Palju emasi vähe mesilasi!

Tere!

no nüüd olen portsu otsas. Algaja mesiniku tunnebi vist juba kaugelt vaadates ära selle järgi, et ta aina portsu otsas kükitab. Aga mul on nüüd lugu järgmine- 

kevadel oli pere ilus ja tugev (minu arust) aga aprilli algul kui sai ilma poolest sissee vaadatud, oli seal vähevõitu süüa (mitte täitsa otsas) ja mitte ühtegi muna haudmest rääkimata. Kuna ilm kõikse soojem ka pold olin õnnelik, et mesilased elus ja panin neile süüa peale. Aga kripeldama jäi, et hauet ei olnud ja ema ei näinud. Kui ilmad on koledad, siis mesilane on tusane ja mesinik marihhen mõtleb järjest hullemaid stsenaariume välja, mis tema mesilastelle surma võivad tuua. nii oligi mu peas varsti otsustatud, et ema on talvel hukka saanud. Üks kogenud mesinik küll ütles, et kui on suur pere ja süüa vähevõitu siis võivad piirata. Paar nädalat möödus ja nägin mune aga hauet mitte.  ilmad olid ikka koledad ja mina, agu sülemlev mumm, ikka musta stsenaariumi lainel. otsustasin, et ilmselt on üks töölistest munema hakanud (kuigi munad olid ilusti ükshaaval kannu põhjas). aga mine t4ea, äkki ikka on ema. ah ei hakka riskima, tellin esimesed emad, mida aga kuskilt kätte võiks saada. tehtud-tehtud. Kaks nädalit tagasi peret vaadates oli seal juba törts kaanetatud töölishauet. kui ütlen törts siis mõtlen hanemuna suurune lapike. Õige vähe ka lahtist hauet. Terve raam tundus olevat mune ja väikseid vaklasid. Nüüd sel nädalavahel käisin jälle neid tülitamas, kuigi nad olid mul nii hoogu täis ja lendasid korjele ning korjelt nagu püssipaugud. Jumal kui lahedad nad on!!!  tõstsin nad uude korpusesse ringi, ilmselt oleks pidanud täis korpuse tõstma eemale ja siis uue vanasse kohta ja sinna raamid aga ma tegin vastupidi ja siis nad vaesekesed tulid oma kandamitega ees ootamas tühi taru. hõikusid uksel ja otsisid, kes vastuvõtaks või kuhu tombud panna aga ei midagi... tühi maja ainult kajas vastu. No see oli hetkeks, siis said raamid jälle paika uue korpusega.

Alustasin ka laiendamist, sest 10 raamine lanksi korpus oli täis nektarit, suira ja tampararaaaaa hauet. nats lünklik aga ikkagi. beebid igal pool. raamide ülaosas ilus kaanetatud mesi. Mesilased nagu katsid ka üsna tihkelt kärgi. kuigi ma kartsin, et nad juba surema hakkavad vist. need talvemesilased.... ma iga päev kardan, et nüüd nad surevad kõik ära.  Sest kui raamat ütleb, et 1,5 kuud peale puhastuslendu on vanad mesilased kadunud, mina arvestan et märtsi lõpp- aprilli algus oli puhastuslend, siis nad peaksid nüüd iga hetk ju surema? Siinkohal lohutan end sellega, et ehk oli kevad jaburalt külm ja nad veetsid veel enamuse aprillist kobaras? kas see päästaks ja pikendaks midagi? veel eelmine nädal oli rapla kandis kena -6 öösi ja ega päevadki paremad polnud. märtsi ilm ühesõnaga. Täna on seal ka loodus tagapool kui tallinnas. Siin alustas vaher õitsemist aga raplas pole veel kergetki rohetust vahtral. Paiselehte nägin esimest korda nädal tagasi ja massilisemalt nüüd sel nädalavahel. võililli veel ei ole. aga ma elan seal külmemas augus ka. Ülaseidki ainult mõned lahti.

Laiendamisest veel niipalju, et otsustasin eesti raami kasuks, ning panin kraega peale eesti täiskorpuse. kaks ülesehitatud kärge ja neli põhjaga raami sisse.

aga räägime nüüd portsust ka....

aprillipaanika ajal suutsin endale tellida kaks ema, kes nüüd varsti peaks kohale jõudma. Mida ma siis teen nendega nüüd???? ei tahaks peret liiga ära lõhkuda. tore oleks mett saada sel aastal. Ntukenegi.

Kas võiks nii, et võtan meemagasini koos raamidega (mul on kaheksale raamile) jagan selle pooleks ja panen sinna natuke (kui palju on minimaalne) mesilasi sisse. kumbki ema saab siis oma poole. Või on mingid varjandid veel? jagada see sama magasin emalahutusvõrega ning kasutada mesilasi mõlema ema haudme kasvatamiseks? Toon nad igal juhul oma magamistoa akna alla, et nad saaksid öösi hõigeta kui neil külm on.

