Täitsa algaja ja palju küsimusi

Tere

Olen 31 aastane mees kes on viimased nädalad ainult mesilasi unes näinud. Õhtul ei jää magama kuna film peas muudkui kerib kuidas ja millal ja mida teha ning mis tulemuseni tahan jõuda ja kui kiiresti sinna jõuda jne. Tuhin on nii suur peal, et segab juba igapäevaelu. Ainus lahendus on, et kuu jooksul on mul oma isiklik mesilassülem või pere keda suvega üles kasvatada ning kui talve üle elavad, siis vapralt plaanidega tuleval aastal jätkata ning vahepealset aega kasutada enda harimiseks ning mingisugusegi kogemuse omandamiseks.

Ma ei ole ühtegi mesindust käsitlevat raamatut lugenud, kuid maal kasvanud poisina olen isaga koos lamavtarusi läbi vaadanud rohkem kui korra või kaks. Sel nädalavahetusel on plaan hetkel tühjana seisvad lamavtarud puhastada ning vedada põlluäärde. Äkki joppab mõni sülem sisse, aga lootus on muidugi suht väike sest meiekandis ei ole eriti mesinikke oma hoolealustega. Kui aus olla, siis ei tea tegelikult ühtegi. 

Ja nüüd hunnik küsimusi mida ma eraldi postitustena kindlasti veel siia teemasse juurde lisan. Korraga võib natuke liiga paljuks minna.

1: Farrar või Langstroth? Ise eelistaks vist Farrari väiksemate mõõtude tõttu, aga küsimus pigem selles, et kas tulemuslikkuses raamimõõt ka mingit tähtsust omab või mitte? 

2: Tahan ise ehitada Farrarile täispuit korpuseid. Kas kellelgi on mõõte joonistega? Piiratud võimaluste juures ei tahaks hakata näidist poest ostma, et sealt mõõte kopeerida. Ostma pean nagunii sinna sobivad kärjeraamid koos põhjaga. Tahaks soodsalt hakkama saada nig tööriistada puidutöödeks on täitsa olemas.

3: Kuna ma sülemit hakkan jahtima/ostma eesti raamile, siis mismoodi näeb välja üleminek Farrarile?

4: Kas ainult kärjepõhjadega on võimalik ka alustada. Pole Farrarile ülesehitatud kärge võtta. 

5: Kunstlik korjeala. Millist seemnesegu külvata, et mummaritel oleks suvi läbi midagi võtta? Kuna tegelen väikepõllumajandusega võimalikult looduslähedaste võtetega, siis on 8-10ha pidevalt vahekultuuride all milles võiks täitsa vabalt olla ka meetaimed mis õitsevad erinevatel aegadel. Hetkel ~3ha põllunurgake ka rendis, kuid kui ma paar peretki mesilasi suudaks seal pidada kunstliku korjealaga, siis ma olen kindel, et see on majanduslikult kasulikum kui rentimine. Rääkimata veel kasust mulla viljakusele ning looduslikule mitmekesisusele. 

 

Järgmised küsimused tulevastes postitustes jooksvalt.

 

Ülari

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Jututoa moderaator

Jõudu!

Asjalikud küsimused.

Aeg on niikaugel, et ka mesilasperede hinnad hakkavad allapoole minema. Ostetud mesilasperel (vt. nt. Eesti Mesilaste Tõuaretajate Seltsi veeb) võiks kaasas olla korralik mesilasema. Sülemiga saad jumal teab mille ja pead niiehknii ema välja vahetama. Aga vastused:

1. Koolkondi on mitu, aga üldjuhul on tulemuslikkuse seisukohalt raamimõõt teise-, kolmanda- või kümnendajärguline. Esimest-teist kohta jagavad mesilaspere genofond ja mesiniku oskused.

2. Vaata inkassi.pri veebi. Seal on väga korrektsed joonised. Võib-olla liigagi head ja täpsed. Peatähtis on ikka see, et raami(de) ja korpuse vahele jääks mesilaskäik 5-10mm. Kõik muu sõltub sellest, palju on aega, raha, tahtmist ja masinaid.

3. Kui sülem potsatab lamavtarru, kus on eesti raamid, siis (kui lamavtaru võimaldab), saab farrari-korpuse koos raamidega paigutada pesaruumi kohale, oodata, kuni ema üle kolib ja siis teha tshik-prik ning eesti raamil olnud kraam minema visata. Leebem variant: ema kolib farrarisse üle, eesti raamid tõstetakse üle ER-korpusesse ja lõpetavad meekorpusena. Küsimus: miks siis üldse vahepeal lamavtaruga jännata?

4. On küll võimalik. Alustada saab ka paljaste raamidega.

5. Kuna harid ise põldu, siis oled taimeteaduses minust arukam. Vt. Karise/Riisi broshüüri meetaimedest. Valge v. roosa ristikuga on raske mööda panna. Btw. Bayer levitab/müüb seemnesegu, mis on just mesilaste korjealade loomiseks mõeldud.

Jõudu!

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Inkassi on maas

> vaata inkassi.pri veebi.

Tundub maas olevat juba mõnda aega. Aga stiilinäiteks - Inkassi haldaja Renno koostatud lamavtaru joonised leiab siit: https://mesindus.ee/node/77

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Renno

Renno - kui sa loed, siis äkki viskad siia üles selle Farrari joonise?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

küsimuste vastused

tere.

ma lugesin sinu küsimusi ja vastaks neile.

tänapääval  sülemit oodata on suht mötetu, kuna mesinikud on targemaks saanud, ja sülemeid tuleb kordades vähem ,kui 30-40 aastat tagasi, tolle aegne mesindus oliki nii et sülemid olid mesinduse  loomulik osa. Tänaseks päävaks on mesinikud arenenud ja saanud aru et , kui perest eraldub sülem on mesinik  50 %saagist ilma, seega mesinikud teevad köik selleks et sülemit ei tuleks. ( muidugi juhtub ka äpardusi, ja on veel vana kooli mesinikud  Kust vöib sülemeid tulla, kuid töenäosus  et sülemi saad on suht väike). kui tahad mesindama hakkata, siis soovitan 1-2 peret osta. siis saad kohe alustada ja ei oota juhust, kas ja millall pere suvatseb tulla. See muidugi ei tähenda et tarusid ei vöiks pere ootele panna. JUHUS ON PIME.

kUI OSTAD SIIS VALI OMALE ÖIGE RAAMI MÖÖDUGA PERED siis jäma vähem.

praegu müüakse igasuguseid  peresid .

nr 1     vastus.   igal raamil omad head ja vead.  Kuigi raami mööt pole oluline. Oluline on vaid see et, kui valid sellise raami möödu mida eestis ei kasutata, on raske tulevikus vurri osta, peret müüa jne. Kui valid eesti raami ,lanksi ja farari vahel. pole vahet. neid kolme raami möötu kasutavad paljud eestlased.

 kui tahad edaspidi peno tarusid osta , jääb valikusse ainult farrar, ja laksi raam. kui teed tarud ise pole vahet.  farrari raami köike suurem eelis on see et täis mee korpus on kergem kui eesti ja laksi korpused, kuid korpusi tuleb lisada tihemini, ja raamidega rohkem tööd kui laksil vöi eesti raamil.

VALIK JÄÄB IKA SINULE

nr2 inkasis oli ja kenasti renno280 joonised olemas, kuigi  praegu see leht maas.

nr3  eesti raamilt lanksi vöi farrari peale minnes tuleb selline krae teha kus eesti raam toetub kraele, krae välis mööt aga farrari vöi lanksi korpuse välis möödutele sobib. abi krae körgus söltub nüüd selless kas eesti raam pannakse  farrari korpussese vöi lanksi korpusesse.  krae peab olema nii körge et eesti raam ei tuleks farrari vöi lanksi korpusest läbi, isegi vöib eesti raami alumise serva ja farrari korpuse alumise serva vahele jääda 6-7 mm  ( raam jääb körgemale 6-7 mm kui korpuse alumine serv). kui sellised kraed olemas siis paned farrari vöi lanksi korpusesse 4-6 farrari vöi lanksi raami. ( kumbagi serva vörtselt raame. vasakuse külge 2-3 ja paremase servaka 2-3 kunsti , aga vöib ka üles ehitatud kärjed olla ( kui on). siis krae peale ja  ja eesti raamid haudme ja emaga sinna korpusesse. kui pere  on lanksi vöi farrari raamid ülesse ehitanud, ja täis munenud, eemaldad eesti raamid mee korpusesse, lisad veel eesti raamemee korpusesse , alla aga lanksi, vöi farrarit, eesti raamide ja farrari korpuste vahele ema lahutus vöre et ema eesti raami enam ei muneks, ja edaspidi laiendad farrari vöi lanksi korpustega. kui eesti raamid mett täis on eemaldad mee ja eesti raamid jäädavalt.

nr 4 kui paned kärje pöhjad ehitavad ülese  ja pole probleemi.

kevadel antakse ülesse ehitatud raamid sellepärast et talvitunud pered on veel nörgad ja et kiirem areng oleks ja ema kohe munemis koht oleks . aga kui pole  tuleb ka kevadel kunsti panna,  Suvel pere tugev siis laiendatakse ainult kunst kärjega.

nr5 kardan et see aasta on külvid külvatud, kui sa üritaksid näiteks keerispead külvata ,siis mummid sealt miskit ei saa, kuna see öitseb alles siis kui mummid  hakkavad talve korterise seadma. keerispea külvi aeg on vilja külvi ajast kuni tuhli paneku ajani . kui tahad miskit külvata, siis ristikut, need hakavad õitsema alles järgmine aasta.

edu sulle

Täna õnnestus teha tiir Tartu

Täna õnnestus teha tiir Tartu turupeal ning kurbusega peab tõdema, et peale suitsiku ja eesti raami ning näomaski sealt suurt võtta ei ole. 3 poodi ja valik olematu. See selleks

Palju olulisem on, et peale tööd tegin tiiru ka raamatukokku ning tulin koju 4 mesindust käsitleva teosega. Eeldan, et sisu hakkab üksteist dubleerima aga eks on miskit uut ka võrreldes eelnevatega. Esimesed 100lk on igatahes juba loetud. Kahju, et soomlaste raamatut ei olnud hetkel saadaval. Sisuliselt juuni lõpuni välja laenatud.

Uurisin ka ühte müügikuulutust, kus oli pakkuda mesilaspere, aga tundub, et hea hinnaga oli kuum kaup, et 2 päeva ei saanud kuulutus üleval olla. 

Miks ma hetkel mõtlen lamavtaru ja eesti raamile? Ega väga ei tahakski neid kasutada, aga hetkel on nad ainsad millest mul midagi olemas on ja kohe võtta. Eelmisel aastal oli isegi kogemata peotäis mesilasi ühes see, aga need ei talvitunud kuna keegi tarude kaani pole paar aastat vähemalt liigutanud.

Natuke murelikuks teeb nüüd vastuseid lugedes minu valik farrari suhtes. Kuna elan linnas ja plaanid on maal, siis saan seal käia toimetamas ainult 1x nädalas. Kui nüüd see farrar nõuab tihedamat lisamist, ???? siis pean ikkagi suurema raami valima.

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

> Kui nüüd see farrar nõuab

Kui nüüd see farrar nõuab tihedamat lisamist, ???? siis pean ikkagi suurema raami valima.

See ei ole päris õige väide, laiendatakse ikka lähtudes pere tugevusest. Farrarit kasutatakse korpustarudes, st laiendatakse korpus(t)e, mitte raamide kaupa.

Tere tulemast

Oii kuidas ma tean mida tunned Smile Kuna minust suurt nõuandjat veel pole,  siis saan Sind ainult tervitada peast sumisevate hulka Smile Mul hkkab esimene aasta mesilastega varsti täis saama ja see on olnud superlahe! Pole ägedamaid sõpru kui mesilased. Nii põnevad ja toredad. 

Tervitades,

Mari

Mummid tarus

Eile õhtul sain ühe sülemi tarru. Mitte just kõige suurem, aga alguseks käib küll. Pidi olema enamvähem kilone, aga kui õhtul nad tarru kallasin kella 10 paiku, siis tundus, et võis isegi rohkem olla. Kuna asi tuli suhteliselt ootamatult, siis ei olnud veel jõudnud tarusigi ette valmistada. Kui maale jõudsin sülemiga õhtul 9 paiku, siis tarusi avades midagi ilusat vastu ei paistnud. Õnneks õnnestus mõned kobedamad raamid siiski  eraldada ning sai 8 enamvähem raami tarru pandud milles osades oli isegi mesi sees eelmise aasta sülemist keda keegi ei vaadanud ega torkinud. Oleks silma juba eelmisel suvel peal hoidnud, siis võibolla ei oleks pidanud ostma hakkamagi. Igal juhul oli hiir taru tagaseinast augu teinud ning sinna see pere läks. Taru põhjas oli ~3l purgitäis surnud mesilasi võibolla isegi rohkem. Taru puhastades avastasin, et kaasaegne gaasipõleti on ikka tänuväärne leiutis. Lapsepõlvest mäletan bensuleeklampidega jantimist. Küll pumpa, ja siis süüta ja ilgelt raske kobakas on jne. Plusse nagu polegi võrreldes kaasaegse plõks ja põleb seadmega. Täna kui vaatama hommikul läksin, et mis värk on, siis tundub, et võeti uus elukoht ilusti omaks. Mesilased sumisesid igal pool ning tassiti sodi lennulaualt üle parda heitmiseks vanadest kärgedest ning enne linnapoole suundumist oli ka näha tombukesed lennult tulnud mesilaste jalgade küljes. Smile Pakuti ka 3 kilost sülemit lisaks poolesaja raha eest, aga proovin esialgu sellegi talvitumisvõimeliseks saada. 

Varustust vaadates võin öelda, et olukord on sitt, aga eks see on tuleviku väetis. Kunstkärjepakk on tühjaks saanud ning kui vaja siis midagi juurde panna tarru väga polegi. Peab kiirustama. Kaasavaraks linna leidsin kapist 1,6kg vahaketta millega kaupa minna tegema. 

Mis nüüd edasi?

Kas oleks mõistlik mul plaaniga Farrari mõõdule kolida, koheselt edasi minna või peaks sel aastal jätma linnukesed lamavtarusse, et äkki talvituvad paremini vms? Otsustama pean kiirelt, sest kui kärjepõhja ostma minna, siis võiks kohe sobiva mõõdu võtta.

Kas sellisest väikesest perest oleks võimalik veel selle suvega isegi 2 peret talvituma saata või on see liiga rumal lootus?

