Ühistegevus/turustamine

Tere

Ma pole küll veel mingi eriline mesinik, aga meeldib vaadata tulevikku. 

Seoses sellega tabas mind küsimus, et kas eestis on olemas mesinike ühistut kes tegeleb liikmete saagi turustamisega? Igasuguseid koolitusi jms organiseerivad ühinguid on rohkem kui üks.

Miks ma sellele mõtlen? Esiteks internetiavarustest lugedes on jäänud mulje, et eestis on mee alatootmine mis tähendab olematut eksporti ning üha suurenevat importi. Teiseks minu isiklik viisaastaku plaan ei näe ette, et ma hakkaksin täiskohaga mesinikuks, vaid käin rõõmsalt põhitööl edasi 9-17 E-R ehk siis aeg mesilastega tegelemiseks on piiratud mis omakorda tähendab seda, et saagid saavad piirid ette ning kui suudan näiteks 1-2t mett toota, siis turustamiseks lihtsalt ei jääks aega. Ja loomulikult on sellise saagiga ka raske kuskile müügiketti jõuda. 10-20 samas mahus tootjat seljad koos oleks juba arvestatav jõud. Miks mitte ka veelgi rohkem.

Minu hinnangul üleriigiliselt vaadates ei saa meetootmist suurendada ainult suurmesilate arvelt kuna inimeste võimetel on piirid ja tööjõudu hooajaliselt palgal pidada on üsna keeruline kuna tahetakse ju ikka palka saada aastaringselt. Rääkimata veel sellest, et asjalikku spetsialisti on keeruline leida, sest pigem on tal kasulikum ju oma mesilat pidada kui peremehele vorsti leivale teenida. Siinkohal riikliku mee toodangu suurendamiseks minu vaatenurgast ongi võimalik minusuguste töö kõrvalt mesilasi pidavate inimeste arvelt kes suudaks toota piisavalt palju, et seda üksi raske turustada aga samas piisavalt vähe, et jaeketid jutule ei võta ning ekspordist ei maksa unistadagi. Näiteks 500-5000kg tootjad.

On ka artiklitest silma jäänud, et sedasorti ühistegevuse puudumise üheks põhjuseks on usaldamatus üksteise suhtes. Siinkohal pean ütlema, et tänasel päeval on võimalik TÜ asju ajada väga läbipaistvalt ning kui keegi millestki aru ei saa või miski tundub vastukarva, siis tuleb küsida mitte hakata ussitama seljataga. TÜ aruanded ja tegevusinfo on ju kõigile liikmetele kättesaadav. Kuna TÜ liikmed on kõik omanikud, siis ei maksa karta, et kasum kuskile x tasku jookseb või et miks üks sai sellise hinna ja teine teistsuguse. Baashind peaks kõigile sama olema ning proportsionaalelt ühistusse antud sisendiga saadakse ka lõpphind. Võimalusi on mitmeid. Mu hinnangul peaks ühistu kasumit teenima mida saaks kasutada investeeringuteks ning ülejääv jaguneb omanike/liikmete vahel ära vastavalt ühistusse panustatud saagiga.

Minu unistus on, et selleks ajaks kui ma omale olen ka suutnud arvestatava mesilasperede arvuga mesila muretseda, oleks selline ühistu olemas kuhu saaks korraga oma toodangu üle anda ning nemad tegelevad ise edasi pakendamise ja turustamisega. 

 

Teie mõtteid oodates

Ülari

 

Tegin väikse paranduse tekstis. Mõtlematusest ja automaatikast olin kogematta kirjutanud MTÜ (mittetulundusühing), aga silmas pidasin ikka TÜ-d ehk siis tulundusühing. Eesmärk on ju ikka omanikele/liikmetele tulu teenimine.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mee turustamine

Tere, 

ei ole kunagi arusaanud internetiavarustel vahetevahel kirjutatud  mee alatootmise jutust, pole veel trehvanud sellisele turule, laadale või toidupoodi kus poleks mett müügil.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

mee alatootmine...

... on tõsiasi. Eestis saaks mett palju rohkem toota, sest korjemaid piisab. Ka meetootmise tõhustamise vallas (paremad tõuliinid, oskuslikum hooldamine, tööjaotus jne) on palju arenguruumi. 2018 kevadeks peaks mesindusprogrammi rahastusel valmis saama abimaterjal neile, kes tahavad ja viitsivad luua meeühistuid (loe: neile, kes ei viitsi talvel kusagil turuplatsil külmetada ja eelistavad toodangu hulgi realiseerida). Ühistud ühe küla viietarupidajate tasandist kuni üleriigilise kokkuostusüsteemini. Abimaterjali peaks idee järgi (pole ise enam käppapidi juures, nii et detaile ei oska rääkida) kokku panema mõni Eesti tipp-konsultatsioonifirmadest.

Mee alatootmine on ka Eesti mesinduse põhiprobleem, millest tulenevad kõik muud hädad: kuni meetootmine pole riigi seisukohalt tulu tootev ettevõtmine, võib kirjutada ükskõik-kui-palju petitsioone või lasta avaldada artikleid, aga keegi seda tõsiselt võtma ei hakka. Kui tekib arvestatav mee-eksport, tekib ka riigi huvi mesinduse vastu.

Jõudu!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

mee turustamine*

ma arvan, et pea iga mesinik suudaks paari aastaga ilma igasuguse Eesti tipp-konsuldatsioonifirma poolt koostatud abimaterjalita vajadusel kahekordistada oma perede arvu ja meetootmist aga jõudu üleriigilise kokkuostusüsteemi loomisel. Petitsioonidest ja nn. "valgustusretkede" korraldamisest ministeeriumite ametnike juurde pole tõesti kasu, sest nad juba ammu valgustatud ja nad on valinud põllumeeste poole.

hea kuulda, et kevadeks....

midagigi loota on millest võiks ühistegevuses kasu olla. 

