Mesilaste sisse kolimine

Täna, 3. Juulil 2017 kolisin oma esimese sülemi tarru. Õhtul kella 19:00 ajal sai sülem kasti, öö veetsid mummud jahedas laudas ja hommikul kell 04:00 koliti uude tühja keenia tüüpi tarru. Kärjepõhjasid ees ei ole, tööd tuleb alustada nullist.

Seda kannet ei ole veel hinnatud

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)

Jaga siis joksvalt infi, kuidas katse kulgeb.

Kui suur sülem oli?

Hmm

Arvasin, et päevik on privaatne. Mõte oli enda jaoks ülestähendusi teha lihtsalt.

Aga sülem oli viisaka suurusega. Algajal on keeruline hinnata kuid selline korraliku meloni mõõtu. Puu otsas oli neid kolm tükki kõrvuti poole meetri kaugusel teineteisest, üks melon ja kaks greipi. Esimese hooga arvasin et üks sülem kolmes pundis ja raputasin nad kõik kasti kokku. Sain oma eksimusest kiirelt aru kui madinat ja surnud mesilasi nägin. Samas neid langenuid ei olnud just väga palju - vast peotäie jagu - ja päris kiiresti rahuneti maha. 

Hetkel lasen neil end sisse seada ja üritan nädala jagu vastu pidada enne kui kärgede sirgust ja üldist olukorda hindama lähen. Praegu alustava pere puhul tuleks toitmisega vist kohe algust teha? 

Pronksmedal (100p.)

Kui kärjepõhja isegi pole,

siis hakka kindlasti kohe toitma, muidu on nad homme läinud.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Paigal - ära lennanud

Sülemi paikajäämine ei ole seotud söödavaruga vaid sellega, kas neile uus elukoht sobib või mitte. Reeglina jäävad tarru paika, aga on ka juhuseid, kus korralikult ettevalmistatud, sööda ja kärgedega sisustatud pesaruumi maha jätavad. Ääärmusliku näitena ei pea neid paigal ka lisatud lahtise haudme kärg, aga seda viimast juhtub juba üsna harva. 

Melonisuurune sülem on üliväike, arvestades, et suurem sülemlemine läbi, siis juba teine või kolmaski, paarumata emaga. Nii et suurim probleem on mitte söödas vaid selles, millal uued mesilased kooruma hakkavad. Ema paarumiseks ja munemahakkamiseks kulub ca 9 päeva, seega esimene noor täiendus koorub augusti alguses. Selleks ajaks on praegused sülemimesilased üsna raugastunud... 

Keenia taru on mis? Top Bar Hive? Eesti oludes kasutuskõlbmatu Sad

Talvele vastu

Talvele lähevad mesilinnud vastu 13 kärjega. Viimati käisin pesa kallal 10. Septembril. Siis oli hauet 8-l kärjel. Peale seda hakkas taruvaik lahti võtmisel praksuma ja nüüd olen ainult vahelaua poolt otsast meekärgedele pilku peale visanud. 

2-12 september tõstsin tagant otsast tühjad meekärjed vahelaua taha ja söötsin kokku 10 kg 2/1 suhkrulahust.

Peale söötmise lõppu panin viilkatuse alla, “kärjepulkade” peale 100mm fooliumiga villa - foolium allapoole. See on ka ainukene soojustus mida plaanin teha. Kolmest sissepääsuavast jätsin avatuks ühe.

Nüüd ootan kevadet, et näha kas võin ennast mesinikuks pidada või olin lihtsalt mesilaste pidaja.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

13 kärjega?

Olete teinud sama vea, mida teevad paljud alustajad! Missugune mesipuu looduses on 13 eesti raami lai ja niii madal - meie pikas talves? Talvevarud peavad olema kobara kohal. 13 raami kohta 10 kg söötes - ei jätku isegi 1 kg kärje kohta! Võib oletada, et keskel kobara kohal on võibolla ~ 5 cm sööta - kuid vaja oleks 10 cm min. , et kevadesse tulla! Ainuke võimalus nad kuidagi kevadesse tuua - on 2-3 serva kärge kobara kohale lapikuti asetada ja mõned augud sööda kärgedest läbi torgata ja liistud vahele - nemad ise meie paksust kärjepõhjast hästi läbi ei näri. Nii saate kobara kohale tekitada talvitumiseks vajaliku söödakoguse.. Pesa kõrvalt nad talvel midagi kätte ei saa, Sinna võib kümneid kg mett ladustada! Ka kõige suurem talvekobar katab max. 6-7 kärge,. . 13 madalat kärge võib ju tarus hoida - kuid kobara kohal peab KINDLASTI olema piisavalt toitu, muidu surevad ikka sinna keskele nälga! Kui veel on kuiva /päikest - vaadake ettevaatlikult kobara keskele, kui lai toidurant seal on? Ühtki vähese meega raami sealt keskelt välja ei maksa kiskuda - neil juba "oma käe " järgi kobar viimase haudme peal paigas. Pesa servas peaks olema väheste mesilastega raskemaid kärjeraame - need sobivad kobara kohale.. Voolium peegeldab soojuse tagasi ning see on võibolla päris hää kohe pesa /kärgede peal.. mina paneksin siiski ka villase tekisiilu kui katusealla mahub - imab hästi niiskust ja laseb õhku läbi.. Õhk liigub ka vahelaudade alt.

