Maaeluministeerium on 13.07 saatnud kooskõlastusringile Taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (VTK). See VTK on dokument, millele oodatakse ka mesindusorganisatsioonide ja mesinike tagasisidet. Materjalid:
Tänaseks on oma ettepanekud esitanud:
Taimekaitseseadus
Tänud Tormi, et viimase info siia riputasid!
Ma ei ole rahul, et meite juhid hommiku kella viieni mürgitada lubavad - Peale pritsimist tapab veel ~4 tundi ... jääb liiga lendluse alguse sisse. Mingit varahommikust mürgipritsimist ei tohiks mesinikud ise soosida... !!!
Peale kasulike putukate lendluse lõppu, peale päikese loojangut - piisaks küll. Mina keelaksin miinimum kella 4 - parem kell 3, (kui just kindlasti peab kellaaega märkima) igasuguse mürgitamise...
Kellaja märkimine ei ole hea mõte - vahel näiteks , väga jahedaga ei lenda mesilased võib olla juba kella 8- 9 õhtul ... miks see mürgitaja peab ootama kuni 10. 00 kukub - kui tal mõistus peas ja orasepõld ootab? Samas väga soojaga- hea korjega ei lõpe lendlus kell 10-gi ära!
Soojadel suvehommikutel, kui mesila veel hommikusse pööratud - alustavad paljud pered lendlust juba enne seitset! Soomes nägime jaanipäeva aegu- lendlus käis õhtul kell 11 ja hommikul kell 5 juba täiesti aktiivselt! Meil ei ole nii pikka päeva ja tänavu on puhta jahe... Kuid seadusi ei tehtagi igal aastal..
Kui neil on vaja taimekaitset teha - siis tehku hilisõhtul...JA ÕITSVAID TAIMI PRITSIDA EI TOHI, selles osas mittemingit järelandmist - vähemalt mitte mesinike poolt! Kui jäid hiljaks ja põllul jõudis näiteks põldsinep/ristõielised avaneda - siis ei saaaa enam mürke külvata! KA ÕITSVATELE PÕLLUPEENARDELE MÜRGI SATTUMINE PEAKS OLEMA JUBA KARISTATAV! Krussis vartega võililled jms..
Glüfosaadiga rohukamarate töötlemine peab ära lõppema! Ning Põllumajandus Amet ei hakka mittte kunagi mesilaid- mesinikke kaitsma...SELLEST EI MAKSA UNISTADA.. MILLAL JÕUAB KÄTTE AEG KUI EESTI MESINDUSSE TULEVAD TÖÖLE PÄRIS MESINDUSE VET-ARSTID...Praegu käivad õppinud vetarstid mu mesindusruume ja purgisilte uurimas - Mõned neist võiksid ometi mesinike poolele üle tulla!
Eelmises taimekaitse seaduses oli, et mürgipritsi pesuvesi tuli JÄÄTMAALE laiali pritsida - seadusekirjutaja (H. Lõiveke) ütles, et nad mõtlesid põhjaveele...Mesilased ei olla meelde tulnud, et JÄÄTMAAL sajad meetaimed õitsevad! Olen peale sattunud, kui mürgipritsija võttis ojast vett ja loputas seal samas jõekese kaldal oma mürgipritsi jääke - hakkab ta veel neid kuhugi pihustama!
Kutseliste Mesinike ettepanekud on kongreetsemad. EML lõpp läheb liiga laialivalguvaks... Hääd soovides..
Glüfosaadist ja selle uuemast kasutusest.
Huvitav, millist ''umbrohutõrjet'' tehakse suurpõllumeeste poolt nisupõllul 9 augustil?
Ise küsin, ise vastan....
Hoitakse kokku vilja kuivatamise kuludelt ja seda seeläbi, et pritsitakse veel mitte küpset vilja glüfoga, et see varre otsas ilusti koristusküpseks ''kuivaks''.
Küll maitseb hästi igasugune nisutoode ja rahva tervis on ülimalt ''hea'' ..
Loodan, et Metsamumm ei pahanda teema nn risustamise pärast.
Saan seda pritsimist ka tõendada videote näol.
