Järva Teataja: Karud käivad üha agaramalt mee kallal

Aasta mesinikPronksmedal (100p.)
Kasutaja Jaanus pilt

16.10.2007 00:01
Bianca Mikovitš, reporter

Tänavu suvel ja sügisel on karude saagiks langenud kümneid tarusid, maiaste loomade kavaluse ja jõu vastu on mesilaid kaitsta peaaegu võimatu.

Koeru vallas Norra mõisa juures on karu teinud viimastel päevadel tõhusat tööd ning kümmekonnast tarust osa pulkadeks lammutanud. Jäljerida viib metsa, seal on selgesti näha varjuline koht, kus loom on maitsvate kärgedega maiustanud.

Mesinik Kalle Vihter, kellele tarud kuuluvad, ainult ohkas juhtunu peale. «Selle suve ja sügisega on läinud karude nahka kümme taru ja end selle vastu kuidagi kaitsta on peaaegu võimatu,» ütles ta.

Vihteri kogemust mööda ei toimi karude vastu isegi elektrikarjus, sest särtsu saamine ärritab karu ja lõpuks on purustused veelgi suuremad.

Mesinikud on Vihteri teada katsetanud ka mängivate raadiote tarru jätmist, kuid need kipuvad langema taru juurde juhtunud inimeste saagiks. «Igasuguse lärmiga loom harjub, algul ehmatab, siis tuleb ju vaatama, mis hääl see on,» selgitas ta.

Sootuks must sügis on olnud mesinik Tarmo Jaaniskil, kellel mõne nädala eest hävitas karu Laimetsa küla lähedal koguni 21 taru.

Sündmuspaika läinud Jaanisk leidis taruvaremete kohalt tiirutamas vaid peotäie segaduses mesilasi ja võis seega kõik pered kahjumisse kirjutada. «Tundub, et karud lähevad aina jultunumaks,» lausus ta.

Jaaniskist oli Järva Teatajal põhjust kirjutada juba kevadel, kui karu ennast tema tarude kaitseks paigaldatud elektrikarjuse alt läbi kaevas. «Tavaliselt on jahimeestele meesööjad karud teada, aga lasta neid ei saa, sest lubasid antakse välja nii vähe,» arutles ta.

Jaaniski hinnangul on karude jultunud rünnete taga lihtsalt nende suur arvukus.

Järvamaa keskkonnateenistuse jahinduse ja kalanduse peaspetsialisti Aleksander Siimensoni ütlust mööda on karusid Järvamaal tõesti palju: eelmisel aastal loendasid jahimehed maakonnas neid 80.

Loe edasi Järva Teatajast

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

karu laskmise erilubade kord

on selline , et erandina lubatakse lasta karu , kelle laamendamiste kohta on tehtud rmk ja keskonnateenistuse poolt kolm fikseeritud ja fotomaterjalidega varustatud akti ...

foto kurjategijast

tore nüüd peab mesinik karusid ka kolmes vaates pildistama hakkama. Mõmme on lihtsalt liiga palju. Seenelised ja muidu looduse nautlejad mõelge sellele kui metsa lähete, et ainuüksi Järvamaal on 80 näljast karu teid põõsatagant piilumas ja tatt tilgub suunurgast. näm,näm.

Kasutaja Aesculus hippocastanum pilt

beeQueen Kui ära tunneks

beeQueen

Kui ära tunneks selle oti, kes mu tarud pilbasteks tegi, annaks küll tina tagumikku.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

veel karu laskmise lubade taotlemisest ja sellest , et

ära tunda pole mesinikul seda otti vaja , kui ta juhuslikult on ka jahimees -
vaid on vaja kohale kutsuda keskonnateenistuse esindaja ja rmk ning ka võibolla jahiseltsi esindaja... fikseerida nende esindajate st keskonnatteenistuse ja rmk esindajate poolt karu poolt põhjustatud laamendamise suurus , seda täiendada fotomaterjalidega (täiendab rmk või keskonnatenistuse esindaja )...
see tähendab - rmk ja/või keskonnateenistuse esindaja teeb koha peal pildid lõhutud tarudest , jälgedest , katkistest raamidest , püherdamise ja söömakohast jne jne , kirjutab koha peal akti ja teeb ka skeemi ning hindab ära koos mesinikuga karu poolt tekitatud kahju suuruse ...
ja seda kahel põhjusel - et mesinik saaks esitada kahjunõude keskkonnateenistuse ja rmk poolt fikseeritud akti alusel keskonnateenistusse , kes siis selle avalduse edasi lähetab .... ( ilmselt kuhugile ametkonda ) (mesiniku andmeid on ka vaja ja telefoni numbrit )
ja siis see olulisim osa olevat see , et , kui samas piirkonnas tekkib kolm säärast fikseeritud juhtumit , on kohalikule jahiseltsile , või jahimeeste organisatsioonile võimalik läbi keskkonnateenistuse teha ettepanek , et see laamendav ja rüüstav karvapall ( või isegi mitu karvapalli ehk karu )korrale kutsuda - ehk siis jahimeestel on võimalik keskonnateenistuse ja rmk ettekirjutuse kohaselt , mille aluseks on mesiniku avaldus ja teatud protseduurireegleid läbides antud piirkonda karu laskmise luba taotleda ...
kuidas jahimehed selle karu kindlaks peavad tegema ja ta korrale kutsuma - on juba nende mure ...
ja ise pole omaalgatuslikus korras lubatud , isegi , kui ollakse jahimees - karvapallile tina anda , vaid selle jaoks on tarvis läbida ametlikud seadustega reglementeeritud protseduurid , ehk teha taotlus laskmisloa saamiseks ... ( karud on meil ju eu seaduste ja ettekirjutuste kohaselt nn ''püha looma'' staatuses , ehk looduskaitse alused loomad ) ...

selliselt siis neile inimestele , kes lihtsast jutust aru pole saanud ja kipuvad asju teravaks ajama või vürtsika huumoriga maitsestama ...
edu kõigile