Jututoa moderaator

inventar

Harjutamiseks on lamavtaru ok. Mitu raami sul sinna sisse mahub? Palju sul raame olemas on? Kui on suitsik, näovari, taruhari ja kärjekandekast, siis enne vurritamist palju muud kraami peale kärjepõhjade tarvis polegi. Kui pere hästi areneb, saad juulis teise pere juurde tehtud küll. Soovitan siiski investeerida vähemalt ühte paarunud mesilasemasse korraliku emakasvataja käest, et saaksid harjutada leebe perega. Vaata E-mesilase ja Paradiisimesila veebipoode. Kui Tallinna poole juhtud, siis E-mesilase kauplus on Paide Maksimarketi majas.

rumalus ei anna häbeneda

Paar küsimust tarude ehituse kohta mis peaks tõestama minu algaja staatust

1: Kas korpustarude ladumisel alumise korpuse ülemised raamiliistud on otsapidi peale pandud korpuse raamide alumiste liistudega koos või on seal käiguvahe? On ikka lauseehitus, aga äkki on mõte arusaadav.

2: Kui suur on põhja ja raami alumise liistu vahe?

Jututoa moderaator

mesilaskäik

Korpuste/raamide vahele jääb mesilaskäik 5-8/10mm. Talvitumisel on min mesilaskäik parem.

Talveks on parem jätta põhja ja alumise korpuse vahele suurem vahe - saavad sinna kobarduda ja vent ka parem. Koolkondi erinevaid, aga ca 30mm.

Suvel on vaheks ikka mesilaskäik, sest muidu ehitatakse põhja ja korpuse vahele kärjed.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kui tarusid plaanid ehitada

Kui tarusid plaanid ehitada, siis oluline mööt on 7 mm kui on alla 7 mm näiteks kahe raami vahe, ei magu mesilased läbi, ja kitivad vahe kinni ja kui on palju üle 7 mm siis mesilased ehitavad kärje sinna. 7 mm on see vahe kust mesilased läbi mahuvad. teatud kohtades minnakse ka alla 7mm näiteks emalahutus vörel. ja mönes kohas veel. kuid 7mm on pöhiline mööt. koku vötes 1 ja 2 korpuse raamide vahe miinimum 7 mm max 10 mm . inventari investeerimise küsimusele vastus. kui sul lamavad olemas, raamid olemas ja ka muu inventar, siis majanda 1-2 aastat nendega. kui nääd et huvitab ja tahad jätkata (loobumis möteid pole tekinud) vat siis arened farari, lanksi, dadandi vöi jääd eesti raamile edasi. sellega saad kulusid miinimumil hoida, ja selle ajaga saad teada kas see mesiniku värk sulle sobib. Kui nääd sootsa hinaga suhkrut, vöid seda varuda. mesinikud arvestavad suhkru ostmisel 20 kg suhkrut 1 täis pere jaoks. seega 2 pere jaoks pead ostma 40 kg suhkrut. söötmise ajal ei pruugi köik ära minna kuna mingi osa jääb met, mingi osa korjatakse öuest ka söötmise ajal. kuid kui täielik korje vaesus on siis 20 kg puudu kül ei tule. suhkrut läheb augustis vaja. andsin sulle mötlemis aega, saad vaadata ja valida kust sootsamalt suhkrut saad.

tänan vajalike mõõtude eest

Asi nüüd nii, et lamavtarud on piisavalt oma eluea lõpus, et sealt suurt midagi võtta pole. Nad olid paigutatud veoautorehvidele ning sipelgad ja muud elukad on rehvid seest täis kandnud ja seega põhjad läbi. Muust inventarist peale kümnekonna kärje pole suurt midagi kasutusele võtta. Suure tõenäossusega on ka kuni 50 traaditud raami olemas millest osad ootavad vana kärje sulatamist. Seega on otsus üleminemiseks kaasaegsemale variandile tehtud kuna kulud oleks võibolla ainult natukene väiksemad eesti raamiga jätkates. Senini peast kokku lüües on kulud olnud:

sülem 25

suitsik ja konkspeitel 30

langstrothi kärjeraamid esialgu 30tk, 15

emalahutusvõre sai ka igaks juhuks juba tellitud 3,5

langstrothi kärjepõhjad esialgu 3kg 22€ (osa oli vahetus)

Vaja veel traati ~5€

korpustematerjal on olemas koos riistadega selle ehitamiseks-vaja ainult leida see moment ja ära teha. Suitsiku kodulehel olid asjalikud videod ning suure tõenäosusega viksin sealt midagi maha.

Jämedalt läheb mulle see nali maksma hetkeseisuga 100€ ning suve teises pooles vaja sööta ja putukatõrjet teha. Talvel siis saab raame/kärge ja korpusi juurde meisterdada.

Mett ma sel aastal ei looda ning suurepärane oleks kui antud tegelinskid mul tarus selliselt areneks, et saaksin 2 pere hoopis talvituma panna. Tänase seisuga on igatahes haue sees ning töö juba käib. Tarru said nad kallatud laupäeva õhtul.

kärjeraamid

Ei läinudki kaua kuni järgmine küsimus mul valmis. Kui olulised on kärjeraamidesse presitavad traadipuksid? Pole neid kunagi näinud raamidel, samas pole ka 30a poest ostetud mesinduskraami näinud ka. 

 

Oskab keegi öelda mis kohast võiks leida tugevamat klambripüstolit millega saaks kuni 3cm klambri tulistada? Või on sellised ainult õhuga juba tänapäeval? Seni kuni pole leidnud toksin oma raamid haamri ja naeltega kokku.

Jututoa moderaator

puksid

Ilmselt pead silmas hülsse küljeliistudes, millest traat läbi käib. Need on olulised suurte traadiaukude (3mm ja nii) puhul - muidu soonib traat suvalistel kohtadel sisse ja lõpuks ei jää traadid tasapinda. Kui teed küljeliistud ise, tee 1mm augud ja pole mingeid hülsse vaja.

Pikad klambrid jäävad suruõhuriistade maailma. Sinu praegused vajadused katab väike haamer ära küll Smile

nagu päevik

Teema hakkab muutuma vaikselt tegevuskajastamiseks, aga mis seal ikka jätkan samas vaimus. Kes huvi tunneb see loeb ja kes ei tunne see ei loe. Igal juhul olen juba siit foorumist saanud tonni väga head nõu ilma milleta peaks ise oluliselt rohkem katseeksitust kasutama. Tänan

Täna tööpäev oli nagu ikka ning õhtul sai hakatud siis kodus Langstrothi raame kokku lööma. Kokku 30tk mis esimese hooga sai tellitud. Turult võtsin ka ühe pooli roostevaba kärjetraati ning peale raamide kokkuklopsimist vedasin ka traandid peale. Nikerdamist oli selle väikese kogusega omajagu ning järgmisel korral juba kaalun rohkem kas osta kohe traaditud raamid või siis pulkadega ise edasi pusida. Homne plaan natuke koduseid asju toimetada ning siis hakata ehitama paari kärjekasti ning tahaks ka kärjepõhjasi hakata raamidele paigaldama. Kasutada on mul ainult akumillelt särtsu võtta. Kas toimib või ei toimi, eks seda on näha. Peab toimima. Nädalavahetuseks on vaja veel valmis saada 1 korpus, vahelagi ning katus. Siis saab magasinina lamavale terve korpuse otsa istutada. 

Millal on õige aeg seda teha? Laupäeval on mummidel tarus 7-s päev. Ema hakkas suht kohe munema. Tarru sai 8 ülesehitatud raami. Mesilaste hulk ei suurene veel vähemalt 14 päeva selles peres seega kas peaks juba korpuse lisama sellel nädalavahetusel või peaks ootama kuni esimene ports uusi mesilasi juurde tuleb 21 päeva möödudes tarusse paigutamisest?

Korpustarudest. Kuidas 5-7 korpusega tornid püsti seisavad iseseisvalt. Mul mesilased peipsi ääres ning seal on suht tavaline nähtus tuul 15m sekundis. Mitte küll igapäev, aga üsna tihti. 

Jututoa moderaator

rusikareegel

Rusikareegel esimeseks laienduseks (korpuse pealepanekuks) on, et hauet peaks olema vähemalt seitsmel kärjel. See kehtib siis peaasjalikult kevadise laiendamise kohta. Praegu mängib juba ilm ning mesilasema võimekus. Peakorje ka enam-vähem alanud. Kuna sul all ainult ülesehitatud kärjed (raamid on ammu enne "üles"ehitatud), siis paneksin mina korpuse kärjepõhjadega peale, kui hauet ca 5-l kärjel - siis on neil ehitustegevust ja ruumi, kuhu nektarit paigutada. Kui see moment peaks jääma halva ilma perioodi (vihm, jahe... ühesõnaga jaanid), siis võid ajalehe vahele panna - ei lase pesaruumil maha jahtuda ja pere loeb selle ise ära, kui valmis üles minema.

Tühjad korpused tuulega ei püsi. Täis korpused püsivad väga hästi. Aluspind/tarujalad peab muidugi stabiilne olema.

Pronksmedal (100p.)

Traadihülsid

Tere.

Traadihülsid on vajalikud, olenematta augu läbimõõdust, selleks et traat ei lõikaks puitu sisse ja minu arust on hülssidest lihtsam traati läbi ajada.

Andres.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

hülss 5,6(või 7,62)

hülssimise mõte on selles ,et vähendada traadi läbivajumise tõttu kärje volti vajumist ja seeläbi kärgede väljalangevuse vähendamine. kui kogemused võimaldavad voltivajumist vältida, siis pole ka hülsse vaja.

kui tuul on kõva ja torn seitsmekorpuseline ,siis oskab nõu anda ehk Aimar Lauge. tal kõik tarud tuulises Saaremaa Vabariigis. ma arvan ,et ilmselt tuleb tugi panna. ehk on suurem mure see ,kuhu kõik see seitsme korpuse jagu mett panna. minu isiklik rekord on viis korpust ja 110 kg mett.

laiendamine on lihtne. tuleb arvestada mesilaste soovidega. minul näiteks on kolm gruppi. mesilased samad , mesinik ja töövõtted samad. ühes grupis arvasid mesilased ,et seoses laiendamisega on vaja enamus haudmest välja kanda. teises arvasid ,et ilm on küll külm aga saame hakkama paremate aegade nimel ja vähese korje kiuste ehitati pered suureks. kolmandas leiti ,et rapsinektar on korjamist väärt ja jääb ülegi. moraal siis selline, et aastatetatepikune kogemus annab lootuse ,et püsiva entusiasmi korral ehk jääb kunagi endale ka midagi.

korpuseid ehitades ei soovita väga hoogu minna. taru on terviksüsteem ja erinevaid ideid mixides võib kergesti ämbrisse astuda. olen proovinud saaarte kliimasse sobivaid Lauge lahendusi ja mandri oludesse sobibaid Männiste lahendusi. tehes siiski omapoolseid vigu ,olen hävingute tõttu aegajalt osaliselt evakueerunud turvalistesse lamavatesse.

siin on korduvalt mainitud , et parim algaja on see ,kes ostab kavadel pered, suvel emad ja sügisel mee. mina jooksin alguses päris usinasti mesilaste eest metsa. seda enam oskan nüüd jälgida mesilaste käitumist erinevates olukordades ja tajuda hetke kui pole enam otstarbekas nendega vaielda. liikudes halvalt parema suunas oled alati valmis ka ekstreemsusteks nagu äikesepilv või vilets korje. samas on kindlasti kellelegi väga kasulik kui ostad kallid tõuemad ja need kogenematuse tõttu mättasse lüüakse ning tuled uusi ostma.

 

Tänased õppetunnid

Kui oled midagi soodsalt saanud (sülem 25€), siis saad täpselt seda mille eest maksad. Täna super ilm taru lahtivõtmiseks ning minu üllatuseks ei olnud seal mingit hauet näha. Mesilased siblisid ja sagisid sisse-välja, kes tolmuga, kes ilma. Vanu kärjepõhju oli korralikult puhastatud. Tühi tarupool oli valget puru üsna täis kantud. Aga eks see mesiniku viga, et vahelaud mesilast ei pea Laughing out loud Muidu oleks vast ikka lennulaua kaudu üle parda kupatatud. See suurt häda ei teinud ning ajasime asja korda. Haudme puudumise kohta oli vanamees veendunud, et tegemist on ühe pere teise või isegi kolmanda sülemiga mistõttu on seal noor ema kes veel ei mune. Ta oli üsna kindel, et ema seal siiski on kuna kärgedesse oli tassitud õietolmu ja nektarit omajagu. Ilma emata ei pidavat õietolmu korjet olema, aga ega ma ka ei tea. Eks kui paari nädalaga miskit hauet tekkinud ei ole, siis võib eeldada, et polegi mammat. 

Jututoa moderaator

Anna aega munetit säädi

Paarumata emaga sülem. Anna aega. Kui nädala pärast ikka veel ühtegi muna ei näe (ei pruugi ka veel katastroof olla), küsi "vanamehelt" munaraam - kui selle peale hakatakse aseemakuppusid ehitama, siis oli emaga jama. Kui ei hakata, siis läheb originaalemal veel aega. Aseemakupust võid saada uue ema, aga... Igatahes tuleks sinna juulis üks korralik ema anda.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

MA SELETAN NATUKE LAHTI

Ma seletan natuke asja lahti.

kui peres on sülemlemis tung 1 korda sell aastal, siis sülemlemisel lendab vana emaga sülem uude kohta. kui pere arvab et pere on piisavalt suur, reeglina uut sülemit ei tule ( see sülem on köige elujöulisem), kui aga perel on köva sülemlemise tung, vöib 1 perest ka mitu sülemit tulla, nendele enam paarunud ema ei jätku, ja nemad lähevad paarumatta emaga, sülemlema ( 2,3 jne sülem on  igast järgnevast kehvema elujöulisuse poolest.)

vöibolla tekib küsimus miks nii. vastus

1 pere saab muneva ema ja lennu mesilase , mesilased  ehitavad kärje  ja ema hakab munema kohe, mesilased korjavad süüa, ja asi läheb käima.

 

2  ja järgnevatel peredel  aga on  paarumata ema, ja värsked mesilased kes kooruvad, et ema munema hakkaks 1-2 nädalat . ja vöib juhtuda ka seda et ema paarumiselt ei naase( näiteks lind sööb ära)

kuiga naaseb, siis on 2 nädalat järglaste munemise allustamisest möödunud, mis teeb seda et mesilastel on talveks valmistumiseks vähem aega kui 1 perel. mida rohkem sülemeid 1 perest seda vähem on perel aega tallveks valmistuda.

 

On selliseid peresid kes on väga sülemlemise lembelised pered, kus on selline olukord et peale3 sülemlemist jääb vanase taruse   peotäis mesilasi.