Vajalik info
Tänud Ain, mis teema risustamine? ja metsamumm ei ole ligimeste suhtes pahandaja tüüp! Metsamumm pahandab riigiisadega, kes oma rahvast ei hooli...See ju äärmiselt vajalik info kõigile - sööjaile, eriti aga mesinikele... Isegi "näidis nisupõllus" on ju õitsvaid/tagasihoidlikke umbrohtusid peidus!
Küsisin ühelt mahepõllumehelt, kes ka ikka mööda oma ilusaid põlde mingi pritsiga sõidab ja küll kevadel, suvel sinna midagi pihustab, et " Mida ta pritsib?
Pidi mullatugevdaja olema!?!? Kevadel on prits - pihusti traktori ees ja haakeriistad järel - - n. ö. mitu kärbest korraga.. Kuid ka MAHE tatra ja rüpsi põllud käiakse üle - rajad sees? Tugevdatakse mulda?? Oskab keegi kommenteerida?
Pisut juurdegi ehk toksiline nisu ... kes viitsib, loeb läbi
Nisutoodete tarbimisest tulenevad terviseprobleemid on tänapäeval aina laiemalt levinud. Ühelt poolt peetakse seda välja mõeldud moehaiguseks, teiselt poolt tunnistavad väga paljud nisutoodetest loobunud inimesed, et nende pere kehaline ja vaimne tervis on paranenud peale nisu sisaldavatest toodetest loobumist. Samas on nii mõnigi nisugluteenile tundlik inimene kogenud, et vahel järgneb tervilja tarbimisele kohene tugev reaktsioon ja mõni teine kord ei pruugi see üldse nii olla. Millest see erinevus tuleneda võib?
Kõigi gluteeni sisaldavate teraviljade, kuid eeskätt nisu tarbimisel on paljud inimesed märganud, et ühes paigas maailmas võib nisutoodete tarbimine tundlikule seedesüsteemile põhjustada suuri ebamugavusi ning mõnes teises riigis ei pruugi keha reaktsioon olla pooltki nii tõsine. On pakutud, et võib-olla on nisu mingites piirkondades siiski geneetiliselt muundatud, kuid seda infot ei ole avalikustatud. Samuti on ühe vastusena oletatud, et erinevad nisusordid mõjuvad inimese kehale erinevalt. Siiski jääb küsimus, miks on talumatus nisu ja üldisemalt teraviljagluteeni suhtes nii plahvatuslikult suurenenud just viimase paarikümne aasta jooksul?
Mitmed teadlased usuvad, et nö moehaiguste leviku laienemises ei ole niipalju süüdi teravili ise, kuivõrd hoopis nende koristamisel kasutatavad põllumajanduskemikaalid – eeskätt glüfosaat, aktiivaine RoundUp nime kandvas taimekaitsevahendis, mille kasutamine on viimase 40 aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud.
Massacusetts’i tehnoloogiainstituudi (Massachusetts Institute of Technology, MIT) vanemteadlane Dr. Stephanie Seneff on leidnud, et glüfosaadi kasutamise levik on tugevas korrelatsioonis tsöliaakia ja gluteenitalumatuse levikuga. 2013 aastal dr.Anthony Samseli ja dr. Stephanie Seneffi poolt avaldatud teadustöös kirjutatakse, et „Glüfosaadiga kokkupuute tõttu tekkinud soolestiku düsbioos mängib olulist rolli tsöliaakia välja arenemisel. Seoses tsöliaakiaga on häirunud mitmed tsütokroomi (CYP) ensüümid ning me näitame, et glüfosaadi puhul teada toime taimedes tsütokroomi ensüümi alla surumisel selgitab veenvalt sedasama toimet inimestel.“
Glüfosaadi kasutamise tõus Ameerika Ühendriikides
Teadusajakirjas Environmental Sciences Europe (eesti k. Euroopa Keskkonnateadused) avaldatud artiklis „Herbitsiid glüfosaadi kasutamise trendid USAs ja globaalselt“ kirjutab autor Charles M. Benbrook, et 1990-ndate keskpaigast on põldudele pritsitava glüfosaadi kogused oluliselt suurenenud. Benbrook kirjutab, et „Alates 1974 aastast on USAs kasutatud üle 1,6 miljardi kilogrammi glüfosaati aktiivainena, mis moodustab 19% hinnanguliselt globaalselt kasutatud glüfosaadi hulgast (8,6 miljardit kilogrammi). Globaalselt on glüfosaadi kasutamine suurenenud pea viieteistkordselt alates sellest ajast, kui aastal 1996 võeti kasutusele glüfosaadi osas vastupidavad nn „Roundup-ready“ geneetiliselt muundatud taimesordid.
