.inkassi.pri.ee/MKE2017-19.04.2017.pdf

Kommenteerimiseks logi sisse või loo uus konto.

20. aprill 2017 - 7:53 — tafka

collaps

metsamumm kirjutas:

Sõitsin palju aastaid mööda Eestimaa mesilaid ringi - n.ö. elu parimad aastad - õppimise mõttes...

Nüüd on viimased 10 aastat collaps - mesilaspered kaovad nov. mürgise õietolmu jm. tõttu..Ka praegu näen Renno küsitlusest, et ega hukkunud mesilate omanikud ei tule end kirja panema - ning talvise hukkumise % on tegelikkuses palju kõrgem...kuidas Sa ikka tuled siia kuulutama, et pooled kustunud..äkki saab keegi teada!

Kuhu kaovad aastad ja miks Renno küsitluses collapsit pole? Millest nov. mürgine õietolm ja muu?