Või võiks ka panna praegusele tarule esimese korpuse peale emalahutusvõre, siis peal olev korpus jagada keskelt pooleks ja hoida kolm ema ühes tarus? tundub ulme.

Või teha magasini raam veel risti pooleks ja proovida midagi paarumistaru sarnast teha?

Kes ei viitsi pikalt lugeda siis siit tuli kaks küsimust ainult.

KAs külma kevade ja hilise haudme arenguga võib loota, et ületalvitunud mesilased elavad kauem kui mai keskpaigani?

Kuidas hoida uusi emasi kui põhipere pole veel valmis märkimisväärselt hauet ja mesilasi loovutama?

Tervitades,

Mari

Igavesti tänulik Laanemesinikule ja Rannamehele

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Kasutaja kammu pilt

Emade ootamisest

Saan aru, et Sul pere kahel lang korpusel. Lihtne viis (kui ema ei leia) jaga munade ja haudme raamid 2 korpuse vahel pooleks ja emalahutus võre vahele (sööt ja suir ka pooleks). Kui emad saabuvad otsid ainult mune ja see pool kus mune ei ole jagad omakorda pooleks (soovitav kasutada ka korpuses vahelauda) ja sinna paned kummagisse uued emad. Kindlam on paigutada uute emadega pered uude kohta ja vana emaga osa jätta vanasse aga väikese riskiga võid ka uue emaga pere jätta vanasse kohta.

Talvitunud mesilased võivad elada jaanipäevani ka. Mul oli möödund aasta üks küürakas pere kellest lõpuks ikka asja sai. Ei tahtnud eriti poputada, kuna küürakat parandab ainult haud Smile said ühe munadega raami ja mina sain veel 15 kg mett.

Kahest haudme raamist peaks piisama, et veel mett ka saada, kui ilmad sootsad.

Sülemil ei ole ühtegi haudmeraami kaasas ja olen ka 100 kg saanud.

Aga edu ja ära liialt muretse ja lase mesilastel ka toimetada.

Kasutaja allikamesindus pilt

Vanad mesilased

Ära sa raamatust just näpuga järge aja, mesilane visa hingega teab ise millal aeg lahkuda. Mul oli üks ema kes mängis 3x surnut , nii kui näppude vahele võttsin tõmbus kangeks ja ei liigutand viskasid tarupõhja ja sinna see jäi. Paari tunnipärast kui uuesti vaatasin sibas aga agaralt raamidel ringi. Raamatus pole kuskil kirjas et käitub nagu kährik. ))) Aastatega tulevad kogemused ,nii et muretsemiseks pole põhjust. Jõudu mesindamisega

Olge te tänatud

suur aitäh nõuannete eest! Kaks raami! Väga hea!

Kammu, ma just alustasin üleminekut lanksilt eestile, niiet peale pandud korpus on eesti raamiga. aga ma saan seda ilmselt siis teha sdasi, et panen emalahutusvõre, siis ajutiselt ühe lanksi korpuse kuhu tõstan 2x2 haudmeraami ja süüa. Ülemise, eesti korpuse, mille proovin kontrollida ema suhtes panen kõige tippu. Lähen täna sinna, kui nad pole seda eesti korpust kasutusele võtnud (milles ma sügavalt kahtlen) siis võiks ju isegi juba jagamise ära teha ja jätta nad kahe lanksi peale elama kuni emad tulevad. aga nad ilmselt ikka kasutavad juba. Nad on tublid.

Ja siis edasi vaatan juba neid mune ja emalahutusvõret.

Ja  ma ei tea ka tegelikult, millal täpselt need emad jõuavad, praegu saan aru, et asi liigub ja äkki selle nädala lõpus aga võibolla hoopis järgmisee või isegi ülejärgmise. igal juhul, nüüd olen valmis.

Iga raamat võiks alata lausega Usalda mesilasi ja iseennast. Ma arvan, et olen hirmus palju mesilastest lugenud aga tõesti, surnut mängivast emast pole kuulnud enne ei siin, ei sealpool lompi Smile

Vast läheb ikka kõik hästi. Ma ise peas rehkendasin sedasi, et tegelikult ju surevad mesilased just seepärast, et nad töötavad end läbi. Sel kevadel aga algas neil töö hiljem. seega võiks ehk hakata toda 1,5 kuud lugema pigem ikka sest ajast kui suurem haudmetegevus või isegi ehk püsiv lennutegevus lahti läheb. Või siis üldse mitte lugeda ja usaldada mesilasi, kes on enne minu paanikaid hakkama saanud ja saavad ka peale minu paanikaid. Peaasi, et nad mu paanikad ka üle elaks Laughing out loud

Suurimad tänud!

Tervitades,

Mari

Emad tulid

nii!