Selle pärast mesinikud aretavad mesilasi kes ei sülemleks.  ( sülemlemine ei toimu kui  mesilastel tarus kitsaks ei lähe) (kui kitsaks läheb  sülemleb ka köige parema emaga pere).

TH soovitus küsi vanalt   muna vöi 3 päävaste vaklade raam ( kontroll raam) ja pane taruse, kui aseema kupud tehakse ,siis ema puudu, kui ei ehitata. oota 1-2 nädalat. kui siis pole otsi vöi lase kelelgi otsida taru läbi , kas ema on vöi ei. vahest ema tarus aga pole paarunud, ja asenda uue emaga.

Head Jaani

Täna siis jõudsin ka maale ning vaatasin ka taru läbi kergelt. Hea uudis on see, et kärgedesse olid munad tekkinud. Oli ka üks kahtlasem kupumoodustis, aga paistis tühi ning raske oleks uskuda, et midagi tahaks sealt jaguneda. Ruumi on hetkel päris piisavalt. Tuleval nädalavahetusel loodaks näha juba midagi kaanetise all, siis saaks edasisis plaane koos ilmataadiga tegema hakata. Hetkel tundub, et kõik on väga heas korras kui saan selle pere piisavalt tugevaks, et talvele vastu minna. Suira ja nektari/söödakärgi oli piisavalt. Sai vahepeal enne jaani antud ka 1 kg suhkrut neile nii igaks juhuks kuna ilm oli nagu ta oli. Kas munemiks teevad mesilased kärgedele ise emale ruumi või kuidas see asi on. Kärjed olid küll üht koma teist täis, kuid mitte ükski nn ääreni. 

Lasime jaanigrilli kõrvale ka vahasulatajale tule alla ning sai ~30 eesti kärge üles sulatatud. Aega oli ja nagunii oli õuepeal tiksumine niiet aeg sai sisustatud. Saagiks enamvähem alla 2 kilo natuke. Kaalunud veel ei ole kuna hetkel jahtub ümberkeetmisest alles. Leidsin ka miskit huvitavat riiulist mille päritolu ei suutnud meenutada. Nimelt oli ühes kausis tümooli ribad mingid rohekad ning väike pakike pulbriga millel nimeks sipelghape. Küsimus nüüd selline, et kuna mina ei mäleta, et oleksin neid asju maale muretsenud ning samamoodi ei suutnud ka isa meenutada, siis kas võiks miskit neist kasutusele võtta? Eelnev lause viitab, et on ~10 aastat kuivas riiulis orginaalpakendis olnud.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Ülemaks kui hõbevara....

 

 

ylari kirjutas:
Ma ei ole ühtegi mesindust käsitlevat raamatut lugenud,

Soovitan kõigepealt mesindusalast kirjandust vähemalt sirvida, veel parem mõttega lugeda. See aitab mesilasperedel võimalikult segamatud, terved ja rahulikud olla ning vähemalt elus püsida. Sest et siit www.mesindus.ee foorumi anonüümsetelt n.ö. "asjatundjatelt" ei pruugi kogu esmavajalikku tarkust saada. Wink

Algajale on eriti väärt vanemad mesindusraamatud eelmise sajandi algusest, milles veel sees seostega algtõed, "kuidas?" ja eriti "miks?" midagi teha. Mitte pelgalt uuemaid käsiraamatuid, mille on enamasti üsna põhjendusteta: tee nii või naa.

Samal teemal on näiteks:

Karl Mäekala jt. autorite 20. sajandi alguse mesindusraamatud. https://mesindus.ee/node/2933#comment-9466

117 mesinduse raamatut- valdavalt väärtuslikku. https://mesindus.ee/node/4953#comment-15834

Edukat koostööd mesilastega! Smile

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

kirjandusest

 

Tänan linkide eest. Esimesest postitusest kuni tänaseni on juba 3 raamatut läbi loetud. Pean ütlema, et soomlaste oma on jätnud senistest kõige kehvema mulje. Nüüd vaja praktikat seljataha saada ning töö käigus edasi õppida.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

ravimid

ylari:Leidsin ka miskit huvitavat riiulist mille päritolu ei suutnud meenutada. Nimelt oli ühes kausis tümooli ribad mingid rohekad ning väike pakike pulbriga millel nimeks sipelghape. Küsimus nüüd selline, et kuna mina ei mäleta, et oleksin neid asju maale muretsenud ning samamoodi ei suutnud ka isa meenutada, siis kas võiks miskit neist kasutusele võtta? Eelnev lause viitab, et on ~10 aastat kuivas riiulis orginaalpakendis olnud. kirjutas:

Ma pole nii vanasid mesilas ravimeid kasutanud.sellepärast ei julge soovitada et se lestale enam möjub, kui riskida ei taha  soovitan osta uued ravimid. Kui vanadega üritad ravida vöib önestuda, aga vöib ka p... se minna.Ja saad selle ravimi kasutamise töttu kevadel uued pered osta. Soovitan osta uued ravimid lähed kindla peale vällja et ravi toimib.

Kui sipelga hapet kasutada  kavatsed, siis ole ettevaatlik kuna üle toos vötab emad ära. enne kui  kasudad , uuri pöhjalikult kuidas seda teha, et emad alles jääksid. Mina selles vallas pole kompetentne.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

On juba 3 raamatut läbi loetud. Tore.

ylari kirjutas:
.... Esimesest postitusest kuni tänaseni on juba 3 raamatut läbi loetud. ....

Aitäh. Tore. Edu. Smile

Kiireks mesinduse alustõdedest arusaamiseks pakun Teile veel järgnevat.

Vt. kasutades otsingusõnu "mesil" ja "mesin".
Üks seosterohkemaid mesinduse põhitõdesid sisaldavaid raamatuid eesti keeles on Evald Übi "Mesilaste elu", vt:
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?4003

Enam süvenemist väärivad ja samuti seoste loogikal põhinevad, on vanameister Antu Rohtla mesinduse alased n.ö. "vihikud", vt:
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?valik=otsing&paring=antu+rohtla&otsi.x=14&otsi.y=14

Mesilastele hõbedavee (Ag+ ioonidega hõbedavesi) valmistamisest kirjutab raamat: Endla Kallas, Ado Kollamaa "Kui peate mesilasi", vt:
https://www.antikvariaat.eu/tr%C3%BCkis/kui-peate-mesilasi/10557

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?13098

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mesindus alane kirjandus

Mina olen kirjandusest kasutanud  kolme raamatut. 1 mida kasutan köige rohkem on " MESINDUSE KÄSIRAAMAT"     kirjastus valgus 1968   koostajad, P. ALLES, H. TALTS, A. USTALU, E. SÕSTRAMÄE.

G.ALLES, V.KULBIN.

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?103943

 

2 RAAMAT    "TEGELIK MESINDUS"         autor      H.TALTS      raamatu valgus  1977a

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?84429

 

3 raamat       mee taimed ja mesi

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?5705

teised raamatud on kaa olemas ,kuid need rohkem kolektsioni osakaal.

Mesilased puu otsas

Tere, Küsimus, kuidas mesilasi likvideerida, kui nemad on maja ees puu oksa peal istuvad/pesa teevad? Äkki saaks keegi aidata. Asukoht on Vana Mustamäe, Tallinn.

Võin pilti teha. või soovitage kuhu poole pöörduda.

 

Tervitades,

Mesilased puu otsas

Tere, Küsimus, kuidas mesilasi likvideerida, kui nemad on maja ees puu oksa peal istuvad/pesa teevad? Äkki saaks keegi aidata. Asukoht on Vana Mustamäe, Tallinn.

Võin pilti teha. või soovitage kuhu poole pöörduda.

 

Tervitades,

foorumis selline reklaam avalehel

Tsitaat:

Tere, Küsimus, kuidas mesilasi likvideerida, kui nemad on maja ees puu oksa peal istuvad/pesa teevad? Äkki saaks keegi aidata. Asukoht on Vana Mustamäe, Tallinn.

Võin pilti teha. või soovitage kuhu poole pöörduda.

 

Tervitades,

Sülemiabi Tallinnas ja Harju maakonnas: tel. 5451 3000, Tormi

uus nädal

Tere jälle.

Pühapäeval sai väga kehva ja vihmase ilma kiuste tarru piilutud. Vihmaga raame  ei hakanud välja tõstma, vaid lihtsalt piilusin ülevalt alla, et näha mis sees toimub. Pilt oli selles mõttes ilus, et juba oli olemas ka kaanetatud haue. Mitte küll veel tervet raamitäit, aga eks läheb emal aega kuni kiiruse üles saab. Ilmad ka kahjuks ei toeta mu plaane. Igaksjuhuks torkasin haudmekärje kõrvale ühe ülesehitatud puhta raami. Ruumi muidu paistis mummidel olema, aga nii igaks juhuks kuna natuke paistis mesilasi uitamas ka vahelaua taga. 

Võtsin ka teise taru ette ning tegin puhtaks ning sai ka uus lennulaud ning üks seinalaud ka vahetatud. Lambiga sai üle põletatud ning 8 tühja ülesehitatud raami sisse. Üks lähedalasuv mesinik oli kurtnud, et sülemeid viskab sel aastal omajagu ning tema arvates põhjuseks korje vähesus ilmastiku tõttu. Ei oska mina veel seda kinnitada ega ümber lükata. Igatahes on nüüd üks taru veel mesilasi ootamas. Seoses sellega nüüd küsimus, et millised need hinnaklassid suvel võiks olla mesilasperedel? Siit-sealt on läbi käinud, et kevadel on hinnad kallid ning suvel hakkavad kukkuma. Mis klassi nad siis kukkuma peaks? Hetkel ei tundu küll, et erilist hinnavahet oleks kuulutuselehtedes võrreldes kevadega. Igal juhul kui keegi siinsetest kasutajatest on valmis mulle kuni 50€ eest ühe väiksema muneva perekese müüma, siis ma sülemit enam ootama ei peakski. Mina algajana oleksin igatahes ülimalt  tänulik.

Vahepeal sai ka atv pealt mesikat põllule pudistatud ning loodetavasti hakkab see asi järgmisel suvel õitsema. Külvasin tuleva aasta tarude asukoha vahetusse lähedusse. Samas on praegusest taru asukohast sinna linnulennult 300m umbes.

Paberil on igatahes plaanid nii, et sel aastal tahaks talvituma saada vähemalt 2 pere ning tuleval aastal juba 6-10 koos järgmisel aastal juurde ostmisega. Kas ka nii läheb, on väga keeruline öelda, aga selline on igatahes plaan. 

Kui palju mobiilimast mesilaste tegevust mõjutab? Mul vanematel mingi kinnisidee, et mesilasi ei saa meil pidada just selle masti tõttu. Ma ise kaldun arvama, et ei sega see mast suurt miskit kui mesinik hoolikas on. 

 

Järgmise korrani

Jututoa moderaator

sülemid

Kui FB-d kasutad, siis jälgi sealset Mesindushuviliste Klubi - sülemikuulutusi hakkab tulema. Mobiilimast ei mõjuta midagi - uuritud asi.

Mingi jama

Eile sain teise tarru elanikud sisse ning loodan, et nednega on kõik OK, las natuke toibuvad ning hakavad toimetama. 

Probleem tundub olema esimese sülemiga. Eelmisel pühapäeval oli kaanetatud hauet peapesa suurune lapike. Eile vaatasime sisse ning oli kaanetatuna juba vähemalt 4 kärge. Mitte muidugi täielikult, aga haue oli nii paigutatud. Sellised ühtlased lapid üksikute aukudega. Probleem aga on nüüd selles, et nägin läikivat söögivärki ainult ühe kärje ülemisel osal. Ilmad on peipsiääres pikalt suht kehvad olnud ning korje olematu. Samas üksikud õietolmuvedajad on ikka liikumas. Muret teeb see, et liiklus lennulaual oli täna hommikul ikka väga tagasihoidlik, et mitte öelda puudus. Mesilasi tarus on pigem vähem kui siis kui ma selle sülemikese sisse kallasin. Eile õhtul panime suhkrulahuse kohe peale peale läbivaatamist. Hommikuks oli osa suhkrulahust söödanõust kadunud, samas ei olnud päris tühi. Kas on lootust, et mesilaste arv hakkab peagi suurenema? Nägin ka pilti kuidas üks mesilane kakles endast suurema valge röövikuga. Tegeliku mesinudse raamatu järgi võiks eeldada, et äkki oli lesevagel??? Neid pidid esimesena hakkama kõrvaldama kui on söögipuudus. Rohkem sellist asja ei näinud, ainult üks mesilane ja 1 valge üsna suur vagel.

Eilse teise sülemi paigutasime esimesest tarust enamvähem 5m kaugusele. Kuna sülem suurem, siis lendlemist oli palju. Kuna esimesest tarust paistis söögipuudus, siis otsustasime ka kohe sülemile külakosti pakkuda. Mõlemad pered said siis 1kg suhkrust tehtud siirupist pool. Uus sülem oli igatahes hommikuks kausi puhtaks lakkunud. Igaks juhuks käisin terve õhtu aegajalt piilumas, et kaklema ei läheks, ja tundus asi rahulik olema. 

Jututoa moderaator

Kõik OK

Tubli. Hästi toimetad

Lesevagel ...

...kannust välja kaklema ei tule.Vaglana polegi temast kaklejat. Kas ei võinud see olla vahaleediku(kärjekoi) vastne. Kui pere väike ja nõrk,siis võtavad võimu üle,kui hoolas ei ole. Edu alustamisel!

valge vagel ja mesilane

Vanamees kirjutas:

...kannust välja kaklema ei tule.Vaglana polegi temast kaklejat. Kas ei võinud see olla vahaleediku(kärjekoi) vastne. Kui pere väike ja nõrk,siis võtavad võimu üle,kui hoolas ei ole. Edu alustamisel!

Kaklemine on võibolla natuke ülepingutatud väljend. Pigem nagu müramine endast suurema liikumatu vastasega. Ega see vagel ennast ei liigutanud, mesilane oli hädas endast suurema objekti liigutamisega.

tõrjevahendid lestale

Selline küsimus, et millist lestatõrjet soovitate kui plaan paari kolme aasta jooksul laiendada paarikümne pereni? Ise vaatasin sellise asja poolè kuna süvatühjenevaid akusi on riiulist võtta rohkem kui vajagi oleks. http://www.paradiisimesila.ee/?510,varrox-oblikhappe-auruti Kas see sobib nii lamav kui korpustaruga majandades? Kas sellise seadmega on ka oht, et lestal tekib resistentsus? Tahaks asja kohe algusest peale sättida võimalikult mugavaks endale, et ei peaks jebima mingite lahuste ja tilgutitega. 