Hääd päästmist!

Tänud soovituste eest,

Tänud soovituste eest, metsamumm. Aga ma vist peaks natukene kirjeldama oma kärgesid.

Nad on sellise kuju- ning mõõtmetega:comb.png

Ning taru ise on selline:Top_Bar_Hive.png

Viimane teadaolev seis oli siis selline, et paremalt poolt lugedes:

  1. Kaanetatud mesi
  2. Haue + suir + kaanetatud mesi
  3. Haue + suir + kaanetatud mesi
  4. Haue + suir + kaanetatud mesi
  5. Haue + suir + kaanetatud mesi
  6. Haue + suir + kaanetatud mesi
  7. Haue + suir + kaanetatud mesi
  8. Haue + suir + kaanetatud mesi
  9. Haue + suir + kaanetatud mesi
  10. Kaanetatud mesi
  11. Kaanetatud mesi
  12. Kaanetatud mesi
  13. Osaliselt kaanetatud mesi

Kaanetatud mett oli viimasel täielikul läbivaatusel 10cm julgelt iga kärje ülaosas ning 3 kärge pesa kõrval olid täielikult kaanetatud mesi. Mingi hetk kandsid nad mett veel 2.5 kärge (üks kärg jäi lõpuni ehitamata) kuid ilmade jahenedes veeti need tühjaks või tarvitati ära. Need tühjad kärjed liigutasingi koondamise käigus vahelaua taha.

See kõik oli nüüd enne söötmist. Praktiliselt peale seda viimast läbivaatust alustasingi söötmisega ja said 10kg siirupit peale. Loodetavasti täideti sellega haudme alt vabanevaid kärgesid.

"Pööningule" ma rohkem soojustust mitte mingi nipiga ei mahuta. Juba hetkel jäi katus esimese hooga villa peale ujuma ning alles siis kui tõmbasin rihma tarule ümber, sain katuse omale kohale.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Päris

huvitav, kuidas selline katse läheb.  Anna siis 1x kuus teada, kuda läheb ja loodame, et katsealused ikka kevadet näevad Smile

Teise läbivaatuse video

Võtsin selle aasta kõik täisläbivaatused videole. Ennekõike seetõttu, et minusugune algaja ei tea tihti millele peaks tähelepanu pöörama või kas see mida ma tarus näen on normaalne või mitte, siis videosalvestis andis mulle võimaluse tagantjärgi vähemalt mingim määral analüüsida mida ma seal nägin või ei näinud.

Videolt on näha taru olemust ja ülesehitust. Kuna tegu oli minu elu teise taru läbivaatamisega siis andestage algajale võimalikud nähtavad möödalaskmised protseduurides.

Link videole: https://www.youtube.com/watch?v=KsIpaV1FRJI

Lahe ettevõtmine! Huvitav,

Lahe ettevõtmine!

Huvitav, kuidas termini 'top bar hive' korrektne eestikeelne vaste võiks olla?

TBH iseenesest võib Eesti kliimasse vabalt sobida; iseküsimus on, kas ka siis, kui taru õhukesest soojustamata lauast tehtud. Aga soojemapoolse ühtlase talve, tugeva pere ja piisava söödavaru korral ei tarvitse ka siis probleem olla. Väga külma, väga sooja või väga heitliku talve talve korral on mesilastel sobiva temperatuuri hoidmisega probleeme, millega nõrk pere ilmselt toime ei tuleks.

Jututoa moderaator

Keenia taru

TBH on eesti keeles Keenia taru. See ütleb ka kõik tema sobivuse kohta Eesti oludesse. Probleemiks pole mitte soojustamine, vaid metsamummi poolt juba ülalpool öeldu - taru on liiga madal, et pakkuda talvekobarale piisavalt ruumi ennast sügisest kevadesse alt üles süüa. Külje peale ei liigu kobar ajades kah, olgu seal sööta või kilomeeter. Keenias seda muret pole, sest mingi korje on olemas iga natukese aja tagant. Loodan, et kõik läheb hästi, sest muidu on mesilastest lihtsalt kahju.