Kaks kolmandikku kogu glüfosaadist, mis on kasutatud vahemikus 1974-2014, on pritsitud kõigest viimase kümne aasta jooksul. Aastal 2014 pritsisid farmerid glüfosaati USA põldudele ligikaudu 1kg hektari kohta ning mujal maailmas oli selleks koguseks 0.53kg hektari kohta.
Glüfosaadi kasutamine mitte-geenmuundatud nisu kasvatamisel
Glüfosaati kasutatakse Roundup herbitsiidi näol väga sagedasti geenmuundatud maisi, sojaubade ja puuvilla kasvatamisel. Vähem on kajastust leidnud aga asjaolu, et seda kasutatakse ka tavalise, mitte geenmundatud, nisu kasvatamisel. See tava on nii laialt levinud, et glüfosaadiga töödeldavatest põllukultuuridest on nisu kolmandal kohal.
USA riikliku põllumajandusstatistika andmete põhjal kulutati aastal 1990 USAs nisupõldudel ära ligikaudu 225 000 kilogrammi glüfosaati. Aastaks 2014 oli see hulk suurenenud 35 korda, ulatudes 8 miljoni kilogrammini aastas. Võrdluseks, samal aastal kulus ligi 32 miljonit kilogrammi glüfosaati maisipõldudel ning veidi enam kui 55 miljonit kilogrammi sojapõldudel. 2012 aastal viidi USAs riikliku põllumajandusstatistikaameti poolt läbi küsitlus nisukasvatajate hulgas mille tulemuste kohaselt töödeldi 61% kasvatatavast talinisust, 99% durumnisust ning 97% kevadnisust herbitsiididega. Kõige enam kasutati glüfosaati durumnisu kasvatajate poolt.
Nisu kuivatamine
Tekib küsimus – miks töödeldakse nisu glüfosaadiga, kuigi tegemist ei ole geenmuundatud põllukultuuriga? Sama küsimuse esitas ka dr. Stephanie Seneff, uurides tsöliaakia ja glüfosaadi seoseid.
Nisukoristuse protsess USAs näeb ette seda, et enne kombainide põllule saatmist pritsitakse sinna ohtralt Roundup’i, kuivatades ja surmates taime ning lihtsutades sel moel kombainide jaoks lõikustööd.Teiseks vabastab taim enam seemneid, kui sellel on olnud kokkupuude surmavalt toksilise kemikaaliga. See aga suurendab kokkuvõttes saagikust.
Sellise viljakoristusprotsessi tagajärjeks on aga see, et glüfosaadi jäägid sisalduvad moodsa lääne toidu kõige tavapärasemas koostisaines – nisus. Kas võib olla, et see vilja keemilise kuivatamise tava hävitab ka meie soolestiku funktsioneerimist? Dr.Seneff usub, et see just nii on, kommenteerides: „Ma lihtsalt ei mõista kuidas USA valitsus keeldub tunnistamast, et me sisuliselt mürgitame ja tapame aeglaselt oma rahvast.“
Lõikuseelset kuivatamist Roundup’i või teiste herbitsiidide abil soovitati nisu ja odra koristusel juba 1980-ndate aastate alguses. Viimase 15 aasta jooksul on see saanud USAs tavapäraseks, et 7-10 päeva enne koristust pritsitakse saak Roundup’iga üle. Lisaks taime kuivatamisele see ka kiirendab saagi valmimist, eriti kohtadel, mis on ülejäänud põlluga võrreldes veidi aeglasemalt küpsenud. Huvitav on asjaolu, et õlletööstuse jaoks kasutatava odra, läätsede ja herneste puhul ei ole lõikuseelne keemiline kuivatamine lubatud. Nisu puhul aga on see aktsepteeritud tava.