Viimasena tarru sätitud sülemi kohta on nüüd veel selline küsimus, et kui õietolmu sissekannet ei paista, siis kas sellest võib mingeid järeldusi teha ema olemasolu või munemise kohta? Hetkel oleks võimalik üks munadega raam kõrvaltarust sisse torgata kui sellest mingit kasu on. Või peaks munemise nägemist lihtsalt ootama kuna võib veel paarumata emaga olla? Laupäeval lähen jälle asja oma silmaga üle vaatama ning loodan, et sealt mingit ebameeldivust ei leia. Siis kui sülem kastis oli, siis hoidsid ka kastist väljas olevad mesilased tihedalt venti võrkude ligi. See peaks viitama, et ema oli ikka ka kastis olemas kes seda kobarat koos hoidis oma lõhnaga.

Käisin Atv-ga mööda põlluvalle tiirutamas ning jäi silma selline taim üsna massiliselt looduses. Millega tegu? Kahju, et siia pilte ei saa postitada seega panen lingi https://www.upload.ee/image/7212570/DSC_0519.JPG

Pronksmedal (100p.)

Taim põlluvallil.

Käisin Atv-ga mööda põlluvalle tiirutamas ning jäi silma selline taim üsna massiliselt looduses. Millega tegu? Kahju, et siia pilte ei saa postitada seega panen lingi https://www.upload.ee/image/7212570/DSC_0519.JPG

Pilt on vähe hägune, kuid taim paistab olema hiirehernes.

Jututoa moderaator

varrox

... on väga hea pill paarikümne pere puhul. Lamavtaru puhul võib olla keeruline saada lennuavast sisse raamide alla. On esinenud põlenguid, kuna vaha raamidel sulas ja süttis. Ise olen häda sunnil kasutanud varroxit ka raamide peal lamavtarus. Pere jäi igatahes ellu. Otsi Leo Vari loengumaterjale mesindusprogramm. eu veebist - ta on lestateemal parimaid, kui mitte parim Eestis.

Lestatõrje

Uurisin siinse foorumi erinevaid aurutite teemasi ning hetkel saadaolevaid seadmeid. Kui elektriline pidi temperatuuri 180 kraadi juurde viima ja sellest kõrgemal temperatuuril pidavat tekima mürgised ühendid, siis mismoodi gaasipõletiga seadmetel seda temperatuuri sätitakse. Isegi kui väikse leegiga kopsiku vastu leek läheb on temperatuur kindlasti üle 200 ma usun. Või on see kõrgema temperatuuri ja ühendite teke mingi naised saunas jutt. 

Veel huvitab, et millal võiks tõrjega alustada kui on tegemist selle aasta sülemitega? Hetkel pole ma veel midagi teinud, kuiv mõtlesin, et kui miski ka kaanetise alla mõjuks, siis oleks hea enne juuni lõppu natuke ikka lesta vähendada. Lesta olemasolus ma miskipärast ei kahtle. 

Kasutaja polaarmesinik pilt

Oblikhappe aurutamine

Kõrgema temperatuuri ohtlikkus ei ole kindlasti "naised saunas muljetasid" jutt. Oblikhappe intensiivsel lagunemisel tekkinud sipelgpappe kuum aur on ikka ja jälle vahel emadele kurja teinud, seega kindlasti olla hoolikas! Gaasipõletiga aurutiga mul endal praktilised kogemused puudvad, kuid kuivaurutamisel (kinnises anumas kuiv oblikhape) oleksin kindlasti leegiga tagasihoidlik, sest ülekuumutamise oht on küllalt suur. Suur osa gaasipõletiga auruteid "söövad" aga hoopis oblikhappe lahust ja need on ülekuumutamise suhtes mõnevõrra lollikindlamad (lahusti aurustumine väldib temperatuuri ülearust tõusu ja aitab seda paremini kontrolli all hoida). Elektrilise pann-aurutiga (nt. Varrox, mida kasutan ka ise) täpselt ettenähtud juhendi järgi toimetades enamasti eksimusi ei esine, sest suur avatud pind ja ühtlane suhteliselt madal kuumutusvõimsus tagab (korrektsete oblikhappe koguste korral) sublimeerimiseks sobivas temperatuurivahemikus opereerimise. Kui täpselt sekundi pealt elektriga kuumutamise ajast kinni pidada ja alati enne järgmise taru juurde asumist auruti täielikult maha jahutada, võib kohe üsna rahulik olla - eksimisvõimalus on minimaalne.

Keemilist tõrjet võib kevadest sügiseni teha alati, kui tead, et teed seda korrektselt ja sel hooajal sellest perest mett plaanis võtta ei ole. Kui tõepoolest sisetunne ütleb, et tõsisem lestaoht on olemas, siis kindlasti püüa seda kontrolida kaanetatud lesehaudme inspekteerimisega või võrkpõhja ja õlise paberiga. Selge on aga tõepoolest see, et kinnise haudmega perioodil tõrje efektiivsus on sedavõrd madal, et niisama "igaks juhuks" tegemist tuleb tõsiselt kaaluda (ja väikese lestakogukonna puhul jääda pigem nt. lihtsa lesehaudme väljalõikumise juurde), kõrge lestapopulatsiooni korral (rohkelt lesti põrendal, mitmeid imelike tiibadega mesilasi tarus jne.) aga on see vältimatult vajalik ning korduval süstemaatilisel menetlemisel aitab enamikel juhtudel päästa hinnalise pere. Palju on räägitud mõnedest lestatõrjevahenditest, mis väidetavalt hävitavad lesti edukalt ka kinnises haudmes. praktilises mesinduses on seda omadust tõepoolest tõestada suutnud vaid üsna vähesed (ja eelkõige just füüsikalised) meetodid. Seega tasuks hobimesilas pigem panustada kas a) mõnekordsele menetlusele lihtsa efektiivse keemilise meetodiga (nt. oblikhappe tilgutamine/aurutamine) väga vähese haudmega perioodil või b) kriitilisemas olukorras paljukordsele süstemaatilisele töötlusele jällegi lihtsa efektiivse keemilise meetodiga rohkema haudmega perioodil, eesmärgiga päästa pere.

Jututoa moderaator

oblikhappe lagunemine sipelghappeks...

... on visalt püsiv legend. Siit saab lugeda, kuidas on võimalik oblikhappest sipelghapet saada https://www.quora.com/How-can-I-convert-oxalic-acid-to-formic-acid

Kasutaja polaarmesinik pilt

Oblikhape -> sipelghape

Kahjuks Te eksite, oblikhappe termilist lagunemist süsihappegaasiks ja sipelghappeks on erinevatel temperatuuridel tõsiselt uuritud ja väärikates ajakirjades ka tulemustest teada antud juba eelmise sajandi esimestest aastakümnetest alates (nt. Wobbe, D.E.; Noyes, W.A., Jr. J. Am. Chem. Soc. 1926, 48, 2856; Lapidus, G.; Barton, D.; Yankwich, P.E. J. Phys. Chem. 1964, 68, 1863; Yamamoto, S.; Back, R.A. J. Phys. Chem. 1985, 89, 622; Nieminen, J.; Rasanen, M.; Murto, J. J. Phys. Chem. 1992, 96, 5303. jne.). Kui Te tõesti näitaksite usaldusväärselt ära, et need rohkelt tsiteeritud uurimused kuuluvad mütoloogia valdkonda, siis olen 100% kindel, et Teie ideede avaldamisele jookseksid tormi teadusmaaima kõige ihaldusväärsemad ajakirjad Nature ja Science ning mina paluksin põlvili, et Te mind ka kaasautoriks võtaksite! Smile

Teie lingil välja toodud reagendid aitavad protsessi katalüüsida ehk muuta lagunemist kiireks juba suhteliselt madala temperatuuri juures. Selle tulemusena saate võimalikult puhta sipelghappe tootmisel oluliselt vähendada oblikhappe kaasa lendumist. Puhta oblikhappe pulbri kuumutamisel mesilas saate sipelghappe teket kontrolli all hoida a) sobivat temperatuurivahemikku valides, kus sipelghapet tekib võimalikult vähe, b) kasutades kuumutamisel lahtist laia anumat, millest sublimeerunud oblikhape saab vabalt lahkuda (kinnises "reaktoris" toimub paratamatult ka lendunud oblikhappe aurude edasi kuumutamine, millega kipub kaasnema kõrgem sipelgappe hulk). Seega tuleks kindlasti oblikhappe kuumutamist varroalesta tõrjel teha suure ettevaatusega ja sõna-sõnalt juhendeid järgides.

Jututoa moderaator

Alistun...

... teaduse ees. Aga et kõik selge oleks, oleks tavakasutajal hea teada, mis siis ikkagi toimub nt. varroxiga töödeldes. Kas ja kuipalju sipelghapet tekib jne. Ammu oleks siin tarvis olnud mõnd keemikut, kes viitsiks asja lahti rääkida/kirjutada. Laughing out loud

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Keemikut vaja jah :)

Mina küsiks siinkohal kohe ka seda, mida arvata sellest aparaadist ja mida ta sealt välja laseb, see ei ole avatud panniga.  :)
https://www.youtube.com/watch?v=3X-HFQEKm9E

Kasutaja polaarmesinik pilt

Sublimox

Mina ega ka Teadus ilmselt kedagi alistada ei soovi(nud), eesmärk on ikka leida diskussiooni kaudu võimalikult kindlad pidepunktid, mille abil ühiselt edasi minna! Smile

Olen ise ka Sublimox-tüüpi aurutite poole millalgi kiiganud, sest need tõesti tunduvad olema väga-väga mugavad, eriti kui mitu gruppi peresid on sügisel ühte kohta kokku toodud ja soov oleks nüüd järjest ainult "kuuma anda". Toon välja endal tekkinud mõtted/seisukohad:

Plussid:
a) Kiire (aurutamine ise kestab ~25 - 45s. Jahutamisele pole vaja aega kulutada/veeämbrit kaasas tassida)
b) Temperatuur elektroonika/elektrotehnika poolt täpselt reguleeritud (stopperiga närviliselt aega pole vaja võtta ja aku klemme pidevalt ühendada/lahti ühendada samuti mitte)
c) Sobib kasutamiseks igasuguste lennuavade ja põhjadega
d) Kerge ja kompaktne

Miinused:
a) Vajab 230V elektivoolu, akut koos inverteriga või 230V generaatorit (samas erinevalt 12V seadmest saab Sublimoxiga mitmekümnemeetrise pikendusjuhtme abil suures mesilagrupis üsna mugavalt ja kiirelt tegutseda)
b) Hind (alates ~400€)

Nii ja naa:
a) Elektroonika ja termostaat (Tõenäosus termostaadi rikkeks on väga madal ning ilmselt hakkab see kõigepealt ainult natuke ühes või teises suunas temperatuuri valesti paika seadma, mis veel väga suurt pahandust ei tee. Kui aga näiteks termostaat peaks rikke tagajärjel kütte pidevalt "taha" ühendama, siis teeb üsna võimas 300W küttekeha juba palju pahandust. Ühes prantsusekeelses foorumis oli kellelgi igaljuhul termostaadiga juba uuena probleeme, kuid õnneks sedapidi, et see lihtsalt ei ühendanud kuumutuskeha vooluvõrku: http://www.apiservices.biz/fr/forum/4-f-a-q-foire-aux-questions/75566-pr... . Arvestades siiski suurt hulka positiivset tagasisidet usun, et probleemid temperatuuri reguleerimisega on üldiselt harvad.)


Võrdlus Ardi Asteni suhteliselt analoogilise oblikhappe aurutiga:

Eelised:
a) Veidi kergem (3.5kg vs. 4.5kg) ja kompaktsem
b) Veidi kiirem aurutusprotsess (25 - 45s vs. 2min). Samas võimalus laadida oblikhappega Ardi masinat töö ajal võib muuta vahe minimaalseks
c) Aurutoru väiksema läbimõõduga (rohkem võimalusi auru erinevatesse tarudesse juhtimiseks)
d) Oblikhappe kulu on oluliselt väiksem (1-2g vs. 10 - 20g). Tõenäoliselt Ardi masinaga väljub suurem osa oblikhappest tegelikult tugeva läbipuhumise tagajärjel uuesti tarust. Oblikhappe kulu suureneb küll kümnekordselt, kuid tõenäoliselt saavad Ardi "kahuriga" kõik taru nurgad jällegi veidi paremini auruga läbituulutatud.

Puudused:
a) Võin eksida, aga Ardi masinal puudub ilmselt termostaat. Termostaat, nagu juba öeldud, lisab kindlasti mugavust, kuid Ardi "kahur" tundub jälle lollikindlam (termostaadi probleemi on tihti raske kõrvalt hinnata, Ardi masinal lisaks happeauru väljapuhumisele ka temperatuuri parajalt püsivana hoidev ventilaator aga ei suuna auru tarussegi, kui on rikkis)
b) Kallim (alates 400€ vs. 325€)
c) Ei ole kodumaine toode

Minu mõtted Hr. Kaitsi küsimuse kohta:
Sublimoxil on tõepoolest "kopsik" kinnine, aga siin päästab olukorra termostaat. Gaasipõletiga (kinnise) lihtsa auruti headuses ma ülalpool sellepärast veidi kahtlevaks jäingi, et temperatuuri regulatsiooni väga võimsa soojusallika (nt. väike gaasileeklamp ~2000w) kasutamisel peale aine aurustumisega kaasneva jahutava efekti praktiliselt ei toimugi. Varrox-tüüpi auruti puhul reguleerib temperatuuri (lisaks aurustumise jahutavale efektile) masinik ning väikse võimsusega küttekeha (nt. Varrox 150w, siin samas foorumis Pr. Anna poolt pakutud Ukraina/Vene variandid vist ainult 40w) ei jõua ka hooletumalt toimetades ilmselt sedavõrd palju pahandust teha kui gaasipõletiga isend samas situatsioonis. Sublimoxi disainimisel ongi ilmselt soovitud luua ideaalilähedast aurutit: rohket küttevõimsust (et lenduv hape ei jõuaks kiirel aurustumisel küttekeha maha jahutada) hoitakse kontrolli all termostaadi abil. Seejuures temperatuur on reguleeritud üsna piiripealselt kõrgeks (protsess võimalikult kiire), mille juures valdav osa tekkivast aurust on oblikhape, kuid selle hulgas on paratamatult väheses koguses ka sipelghapet (mida sellises kontsentratsioonis veel kartma ei pea).

Laupäevane mesilaste külastus.