Küljepeale liikumine

Tegelikult on neid TBH tarusid kahte tüüpi. Keenia ja Tanzaania. lisaks väga sarnane on ka Langstrothi modifitseeritud variant, nn. "Long Hive" kus korpused ei asu mitte teineteise peal vaid teineteise kõrval. Suurim erinevus TBH'ga võrreldes on see et kasutatakse raame lihtsalt pulkade asemel.

Selle küljepeale liikumise või mitte liikumise jälgimiseks paigaldasingi suvel taru lakke iga 3 kärje tagant temperatuuriandurid. Teoorias peaks saama nüüd talvel jälgida kas ja mis suunas liigutakse. Hetkel ilusti näha et istuvad täiesti sissepääsu juures.

TBH-sid on mitmeid, Keenia

TBH-sid on mitmeid, Keenia taru on neist vaid üks tüüp. Keenia TBH taru soovituslik sügavus on 12'/300 mm, seega sugugi mitte liiga madal: täiesti võrreldav Eesti taruga (kärg ise on tegelikult isegi sügavam - Eesti taru raamis on kärje kõrgus 250 mm!). Tänu kärje längus külgedele on selle pindala siiski umbes viiendiku võrra väiksem kui Eesti raamis oleval kärjel. Samas on ülemises 10 cm kõrguses osas sööta peaaegu sama palju kui eesti taru raamil: 2*3,4 dm2 vs 2*3,9 dm2 (erinevus 12% Keenia TBH kahjuks). Seda kõike eeldusel, et Keenia TBH-s on kasutusel 17-tollised, mitte 19-tollised pulgad. Viimasel juhul oleks erinevus vaid 2...3 %.

TÄIENDUS: Vabandust! Ei vaadanud joonist enne suures plaanis ega märganud selle juurde kantud mõõte... Phil Chandler oma raamatus "Balanced Beekeeping I: Building a Top Bar Hive" soovitab taru sügavuseks 300 mm, sealt ma tolle numbri võtsingi. 216 mm sügavust on ka minu arvates vähevõitu. Igal juhul tuleks hoolega jälgida, et pere vastu kevadet surnuks ei nälgiks!

Kõrgus joonisel

Huvitaval kombel on see kõrguse mõõt aiataha läinud. Tegelikult on küljed tehtud 2x150mm laiusest lauast, seega 300mm nagu Phil Chandlerilgi. Külgede nurk on ainukene asi mis minul tema disainiga võreldes muutus. Minul sai selleks 120 kraadi nagu mesilase kärjekannulgi. Seetõttu jookseb minu taru alt veidi kitsamaks ja üldkõrgus on 273mm tema 280mm asemel.

Tegelikult on tal raamatus

Tegelikult on tal raamatus omal ka mõõtmetega natuke segadust: ühes kohas kirjutab, et (längus) küljed on 300 mm laiad, teisal, et vahelaua KÕRGUS on 300 mm.

Temperatuurid tarus

Täna varahommikused temperatuurid tarus:

Taru_tempid.png

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tänavu ehitatud kärjed on õrnad..

N. ö. "looduslähedane mesindus - võib olla kõigis tarutüüpides - mis on antud loodusega/vööndiga kooskõlas! Künatarud (inimesel mugav vaadata, kasutatakse mägedes - kui veerema pääseb, ei juhtu perega midagi)) olid ka Anastasia raamatute lugejate hulgas millegipärast? populaarsed ja teemaks - vale vöönd ju täiesti!...Seal sai arutada , et meil talvitumiseks peaks mee suunas küna kallutama, nii, et kobar meekärgedele jõuaks, kuid antud juhul, ilma raamita - tänavu ehitatud kärgedega künataru ei riski kallutada ka. Võivad kobara raskuse all kokku vajuda.. Taru võib kallutada ikkagi ainult piki kärge - Eesti raamidega tarusid siis lendla allapoole, et tagakülje mesi - rohkem nende kohale nihkuks! Kui neil kärgedel, kus pere praegu asub jätkub toitu jaanuari-veebruarini, võib olla kauem... siis tuleb ikkagi kandi, või serva kärjed peale panna. Kandi on inimeste kokkusegatud abivahend - meekärg mesilaste oma tehtud! Jääme lootma sellele 5 cm sügavamale talvekobara võimalusele/kärgedele, Võibolla veavad kevadesse välja, kui vahel veavad madalamal eesti raamilgi kevadesse - vähemalt 70% ju ... Mitukümmend aastat tagasi jälgisin Eesti tuntud mesinikke: Leonarda Adamovat, M. ja A. Mardlaid jt., kel enamusel olid talvepesad just 5 cm sügavamaks tehtud ... kõnelemata tartu taru põhja pööramisest "talveasendisse jne.. Lihtsalt tublil Thucaril on meekärjed servas ülearused ja las olla, ainult kui seal juhtub palju suira olema võib osa väärt materiaaali raisku minna... mida kobara kohal ei juhtu. Kokkuvõtteks võiks öelda, et see taru võiks olla nagu Lõuna-Eesti lehm, kell kaks jalga lühemad! Hääd!