Glüfosaat mõjutab inimese tervist soolestiku mikrofloora kaudu
Keemiline kuivatamine ei ole vaid USA probleem. Suurbritannia Toidustandardite amet (Food Standards Agency) on teada andnud, et leivast leitakse sageli glüfosaadi jääke. Mitmed Euroopa riigid on hakanud glüfosaadi ohtlikkusele rohkem tähelepanu pöörama. Näiteks Hollandis on Roundup’i kasutamine keelatud, suure tõenäosusega keelatakse see ka Prantsusmaal. Glüfosaadi kasutamine põldudel lõikuse eel võib küll olla teravilja kasvataja jaoks kasumlik, kuid tarbija tervisele on see hävitava toimega. Kuigi herbitsiidide tootjad väidavad, et tegemist on inimesele väga vähetoksilise ainega, on teadusartikleid, mis tõestavad selgelt vastupidist. Dr. Anthony Samseli ja dr.Stephanie Seneffi teadustöös tuuakse välja mehhanismid, kuidas glüfosaat mõjutab imetajate füsioloogiat. Glüfosaat inhibeerib soolestiku mikrofloora poolt toodetavaid tsütokroomi ensüüme, mis mängivad olulist rolli paljude inimese bioloogia jaoks võõraste ainete kahjutuks tegemisel kehas.
Kasulik seedimise mikrofloora on inimese tervise säilimisel kriitilise tähtsusega. Need sõbralikud bakterid soodustavad seedimist, aitavad säilitada sooleseina õige struktuuri , sünteesivad vitamiine ja tagavad meie immuunsüsteemi toimimise. Kui soolestiku mikrofloora saab kahjustatud, siis suureneb soole seina läbilaskvus ning toiduosakesed satuvad verre vales kohas või valel ajal. See toob kaasa autoimmuunreaktsiooni, mis võib omakorda väljenduda erinevate autoimmuunhaiguste sümptomitena.
Glüfosaadi mõju ei avaldu kiire mürgistusena vaid aeglase ja salakavala põletikulise reaktsioonina keha kudedes. See pikaajaline alaäge põletik võib väljenduda erinevates vormides, millest paljusid on seostatud just moodsa elustiili ja toiduvalikuga. Näiteks seedimisprobleemid, ülekaalulisus, diabeet, südamehaigused, vaimse tervise häired, viljatusprobleemid, vähk ning mitmed närvisüsteemi mõjutavad kroonilise loomuga haigused.
Ka Eestis elades tasub kaaluda nisutoodete vähendamist oma toidus või lausa neist loobumist. Suur osa nisutooteid on imporditud või valmistatud imporditud toorainest seega on praktiliselt võimatu mitte-maheda teravilja puhul teada, kas see sisaldab glüfosaadi jääke, või mitte. Isegi juhul, kui nisutoodete tarbimine ei põhjusta sul enesele teadaolevalt mingeid vastureaktsioone, tasub eelistada teisi teravilju, tarbida vaid maheteraviljast tooteid või vähendada üldiselt teravilja hulka toidus. Võib juhtuda, et nisust loobumine aitab taanduda terviseprobleemidel, millel pealtnäha nisu tarbimisega igasugune seos puudub.
Allikad:
http://www.wakingtimes.com/2016/12/26/mit-scientist-explains-modern-wheat-causing-many-health-problems/
http://realfarmacy.com/reason-toxic-wheat/
http://www.mdpi.com/1099-4300/15/4/1416
Autor: Katrin Suik
Tänud, väga vajalik teave!
See artikkel näitab kui tühiseks ülejäänud loodus ja rahvas on tõrjutud! Hetke kasum , kasvõi üle laipade!
Umbrohu tõrje
niisuguste kangete mürkidega tuleks kiiremas korras ära lõpetada,kui see Aini kirjutatu kõik tõsi on,tapab mesilased kohe ja sandistab ,tapab ka inimesed loomad ,kogu elavat loodust.Ei uskunud et asi nii hull on.Tuleks organiseerida tugev kampaania nagu prügikoristus metsa alt,meeletu mürgitamise lõpetamiseks
Kahjuks on
see kõik tõsi ja enamgi veel ... kahjurid jäävad resistentseteks mürkidele ja tuleb järjest uusi ja kangemaid/täpsemaid ''kahjuritõrje'' vahendeid.
Mesilasema toidetakse ja munemine hääbub .. tulemused on ette teada.
Rääkida ja kirjutada võib ju paljustki, kuid selle teerulli peatamiseks ei piisa ei petitsioonidest ega ka füüsilisest kohalolust .. see teerull lömastab kõik eesoleva sest kapitalil/kasumil puudub vastutus, kaastunne ja südametunnistus.