8.07.2017 sai teise tarru elanikud sisse pandud. Täna vaatasin tarud läbi ning selles peres ei olnud miskit toimunud peale lisasööda ja nektari kärgedesse kandmise. Ema ei näinud ning mune samamoodi mitte. Sarnane paus oli ka mul esimese sülemiga. Tolles tarus nägin esimest korda mune kärjekannudes alles 13 päeva peale mesilaste tarru kallamist. Teises sülemis on hetkel möödas 7 päeva. Silmaga tundus seal asi kuidagi erakordselt loid olema seega ka küsimus, kas peaks kiiremas korras munadega kärje sisse tõstma, et näha mis toimumas on? Või ootan tuleva nädalavahetuseni ära. Ise mõtlesin, et peaks kiirelt ühe kärje sisse tõstma. Isegi kui ema on peres olemas, siis kasvatatakse munadest mesilased üles mis peaks parandama tarus mesilaste vanuselist koosseisu kuniks kohalolev ema munema hakkab. Ja kui ei olegi ema, siis nad saavad selle endale teha. 

 

Taru üks oli tänase seisuga oma populatsiooni oluliselt suurendanud ning tundub, et läks käima. Uuel nädalal peaksin saama kätte ka oblikhappe auruti. Otsustasin Varamori kasuks. Videotelt paistis, et see aur mis tuleb välja, ei ole üldsegi nii kuum kui arvata võiks. Mingi tegelenae lasi palja käe pihta ilma igasuguste valugrimassideta. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Kontrollkärg.

Kontrollkärje võib ikka panna, sellega ei kaota midagi.

Vabandan, et siin teemas vahele segasin, Sublimox on olemas ja läheb sel hooajal käiku, tekkiv sipelghape on lestale ka "kasulik" Smile

Tänud Polaarmesinik !

Kasutaja polaarmesinik pilt

Sublimox

Vabandan samuti!
Paluksin siis kindlasti sügisel/talvel vabalt valitud teema all ja vabalt valitud kohas võimalusel vahendada värskeid Sublimoxiga töötamise kogemusi! Kuna selle aparaadi kasutajaid siin maal just väga palju ei leidu ning nii mõnedki ülevaated netiavasustes on ühel või teisel põhjusel veidi "kallutatud", siis oleks väga huvitav kuulda/lugeda arvamust kohalikult usaldusväärselt mesinikult.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

sülemi taruse panemine

Kontroll kärge vöib igal ajal taru panna   (muidugi mitte talve perjoodil).

Seda kiiremini saad teada mis toimub  tarus.

Kui ema pole tarus, muutuvad mesilased rahutuks, kui taru avad. SEE on esimene märk et miskit on valesti,

 teine märk on see et pere rahulik ja  kui nääd puhtaks pooleeritud ja läikvaid  kärje kanne, on lootus et ema on tarus olemas, kuid hetkel paarumis lennul (kui tarus näha polnud). Siis mesilased ootavad ema tagasi ja teevad kannud puhtaks et emal oleks vöimalik munema hakkata. Isegi kui ema paarumis lennult naaseb ei hakka ta kohe munele. sinna läheb mitu pääva kui ta munema hakkab)

Aga halvem varjant mis vöib juhtuda  on see et ema ei naase paarumis lennult, kuna näiteks leiab oma koha möne linnu toidu laualt. Mesilased kes  tarus poleerivad  kanne ja ootavad ema kuid ema ei naase ja kui siis pole millestki  uut ema teha onki jäma majas.

 

SEEGA MINA SOOVITAN SÜLEMI TARUSE PANEMISE HETKEL  PANNA KOHE KA 2 HAUDME RAAMI , 1 MUNADEGA JA TEINE NATUKE VANEM HAUDME RAAM.

 pöhjuseid miks haudme raamid panna on 2  esimene on see et kui paned ilma haudme raamiteta sülemi taruse vöid avastada järgmine pääv et sülem on ikagi ära lennanud.Sinna kus oli nende esialgne marsuut plaanitud enne sinu vahele segamist.  Kui  haudme raamid neile paned ,siis hauet mesilased maha ei jätta ja jäävad paigale.

ja kui peaks mesilas ema paarumisel kadunuks jääma  on mesilastel vöimalik uus ema teha.

Ma arvan et töenäoliselt on need sülemid   nr 2 sülem  kuna siis läheb  sülem paarumatta emaga lendu.peale sülemlemist ema paarub ilusate ilmadega ja siis hakkab alles munema.

edu sulle

lestatõrje aeg

kas on vahet millisel kellaajal aurutiga lesta tõrjuda? St kas on ok päeval kui pooled lennus või peaks pigem õhtul tegema kui suurem osa koju tagasi jõudnud?

Ja selline rumal, siiski hetkel veel teoreetiline, küsimus. Kas kahest munevast tarust on mõistlik näiteks augustis veel üks pere juurde teha kui kuskilt emasi veel saada on või jääks see liiga nõrgaks ning mõistlikum kaks tükki saada normaalsena talvituma? Pean silams kunstsülemi meetodit kasutades kuna mõte oleks ikkagi teisele raamimõõdule lasta ports mesilasi.

23.07.2017

Eelmise küsimuse puhul ise küsin, ise vastan. Lestatõrjet tuleb teha siis kui mummidel on võimalik veel vajadusel välja lennata. Sobivaim on vilu ilm ilma miinuskraadideta. 

Pühapäeval vaatasin jälle tarud üle ning esimese kohta võib igati kiitust avaldada, eriti arvestades, et kui ma ta sain oli tegemist kõigest ~1kg sülemiga. Hetkel oli mesilaste arv korralikult juba kasvanud ning haue oli kokku 7 raami peal. Ühesõnaga töö käib. Kalendrisse vaadates kas on Teie arvates mõtet seda äkki veel augustis omakorda jagama hakata? Et õnnestuks isegi kolm pere talvituma saata? Kui teine sülem ka munema hakkab niiet augusti keskel kannataks paar haudmeraami näpata uue pesa jaoks, siis peaks saama kolmanda jagu kokku küll. Iseasi kas on emasi saada veel sel ajal.

Teine sülem aga kahjuks veel munema ei ole hakanud ning ema ei õnnestunud ka leida. Igaks petteks sai üks munadega raam sisse tõstetud esimesest tarust ning kolmapäeval äkki on näha mis sellega toimunud on. Kui hästi läheb, jõuan sellel ajal üle vaadata, teine variant on pühapäeval mil kinlasti maale minek plaanis on kui ilma vähegi lubab. 

 

PS Kas kellelgi on müüa/laenata Tartu kandis raamatut mesindamine korpustarudes? Vist oli suht väikese tiraažiga ning hetkel pole leidnud, et kuskil saada oleks. 

Pronksmedal (100p.)

head ostlemist.

ylari kirjutas:

PS Kas kellelgi on müüa/laenata Tartu kandis raamatut mesindamine korpustarudes? Vist oli suht väikese tiraažiga ning hetkel pole leidnud, et kuskil saada oleks. 

Kiire guugel andis sellise vastuse:

https://mesinduspood.ee/kirjandus/mesindus-korpustarudes.html

raamat

seal otsas kahjuks suht ammu juba. Mujalt pole ka silma hakanud,

Pronksmedal (100p.)

Mesilaste poolitamine augustis

Ma tõesti ei ole siin mingi arvamusliider aga augustis hakata hauet eemaldama on suht hullumeelne mõte. Et kui koondad 8-10 raamile augustis ja sul on min 5-6 raami hauet üle, siis on mõtet. Pigem panna suur ja korralik talvituma kui mitu äbarikku.

Ma vaatan üle kas mul on seda korpustarude raamatut ja annan teada.

kokkuvõte

Kolmapäeval sai piilutud kontrollkärge ning kuppe tegema ei olnud hakatud. Kõrvalraamile oli hoopis mõnikümmend muna tekkinud. Tundub, et sellel pesal läks tiba rohkem aega munemise alustamiseks kui esimesel. Perede jagamise lootuse olen kõrvale heitnud ning talitan nii nagu eelpool kirjutati ehk siis proovin mõlemad talveks võimalikult tugevaks saada. Tõenäoliselt tõstan vahepal tugevamast perest hauet juurde teisele sülemile kuna esimeses käib munemine hoogsalt ning ei julge uskuda, et teine iseseisvalt 8-10 raami peale jõuab minna. 

Esimesse tarusse sai lisatud ka 2 kunstkärjepõhja kuna paistis, et võiks õige aeg olla. Kui Palju hauet peaks üldse augustis tarus olema?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

UUe pere teguaugustialgul

Kui tahad juuli löpus augusti algul peret teha, peaks sul olema 5-6   koraliku munevat peret, siis vötad igast ühest perest 1 haudme raami ( kokku 6 haudme raami + paarunud ema)ja siissiirup peale, siis jöuab se pere talveks korralikuks talvitujaks saada.  ja Teisi peresid ei nörgesta liialt.

Siis  on pere tegemisel möte.  muul juhul pole mötet proovida

sinul on aga praegu tähtis mölemad pered munema saada,ja pered tugevaks saada. Esimesed talvituma minevad mesilased kooruvad juuli löppus, ja sealt edasi, nemad sügisel tööd ei tee.

nende töö on kevadel pere tugevaks saada.

Pisiksed näpu näide. alla 5 raami nörk pere.

5-7 keskmine pere

7-8 ja rohkem  tugev pere.

segadus

Tsitaat:

Kui tahad juuli löpus augusti algul peret teha, peaks sul olema 5-6   koraliku munevat peret, siis vötad igast ühest perest 1 haudme raami ( kokku 6 haudme raami + paarunud ema)ja siissiirup peale, siis jöuab se pere talveks korralikuks talvitujaks saada.  ja Teisi peresid ei nörgesta liialt.

Siis  on pere tegemisel möte.  muul juhul pole mötet proovida

sinul on aga praegu tähtis mölemad pered munema saada,ja pered tugevaks saada. Esimesed talvituma minevad mesilased kooruvad juuli löppus, ja sealt edasi, nemad sügisel tööd ei tee.

nende töö on kevadel pere tugevaks saada.

Pisiksed näpu näide. alla 5 raami nörk pere.

5-7 keskmine pere

7-8 ja rohkem  tugev pere.

 

kas raamide arv peab silmas mesilaste hulka või haudme hulka? Pean silmas just augusti kuud. Lõpuks nagunii haudmetegevus ju peatub talvitumiseks.

 

Miks siin foorumis tsiteerimine nii imelik on? Tekst on tag-ide vahel ilusti, aga ikka postituses jutt kõik ühes jadas , mitte ei ole tsitaat esile tõstetud. Ei ole pihta saanud mismoodi ei jääks tekst tsiteeritavaga ühte jatta. Kuidagi peab saama eraldada kuna olen näinud postitusi kus on asi korrektne.

Pronksmedal (100p.)

Koondamine

Kui tahad juuli löpus augusti algul peret teha, peaks sul olema 5-6   koraliku munevat peret, siis vötad igast ühest perest 1 haudme raami ( kokku 6 haudme raami + paarunud ema)ja siissiirup peale, siis jöuab se pere talveks korralikuks talvitujaks saada.  ja Teisi peresid ei nörgesta liialt.

Siis  on pere tegemisel möte.  muul juhul pole mötet proovida

sinul on aga praegu tähtis mölemad pered munema saada,ja pered tugevaks saada. Esimesed talvituma minevad mesilased kooruvad juuli löppus, ja sealt edasi, nemad sügisel tööd ei tee.

nende töö on kevadel pere tugevaks saada.

Pisiksed näpu näide. alla 5 raami nörk pere.

5-7 keskmine pere

7-8 ja rohkem  tugev pere.

kas raamide arv peab silmas mesilaste hulka või haudme hulka? Pean silmas just augusti kuud. Lõpuks nagunii haudmetegevus ju peatub talvitumiseks.

 

Miks siin foorumis tsiteerimine nii imelik on? Tekst on tag-ide vahel ilusti, aga ikka postituses jutt kõik ühes jadas , mitte ei ole tsitaat esile tõstetud. Ei ole pihta saanud mismoodi ei jääks tekst tsiteeritavaga ühte jatta. Kuidagi peab saama eraldada kuna olen näinud postitusi kus on asi korrektne.

Siin on mõeldud mitu raami on peres ja et mesilased katavad normaalselt raame, selge, et raamis peab midagi ka olema kas haue, sööt või suir. Kui Sa koondad talvitumiseks siis jäetakse nii palju raame tarusse kui on hauet.

Tsiteerimine

keegi kirjutas:
Miks siin foorumis tsiteerimine nii imelik on? Tekst on tag-ide vahel ilusti, aga ikka postituses jutt kõik ühes jadas , mitte ei ole tsitaat esile tõstetud. Ei ole pihta saanud mismoodi ei jääks tekst tsiteeritavaga ühte jatta. Kuidagi peab saama eraldada kuna olen näinud postitusi kus on asi korrektne.

Vajuta vastates mitte vasta vaid tsiteeri. Siis sealt kustutad muu eba asjaliku ära. Tühikuid ei tohi jääda teksti ja tagi vahele

Mina oma ühe kevadise kogemusega julgen soovitada nii: sügisel hindad ära mitu raami mesilasi jäi.  Kirjutad selle üles numbritega. Kevadepoole talvel paned panused paika, et mitmeks see pere teha ning tellid kõige varajasemad emad mis võimalik. Nendega siis teed mõneraamised pered, keda võid veel (olenevalt arengust) suvel omakorda veidi haudmest röövida.  Ma sain eelmisel suvel kaks peret. Üks läks talvel parematele pöldudele. Kevadel tegin juurde kaks peret varakult ostetudemadega. Kuna lasin mesilased sülemlemislainele siis ei osanud lõpuks enam muud teha kui uuesti jagada oma põhiperet. Tuli kokku neli. Kuna ema tegemine läks mesilastel endal untsu siis tellisin uuema aga varuga. Kaks ema liiga palju sest esimene võeti vastu. Siis kahe üle jäänud emaga tegin nädal tagasi veel kaks pisiperet. Eks näis kas neist asja saab. Aga jah. Proovi need praegused pered nii heaks saada kui võimalik, küll järgmine suvi jõuad mesilat laiendada. 

Tuli topelt

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

täpsustan

sori et poolikult  Seletasin . enamus käiad seda teavad, ja selle pärast unustan täielikul.t lahti seletada.

Juuli löpus  augusti  alguses, kui pea korje läbi saab, algab perede koondamine.

( nii  koondatakse  lamav tarus.) taruse jäätakse nii palju  raame, kui on koondamise ajal  haudme raame, äärmisel juhul vöib jätta 1 raami lisaks. aga mitte rohkem  (  haudme raam, muna raam, vagla raam) kuidas tahad nimetada. teised raamid eemaldataks. ja pere jääpki nendele raamidele kevadeni talvituma.