Vale vöönd

Mulle jääb natuke arusaamatuks see vööndi ja tarutüübi teema. Võtsin huvipärast lahti Nebraska keskmised kliima näitajad aasta lõikes ja kõrvale meie eestimaised. Talvekuusid vaadates on keskmised näiteks nii:

November meil: -1 kuni 3C, Nebraska -2 kuni 9C

Detsember meil: -5 kuni 0C, Nebraska -9 kuni 2C

Jaanuar meil: -7 kuni -1C, Nebraska -11 kuni 0C

Veebruar meil -8 kuni -2C, Nebraska -8 kuni 3C

Märts: meil -4 kuni 2C, Nebraska -2 kuni 10C

 

Sademete osas on meil olukord vähe nutusem.

November meil: 70mm, Nebraska 46mm

Detsember meil: 60mm, Nebraska 23mm

Jaanuar meil: 50mm, Nebraska 20mm

Veebruar meil: 35mm, Nebraska 20mm

Märts meil: 35mm, Nebraska 54mm

Miks Langstrothi tüüpi tarude kasutamine mõlemas kliimas on igati ok aga TBH taru kasutamine meile ei sobi? Hoolimata sellest, et Nebraskal on Michael Bush mesilasi TBH's pidanud üle 10 aasta mõlemat tüüpi tarudes.

Kui põhjus peitub pigem just selles suuremas sademete hulgas, siis tekkib mul taaskord küsimus, et nii Philip Chandler, Michael Bush kui Les Crowder väidavad, et niiskuse probleem on TBH's väiksem võrreldes Langstrothiga. 

 

Üritan omalt poolt antud teemasse selguse toomiseks oma taru kohta võimalikult palju erinevat infot talve jooksul salvestada. Eks siis saab seda pärast tagantjärgi analüüsida.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Tubli oled!

Ja julge ka , et ennast kohe lõhkikiskumiseks andsid! Selles künas talvituvad mesilased kindlasti hästi. See 10cm meevööd kobara peal on küll kõige kindlam moodus edukaks talvitumiseks, aga ka madalamas (ühes farraris) saab päris edukalt hakkama. Risti kärge liigub kobar kas raamide pealt või läbi kärgede, augud kärge tuleb sinul teha. Kobara asukoht talvituma minnes peaks olema uhes otsas, et valikus oleks ainult üks suund!!!

Künataru probleemid hoopis muud, liiga lihtne, liiga odav, sõltumatus jne.

Edu! Terv. Kalle

Kõik targemad mesinikud

Kõik targemad mesinikud ütlevad, et mesilane ei karda külma! Mesilane kardab niiskust ja lesta!

Augud kärgedes

Kalle, õnneks on mesilased minust targemad ja tegid juba targu kärgede ehitamise ajal üles serva augud sisse kust läbi käiakse. Eks peale seda esimest talve tean seisukohta võtta, kas pean järgmine kord omalt poolt kaasa aitama või mitte. 

Lestadest niipalju, et 3. Augustil tegin suhkrutesti vastavalt soomlaste juhendile: https://mehilaishoitajat-fi-bin.directo.fi/@Bin/702b2a9387a19111e54f44522d4416ae/1507813499/application/pdf/639086/ajankoht-punkkientorjunta-p%C3%B6lysokeritesti.pdf

Ei tea kas tegin midagi valesti või mitte, igatahes tulemuseks oli ümmargune null. Ootasin spetsiaalselt kuni esimesed kärjetäied hauet olid 90% ulatuses koorunud nagu soovitati. Ise panin sellise tulemuse selle arvele, et tegu sülemiga ning täiesti uue taruga kus ühtki vana kärge sees polnud ehk lestal polnud veel olnud võimalust end sisse seada. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Langstrot ja Eesti raam ja farrari ju

talvitumiseks veel vähem ebasobivad, kui Thucari küna, mis on ju praktiliselt sama suure kärjepinnaga, kui Eesti kärg, alt on nurgad puudu, kuid sellevõrra sügavam, pealt laiem, mis on ju supper hea.... Ja lõhki pole küll tahtnud keegi kedagi siin kiskuda! Lihtsalt huvitav arutada! (Nalja ei tohi vist teha - olen seda ka varem kogenud:)