Ma küll pole kursis kui palju suudab üks harrastusmesinik aastaga mett ära müüa, aga eeldan, et juba tonnist lahti saamine sõprade tuttavate kaudu on üsna keeruline ning aeganõudev tegevus. Rääkimata veel sellise koguse kuskil koduköögis vurritamisest ja pakendamisest jaetaarasse. Tonn peaks olema selline meekogus mida vähegi soodsala aastal on võimalik saada ka paarikümne pere ringis mesilaga. 

Nüüd küsimus. Kui ütleme 50-100 perega mesila suudab 1/3 oma meetoodangust ise turustada, siis 2/3 tuleb ikka hulgi ära anda pakendajale kes elab sellest ja saab vorsti ka leivale. Samas kui ühistegevusega suudaks mesinikud ise sama töö ära teha ning igalühel jääks individuaalselt pakendamine turustamine jms tegevuse arvelt aega üle muudeks tegevusteks. Samas kuna ollakse samal ajal nn pakendaja ja turustaja firma omanikeringis, siis kasum tuleks ikkagi nende tasku mitte enam kolmandatele osapooltele kes teevad julgelt 50% juurdehindlust. 

Miks on praegusel sajadndil ikka veel asi nii, et ise ennast aidata ei taheta/osata/suvatseta, vaid kirutakse ettevõtlikku kapitalisti kes käärid vahele paneb ning vaene mesinik peab hulgi müüma omahinnaga toodangut. Võimalused on kõigi käes, et seda viimast muuta.

Pronksmedal (100p.)

Mee müük.

ylari! Mis sa arvad, miks paljud kliendid üritavad leida endale oma "ihu-mesinikku" ja on valmis temalt kuni kolmandiku kallimalt mett ostma kui see on toidukaupluses?! Selle asja nimi, mida väikemesinik müüb pole mitte lihtsalt mesi vaid mesi+usaldus! Kui nüüd hakata looma mingit väikekoperatiivi, siis hakkab kliendi jaoks meepurgi tagant hägustuma seda mett turustava mesiniku nägu ...ja ühes sellega ka usaldus! Samas ei saavutata endiselt sellist mee realiseerimishinda, millega saaks konkureerida kaubandusvõrguga! Pean silmas ausate meetoditega!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

ihumesinikud

Ma olen ka päris mitmele ihumesinik. Aga see ei rõõmusta mind. Kauplustes müüakse paljude heade Eesti tootjate väga head ja ausat mett. See, mida ma klientidelt kuulen (ja mida on rääkinud nende eelmised ihumesinikud, kes millegipärast on nüüd mesilaste ja meeta), on päris jube. Need "ihumesinikud" mustavad kõigest väest teisi, et ainult oma meenatukesest kolmandiku võrra kallimalt lahti saada. Selge ka - kui ikka toota ei oska, tuleb piskust viimast pigistada.

ihu mesinikud

Ma nüüd küsiks subjektiivset arvamust. Kas eestis müüakse rohkem mett nn käest kätte "ihumesinike" kaudu või kaubandusvõrgus. Ma ise kaldun arvama, et kaubandus teeb pika puuga ära kuna kliendid on mugavad ning oskavad lugeda. Kui üks kord kaup ei meeldinud, siis järgmisel korral võetakse teine tootja ette riiulilt. Valik on siiski üsna lai koos meelaadsete toodetega.

Ühistulise tegevuse mõte on siiski saada võimalus oma toodangust lihtsamalt realiseeritud saada, ning olles kogu tarneahela osa, saada ka oma osa kasumist. Loomulikult ei pigista ükski ühistu oma liikmetele 10€-st hinda välja, aga siiski on võimalik kolmandad osapooled välja jätta ahelast, mille arvelt ka tootjale tuleb kilohind ikkagi parem kui kokkuostja käest. Kui tootja enam realiseerimise pärast muretsema ei pea, siis on just selle probleemi küüsis olevad mesinikud võimaluse lävepakul oma tootmist suurendada. 

Mina isiklikult ei kujutaks ennast ette igal nädalavahetusel turul kükitamas. Pole selliseks tegevuseks aega ega tahtmist. Ühistu võib vabalt ka suuremate linnade turgudel oma platsikest pidada. Turustuskanaleid on ju palju. Saab luua brändi ning tagada ka jaekettidele tarnekindluse kui ühistu piisavalt sisendit saab toodangu näol. Lisaks võimalus ka osta ju mitteliikmetelt ja seda kasumiks pöörata. (kindlasti ei saaks mitteliikmed sama häid hindasi ja tingimusi, aga oleks ka neil võimalik kaupa realiseerida.) 

Naiivne oleks loota, et kui isegi ühistu oleks või tuleks, et siis kõik liikmed oma viimased meetilgad kõik ühistusse realiseerimiseks tooks. Ihumesinikud ei kao kuskile sest kellele maksuvaba raha ei meeldiks onju. 

Pronksmedal (100p.)

Laim või mitte!

Tänapäeval on info kõigile kergelt kättesaadav ja klient ei pea kuulama konkurendi juttu võõra kauba kehvast kvaliteedist, et selgusele jõuda! Paraku on suurem tõenäosus "Eestimaise" mee pähe saada importi just suurmesinikelt ja kaubanduskettidelt, kui väikemesinikult!

majandus24.postimees.ee/4017895/mee-import-suureneb-eestis-tootmine-vaheneb

Ja hea veel, kui tegu on Leedu, Poola või Ungari toodanguga! Kuid kui saad mee pähe hoopis Hiina mee ...või koguni "mee-laadse-toote", milles pole isegi õietolmu kübekest! 

www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+MOTION+B8-2015...