 1-5 haudme  raami nörk pere (  oleks hea kui paned talvituma 2 peret 1 tarru)

6-8 haudme raami   keskmise tugevusega pere.

8- ja rohkem  haudme raami      tugev pere

Pöhi viga mis tehakse koondamisel on  et jäätakse liiga palju raame, sest koondamise ajal on palju mesilasi. ja see töttu ei julgeta nii palju raame eemaldada.  Sellest pole midagi et mesilased jäävad peale koondamist öue vöi vahelaua taha. sest need mesilased surevad ene talve tulekut veel ära, ja talvituma jäävad ainult need mesilased  kes kooruvad juuli löpus,. kuni septembrini , ja kui siis on jäätud rohkem raame kui haudme raame oli peavad mesilased talvel köike seda ruumi küttma,ja see tähendab suuremat söögi kulu, mesilaste liigset kurnamist, ja pära soole kiiremat täitumist, millest  vöib esineda köhu lahtisus, ja  mesilaste kiirem surevus, ja selleläbi ka pere nörgestumine.    Mis tähendab  pere stardib kevadel aeglasti vöi ei nää kevadet.

korpus tarus nats teine  koondamine, seal liigub soe ülesse poole, sellepärast  vöib seal rohkem raame jätta. aga vöib seal ka lamav taru koondamise taktiat  kasutada.

Tänan

teemas kirjutas:
sori et poolikult  Seletasin . enamus käiad seda teavad, ja selle pärast unustan täielikul.t lahti seletada.Juuli löpus  augusti  alguses, kui pea korje läbi saab, algab perede koondamine. (nii  koondatakse  lamav tarus.) taruse jäätakse nii palju  raame, kui on koondamise ajal  haudme raame, äärmisel juhul vöib jätta 1 raami lisaks. aga mitte rohkem  (  haudme raam, muna raam, vagla raam) kuidas tahad nimetada. teised raamid eemaldataks. ja pere jääpki nendele raamidele kevadeni talvituma.1-5 haudme  raami nörk pere (  oleks hea kui paned talvituma 2 peret 1 tarru)6-8 haudme raami   keskmise tugevusega pere.8- ja rohkem  haudme raami      tugev pere. Pöhi viga mis tehakse koondamisel on  et jäätakse liiga palju raame, sest koondamise ajal on palju mesilasi. ja see töttu ei julgeta nii palju raame eemaldada.  Sellest pole midagi et mesilased jäävad peale koondamist öue vöi vahelaua taha. sest need mesilased surevad ene talve tulekut veel ära, ja talvituma jäävad ainult need mesilased  kes kooruvad juuli löpus,. kuni septembrini , ja kui siis on jäätud rohkem raame kui haudme raame oli peavad mesilased talvel köike seda ruumi küttma,ja see tähendab suuremat söögi kulu, mesilaste liigset kurnamist, ja pära soole kiiremat täitumist, millest  vöib esineda köhu lahtisus, ja  mesilaste kiirem surevus, ja selleläbi ka pere nörgestumine.    Mis tähendab  pere stardib kevadel aeglasti vöi ei nää kevadet. korpus tarus nats teine  koondamine, seal liigub soe ülesse poole, sellepärast  vöib seal rohkem raame jätta. aga vöib seal ka lamav taru koondamise taktiat  kasutada.

Korralik kokkuvõte. Hetkel selline tunne, et kevade ja suve hilinemisega peab nüüd lootma, et ka sügis hilineb. Eelmine nädal hakkas alles teine taru munema ning sealt eriti suurel hulgal munaraame ma ei julge loota. Vajadusel tõstan esimesest juurde ma usun. 

Ainus mis muret teeb on nüüd isaga vaidlemine teemal millised ja kui palju kärgi välja tuleks võtta talveks. Ma olen surmkindel, et ta hakkab ajama, et mee ja suirakärjed peavad sisse jääma. nn kattekärjed peavad olema-see võib olla tema lause sõnasõnalt Laughing out loud Igaljuhul tundub endale ka natuke imelik, et miks ma peaks mesilastel augusti alguses toidu välja võtma tarust. Kui ainult haue ja munad sisse jätta, siis kuhu nad toitu paigutavad lennult tulles? Või siis ongi situatsioon loodud kus mesilasemal kuhugi rohkem muneda ei ole, peagi lüüakse suhkrusiirup peale ning kõigist kooruvatest kärjekannudest saavad ajapikku söödakannud ning ruum tarus peaks olema talveks optimaalne koorunud mesilaste suhtes?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

isa on isa

pere jääb talvituma sinna kust koorub viimane haue.. seega kui jätad rohkem kärgi söödaga veavad mesilased sööda äärtelt viimasesse koorunud kannudesse.kui nääd et möned kannudjäävad keskel tühjaks pole hullu , mesilased jätavad selleks tühjaks et käredate külmade puhul ronivad kanudesse ja saavad kobara tihemaks ja soojemaks.

nüüd söötmisest, kui tahad seda mett mesilastele  sisse jätta tee nii  kaaneta raamid lahti ja jätta vahelaua taha (vahelaud pörandast 1 cm körgele) mesilased tasivad selle audme alt  vabanenud raamidesse ringi.

 kui need raamid tühjaks veetud, siis annad siirupi näol lisa sööta ( lahuse  konsistents on 2 osa vett 3 osa suhkrut) Siirupit keeta ei tohiks, ( ajad vee keema ja siis vötad tulelt ära ja lisad suhkru) vöi teed külma veega intensiivse segamisega ( nii teen mina)

Lisa söötmist vöib teha 2 moodi

1 kiir söötmine

2 tilgutamine

kiir söötmise eelis on saad kiiresti tehtud ja vöid söötmise jäta viimasele minutile

miinus aga on see et köik kannud , mis on tühjad , ja kus on munad , siis munad roogitakse kannust vällja ja asendatakse siirupiga. (emal munemis ruumi ei jääta) Seda kasutavad paljud suur mesinikud, kuna muidu ei jöuaks nad öigeks ajaks söödetud. (10 l siirupit koraga ja 2 nädala pärast uus 10 l siirupit,ja siis 3 koral  vaadatakse kas on veel vaja panna vöi ei.

2tilgutamine  seisneb selles et antakse siirupit1-2 l kaupa üle pääva. see tekitab perele korje tunde ja ema muneb intensiivelt edasi. ja seega tuleb veel koorunud mesilasi juurde mis teise varjandiga tulematta jäävad.

puuduseks on aga  pikem söötmisaeg ja kui tarud pole kodu juures siis suurem transpordi kulu.

tilgutamise varjant kipub 10 perelise mesila jaoks jääma. suuremad mesilad kasutavad 1 varjanti.

 

kirjutasite et kuhu pannakse korjelt tulnud saak kui kate kärgi taruse ei jätta.

vastus ,sell ajal kui söötma hakkad eriti palju öuest ei tule enam. kui  siis veel kanarpiku, kuid see oleks hea kui seda talveks ei korjaks , vöi lahjendaksid siirupiga ( kanarpiku meel mesilased surevad  talvel nälga, kuna ei saa kannust kätte.) 2 asi on selles et mida talve poole seda vähemaks jääb ema munemine.

siirup pannakse koorunud mesilaste alt tunud kannudesse.

 augusti keskelt peaks tilgutamise varjandiga söötma hakkama.sest hiljemalt 15 septembriks peab söödetud olema. parem kui ennem  (kui öösel öö külmad tulevad mesilased sööta enam vastu ei vöta)enne seda peaks söödetud saama. saaremaal enne 15 sept öö külma  reeglina pole .  selle pärast see kuu pääv. tartu pool aga vöivad öö külmad ennem tulla.

edu sulle

koondamise ajastamine

Millal oleks viimane aeg hakata koondama? Küsimus on nüüd sellest ajendatud, et täna vaatasin tarud läbi ning esimeses oli 9 raami hauet ning mesilasi omajagu. Teises aga oli alles haudmelapikesi kokku 5-l raamil. Sellised käelaba suurused lapikesed. Tõstsin ühe kaanetatud haudmeraami tugevamast perest neile igatahes juurde. Antud juhul, siis juba teine raam neile juurde antud kuna esimene oli munadega raam ema kontrollimiseks. See oli ilus juba praeguseks. Homme saab törtsu lisasööta ka mõlemale tarule veel peale lootusega stimuleerida veel munemist niipalju kui võimalik. Muidu iseenesest söögipuudust tarudes ei paistnud. Avastasin täna põllul kohustuslikku ringi tehes, et mul põlluäärtes täitsa looduslikult mesikat kasvamas. Varem ei osanud sellele isegi tähelepanu pöörata. Botaanik ma ei ole, et 100% kindel olla, aga taimed olid sellised põõsamoodi puusast kõrgemad valgete õievitsdega millel oli palju palju väiksemat sorti õisi küljes. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

koondamine

köige hiljem koondamise alustamine on 1 september. siis on 15  pääva koondamise ja söötmise aega.Sest 15 septembriks peab söödetud olema. kui nii hiljaks koondamise ja söötmise jätad siis, perede söötmine käib 10 l kaupa, sest aega nappib  (kui öö külmad tulevad siis mesilased enam siirupit vastu ei vötta) Samal ajal kui söötma hakkad tehakse ka ravimine, ( ribad, happed aurutamine jne.) see on pöhi ravi. oktoobris vöib  teatud ainetega  järel ravi teha ( järel ravi tehakse siis kui haudme vaba perjood on).

Kui pöhi ravi oktoobrise jätad  siis jöuavad lestad peret liiga palju kahjustada , et polegi peret kes talve üle elaks. ja teine pöhjus miks augusti löppus septembri algul ravitakse on see et enamus ravimitest  tahavad hea tulemuse saavutamiseks  sooja öhu temperatuuri saada, siis on ravi efektiivsem.

 

mina ise kaalun koondamise alustamist see aasta 12  vöi 20 augusti paiku söltuvalt il   madest, kas tuleb korje lisa vöi ei. siis on rohkem aega mesilaste  koondamiseks,raviks, ja söötmiseks.

 

sinu kirjelduse järgi tundub se taim olevat jah valge meesikas. valge meesikas vöib heades kohtades  kasvada 2 m körguseks, talle meeldivad pae pealsed  pöllud, vähe  nöudlik taim

 

https://mesindus.ee/meetaimed/valge-mesikas

Kui oleks umbes sama körge taim  nagu meesikas ja roosade öitega oleks see pödra kanep

https://www.looduspere.ee/blogi/imeline-abimees-podrakanep/

head uudised

Täna vaatasin tarud üle ning kuna ilma on andnud nüüd natuke, siis on seis ka oluliselt paremaks läinud. Esimene pere on hetkel 9 haudmeraamiga ning äärmised on mee ja suirasegud. Hetkel oleks hauet veelgi rohkem kui annaks munemiseks lisaruumi, aga ma arvan, et praegusel kuupäeval ei ole sellel enam sügavat mõtet. 

Teise taruga on nüüd mingi ime juhtunud, kui esimesed korrad sai seda taru läbi vaadatud, siis oli kohe kaugelt tunda ja kuulda, et tegemist on oluliselt tigedamate putukatega kui esimeses tarus. Täna seal toimetades oleks nagu mesilased ümber vahetatud. Nägin ka ema ära ning haue oli 7-l raamil. Mesilased head rahulikud ja keegi ei pinisenud ilmaasjata nagu eelnevatel kordadel on olnud. Tuleval nädalavahetusel hakkan siis koondamisega peale ning võibolla tõstan esimesest ühe haudmeraami ringi teise tarusse asja võrdsustamiseks. Siis saaks mõlemad omale talvepessa 8 raami. Esmane söötmine on plaanis hetkel tarus olevate meekärgedega, ehk siis kaanetan lahti ja tõstan vahelaua taha. Kui need tühjad, siis läheb suhkrulahus peale. Hetkel kasutada ~1,5l ümarad söödanõud raamide pealt niiet tilgutada saab omajagu. Kas suirakärjed tassitakse ainult meest tühjaks? Kui nii, siis kevadel lükaks suirakärjed esimesena haudmekõrvale. 

Kas vastab tõele, et kui noormesilastel tööd pole. siis hakatakse lesehauet rohkem tootma? Täna tarus vaadates võiks öelda, et kuidagi palju tundus seda lesehauet olema. Kasutasin võimalust ning lõikasin ühe tikutoosisuuruse tüki välja hilisemaks uurimiseks. Hiljem koukisin paarkend vakla välja ning enda üllatuseks ei näinud ma mitte ühtegi lesta Laughing out loud Vaatamata sellele on varomor vaja ülejärgmisel nädalavahetusel kurjaks ajada. Teen esimese laksu koos isaga ning järgnevad järeltöötlused jäävad tema teha kolme kuni nelja päevase vahega. 

Loodan, et panen ikka sellel aastal asjaga täppi ning saan kevadel kaks elus peret vastu võtta.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kevadel - kaks elusat!

Ylari, mesilaspere on täiuslik organism...tervik. Oma temperatuuri/niiskusega jne. jne...See teadmine peab kogu aeg kõrva taga tiksuma.

* Selletõttu ei pea raamide arvu võrdsustama....

* Talvesööda andmine 1,5 liitrise söödanõuga on ka veidi tülikas - siis peaks augusti lõpp-septembri alguses lausa ülepäeva niristama - väikeste koguste sööda andmine soodustab pigem emade munemist!

* Lesehaue peres on ikka seotud rohkem tarus olevate kärgedega  - kus peab palju lesekanne olema. Praegust (ja ka kevad-suvist) lesehauet soodustab mesinik ise - kui ta haudmeväljas lesekärgi hoiab!

* Vähese suiraga kärjed tuleb püüda talvepessa jätta, kui on plank-suirakärge - siis selle võiks ise sõpradega ära tarbida.. Suirakärgi üle talve pole vaja tuua...Suir on ka talvepesas vajalik... Tänavu jälle vähese õietolmu aasta. Kui on sobivat suirakärgede hoidlat - kus temperatuur alla + 10 kraadi ja üle 0-i. Loodus on nii seatud, et õitolmu korje kevadel esimene!

* Selleks, et pered kindlapeale üle talve tuleksid - võiks need suira-meekärjed, mida tahad neile praegu tagasi sööta jätta hoopis hilissügiseks, või varakevadeks neile lapikuti kobara kohale/peale panemiseks - kui Sul lamavtarud on?!, - korpustes pole lapikuti asetamine võimalik!

* Emalahutusvõrega sülemlemise vältimisest kirjutasid siin vist teised tegijad, mitte Ylari...Kuid emalahutusvõre on abiks kiirete mesindusvõtete tarbeks, kui puhuriga meekorpuseid on vaja mesilastest vabastada jne. Sülemlemist tuleb ikka õigeaegse laiendamisega vältida.