Nisujahu tooteid
enam mitte kui midagi enam ei osta, kui keegi ei osta siis ei kasvatata enam .
Neonikotinoidid ähvardavad hävitada kimalased
Põllutaimede putukkahjurite vastu kasutatavad ained neonikotinoidid ei ohusta mitte ainult kodumesilasi, vaid ka metsmesilasi ehk kimalasi. Kanada ja Briti teadlaste väitel võib maailmas laialt kasutatav neonikotinoid tiametoksaam vähendada veerandi võrra võimalust, et emakimalane hakkab munele ja loob koloonia.
Nigel Raine Guelphi ülikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Nature Ecology & Evolution, et nii tugev toime tekitab kahtluse, kas kimalased suudavad looduses üleüldse püsima jääda. Mõneski maailma paigas, sh Euroopa Liidus ja Raine'i kodumaal Kanadaski on küll ka neonikotinoide kasutamist piiratud või piiramist vähemalt tõsiselt arutatud.
Raine ja ta kaaslased uurisid, kuidas mõjub tiametoksaan emakimalastele kevadel, kui need on just talveunest ärganud ja teevad ettevalmistusi munemiseks. Nad hoidsid 300 emakimalast oludes, mis jäljendasid kevadist looduskeskkonda kõigi juurdekuuluvate stressiteguritega, kaasa arvatud parasiitnakkused.
Poolele katsekimalastest andsid nad ka siirupi, millele oli lisatud tiametoksaami koguses, mida võib kohata ka päris õietolmus ja -nektaris. Selguski, et seda taimekaitsevahendit saanud emakimalaste seas asus munele 26 protsenti vähem isendeid kui kontrollrühmas.
Arvutimudel näitas, et sellises olukorras võib looduslikke kimalaspopulatsioone ähvardada hukk. Raine'i sõnul on vajadus taimekaitsevahendite mõju mittekahjuritest putukatele veelgi ulatuslikumalt uurida seda arvestades vägagi pakiline.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
http://novaator.err.ee/613022/neonikotinoidid-ahvardavad-havitada-kimalased
neonikotinoidid vs. muu kraam
Eks mind visatakse siit ka välja selle eest, aga...
Neonikotinoidid jäid kõigile hambusse siis, kui mingit muud põhjust leida veel ei osatud. Mina arvan ka, et mahepõllumajandus oleks kõige parem, aga...
1. Neonikotinoidide kasutamine puhtimisainena vähendab kordades vajadust töödelda (õitsvaid) põllukultuure muude insektitsiididega, mis tapavad mesilasi kontaktmürgina kiiresti ja tõhusalt;
2. Neonikotinoidide mõju mesilastele on peale Hackenbergi kisa uuritud palju ja põhjalikult. See nn. Harwardi uuring, mille põhjal neonikotinoidide süüdistamine algas, ... selle viis läbi mitte mesindusteadlane või isegi mitte bioloog, vaid hügieeniõppejõud. Tema nn. uuring avaldati Itaalia netiajakirjas, kus igaüks saab oma kulu ja kirjadega oma "teadustöö" avaldada;
3. Muid taimekaitsevahendeid, mida tuleks neonikotinoidide asemel kasutada, on mesilastele avaldatava mõju osas uuritud KORDADES vähem. Need on tavaliselt püretroidid. Väga tõhusad putukamürgid.
4. Peamine mesilasperede väljasuremise põhjustaja on varroalest. Abiks mesinik, kes ei oska varroalesta tõrjuda.
Jõudu kõigile!
Keegi ei viska kedagi kuhugi .. ilmselt
Räägime siis asjade kolmandast küljest samuti.
Mida kujutab endast põllu harimine .. vanasti oli see selline teguviis, kus harimisel kasutati randaalimist, kündmist ja kultiveerimist. Tänasel päeval on otsustatud kulude kokku hoidmiseks sellise asja kasuks nagu otsekülv.