Loomulikult ostab enamus kliente mee kaubanduskettidest, sest on odav ja mugav, kuid petta saamise tõenäosus on samuti suurem! Ise pigem ostaks kauplusest juba suhkrut, kui mett! Kelle ostujõud aga suurem ja soovib kindlalt kvaliteetset toodangut see otsib endale "ihu-mesiniku"!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

ikarose lend

minul algaja mesindushuvilisena veel mett tonnide viisi pole. kõik viidi kodust ära ja tünnidki puhtaks lakutud. aga siin teisi usinaid aastaid mesndusega asjatajaid. kui näiteks Pipikas oma tonnid sinu omadega kokku paneks , oleks see juba kaubanduskettides arvestatav jõud. "mesinduse tasuvus" teema all lahkas Päike probleeme, mis tekivad rahavoogude ja rahatsunaamide ohjamisel. temastki võiks suuremate mastaapide puhul abi olla. seda küll ei tea, kuidas tal tänaseks mesilastega lood on. üks ühistegevuse suunalise tee jäämurdja mesindab tänaseks juba lillelisematel aasadel. kui tema postitused siin foorumis läbi lugeda, siis poleks ehk vaja päris algusest alustada. kui mul kunagi kevadeks esimesed tonnid põhitöö kõrvalt üle jäävad, siis kindlasti panustan ka sellesse väärt ettevõtmisesse. täna lihtsalt pole veel. aga muidu igati tore algatus, sest ega see jutt ju kellelegi kurja tee.

Lisandusi ihumesinikele

Täiendan arutletavat teemat faktiga, et kui ma vaatan mesi.ee ning näen selle aasta  juunikuus  (sic!), kordan, tänavu juunikuus, sellist kuulutust  "Müüa värske Eesti mesi 2017a

Müüa värske mesi 2017 SUURTES KOGUSTES mis on korjatud Harjumaa kandis. Mesi on korjatud niitudelt ja metsast. Mesi on pakendatud 45 kg plast ämbrisse. Suurte koguste hind 4.5 eur 1 kg".

seda kuulutust on uuendati igakuiselt, kuni tänaseni. Nii oli see ka mullu. Ei mäleta, kas ka tunamullu.

Ostaks kaa tollelt mesinikult mesilastele karvamütse, kuhu nad selle mee sisse korjasid....

Lahedat mõttekäiku ja ilusat ilma Teile kõigile septembrikuus!

BIGHORNET

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Arvamus

  Viimastel aastatel on tulnud palju uusi mesinike peale. Ma ei pea silmas, mitte ainult hobi (edukal hobimesinikul on kalduvus kutseliseks muutuda), vaid just kutselisi, kellel 300+ peresid. Saan aru, et uute, suurte ja noorte mesinike soov oleks leida välismaale võimalus mett müüa (pole paha plaan). Meie mesi on väga hea (vähemalt ise usume ja pole põhjust ka teisiti arvata)ja ka meesaagid vähemalt mandril väga head (60-100 kg/pere). Meie lähiriigid (kes on ka ostujõulised õnneks) ostavad palju mett sisse. Need on Soome, Rootsi, Norra,Taani ja Saksamaa (veidi kaugemal aga ilus turg). Nii, et turg on olemas. Veidi müüakse aga need kogused ei ole küll mainimisväärsed (isegi Hiinasse on tublimad müünud). Oskab keegi mulle seletada,miks suurmesinikud ja teemapüstitaja poolt mõeldud TÜ siis ei müü mett välismaale? Kas on veel tegureid, midas ma siin pole maininud, mis keeravad asja tagurpidi?

  Ise mesindan Muhus ja meesaagid kehvad(mandrilt vaadates) läbi aastate ja kui ühte tuntud mesindus guru tsiteerida, siis meesaak pere kohta mul oli see aasta vaid "essugi miinus 5 kilo". Saakide poolepealt täiendan selgelt hobitajate ridu.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Mis

see kokkuostu hind ka siis on, millest räägid,ylari? Ma ise pole kuulnudki kokkuostust.

kokkuostuhind

Kui nüüd aus olla, siis pole mul veel põhjust olnud otsida hulgiostjaid, aga sõber google viitas paari otsingutulemusega, et keegi siin eestimaal on sellega igatahes tegelenud. Kes võlgu jäänud mesinikele ja kes mitte. Mis need ettevõtted hetkel teevad, pole ainugi. Kas neid kokkuostjaid ka hetkel on või ei ole, ei oma tähtsust, sest igal juhul eelistaksin mina selle vaheltkasu pigem mesinike tasku sokutada selleasemel, et mingi ettevõte teenib sellelt kasumit. 

Kahjuks isegi väikeühistute ajalugu/harjumus meie ühiskonnas puudub ning seetõttu ongi kaubanduses võimutasakaal paigast ära ja tingimused laob ette ostja mitte müüa. Olen piisavalt kaua põllumajanuduses tegutsedes näinud kuidas väike esmatootja oma kartuli/kurgi/tomati/kaalika vms kaubaga hulgilattu põrutab müüma, siis hinna ütleb ladu mitte ei ütle müüa. Valik on lihtsalt selles, et kas müüd või ei müü üldse. Tundub ju suht absurd kui pöördud kuskile advokaadi juurde ja ütled ise mis sa maksad talle tema töö eest :D 