Hääd suvelõppu soovides!

söödanõu

Ostsin täna raamsöödanõu, et oleks lihtsam söötmisega ühele poole saada. Nüüd siis ka küsimus, et kuidas ma seda kasutan? St milliste raamide vahele või kõrvale ma selle pistma peaksin? Peale ostu googledades jäi silma kellegi arvamus, et peale söötmist võiks sellise asja kaarega metsa visata ja kasutada suuremat pealtsöödanõu Smile

Jututoa moderaator

söötmine lamavtarus

Raamsöödanõu käib traditsiooniliselt otsa peale, raamide ja otsalaua vahele. Kui otsalaud on juba tõstetud (tarupõhjast cm kõrgusele, nagu ta talvise ventilatsiooni tagamiseks peaks olema), siis võib ka otsalaua taha. Mina kasutasin viimati lamavtarus 10l plastämbrit (otsalaua taga taru tühjas osas), millel heinad või õled ujukiks sees. Töötas väga hästi ja sai 3 kallamisega söödetud.

Pronksmedal (100p.)

Raamsöödanõusid

ostsin mina ka rumala peaga täitsa palju. On tülikas kasutada, sest iga kord tuleb nõu mesilastest tühjaks raputada, vastasel korral kui uue siirupi sisse valad, upuvad nõus olevad mesilased ära. Küll aga olen kasutanud nii, et panin mitu nõud lisakorpusega. Aga jah pealtsöödanõu on parim.

raamsöödanõu

Pipikas kirjutas:
ostsin mina ka rumala peaga täitsa palju. On tülikas kasutada, sest iga kord tuleb nõu mesilastest tühjaks raputada, vastasel korral kui uue siirupi sisse valad, upuvad nõus olevad mesilased ära. Küll aga olen kasutanud nii, et panin mitu nõud lisakorpusega. Aga jah pealtsöödanõu on parim.

Kas ujuk selle raamsöödanõu sees mesilasi ei päästa juurde kallamisel?

Jututoa moderaator

erinevad raamsöödanõud

On olemas Eestis traditsiooniliselt kasutatav raamsöödanõu (ER mõõdus), kus ujukiks sees viiruliseks lõigatud puu v. vineerplaat. On olemas Langstrothi raamimõõdule/mõõtudele tehtud plastist raamsöödanõud nn. kaas-ja-redel süsteemiga - söödanõu ise seest tühi, aga kaane küljes on hulk "redeleid", mida mööda mesilased söödani pääsevad ja tagasi välja ronivad. Mujal kasutatakse raamsöödanõusid ainult kevadiseks lisasöötmiseks või iduperede lisasöötmiseks. Talvesööda andmiseks sobib ikkagi mahukam anum. Igasuguseid imelikke pisikesi pealtsöödanõusid on ka (mul vedeleb kolhoosimesila meenetena hulk plekist ja klaasist konstruktsioone, millel aukudega vineeriplaadid ujukiteks, pööningul). Samalaadseid plastasju saab vabalt osta. Põhimõtteliselt sobivad ka need kevadiseks v. iduperele lisa/ergutussööda andmiseks, aga sügiseks... noeitea. Kui lamavtaru on praegu alustamise variant, siis ära hakka üle mõtlema - mesilane saab sööda kätte igasugusest anumast. Mesinik peab hoolitsema, et a) mesilasi söötmise käigus ülearu ei upuks (hea ujuk) ja b) et söötmise käigus ei vallanduks naabrite röövimistungi. A puhul saab igasuguseid poe-ujukeid alati asendada heina või õlgedega ja B puhul peab söödanõu olema taruruumis korralikult sees (tarus ei tohi nt. katuse ja kere vahel olla mesilastele läbipääsu võimaldavaid pragusid). Kui panna söödanõu lamavtaru tühja osasse (nt. ämber) tuleks seestpoolt kogu kupatus katta kanga või kile või jõupaberi vms-ga. Kui loogikat kasutada, saab hakkama Smile

Söötmiseks lihtsaim ...

...lahendus on minu arust tavaline klaaspurk 4,25 l.Kaanele peene puuriga augud sisse ja liistujupid kruvikesega külge.Võivad liistud ka lahtiselt tarupõhjas olla. Vahetus käib nii kiiresti,et mesilased ei saa arugi,mis juhtus. Raamsöödanõud seisavad ammu kasutuseta...

4,25 l purk

Ehk siis keerate purgi kaane peale seisma ja siirup tilgub tasapisi välja?

Pronksmedal (100p.)

plastämber veel lihtsam,

Vanamees kirjutas:

...lahendus on minu arust tavaline klaaspurk 4,25 l.Kaanele peene puuriga augud sisse ja liistujupid kruvikesega külge.Võivad liistud ka lahtiselt tarupõhjas olla. Vahetus käib nii kiiresti,et mesilased ei saa arugi,mis juhtus. Raamsöödanõud seisavad ammu kasutuseta...

sest puudub purunemise oht transpordil või ladustamisel.

Ei tilgu ...

...sealt midagi,väike piisake vaid algul. Purgis tekib ju vaakum ja mesilased ise imevad purgi tühjaks.

Pronksmedal (100p.)

Juba ...

20 aastat vähemalt plastämbritega söötnud. 2 mm puuriga 10 -kond auku sisse kaanele ja ei ta tilgu. Pöörates vahel mõni tilk ehk. Oma kurbadest kogemustest lähtudes ei soovita liiga kergesti äratuleva kaanega ämbreid. kui ikka 7 kilo sööta tarusse lendab siis suust lendavad igasugu sarviliste parved kõikmõeldavatel aadressidel.

Minu ämbritevahetus kestab vast 5-10 sekundit. Tühi üles ja üle õla eemale. Täisämber taru nurga pealt kätte , sõrmedega toetan kaant,et ära ei lendaks siis teisipidi ja peale. Tõesti -mesilased ei jõua reageeerida

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

olen nõrkasid perekesi

kevadel laiendanud ka raami kaupa,kasutades peno vaheseina

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

olen näinud videot

kus söödetakse õhukeste kilekottdidega,siirupikott pesa peale ja nõelaga,naelaga mõni auguke ja söötmine algab

piiritus

Küsimus piirituse kohta mida kasutada varomoris. Kust saab ning kas sobib ka nn ehituspoe tehniline piiritus lahuse valmistamiseks?

Pronksmedal (100p.)

Raamsöödanõu

Ujukiga võib vahel ka nii juhtuda, et see ei tule põhjast üles. Kui ikka terve tõhi nõu mesilastest kihab, siis ei ole selle ujukiga midagi teha. Mina olen kasutanud raamsöödanõusid nii, et panen mitu tükki lisakorpusega. Mul on plastist 5kg pealtsöötmisnõud ja täna andsin siirupit, isegi sellega upub mesilasi ära, sest neid oli kuidagi palju ja ma vist valasin liiga kiiresti. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

piiritust saad

toidupoest 80%,see kõlbab väga hästi,aga kallis usun kõlbab ka teh. piiritus ,aga tuleb täie tõsidusega suhtuda kaitsevahenditesse,käisin eelmine laupäev Põltsamaal õppepäeval ,seal oli loeng mesilaste ravivõimalustest ja kaitsevahenditest ,jäi kõlama kaks seisukohta 1.happed ja pipiin on ülimürgised nii mummudele kui mesinikule ja jätavad palju jääke mette,vahasse ja lõpuks mis ei ole nii mürgised on ökopol hivecliin sookail,soovitati mitte üle ravida ravida nii et mummud peaksid ise ka natuke lestaga vaeva nägema  2.väga suurt rõhku tuleb panna kaitsevahenditele,oli vene teadlase lloeng videos varromor smert so mesiniku ja mesilaste surm katsun video lingi üles leida.Hea võimalus lesta tõrjuda on tekidada haudmevaba periood,lest ei arene kui hauet ei ole,sülemlemine on ka mummude enda viis võitluseks haigustega,parasiitidega

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Esialgu

jätaks selle piirituse rahule ja varromoori samuti.

Panen siia ühe lestade tõrjumise retsepti vanemast ajast.

1kg suhrut

1,5 liitrit vett (keedetud ja jahutatud 40 kraadini)

10-20 grammi sidrunihapet

20 grammi peeneks jahvatatud tsillipipart (tsillipipar võib olla ka kaunades .. ikkagi jahvatada koos seemnetega pulbriks .. kui on toores, siis peab katse-eksitus meetodil proovima, kui palju on niiöelda paras kogus)

kogu see ''kompott'' segatakse kokku ja jäetakse seisma 24 tunniks, et suhkur inverteeruks ja tsillipipar annaks edasi oma maitseomadused nimetatud segule. 24 tunni möödudes segu kurnatakse läbi marli või sõela ning on valmis mesilastele andmiseks.

Nimetatud segu peab olema vedel ja antakse seda segu õhtul 250-300 grammi pere kohta. Mesilased paigutavad selle segu lahtise haudme ümber ja toidavad sellest valmistatud toitelahusega hauet toitudes ka ise ..

Ravi korratakse kuni kolmel korral umbes nädalase vahega.

Selle meetodiga muutub mesilaste kitiinkest lestale mitte söödavaks ja lest kaotab ka hingamisvõime tsillipipra lõhna tõttu.

Järgmisel aastal soovitan vahetada segus tsillipipar koirohu vastu .. koguseliselt võtta grammides sama alus, mis tsillipipral. Koirohu puhul on ainuke erisus selles, et koirohi tuleb enne ära keeta selles vees milles lahustatakse suhkur ja sidrunihape.

Kolmandal aastal soovitaks kombineerida 10 grammi tsillit ja 10 grammi koirohtu.

Retsepte on veel  ja vahendid on looduslikud!

Mis puudutab kilekotiga söötmist, siis paksema segu puhul on see toimiv meetod .. vedelama puhul aga kipub välja voolama, kui mummud kilekotis auke suurendavad.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Lesta tõrje

Kas Ain ise oled neid variante katsetnud või ravid pidevalt looduslike vahenditega kui jah kuidas on le,staga lood,kas talvekadusid ka on ,oleks väga tänulik kui vastad.

veelkord koondamisest

Arvata oli, et isaga jõuan vaidluseni seoses raamide eemaldamisega koondamise käigus. Hetkel siis tema väide, et kattekärg peab ikka olema ning suira eemaldada ei tohiks pesast. Praegused raamipaigutused on sellised, et ainult äärmistel raamidel on söök koos suiraga, ülejäänud on haudmega raamid. Lugein ka sellest samast teemast siin, et võimalusel võiks ka suira jätta talvepesasse sisse. Siit nüüd siis küsimus, mida ma siis välja võtan lõppude õpuks. Endal peas oli mõte, et võin ju hetke haudmekärgede arvu fiksreerida ning kõik täis sööta ja siis eemaldada keskelt suhkrukärgesi ning jätta sisse ääres olevad mee/suirakärjed. 

veelkord koondamisest

tuli topelt

Jututoa moderaator

koondamine korpustarus

tere,

kuidas koondada korpustarus st. panna pere talvituma.  nimelt tänavu esimest korda mul paar peret vaja koondada,senini toimetanud lamavatega ja seal probleemi pole.

korpus on eesti raamil ja mahtuvus 10 raami.  materjaliks vineer ja soojustuseks 25 mm peno.

ette tänades anta

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Eesti raam on talvitumiseks liiga madal

Meil jäävad 80% peredest (60 peret) magasinidega talvituma. Võimalusel kasutan 7 raamilisi magasine - talvepesa laius. Megapered ka 2 kõrgust 10 raamil! Mulle on aastaid tundunud, et magasinidega, või kahes korpuses talvitujad on kevadel tugevamad ja võimsamad pered - kui näiteks 7-8- 6 -le eesti raamile surutud. Mõned pered talvituvad ka kahel eesti raami kõrgusel..Oluline, et kobara kohal oleks vähemalt 10-15 cm sööta.. Septembri esimese poole sees viskan pilgu söödavarule peale ja kui tundub, et on näiteks magasini servas vähevõitu (keskele ei vaatagi) - olen ka suure raami magasini pannud - siis jääb allapoole kobardumise ruumi ja neil parem magasini "voolata. See sama , kui korpustarus tühi korpus all, et tugeva söötmise korral oleks kobaral ruumi rippuda.

Ylari! - mesilaspere on ikka - jälle organism/kobar/tervik - ta paneb sööda võimalusel hadme kohale... Kui aga inimene surub ta madalale raamile, siis ei jää sellel organismil muud üle, kui panna toit pesa kõrvale, kust ta seda talvel kätte ei saa! Keskelt mingeid "suhkrulille raame kõrvaldada ei ole vaja ja peale söötmist kärgede järjekorda muuta pole samuti vaja.. Olen kohanud nälga surnud peresid, kus võib tarus olla üle 10 kg sööta ja mesilaspere võib ka nälga surra - kui  samadel kärgedel on sööt - SEE PEAB OLEMA KOBARA KOHAL - siis on talvitumine võimalik.

Olen kohanud mesinikke, kes enne talvitumist pressivad kobara keskele täis-toiduraami . Sellega nad poolitavad talvekobara ja kevadesse tuleb (kui tuleb!) emaga nõrguke pool - jahedaga teine pool kobarast hukkub... Mesilasperel peab jääma tiheda talvekobara moodustamise võimalus toidu alla.

Talvitumine korpustarudes, või lamavtarus on selle organismi jaoks ikka sama.. Väljaspool kobarat ~1 - 2 cm kaugusel, kus on 0 kraadi piir, talvekülmade ajal on alati niiske...

Täispuidust lamavtarus on lihtsalt paremad tingimused mesilaspere jaoks mikrokliima loomiseks, kui  naftasaadustest korpustarudes...

Lamavtarus võib kasutada tarukanga peal villast tekki, mis imab niiskust (tänapäeval saab 1kg mee eest juba 3 parimat naturaalset katet) - saab vältida sünteetikat.

Korpustes on tõesti suur pere ja talverahu ja õhku läbilaskev põhi hea talvitumise aluseks...

Korpustega on ka see eelis, et need saab viia talvitumiseks hoonesse - kasvõi kuuri, või kuhu iganes.. Uurige Kanada - samas vööndis talvitumist, kui meie kliimagi. Oleme mõned korrad oma korpused talvehoonesse vedanud ja seda on teinud ka mitmed teised - tuttavad mesinikud... Kuid olen maaväljade usku ning selle tõttu ei taha väga mesilaspere maavälja muuta.. Muidugi - näiteks mesila kuuris talvitumine on palju kuivem ja turvalisem ja ühtlasem - see vana ja teada asi!

Hääd uut mesinduse aastat - millele alus pannakse just praegu - mis algaski nüüd eduka talvitumise alustamiseaga!