Vanasti oli ka vahelduvate viljade süsteem ja põllul lasti puhata teatud aastate järel, oli aluskülv .. oli ristik, lutsern ja paljud muudki taimed, mis künti maase. Tänasel päeval pole sellist süsteemi enam kohanud (võib olla, et kuskil on ka säilunud sääntne süsteem...) Põlde väetati sõnnikuga, mitte reovete puhastamisest järgi jäänud ollusega, mida nimetatakse tänasel päeval ''mullaks''
Vanasti tehti ka põllutõid selleks ette nähtud päevadel, et välistada nii umbrohtude tekkimine ja igasugusugesd kahjurid ... tänasel päeval on nood toimingud asendatud otsekülvi ja keemiaga. Teada on, et see keemia hävitab põllult huumust tootvad kooslused sootuks ...
Mida on lugupeetaval th-l selle kohta öelda ..
Ja varroalest on muutunud ka keemia suhtes resistentseks .. ribad ja muu kraam .. on aga vaarisade tarkused - näiteks koirohi, küüslauk, rabarber, tael ehk puuseen .. kreeka pähkel, tsillipipar ... loetelu on veel pikk ja retsepte palju ... ja samuti õigeaegsed toimingud mesilas, tarutüüpidest sõltuvalt .. mesinik liigutagu pisut oma kõrvade vahelist ollust ja mõelgu, enne kui toimetama asub.
Agronoomia
Kultuur, selle sõna tänapäevases tähenduses sai alguse ladinakeelsest terminist, mis tähendas põlluharimist. Siis muutus põlluharimine oluliseks, sest rahvastik kasvas. Siis avastas Cicero, et võib niivõrd olulist terminit üle kanda poliitikasse ja rääkis "cultura animi" st ehk hingekasvatusest. Inimkonna kultuur/kombed jne, jms on seotud põlluharimisega. See on pidevalt arenenud. Mina usaldan agronoome ja EMÜ õppejõude, kes neid kasvatavad. Sest muidu peaksin ma arvama, et seal kasvatatakse roboteid. Ma olen ise ka agronoomi poeg ja ei usu ilma sees, et korralik põlluharija on *per se* tolmeldajatapja. Ja mis puutub tööde tegemist kindlatel päevadel... mina vaatan kalendri asemel õue
Nojahh
Tean nii mõndagi suurt ja suuremat viljakasvatajat ümberkaudu .. agronoomiast ja sellelaadsest haridusest on nood inimesed küll väga kaugel. Nende peamine moto on tänasel päeval sõna ''kasum'' odavate tootmiskulutuste läbi. Vaidlema ja enda tegusid õigustama on nad küll kõvad mehed, kuid ainsale küsimusele, miks sa vilja pritsid glüfoga saad vastuseks .. kõik teevad ju nii.
Mis agronoomiast ja põllu harimise kultuurist me siis siinjuures räägime. Kui põllu pidamine kasumi saamiseks on muutunud, siis see on muutunud samasuguseks tööstusharuks nagu iga teinegi tööstusharu kasumi nimel. Jahh .. õue vaadates näeb küll ära ilmaolud, kuid nii mõnigi esmapilgul pisike asjaolu ununeb ja kantakse kasumi nimel tahaplaanile nagu seda üldse ei eksisteerikski, sest tõid on tarvis teostada kiiresti efektiivselt ja madalate kuludega.
Silma jäi sõna ''püretroidid'' .. räägiks neist lähemalt, kui on võimalust. Ja miks neid siis ei kasutata ... lugemist küll jagub http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/uudised320.html
püretroidid
Nagu ülalpool märkisin, on püretroidid väga tõhusad putukamürgid. St. tapavad mesilasi väga hästi. Neonikotinoidide puhul on nende mõju mesilastele palju uuritud, sest neonikotinoidide ärakeelamine on nö. "saavutatav eesmärk", mis annab võimaluse raha koguda ja endale palka maksta - roheäri. Püretroidid olid turul enne neonikotinoide ja tapsid mesilasi pidevalt. Tapavad praegu ka. Neonikotinoidide turuletuleku üks põhjusi oligi see, et nad on püretroididega võrreldes tolmeldajatele vähem kahjulikud, sest neid läheb taimekahjurite tapmiseks vähem vaja. Mitte kahjutud, vaid vähem kahjulikud. Kui nüüd pöördutakse täielikult tagasi püretroidide kasutamisele (sest taimekaitsevahendite kasutamist ära ei lõpetata - kogu maailma proletariaat tahab makarone ja õli, milles neid praadida), siis hakatakse põlde tihedamalt pritsima. Lihtsad lahendused võivad olla lõpuks väga valusad. Vabandan oma pessimismi pärast.