Ühistegevuse kasuks räägib tugevalt ka euroopa toetussüsteem. Sisuliselt ühistegevuse projekte toetatakse eelisjärjekorras võrreldes üksikprojektidega. See aga tähendab seda, et kambapeale mee töötlemiseks, pakendamiseks ja kõige muu vajaliku tehnika jaoks on võimalik saada euroopa raha. Kaasaegne meekäitlemistehnika aga omakorda tõstab mee kvaliteeti võrreldes kellegi saunaköögis tsinkvurriga võetud meega. (ka viimane mesi on kindlasti hea, aga kontekst jääb paika). Vähem olulisem ei ole ka see, et sellise süsteemi liikmena saab väiketootja toodangu omahinda märgatavalt madalamaks käitlemisele kuluva aja ja tehnika arvelt. See aga võimaldab juba müüa ka madalama hinnaga ilma, et sissetulek väheneks ja lisaks kuna suur osa tööst jääks ühistu kanda, siis saab seda aega rakendada hoopis tootmise laiendamiseks. Hetkel kui mesinikud küsivad oma toodangu kilost 10€, siis mina oma korralikult üle eesti keskmise sissetuleku juures jätan selle mee ostmata. Aga see on juba subjektiivne. Kindlasti on ka miinimumpalgaga inimesi kes hea meelega maksavad selle 10€ kilost ära. 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

On

olemas riiklik kokkuost aga see jäi teisse sajandisse ja teisse riigikorda. Nüüd  võivad kõik hakata mett kokku ostma ja riik ei sekku (eriti). Ikkagi oleks huvitav teada, miks mett ei müüda hulgi välismaale või miks meie tublid suurmesinikud sellega ei tegele. Mis võib selle põhjuseks olla? Mee puudus küll ei saa olla, sest kohe kui kuuldakse, et mesi hakkab minema kiirelt ära, siis mesinikud suurendavad kohe oma perede arvu ja kohe järgmine aasta on puuduv mesi olemas.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Ühistu värk

Ylari, sinu eksituse koht on see, nagu oleks mesi lihtsalt mingi aine, mida kõik suured ja väiksed erinevates hulkades genereerivad ja millel peaks olema mingi kindel ühikuhind. On head, väga kõrgekvaliteedilised, suurepärase konsistentsi ja maitsenüanssidega meed ja on ka keskpärased ja kehvad meed. Võrdluseks või tuua näiteks veini. Sõltub korjetaimedest ja mesindusvõtetest. Väga hea mee eest oleksin nõus isiklikult maksma ka üle 10€ ja kehva ei ostaks isegi 3€ eest. Seepärast ongi ostjatel oma "ihumesinikud" kelle mesi just meeldib ja maitsebs ja kelle suhtes püsib usaldus. Püsikliendi hoidmise nimel tasub pingutada ja usaldust saab petta ainult korra.    

Nagu varemgi olen arvamust avaldanud, on ühistu mõeldav 3-5 suurmesiniku baasil, kes juhivad ise ühistut ja saavutavad koos kriitilise massi ekspordiks vms. Saja väikemesiniku puhul muutub asi kohe väga keeruliseks. Lõpptoodang muutub liiga anonüümseks just mesiniku jaoks. Milleks pingutada kvaliteedi nimel kui kõik läheb ühte katlasse. Sinna tasub saata kehvem kaup ja parem hoida ihukundele. Kindlasti vajaks iga väikemesiniku toodud väikepartii enne vastuvõtmist analüüsi. See teeb asja aeganõudvaks ja kalliks. Selline ühistu vajab ka palgalist juhti. Teadagi hakkavad pihta intriigid selle juhi palga/töötulemuste ümber ja kahtlused ostude/müükide puhul onupoegade eelistamisel jne, jne. Kahjuks elu on selline.

mulle meeldib

et süsteemi probleeme välja tuuakse. Kindlasti on neid veelgi. Aga lisaks probleemidele oleks hea ka lahendusvariante kuulda. Kõik mis on kirjas, sellega ma olen ka nõus. Ja siitkohast tulebki mängu see, et ongi vaja suuremat hulka liikmeid, sest kasumlikuks toimetamiseks vajalik kriitiline mass jääb saamata.

Iga meepartii nõuab loomulikult eraldi analüüsimist ning kindlasti ei lähe kõik kohe ühte potti. Tänapäeval on suhteliselt lihtne partiisi eraldada üksteisest ning isegi tootja panna purgile kirja kuigi bränd vms võib suurelt ühistu oma olla. See kui hea või halb nüüd mesi on, seda on esiteks väga keeruline mõõta. Ei usu ma eluilmaski, et mesinukud oma superkvaliteetsele (10+€/kg) meele koguaeg analüüse tellivad, et asi kindel oleks. Väga subjektiivne on see asi. Kindlasti saab eraldada monomeeed, aga ülejäänu kohalt peaks nüüd küll suht keeruline olema, et kui hea või mitte hea ta parasjagu on kui ei ole segatud mingi jamaga. 

Plussiks veel kindlasti ühistul see, et saab ühiselt vajalikke materjale tellida tootjatelt tarudest, raamidest kuni sööda ja lestatõrjevahenditeni. 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Hea või halb

ongi ju tarbija subjektiivne hinnang. Mee puhul on ju tähtsad eelkõige maitse, siis konsistents värvus, säilivus, kristalliseerumine jne. Mitte mingid analüüsi tulemused. Lähened asjale ikka jube tehniliselt: "Eraldame monomeed, ülejäänu keeruline... kui hea või halb nüüd on?... võta kinni" Lihtsalt: Kui on klientide arvates nii hea mesi, et 10+ euroga kogu aeg ostavad, siis pole mingeid analüüse üldse vajagi (kui ise tead, et endal asjad korras). Siis on hea mesi. Ei midagi keerulist.
Ja vastupidi. Kuigi pidevad analüüsid näitavad küll superkvaliteeti, aga kundedele ikka ei maitse, siis on kehv mesi. Analüüsitulemusi kindlasti müüa ei õnnestu ei 10 plussi ega miinusega. Kindlasti mis mõnele hea, see võib olla teisele halb ja vastupidi. Maitsed ongi erinevad. Nii need ihumesinikud oma ihuklientidega kokku hoiavadki. Mesi on ikkagi emotsionaalse naudingu objekt. Tehnilistele kriteeriumitele vastavaks magusaineks lõlbab suhkur paremini.  