Esialgu oli ju Eesti raamgi teistpidi kasutusel - pesa sügavam - nagu Kurgjal tarud näha.. Talimaad toimetavad seal! Et mesilasperedel oleks normaalsem talvituda jne.. Lanks ja farrari ja veel mitmed madalad korpused jäetakse enamasti kahele korpusele talvituma, mis annab talvepesa sügavuseks peaaegu sama, kui Eesti raam + magasin. Elgon (eesti magasini sügavus) korpuseid jäetakse talveks 3 kolm isegi kõrguseks ju. Esialgne info oli, et Thucar jättis talvepessa 13 kärge ning andis 10 kg sööta - kuid edaspidine pilt/info näitas, et sööta oli piisavalt/rohkem - ta ei olnud nähtavasti eriti mett võtnud - kärjed olid küllaltki täis... Kui oleks kuni haudmeni mesi eemaldatud, siis oleks 13 kärje kohta 10kg sööta väheks jäänud..Puidust tarud, nagu ka Eesti lamavtaru on loomulikult kuivemad, parema sisekliimaga ja mesilaste sõbralikumad, kui vahtplast. Lihtsalt mesilaspere looduslik kodu on õõnsas põlispuus - kus kogu talvevaru kobara kohal.

Kuid Eesti talve temperatuurid oled küll, ei tea kustkohast saanud - või kus imekohas sooja mere kaldal elad? Meil viskab siin sisemaal ikka 15 -20- 25 miinuskraadi talvekuudel ning ka keskmine nii pehme ei ole kohe kindlasti... Isegi eelmise sooja talve kohta, mis vahele jäi on keskmine soojavõitu..(sellepärast, et talve polnud - polnud nüüd ka ju suve)..

Vahva, et temperatuure mõõdad - ei oleks uskunudki, et temperatuur kobaras juures juba nii madal on! Hoiavad kokku!

Arutame julgelt

Vaidlustes selgub tõde, seega arutame aga julgelt. Ma olen ka suhteliselt paksu nahaga ja piisavalt jäärapäine, et ennast mitte liiga kergelt heidutada lasta. Seega, metsamumm - tore, et teemal kaasa mõtled ja -räägid. Arutelu ja vaidluse puhul olgem aga vastastikku valmis oma seisukohti, arvamusi ja väljaütlemisi kaitsma ja vastavate faktide ning viidetega toetama. Vastasel juhul saab neid seisukohti võtta vaid konkreetse isiku arvamusena mis võib kuid ei pruugi ekslik olla.

Lisaks on mul selline puue, et ma ei saanudki lahti sellest lapsepõlvehaigusest nimega "Agamiks?" Mulle ei piisa kui keegi ütleb, et seda, teist või kolmandat ei saa teha. Mul on vaja ammendavaid põhjendusi. Palun mulle seda puuet mitte pahaks panna.

Need keskmised temperatuurid sain ma sellise lehe pealt: http://www.climatestotravel.com/climate/estonia esimese hooga pöördusin küll yr.no ilmateenistuse lehe poole: https://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/statistics.html kuid seal pole miskipärast Tallinna kohta ülemisi ning alumisi äärmusi, ainult üks keskmine. Samas see keskmine jääb ilusti sellel minu kasutatud lehel toodud vahemikesse.

Mee võtmise kohapealt tõepoolest - sel aastal ei võtnud mitte tilkagi. Kõik mis nad koguda jõudsid jäi neile endile tarbimiseks. Edaspidi plaanin mett võtta kas jooksvalt, kui suvel hea korje ja tarus ruumi väheks jääb (maksimum on mul 32 kärge) või siis varasuvel kui uus korje käib ning talvevarudest piisavalt alles jäi. Sellisel moel loodan edaspidi vältida suhkrusiirupiga söötmist.

temperatuurid Eestis

Väljavõte Eesti oma kliimaandmetest 1981-2010 (http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/)

kuu          // üldine keskmine // keskmine minimaalne // keskmine maksimaalne // absoluutne miinimum // absoluutne maksimum

november         +1,4                        -0,8                                    +3,5                              -25,9                              +13,9

detsember         -2,0                        -4,5                                     +0,2                              -34,6                              +11,9

jaanuar              -3,5                        -6,1                                      -1,2                               -36,8                              +10,1

veebruar            -4,5                        -7,4                                      -1,7                               -36,2                              +12,4

märts                 -1,1                        -4,2                                      +2,2                             -29,5                               +18,4 

Toodud arvud on Eesti kui terviku kohta keskmiselt. Ülaltoodud lingilt näeb ka täpsemaid andmeid, need on piirkonniti küllalt erinevad, ikka hea mitu kraadi. Ega ilmaasjata öelda, et Eesti on meteoroloogide põrgu ja klimatoloogide paradiis! Smile

Andmed reaalajas

Tegin omale serverisse lehekese kust mugav jooksvalt temperatuurimuutusi jälgida. Leht on huvilistele samuti nähtav aadressil http://static.raitwebs.com/chart.html

Esimesed 7 näitu on tarust. Ülejäänud kõrvalasuvast ilmajaamast. Näitude mugavamaks võrdlemiseks saab graafiku all olevatel nimetustel klikkides neid peita ja taas nähtavaks muuta.