Kaks reisilist jõudsid siis eelmise nädala lõpus. Selleks ajaks oli mu pere end korralikult üles töötanud ja valmistusid juba sülemlemiseks, kuigi olid kolm korpust ja lisaks poolkorpus. Ise kahtlustan, et jäin esimese lisakorpuse lisamisega pisut hiljaks. Natuke neil ruumi ju oli veel aga ma ei osanud arvata, et nad kohe esimese soojema nädalaga nii palju sisse toovad. esimest emakupu alget nägin 19.05 ja 26.05 oli rohkem kuppe osad koos munadega. Võtsin nood maha ja olen siiani pidanud maha võtma.

3 juunil sain siis peresid teha.

Mõtlesin, et võtan alumise korpuse ja jagan selle kahele emale ära ning asi tahe. Ema ei leidnud ning selle tarvis oli mul hangitud emalahutusvõre. Tuli aga välja, et minu mesilased ei ole juutuubi vaadanud ja ei tea et nad taltsalt sealt kohe läbi alumisse kasti peavad minema. Raputasin nad võre peale ja sinna nad molutama jäid, võrele ja ülemise kasti seintele. Vütsin otsuse, et saagu mis saab ja raputasin mesilased lihtsalt sellistelt raamidelt, kus ei olnud mune vaid vaglad ja lootsin et ema on mujal. Pärast vaatasin uue pesa raamid üle lootuses ema märgata. Aga ma olen üldiselt ikka täitsa emapime. Kasti raputasin ka uude pesasse. Pärast märkasin et seal on ühes nurgas veel pundar mesilasi ja kui hakkasin seda pundart põhiperesse tagasi panema siis nägin seal ema!! Ikka täielik mustmiljonkordne algaja õnn, et just see nurk mul märkamata raputamisel jäi. No ma arvan, et see oli ema ja mitte lesk suur oli küll ent mitte kandiline. Väga suur kontrast oli lihtsalt nende postiemade, (kes tegelt üsna nälginud välja nägid ühte vaatasin jupp aega et kas ikka on mesilane või mingi muu satikas äkki puuri pandud) ja minu suure itaalia madre vahel. Ja kuigi postiemad olid nelja päeva pärast ka oluliselt juurde võtnud, siis ma arvan, et kaugelt kaugelt maalt ma enam emasid tellida ei tahaks. See tundub kuidagi kurb. Vaatasin neid nagu vaeseid aafrika lapsi, kes konteineris kodust põgenenud. Võibolla kui nad munema hakkavad ja end väga hästi uues kodus tunnevad, mõtlen ümber ja tunnen uhkust, et ma need lapsed lapsendada sain. Eks näis.

Uued pered said siis tehtud viiele raamile. Oli süüa, kooruvat hauet, paaris raamis mune-vaklu.

Emad panin suurte kattepuuridega. No ei saanud mina aru, kas mesilased püüavad ema sööta või hammustada. Kuna näpuga puurilt mesilasi pühkides nad ursesid ja mulle mats-mats vihaselt võrku panid, otsustasin, et nad ikka ei sööda vaid hammustavad ning jätsin nad teisipäevani rahule. Siis käisin uuesti vaatamas. Hämmastav kui palju mesilasi oli alles. Ma panin mesilasi peredesse arvestusega, et paljud lendavad oma tarru tagasi (uued pered vana läheduses umbes 30m) aga nad olid ainult kõvasti korjel käinud. Hämmastav. no lõin käppe kasti valmis ja panin neile raamipõhjadega peale. Mina olin kartnud, et neil süüa väheseks jäänud ja tegin juba suhkrulahuse valmis. Seda limpsin ise nüüd.

Nii aga. teisipäeval siis vaatasin uuesti sisse ning nüüd olid mesilased rahunenud. puurilt sain neid edasi tagassi lükata ja nad ei pahandanud minuga sugugi. Igaks juhuks kallasin purgist suhkrusiirupit natuke raamil olevatele mesilastele ning emadele ning lahti nad lastud said. Üks hakkas kohe munemiskohta otsima ja teine tuututas ja kõndis ärevalt ringi aga mesilased neid ei tülitanud.

Korraks viskasin pilgu ka põhiperesse ja minu üllatuseks olid nad jälle kuppe hakanud tegema! Ma ju võtsin suure hulga mesilasi neilt juba ära, ruumi peaks olema....

Kas peaks laskma neil siis kupud teha ning proovima lendperega õnne? Ma mõtlen, et kui nad kupu munad vaglaks kasvatanud, siis teen lendpere ja panen põhipere sinna samasse kõrvvale, et nad siis enne peakorjet kokku ühendada. Mida veel proovida? 

Kuppude maha võtmine pole tulu toonud, 1/3 mesilaste võtmine samuti mitte....

Ja siis veel selline küsimus, et kas suira pannaksegi ainult natukene kärge vüi pannakse ikka sama palju kui nt mett, et ääreni täis. ja kas sellised poolikult täidetud raamid võiks välja tõsta, et neile kevadel tagasi anda?

Ja siis veel selline küsimus, et kas praegu võiks esimesed meekärjed igaks juhuks talveks tallele panna

Aitäh kõigile abilistele Smile

Mari