Kui ühistu mett kokku ei segata, kas poeketi riiulil peaks siis olema esindatud ühise ühistubrändi all alati kõikide liikmete mesi eraldi? Või siis hoopis sama ühistubrändi mesi võib olla erinevate partiide puhul täiesti erinev (teine mesinik)? Minul on küll selline arusaam, et brändi kui sellise mõte üldse ongi selles, et tarbijal on kindlus saada selle alt alati täpselt samasuguste omadustega toode. 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

.

.

arutelu

mulle meeldib. Ma üritan pakkuda mõnda lahendust mitte ei leia ainult probleeme. palun tehke teised ka nii. See mis ma pakun ei ole kindlasti ainuvõimalik ja ainuõige variant. 

See kas mesi segatakse kokku või pakendatakse brandi all erinevate tootjate nimedega annab tulemuseks täpselt ühe ja sama: kaks purki sama nimega mett ei pruugi isegi segades täpselt samad olla kuna ma ei usu, et segamiseks on mitmekümnetonnised mahutid millest alles siis lastakse mesi välja kui kõik liikmed on oma kraami kohale tassinud. Sisuliselt ei saa samasugust mett isegi kõrvuti asuvatest tarudest niiet "tehniliselt" on suurelt tegeledes ainus variant kuidas kvaliteeti säilitada. 

Iseenesest olen nõus, et ei ole parim variant hakata brändi alla erinevaid tootjaid kirja panema. Kliendile võib piisata orienteerumiseks kasvõi piirkonnast. põhi, lõuna, ida, lääs. See annaks juba riiulile neli valikut mille vahel enda jaoks parim eelistus välja valida.

Pronksmedal (100p.)

Mõned mõtted...

1. Kunagi oli meil ühistulaadne nn, Eesti Mesi. Asukohaga Järvamaal.  Osanikeks mesinikud kelle aastatoodang oli kokku umbes 20-30 tonni.Eestvedaja ehk nn tegevjuht nüüdseks  surnud Tõnu Rosenfelt.. Asi lõppes pankrotiga sest jooksvad nn välitmatud kulud firma(OÜ) käigushoidmiseks olid liiga suured.

2.Ühistufännid võtke huvi pärast veidi aega ja proovige kas arvutis või paberil konstrueerida kasvõi ühe töötajaga tõõtava firma kasumlikuks tootmiseks kõik vajaminev. (ruumid, auto, kaubik.seadmed, elekter , palk . riigmaksud jne)

3.Juba praegu on igal vähegi asjalikul mesinikul (aga juba 100 preelistel pea kindlasti) villimis-ja pakendamisliin. Ma ei räägi kreemja mee tegemise ja muudest masinatest.Need töötavad vaid mõned nädalad aastas täisvõimsusega (8 tundi päevas)Otsige ja uurige ehk tehakse teenusena ka teie mõnedsajad kilod ära.Muide osa trükikodasid alla 3000 sildi teid jutule ei võta. Nii, et oma näopildiga silt on suurmesinike luksus.

4.Rootsis ostis nende Mesinike liit väiketegijatelt mee kokku ,pakendas ja müüs.Hindu ei mäleta aga neil süsteem toimis. Praegust seisu ei tea Minuarust meie liit lasi õige aja mööda.Just eelmises punktis mainitu tõttu. Asi ei lähe enam käima sest pole meetonne kuna tonnide andjatel on oma seadmed ja paari pere pidajate mesi  ei kata kulutusi.

5.Ma ei tea kuidas nüüd aga Eesti Mee ajal nõudis Saksamaa hulgiostja minimaalselt 20 tonnist partiid ühesuguste omadustega.Kellel on segaja mis sellise koguse mahutaks ?

Need on minu poole tunni mõtted ühistu teemal.  Kapitalismis määrab ja otsustab kõik RAHA. 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

praeguse mahu lõks

Kordan veel, et Eestis on praegu mee alatootmine ja mee kallilt tootmine. Seepärast on meie poelettidel importmesi ja "mesi". Aga asi muutub. Õpitakse tootma tõhusamalt ja hakatakse tootma rohkem. Ja siis on paljude jaoks hilja hakata ihukliente otsima, sest klient ostab poest normaalse hinnaga head Eesti (või ka head eripärast import-) mett. Miks ei ole juba suurt eksporti? Aga sellepärast, et omaette pusides ollakse olemasoleva tootmismahu lõksus: praegu saab kõik realiseeritud, laienemise puhul pole see kindel, aga üksi uute turgude haaramiseks puudub toode, raha ja aeg.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Seda

ma kartsingi, et põhjus miks Eestist mett välismaale ei müüda on raha ehk hind. Ilmselt peaks eesti mesinik siis konkureerima "lõunapoolsete osariikidega". Hetkel siis püütakse mesinikule seletada, et tooda rohkem ja odavamalt, siis saad välismaaale. Küsin, kui odavalt siis peab suutma toota, et saaksime müüa mett välismaale? Hetkel on hulgihind ca. 4+ euro kandis Eestis. Saan aru, et sellest peaks suutma ikka tunduvalt odavamalt toota?