Minu jaoks oli jube huvitav jälgida tänast temperatuuride muutust. Ilusti on näha kuidas pärastlõunase temperatuuri tõusuga tarus elu kihama läks ja viimaste kärgede peal toimetamas käidi. Nüüdseks on massiga taru etteotsa tagasi kolitud.

Jututoa moderaator

Põhjus

Vbl on striimis juba läbi käinud, aga... miks üldse künataru?

Põhjus mis kivi veerema lükkas

Olen mesinikke lapsepõlvest saadik austuse ja kadedusega kõrvalt vaadanud. Alati ise samas mõeldes, et kahju, et minust mesinikku ei saa. Peamine põhjus oli selles, et kust iganes otsast ma mesindusega tutvust üritasin tegema hakata, oli alati läbivaks teemaks rahanumber. “Arvesta alustamisel vähemalt xxx summaga. Siis paari aasta pärast investeerid kolm korda samapalju lisaks.” Mesindusinventari hindu vaadates tundus see kõik ka paika pidavat. 

Lisaks tegin kümmekond aastat tagasi seljale liiga ja nüüd tuletab ta mulle seda igal võimalikul hetkel meelde. Seega meekorpuste tõstmine ei ole minu jaoks eriti ahvatlev tegevus. Tegelikult selle tõstmise küsimusele vastust otsides leidsingi enda jaoks künataru. Kõik ülejäänu mis sellega kaasnes, nagu looduslähedane mesindus, minimaalsed kulutused, jne oli boonuseks.

Jututoa moderaator

Aktsepteeritav...

... põhjendus. Ise oleksin samadest põhjendustest lähtudes ehitanud tänapäevaseid materjale ja mesindusteadmisi kasutades dadant-mõõdus raamidele mõeldud ja võrkpõhjaga lamavtaru. Väljaminek paari protsendi võrra suurem, aga tulevikus jama vähem. Looduslähedaseks ei tee mesindust ükski tarutüüp, vaid ikka mesinik.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Järgmisele hooajale mõeldes

Aidake mõelda, kuidas sealt järgmisel suvel korjet saada ning sülemlemist vältida.. Samas vanasti peeti majandites sadu peresid lamavtarudes ilma magasine kasutamatta! Kuid ka keskmised saagid olid 2 - kuni 10 - 15 kg . kui Ellamaa Lembit Rakvere Energias 30 kg perekohta sai oli see ennekuulmatu! 

Seal saaks muidugi ka Eesti raamimõõtu magasine peale panna, kuid siis on vaja suvepeale magasini all olevad - talvepesas olnud kärjed servapoole tõsta.. Samas, kui on lahja aasta nagu viimased 3 on olnud, siis kipuvad magasini hauet tegema... ning emalahutusvõre ei lähe küll LOODUSSÕBRALIKU mesindusega kokku! Kus pesa kohal hoitakse sooja ruumi - tühjalt!

Võimalus on ka uusi peresid juurde teha - siis sügiseks koguneks neile ikkagi mingisugune mee-kattekärgede varu.. Samas ka vurritamisega veidi probleem - ilma alumise raamita - jääb üle ainult nõrgmee võimalus..

nii, et kokkuvõtteks hakka aga uusi tarukünasid kokku kopsima, kui kuppudesse toitepiima hakatakse panema - saad lendperesid teha... n. ö. lend kupule, mis jääb vana taru kohale! Kuppude mahamurdmisega ei saavuta midagi - peale ajakulu - sülemlevad niikuinii... nii, et ei pea märkamagi ja ongi sülemlemisega üks  poputamise/talvitumise/nunnutamise aasta vett läinud vedama!

Lamavas-künas ei pea Sa märkamagi - et üks meekärg on haudmeväljale liiga lähedale jäänud ja sellest piisab, et tunnevad kitsikust ja sülemlevad.. mee kärje taga võib sul olla tõesti terve km ruumi! Nii on lood!

Kuid temperatuurid eilse vägeva lennupäeva suhtes on põnevad vaadata!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Maakeeli "künataru".

Antud tarutüüp on maakeeli "künataru". Katse on huvitav, sest et oleme põhjamaal Eestis ja Keenias on mesinduses palju asju teisiti.
Samal teemal: https://mesindus.ee/node/4706#comment-15135

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Tänud

Lauri... Mul oli juba meelest läinud, et aasta tagasi see teema siin üleval oli! Kuid Tucar tahab tõestada et kõik on võimalik.. Ning loodus on väga paindlik - kohaneb kõigega, nagu meiegi oma koduga!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Talvitub see pere hästi kui on terve.