 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja juki pilt

Eesti raam

Täiesti nõus metsamummiga, sellepärast kasutangi dadant korpuseid pesana ja farrareid meekorpustena. Lastes ema farrarisse munema saan sealt haudme raame emakasvatus perede tarbeks, neid on sügisel lihtne peredeks teha. Kõrged raamid sobivad, meeldivad mulle ja ka vist mesilastele rohkem. Praegu on ravimise ja toitmise aeg, ning  mesilasetele meeldib rippuda. Talvitumine on 6-8 raamil. Kõik üleliigsed raamid mis iganes tarutüübis, koguvad niiskust ja lähevad hallitama.

Mett täis dadandi raam mahutab 4 kg, kevadist söödapuudust pole olnud, pigem jääb üle. Ei propageeri, kuid mulle meeldib ja sellepärast tahan osta soome peno baasil valmistatud dadant korpuseid. Kui kellegil vedeleb, pakkuge. 

Pronksmedal (100p.)

Talvitumine korpustarus

Mina olen täheldanud, et enamik peresid kes üle talve ei tule, neil kõikidel on hukkumise hetkel 2-4 keskmist raami üle poole raami laiusest tühjaks söödud ülaliistuni. Enamasti on seal ka tutsuke hauet. Pered kes kobarduvad ja jäävad rahulikult alla, need tulevad üle talve. Ja on olnud mitu 6 raami talvitujat pisikesed pered ja püsivad kobaras koos ja osad palju suuremad pered detsembris-jaanuaris  raamid keskelt lagedaks söönud.

Pronksmedal (100p.)

Talvitumine korpustarus

Mina olen täheldanud, et enamik peresid kes üle talve ei tule, neil kõikidel on hukkumise hetkel 2-4 keskmist raami üle poole raami laiusest tühjaks söödud ülaliistuni. Enamasti on seal ka tutsuke hauet. Pered kes kobarduvad ja jäävad rahulikult alla, need tulevad üle talve. Ja on olnud mitu 6 raami talvitujat pisikesed pered ja püsivad kobaras koos ja osad palju suuremad pered detsembris-jaanuaris  raamid keskelt lagedaks söönud.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Käed on lühikesed ja siia kirjutama pole varem jõudnud

Andsin küll siis eespool retsepti lestatõrjeks, kuid ...

Lisan siia ka oblikhappe aurutamise vajalikkuse ja ka tilgutamise vajalikkuse.

Ega varroalest pole rumal ja on vägagi kohanemisvõimeline/resistentseks muutuv ehk elujõuline. Selle jaoks on tarvis erinevate vahenditega seda va lestatõrjet ka teha. Praegu talveks valmistudes on tarvis kasutada nii seda retsepti, mille andsin eespool, kui ka oblikhapet. Kevadel võib kasutada KAC -81 rtsepti, mille kohta on arutletud https://mesindus.ee/node/582 selles lõigus. Kevadel võib anda ka ribad - apistan, bayvarol või muud. Suvel võib suitsikusse lisada tsillipipart ja kreeka pähklit purustatud kujul juhul kui suitsu tehakse taelaga ehk kuivatatud puuseenega (endal ei soovita sisse hingata!!!)

Tsillipipraga ravisööta andes langes lesta esimesel katsetusaastal oi, kui palju. Lisaks oblikhappe aur ja tilgutamine sügisel ...

Kasutage mõistust ja kombineerige .. usun, et lest parasiidina muutub ka oblikhappe vastu varem või hiljem resistentseks, kui kasutada ainult seda.

Meil on olemas veel mädarõigas, küüslauk, ingver ja rabarber .. kombineerige ja arvestage välja kaaluvahekord. Lisaks lestatõrjele on sellest kõigest kasu veel muudegi mesilasi vaevavate anomaaliate korrastamisel.

27.08.2017

Oli päev mil sai jälle tarudesse piilutud. Selleks ajaks on juba ligi 20kg suhkrut neile sisse söödetud, aga kärjed ei paistnud kuskilt otsast veel, et hakkavad täis saama. Eks oma osa on siin ka selles, et omajagu hauet oli eelviimasel korral mis omaosa tahtis saada kasvamiseks. Panime nüüd talvepesad nii, et paremasse tarru jäi 10 raami ning teise jäi 9 raami sisse. Eks aeg näitab kas sai hea või mitte. Vähemalt raami jagu jäi veel mõlemasse elamisse kaanetatud ja kaanetamata hauet millest üsna väike osa oli veel isegi munad. Süüa saavad iga päev kuni vastu võtavad. 

Juhuslikult jäi kuskilt lõustavihu grupist silma lamavtaru ja ilma liistudeta majandamise jutt. Hakkas huvi pakkumia ning uurisin täpsemalt. Kui juba otsus olemas, et korjan ka liistud ära, helistasin isale ja rääkisin selle jutu ära. Minu üllatuseks ei olnud seekord ühtegi vastuväidet, vaid hoopis fakt tema nooremast ajast, et tema isa ei kasutanud kunagi raami vaheliiste. Miks me siis varem ilma pole majandanud? Seoses nüüd sellega ongi täna plaan lõigata 7mm krae taru äärepeale kuna raami õlg on äärega tasa meil kasutuselolevatel tarudel. Edasi lasen portsu laudu saest läbi et servad kandiliseks saada ning kui maale satun, siis kougin ettevaatlikult vaheliistud välja. Pukse mul vahel ei ole, seega pean raamivahed võimalikult täpselt paika jätma tunde järgi.  

Praeguseks on Varomoriga 3x tõrjet tehtud kolmepäevaste vahedega nagu juhend kirjutab. Üks veel teha ning siis oktoobri lõpus veel paar korda. Masin iseenesest oma lihtsuses õigustab ennast päris hästi. Kui lahuse jaoks vajalikud komponendid olemas, siis reaalne töötlemine käib ikka väga kiiresti. Õnnestus masinat ka juba lammutada natuke kuna enne kolmandat tõrjet oli mingi ummistus tulnud. Loomulikult sai hakatud valest otsast pihta ja masin suht pulkadeks võetud. Tegelik ummistus oli toru otsas oleavas düüsis mis oli mingit musta sodi täis. Ei teagi kas oblika põlemistulemus või tehasepoolne mingi torudes olnud ollus. Igatahes kui peaks veel juhtuma, siis alustan düüsi lahtikeeramisega Laughing out loud Selle töö tulemuseda võtsin ette katse ning võin ümber lükata väite, et mesilased võib seadmega ära kõrvetada. Panin masinasse peale kokkuladumist puhta vee sisse ning tööle. Lasin töörežiimis otse käe pihta ~10cm kauguselt seda auru ning julgen kinnitada, et see aur ei olnud isegi käesoe mitte rääkimata veel kõrvetamisest. Seega füüsikalise kõrvetamise võib julgelt välistada. See aga muidugi ei tähenda, et keemiaga üledoseerides ei võiks keemiliselt mesilasi ära kõrvetada.

Head söödailma jätku

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Parim viis mesilasi pidada on

paviljonides,ei rüüsta linnud loomad,stabiilne kliima,saab kevadel varakult kütma hakata ,kui ikka ilma on pajumesi ja võilille mesi kindlustatud,suvel saab lihtsalt korjemaale vedada

31.08.2017

Selle suve viimane reid tarusse andis kinnitust, et peaaegu on talvesöötmisega valmis. Mõlemas tarus oli veel mõne peopesa jagu koorumata hauet ning mune tähele ei pannud. Pigem olid raamide ülemine 1/3 juba kaanetatud söödaga ning haudmetutsude kõrval olid kannupõhjad ka täis tassitud, aga veel kaanetamata. Hommikul viisin just igaks juhuks veel 20kg suhkrut maale kuna 25kg kott oli just otsa saanud. Paar päeva peab nüüd söötmisega vahet kuna vahelaua taha paigutatud kolm üleliigset kärge mõlemas tarus olid veel tühjaks kandmata ning mesilasi üsna paksult täis. Hoiame silma peal paari päeva tagant ning kui nad nendest jagu saavad, siis vajadusel annan juurde veel niikaua kui vastu võetakse. Hinnanguliselt käetunde järgi on mõlemas peres vahelaua taga ~6kg manti. 

Täna sai ka tarudel raami vaheliistud ära korjatud ning lauad peale pandud. Ühel tarul oli vajalik sellejaoks ka krae teha, et jääks vajalik mesilaskäik üle raamide kõndimiseks. Igatahes välja nägi kuidagi palju loomulikum ja ilusam kui vaheliistudega jantides. 

Talv on ees ning aega peaks leidma tuleva hooaja varustuse ehitamiseks. Mõtlesin, et lamavaid ma päris lõkkesse ei vea kui saab kaasaegsemale raamimõõdule mõeldud tarudes elu käima. Uued tarud lähevad ideepoolest põlluäärde ning lamavad jätan kuni 4tk majataha aeda. Isal seal hea lähedal toimetada ning vb hakab kunagi nendes äkki peresi paljundama või emasi kasvatama või kasvõi sülemeid püüdma. Korpused panen külvatava korjemaa vahetusse lähedusse.

Homme õhtul vast viimane suvine lestatõrje ka varomoriga. 

 

Jõudu söötmisel

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Söötmine

Sellise silmini täissöötmise probleem on see, et 1.mida teha suveks söömata jäänud söödakärgedega? 2. Tühja kärge peab ka talveks jääma, sest väga külma ilmaga tahavad mesilased kärjekannudesse ronida, et kobarat tihedamana hoida. 3. talvel tarbivad mesilased sööta suhteliselt vähe. Tore on kui kevadel on palju sööta tarus, aga probleem võib tekkida munemisruumi puudumisega ja pere jääb kiratsema. 4. Liigse suhkru ümbertöötamisega kulutavad talveks minevad mesilased end ja on kevadel nõrgemad. Sööta tuleks anda ikka optimaalselt. Nagu ütleb legendaarne AL: 8kg talveks ja 8kg kevadeks on normaalne. =16. Võin omast kogemusest kinnitada. Alustades söötsin ka 20+ ja oleks ka rohkem vastu võetud. Aga igal kevadel probleem. Kuhu panna sööta täis kärjed ja kust võtta tühje emale munemiseks. Need kes MV moodi söödavad 28+kg tekitavad minus küll küsimuse, kuhu see suhkur lõpuks jõuab?

Jututoa moderaator

talvine söömine

Meie talved on viimastel aastatel "soojavõitu". Välismaistest uuringutest on teada, et kui talve keskmine temp on -1C, siis ainukeseks haudmevabaks kuuks on november. Muul ajal on vähemalt lapike hauet kogu aeg olemas ja selle juures hoitakse temp ca 35C. Temp hoidmiseks kulub sööta. Kobardumiseks jäetakse endale ruumi lennuava vahetusse lähedusse, kuhu munetakse viimased munad ja kus hauet kasvatatakse veel oktoobris. Sööta lapivad kannudesse ikka keskealised mesilased, kes talvituma nagunii ei jää või muutuvad langetiseks - talvituma jäävad mesilased, kes pole mitte midagi peale koorumise ja enese suira täispugimise teinud.

Mure kevadesse tuleva sööda pärast on arusaamatu. Mesilased tarvitavad kevadel ära kõik, mis vähegi võimalik ja kasvatavad selle arvelt hauet. Õietolmu hakkab tulema varem, kui nektarit, nii et süsivesikute varu kevadel soodustab pere kiiremat kevadist arengut. Jällegi: viimastel aastatel on meil olnud taimede kiire kevadine korragaõitsemine. Korjet ju oleks, aga mesilaspered on veel nii väikesed, et pole piisavat korjajaid. Pigem peaks hakkama rohkem kasutama (vara)kevadist ergutussöötmist, kui muretseda sügisese ülesöötmise pärast.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

-

Ah, kustutasin ära. Kes nägi see nägi. Mis ma siin ikka tasuta oskusteavet jagan ja tähelepanuvajadust rahuldan Smile Jääb nii nagu th ütles. söötke niipalju kui mahub. Kuigi natuke teistsugune lähenemine oleks otstarbekam. Arvestada tuleks siiski sellega, et talvine sööt lõpuni ära tarbitakse, on küll tore uskuda, aga kohe kui hakkab tulema värsket nektarit, lõpetab mesilaspere varude tarbimise. Talvesööt on aga sügisese lestatõrjemürgi lisanditega ja selle tarbemee hulka vurritamine on kurjast. Niisiis tuleb mõelda kuidas rohkest sügissöötmisest korje alguseni tulnud söödakärjed välja saada ja mis nendega teha? 

vahelauatagune

Selline küsimus, et kaua nad kolme kärge tühjaks peaks tassima. Mul juba 2-3 nädalat on kärjed lahtiselt vahelauataga, aga tühjaks ei ole suurt miskit tassitud. Samal ajal on ka pesa pealtsöötmine käinud. Vahelaua tagused raamid on meislastega üsna tihedalt kaetud. 

Isaga tekis mõte, et paneks äkki sülemikasti ja laseks väikese ava sisse, et äkki hakkavad siis tassima tarude eest. Röövimisest vast saaks jagu kui teemaks tuleb. Hetkel juba 25+17 kilo suhkrit sisse söödetud kahele tarule ja täna alles oli sutsakas alles olnud söödanõus. Muidu ööpäevaga tühjaks nõu tehtud.

mis arvate sülemikasti plaanist?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

Lamavtarus tuleks panna

Lamavtarus tuleks panna vahelaua taha söötmise ajal raamid tagurpidi(põhi üles) muidu tassivad siirupit täis. Olen ka pannud lamavas lihtsalt teiste raamide peale, korpusega saab sama asja teha, aga tuleb lisada peale 1 tühi korpus. 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

25+17 (???)

8. aprill postitas mesilasperede talvise hukkumise teemas kasutaja metsamumm:

"...Sõitsin palju aastaid mööda Eestimaa mesilaid ringi - n.ö. elu parimad aastad - õppimise mõttes...Nägin palju kevadeid, kuidas kusagil kellelgi mesilaspered talvitusid. Täpselt oli teada, kus on maakonna kõige tugevamad mesilaspered varakevadel ning kus on esinenud palju surnuks-söötmist..Aastate pikkuse kogemuse kokkuvõttena võin öelda, et 10-nest talve jooksul hukkunud perest on vähemalt 2-3 surnuks söödetud..."

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

jah,

mina arvestan 20 kg sööta talveks,so mesi+suhkur  sellega tuleb ilusti välja ,kui üle panen sinna kus vähe,kui ikka veel üle siis lattu,suvel hea uusi peresid teha,leian liigne agarus on ogarus (ülesöötmine,ülesoojustamine jne.)