PS. Mulle näiteks meeldib olla olemasoleva tootmismahu lõksus (toota parasjagu ja kallilt) Laughing out loud

täiesti lambi numbrid

kumma valiksid? toodad 1000 ja müüd 8-ga. Tööd selleks teed terve aasta et kaup müüdud saada.

toodad 2000 ja müüd tonni 8-ga ning olemasolevatele klientidele ning teise tonni annad hulgi 4-ga? Sõltuvalt ühistegevuse kasutatavate tehnoloogiate astmest võib see tähendada isegi kaanetamisest ja vurritamisest ning pakendamisest ja müügist loobumistteise tonni puhul. Võib ka tähendada, et ainult pakendamine ja turustamine jääks ainult ühistu teha. Kõiks sõltub onju. Igal juhul tuleb see teine tonn ju oluliselt väiksema pingutusega koju, aga sanas sissetulek suureneb poole võrra.

Numbritega saab veel mängida. Oletame, et laiendamise arvelt ei jõua tegeledda müügi ja pakendamisega ning õud käib üle ainult poolest kogusest ehk siis 500kg. Müüd 8-ga. 1500 müüd hulgi 4-ga. Ikka on sissetuleks suurem kui kõige esimeses variandis.

Ükski ühistu ei saa ja ei ole võimeline kontrollima, et kõik liikmed kogu oma saagi ühistusse tassiksid. Siin muidugi tuleb ka natuke eetika mängu, et kui ühistu kaudu saadakse tootmise sisendid oluliselt soodsamalt kätte ja tagasi kaubaks tuuakse ainult pool saagist, siis süda peaks sellist inimest natuke vaevama hakkama.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

arusaamatu

arusaamatu on see miks ühistegevuse eestvedajad ISE ei ei jõua selle tegevuseni - ühistu loomiseni, teil on ju kõik võimalused olemas: kasutamata korjemaad, vabad turud Eestis ja välismaal ( seal muidugi poelettidel koos läti, leedu, poola jne. metega), ärge takerduge teiste poolt esitatud numbrite üle mõtlemisga - need ju on illustratiivsed mitte objektiivsed ja muidugi eriti tähtis on see, et  toetused on saadaval, ah jaa, ...mee alatootmine on kuidagi seotud kasutamata korjemaade olemasoluga, siit üks demagoogiline näide: ma arvan, et Olustvere kool oma klassiruumidega suudaks igal aastal vähemalt 100 harrastusmesiniku toota, sekka ka kümmekond tootjat igaüks 1000 perega (kõik nr. ikka illustratiivsed)

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

lisaks

Väga huvitav teemaarendus. Olen väga suur ühistegevuse toetaja, aga eesti mesinikele ei ole selle sisu suures osas veel kohale jõudnud. Siit eespootl lugesin, et ühistu tegemisel saab rasvased kasumid pakendaja asemel ühistu liikmetele jätta. Esimene eeldus eduka ühistu loomisel on endale numbrite selgekstegemine. Mis nüüd aga matemaatikas määravaks saab on maksud. Mesindussektor on kahjuks suhteliselt tume maa ja julgelt pool mett eestis müüakse ilma ühtegi maksu mängu toomata. Kuulutatakse ja räägitakse juba mee hinnast 10 eur/kg, aga kui palju sealt maksudeks läheb? Kui ühistust tõsisemalt rääkima hakata ja lõpphinnast kõik kulud ja ka kõik! maksud maha võtta, siis selgub, et sellest rasvasest kasumist ei jäägi midagi alles. Ahjaa...lisaks kui planeerida ühistule näiteks mõnekümne tonni mee müümist, siis mis see keskmine väljamüügi hind olla võiks? Julgen arvata, et kui numbrid ette võetakse, siis enamus mesinikke, kes tahaksid ühistu näol kergema vaevaga mett realiseerida, mõtlevad ümber ja tiksuvad vanas mullis edasi. 
PS! Mõned aastad tagasi põrgatasin ka tootjarühma mõttega ringi. Sellega jõudsin täpselt nii kaugele, et töötegemise rõõm jääks mulle ja viljad jagatakse kõigi vahel võrdselt. Selgus, et nii suur ühistegevuse fanaatik ma ei ole.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

õige jutt,

kui täna mesinduses ühistegevuse kõik plussid ja miinused kokku liita kipub ettevõtmine miinusesse jääma, vähemalt arutelu faasis. 

Aga juba täna on sadu toimivaid väikeühistuid - pere ettevõtmisi.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Mee müügi alane ühistegevus. Tulundusühistu mõiste. Gurmeemesi.

Ei usu, et mesinikud mee turustamiseks riskiksid täisühingu (TÜ) moodustada.
Ettevõtlusvormid: https://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/ettevotlusvormid/

Pigem saab seda teha seltsingu vormis - sõlmitakse n.ö. "kokkuostu" ja müügitulu jagamise kokkulepe.
Seltsing: https://et.wikipedia.org/wiki/Seltsing
Võlaõigusseadus (lühend - VÕS). 7. osa SELTSINGULEPING: https://www.riigiteataja.ee/akt/101072017020?leiaKehtiv

Tulundusühistu majandustegevus toimub omanikliikmete vahel.
Sel juhul peaksid mee ostjad tulundusühistu algidee alusel samuti tulundusühistu liikmed olema. Smile
Vt. Tulundusühistu: https://et.wikipedia.org/wiki/Tulundus%C3%BChistu
Tulundusühistuseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014034?leiaKehtiv