Selles pole kahtlustki, soojustamata tarus on talvitumine ilmselgelt parem, kui just jah ei tule -30 kraadi järjest väga pikalt ( vähe usutav). Ilmselt väikseks probleemiks saab taru suurus suvel.
Jõudu igaljuhul !

Siirad tänud

Täitsa tõsiselt tänan asjaliku diskussiooni tekitamise eest.

Metsamumm - uute tarude materjal on olemas ja ootan kokku klopsimist. Plaanis on kaks uut taru järgmiseks aastaks. Mee võtmine toimub koos kärjega. Kui on värske ja ilus kärg, siis kärjemeena, kui haudme all olnud kärg, siis kärjed purustatakse ja mesi nõrutatakse välja. Les Crowder tegi testi 5 Langstroth ja 5 TBH’ga ühe aasta jooksul ja täheldas, et TBH tootis keskmiselt 20% vähem mett ja 6x rohkem vaha. See pidev kärje tootmine ja välja vahetamine peaks teoreetiliselt mesilased tervemana hoidma kuna erinevad kemikaalid millega mesilased kokku puutuvad, lahustuvad vahas ja viiakse me võtmise käigus tarust välja.

Kuna vurritamist ei toimu siis pole ka vajadust magasinide järele. Mett võetakse jooksvalt kui ruumipuudus ähvardama hakkab. 

Sülemlemise ärahoidmine peaks teoorias olema lihtsam kui korpustarus. Kui on hea korjeaeg, hoitakse msilased tegevuses uute kärgede ehitamisega nii pesaruumis kui taru tagaotsas “varakambris.” Kuna enamasti vana kärge mida taaskasutada, ei ole siis saavad mesilased jooksvalt pidevalt ehitamiseks tühje pulkasid. Need paigutatakse valmis kärgede vahele mis peaks tekitama ruumikuse tunde.

Kui aga siiski sülemlema kiputakse, siis tehakse vahelauaga see sülemlemine nende eest ära. Taru keskele pannakse vahelaud, varud jaotatakse pooleks, ühele poole lauda jäetakse ema, teisele poole kuppudega kärjed ja noored ammed. Sissepääsud jäävad erinevatesse suundadesse. Üks taru esikülge, teine taha.

Kui uues peres ema paarunud ja munema hakanud, siis asustatakse pere kõrvalasuvasse tarusse.

 

Konkreetse tarutüübi peamisks miinuseks peetakse seda, et võrreldes Langstrothiga ja teiste korpustarudega nõuab ta tihedamat hoolt. Mitte just rohkem tööd, aga tihedamat. See tähendab et taru sobib pigem taha aeda kus mesinikul on võimalik vajadusel kasvõi paar korda nädalas oludele silma peale visata. Kaugel asuvasse mesilasse mida loetud korrad suve jooksul külastatakse, ta ei sobi. Seetõttu jääb ta näiteks kutseliste mesinike valikust välja. On muidugi ka erandeid - Wyatt Mangum on näiteks kutseline mesinik kes peab mesilasi eranditult just nendes künatarudes.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kupule pealelend

metsamumm kirjutas:

/... kui kuppudesse toitepiima hakatakse panema - saad lendperesid teha... n. ö. lend kupule.../

Kupule pealelend ka vist loodusõbraliku mesindamisega eriti ei klapi. Prof. Kaškovski on nimetanud seda "jõhkraks meetodiks"

Külm vast polegi suur probleem

Kaits kirjutas:
Selles pole kahtlustki, soojustamata tarus on talvitumine ilmselgelt parem, kui just jah ei tule -30 kraadi järjest väga pikalt ( vähe usutav). ...

Külm väga tõenäoliselt tõesti ei ole pobleem. Pealegi - ega taru soojust ise ei tooda, selle tekitavad ikka mesilased talvesööta pruukides. Kuidas soojustamata tarus kajastuvad aga meie heitlikud talveilmad, mil temperatuur plussist miinusesse ja tagasi kargab, häbenemata teinekord ööpäevaga lausa paarikümnekraadiseid hüppeid teha? Tõsi, nii suuri temperatuurikõikumisi on harva - aga siiski! Kümne kraadi piires sula ja külma vahel temperatuurikõikumised on ju aga suht tavalised. Taru soojustuse põhiroll meie kliimas on pigem temperatuurikõikumiste silumine, ma arvan.