Mõnikord ei pöörata turundamise huvides ettevõtlusvormile üldse nii põhimõttelist tähelepanu.
Näiteks PIIMANDUSÜHISTU E-PIIM TÜH-l (tulundusühistul) on tootmise ja müügi korraldamiseks E-PIIM TOOTMINE AS ja transpordi toeks E-PIIM TRANSPORT OÜ.
Või näiteks MTÜ-na, kui mittetulundusliku juriidilise isikuna vägagi tulunduslikult ja kasumlikult tegutsev mahelihatootja Liivimaa Lihaveis MTÜ:
http://www.liivimaalihaveis.ee/kontakt-ja-muugikohad/kontakt

Äriseadustik. § 2.  Äriühingute liigid.
https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017002?leiaKehtiv

Korraliku, uutest ja/või heledatest (haudme all mitte olnud) kärgedest lõplikult valminud (täisvalminud) looduspuhta eestimaise mee ehk n.n. "gurmeemee" hind on tõusnud ning on praegu Eestis juba vähemalt 12 EUR/kg. Seda tavamee ~10 EUR/kg taustal. Täisvalminud gurmeemesi maksis viimased ~10 aastat Eestis ~10 EUR/kg, kui tavamesi maksis ~7 EUR/kg. Sellist täisvalminud gurmeemett Kesk-Euroopasse müües on hind üle 20 EUR/kg.
"Ökoloogiline" ja "mahe" on muutunud juriidilisteks terminiteks ja nende mõistete meepakendil kasutamine eeldab mahetootja tunnustamismenetluse läbimist.

Mesinike enamus on Eestis üksildase toimetamise laadiga eakamad ning aatelised hobimesinikud, eesmärgiga teha vajalikku (looduskeskkonnale, s.h. inimesele), milles kõik osapooled võidavad. Selliselt tagab iga mesinik ise oma mee kvaliteedi. Kuid see üksildane tegevuslaad teeb keeruliseks palgatöö kasutamise ja mee turustamise alase ühistegevuse, sest et igaüks motiveerib iseennast, oma tegevusele peale makstes.
Suurte meekoguste n.ö. tootmine on hoopis teistlaadi tegevus - eesmärgiga teha kitsamalt kasulikku, mitte tingimata laiemalt vajalikku. Selles kasumi taotluses saab olla ka kaotaja osapool, alates mesilasest.

Muide, saan aru, et kõik ei pruugi nõustuda, kuid aateline mesinik tasub ka riigimaksud meemüügi tulult, sest et "meie" olemegi ju "riik"- kõlab veidralt, eks ole. Wink

Edukat meemüüki! Smile

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

harv kord...

... kui "papa" Lauriga nõus olen - korralik (noh... aateline) mesinik tasub meemüügilt maksud. Mesindusettevõtjad seda teevad (optimeerimine pole patt). Ülejäänute aatelisusega on iseasi.

Suurte meekoguste tootmise käigus toodetakse väga palju laiemalt vajalikku teenust. See, et asjaga kaasneb kasumitaotlus, tähendab maapiirkondades töökohtade loomist (kasvõi iseendale) ja kohalikule omavalitsusele maksutulu.

Korralik mesindusettevõtja hoolib oma "tootmisvahenditest" vägagi ja kulutab palju ressursse nende "parandamisele". Kui võtame keskmise tootja ja keskmise hobitaja, siis keskmise tootja mesilaste heaolu on kordades paremini tagatud, kui keskmise hobitaja omadel.

Andke nüüd tuld Laughing out loud

Pronksmedal (100p.)

Kas su jutul on mingi tõsisem

Kas su jutul on mingi tõsisem sisu ka võid ajad lihtsalt "kalamehe juttu". Palun esita kasvõi üks fakt, kui keegi on suutnud mingi partii mett müüa mõnele kaubandusettevõttele Kesk-Euroopas hinnaga 20 €/kg. Kui me lisame sellele hinnale transpordikulu, kaubandusliku juurdehindluse ning käibemaksu ... Kes ja kus seda nõus ostma on?

Mis müstiline asi on lõplikult valminud mesi, kas see on kuidagi defineeritud?

Kas sul on mingeid fakte, mille poolest ja palju erineb mesi, mis on pandud haudme all olevasse kannu värskelt ülesehitatud kannu pandust?

Kuidas vahendaja või ka tabija peaks tuvastama, et on tegemist just selle gurmeemeega?

Väidad, et juba 10 aastat on Eesti müüdud gurmeemett hinnaga 10.-, palun vihja, kust võiks selle kohta statistikat leida.

Olen nõus, et turundustegevus müügis on väga oluline, kuid aateline mesinik võiks olla ka niipalju aus, et päris soolapuhumise tasandile ei lasku.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Räägitakse ikka mee hinnast lõpptarbijale tema asukohas.

Miks nii õel? Heiki võiks siin foorumis olla viisakam ja saab ise oma tõestused, juhul kui kogemusi juurde tuleb. Ka lugemus on abiks.
Mis tal juhtus? Anonüümselt on hea lahmida? Või hoopis meeostjaid napib? Või on üldse mesilaspered (taas) hukkunud?

Räägitakse ikka mee hinnast lõpptarbijale tema asukohas.
Kuidas veinidel vahet tehakse? Ometigi tehakse. Nii nagu "sepionu" siin eespool mett tabavalt veiniga võrdles. Smile

sepionu kirjutas:
.... Võrdluseks või tuua näiteks veini. Sõltub korjetaimedest ja mesindusvõtetest. Väga hea mee eest oleksin nõus isiklikult maksma ka üle 10€ ja kehva ei ostaks isegi 3€ eest. ....

Heiki kirjutas:
17. august 2015 - 11:55 — Heiki: https://mesindus.ee/node/4358
Nädalavahetusel vaatasin läbi oma mesilasperesid ning põrkusin probleemi vastu, mida varem pole olnud. Kuna mesindas alles esimest aastat, siis puuduvad kogemused eelmistest aastatest. ....