Thucari termoandurid on siinkohal lausa kuldaväärt infoallikad, kas pole? Veel huvitavam oleks muidugi kaks kõrvuti ja termoanduritega varustatud taru - muidu samasugused, aga üks soojustatud ja teine mitte. Smile

Wyatt Mangum

Thucar kirjutas:
Konkreetse tarutüübi peamisks miinuseks peetakse seda, et võrreldes Langstrothiga ja teiste korpustarudega nõuab ta tihedamat hoolt. Mitte just rohkem tööd, aga tihedamat. See tähendab et taru sobib pigem taha aeda kus mesinikul on võimalik vajadusel kasvõi paar korda nädalas oludele silma peale visata. Kaugel asuvasse mesilasse mida loetud korrad suve jooksul külastatakse, ta ei sobi. Seetõttu jääb ta näiteks kutseliste mesinike valikust välja. On muidugi ka erandeid - Wyatt Mangum on näiteks kutseline mesinik kes peab mesilasi eranditult just nendes künatarudes.

Wyatt Mangum on oma künatarudest eelmisel ja üleelmisel aastal keskmiselt 28 kg mett saanud, kusjuures mett ta võttiski vaid korra hooaja lõpul. Väga tõenäoliselt on kaubamee saak tuntavalt suurem, kui mett ka vahepeal võetakse.

Termoanduritest

aednik kirjutas:
Thucari termoandurid on siinkohal lausa kuldaväärt infoallikad, kas pole? Veel huvitavam oleks muidugi kaks kõrvuti ja termoanduritega varustatud taru - muidu samasugused, aga üks soojustatud ja teine mitte. Smile

Sellise eksperimendi korraldamise mõte on mul peas tiksumas küll. Järgmisele tarule on nii ehk naa plaanis tarukaal "sisse" ehitada. Temperatuuriandurid lähevad samuti külge. Olengi just mõelnud, et mis info veel võiks kasulikuks osutuda? 

Praegune andur toimetab mul üle 2.4GHz raadiovõrgu kuna on majale suhteliselt lähedal - nii 30m. Aga kuna mul maja ja mesila vahel on täpselt üks jämedate kuuskede grupp siis aeg-ajalt kipuvad leviaugud tekkima. Talve pimedatel õhtutel plaanin GSM/GPRS sagedustele üle minna. Töökad hiinlased saatsid vastava mooduli juba ära, nüüd vaja natukene programmeerida.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Temperatuuriandurid künatarus vm. mesilastarus.

Õige on, et vaatluseks sobib mesilastaru kodu lähedal - selleks kulub ju palju aega. Smile

Olen nüüdseks ~10 aastat mesilastarudes temperatuure mõõtnud. Selgeks on saanud, et andmeid mesilastaru juures tuleb tõlgendada tervikuna: temperatuur, hääl, lõhn, ventileerimine, mesilaste liikumine, mesilaste lend, intensiivsus. Konkreetsest näidust tähtsam on näidu trend (isegi meile tajumatu muutus) ja koosmõju teiste teguritega. Tuleb eristada nähtumust (mis välja paistab) tegelikust olemusest. Seega saab mesilastaru temperatuuri ning kaalu näit olla vaid üks osa vaatlustest-kuulatlemistest. 

Soovitan temperatuurianduri panna kärje ülaservast ~10 cm allapoole ja (taga-)seinast ~10 cm eemale, sest et sel juhul on tarusisese ventileerimise mõju väikseim ja näitude erinevus suurim. Hästi paigutatud temperatuurianduri abil saab mesilaspere elust piisavalt hea pildi ka ilma mesilaste pesa avamata ning neid liigselt häirimata. Arvestama peab, et mesilased ehitavad anduri tasapisi vaha ja taruvaigu sisse kinni ning see on normaalne.
Vt:"Mesitarude elektrikütte korraldamine. Olulisemad hoiatused.": http://www.mesinikeliit.ee/failid/mesinik/2012-1.pdf

Anduritest tarus

Minu temepratuuriandurid on sellised: ning paigaldasin nad kärje ülemisse serva taru keskele. Selleks puurisin kärjepulgast 6mm augu läbi ja lükkasin anduri tihkelt sinna sisse selliselt et anduri ots ulatus 2-3cm taru sisemusse.

Peamine põhjus miks andurid tarusse üldse paigaldatud said, oli ennekõike võimalus keset talve aimu saada kas mesilased on veel elus või mitte. Ning kui juba andurite paigaldamiseks läks, otsustasin nad paigaldada selliselt nagu seda lõpuks tegin - hajutatult kogu taru pikkuse peale, et saada aimu kus kandis täpsemalt talvekobar parajagu asub. Täpsete numbrite nägemine on sealjuures teisejärguline. Peamine minu jaoks vajalik info tuleb ennekõike näitude erinevuse võrdlemisest.

Oleksin juba sellele tarule ka kaaluandurid paigaldanud kuid paraku selgus et oleksin selle peale pidanud kohe ehitamise ajal mõtlema. Need andurid ootavad nüüd järgmise taru valmimist.

Pean suvel naabrimehega arutama kas võtaks võrdluse huvides äkki ka ühe tema lamavtarudest jälgimise alla.