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Aga papa Lauri

kes viitib su põhjalikke kommendaare lugeda ,kanarbiku mesi suiraga,selle eest küsiti lätis 25.00 euri kg

Pronksmedal (100p.)

Demagoogia

Lauri, demagoogiavõtteid valdad suurepäraselt, kuid vast prooviksid mind ja teisi harida ning vastata minu poolt tõstattatud küsimustele. Analoogia veinidega ei sobi üldse, kuna veinide eristamiseks on loodud apellatsioonid ning kehtestatud väga karmid reeglid. Nii on ka mahemee tootmine allutatud kindlatele reeglitele, mille tulemusena teab tarbija, et sellise märgisega toote ökoloogiline jalajäg on väiksem.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

+1

Antud juhul nõustun, et hind lõpptarbijale pole meetootjate seisukohalt absoluutselt oluline. Ka pole tegelikult jaehind koduturul teemassepuutuv, aga seda on mesinikele juba raskem selgeks teha, et turundamise kulu on ka kulu. Kui mingi jaemüüja investeerib brändi ja teeb tegevusi, et minu mett müüa 20 eur/kg siis minust oleks väga rumal ja kitsarinnaline mõelda, et näe raibet....pigem olen ikka tänulik, et mul on selline klient, kes suudab meele sellise lisandväärtuse luua. Ise pean ennast meetootjaks ja vaatan asja sellest aspektist. Tootmine ja turustamine võivad käia käsikäes samas ettevõttes, aga soovitan neid lihtsuse mõttes lahus vaadelda.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

.

.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Mee turunduse matemaatika.

Loe vaid sel juhul, kui tõesti huvi on. Wink

Mee turunduse matemaatika on ikka selline: aluseks on iga meeliigi müügihind lõpptarbijale tema asukohas (see ei ole oluliselt mõjutatav), miinus erinevad turunduskulud (koos mee käitlemise ja transpordi kuludega, mida saab mõjutada), võrdub see hind, mis mesinikule jääb. Mõjutada ei saa mee turuhinda, vaid mõjutada saab mete valimist, mida tasub müüa, korjeala, partiide kaupa eraldi vurritamist jne. Ja mõjutada saab ka vajaliku tegevuse või ühistegevuse kulusid selle kõige korraldamiseks.

Kutsun üles avatusele, et kvaliteetmett (valikmett ehk gurmeemett) müüa.
Rõhutan: ma pole tavamett hukka mõistnud, mida n.ö. tootmismesinikud tavaliselt müüvad. Ei maksa end puudutatuna tunda.
Saan aru, et sellist täisvalminud (s.h. paksu) valikmett liigubki meeturul vähe, mis on heledatest ja/või haudme all mitte olnud kärgedest eraldi vurritatud; muuhulgas, sest et seda on korpustarusid kasutades keerulisem eraldada. Valikmesi on hea nišš lamavtarusid kasutavatele hobimesinikele, sest et selline valikmesi on näiteks eesti tarutüübi pooleraamilises magasinis, kuhu mesilasema reeglina munema ei lähegi. Või täisraamilises magasinis uutes, üles ehitatud, haudme all mitte olnud meekärdedes, mida saab pärast vurritamist järgmisel hooajal mesilaste pesade laiendamiseks pesakärgedena kasutada.
Osundan, et sellise valikmee ehk gurmeemee eest ongi kohane märksa kõrgemat hinda küsida. Maitseerisus on täesti tuntav. Proovigem. :)

Pole võimalik kõigile meele järgi olla. mesindus.ee vm. foorumi mõte ongi arvamuste paljusus- see toetab arengut. Normaalne debatt on ka see, kui mõnes küsimuses on kellegil enamusest teine seisukoht.
Tekst tundub ikka pikk, kui selle sisuga nõus ei olda või kui huvi puudub. Wink
Tänapäeval on infot ülekattega- see on normaalne. Polegi kohustust lugeda, kui huvi puudub. Pikemaid tekste saab lugeda või süveneda see, kel on säilinud või omandatud funktsionaalne kirjaoskus koos lugemusega. Selliseid inimesi ei ole rahvastikku üle 20% jäänud ning nooremate infoajastu kodanike hulgas on see protsent üha kahanev. Funktsionaalse kirjaoskuse järjepidevuse saavutamine on teatavasti tänapäeva pedagoogika üks suuremaid väljakutseid.

Parem on mistahes foorumis üks tervikliku sisuga tekstilõik pikemalt, kui lausejuppidest (mõnikord ilma öeldisteta) koosnevad säutsud mööda postitusi laiali- nii et aru ei saa, kes kellele vastab ning mille üle vaidleb.

Aitäh, keda huvitas ja mõttega lõpuni lugesid. Olgem eriarvamuste osas sallivad ja rõõmsad. Smile

Papa Lauri- mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Cardo pilt

tarkusetera

Mark Twain : ......................ja hajutada kahtlused lõplikult.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

vaidlema teinekord peab .. aga

esitan siitpoolt küsimused, mis puudutavad otseselt turustamist ..

Milline on mesiniku jaoks see mee tootmise omahind, millega mesinik on nõus loovutama mee näiteks hulgiostjale ja maksma saadud tulult riigimaksud?

Milliste mahtude juures õigustab ennast mee tootmine ja hulgi kokkuostjale müümine, et jääda pisutki kasumisse, et kenasti ka ära elada ja toime tulla?

Kui palju on sellele kõigele eelnevalt tarvis investeerida, et saavutada sellisteks tootmismahtudeks vastavad ettekirjutused ja nõudmised?

Millise hinnaga on nõus kaubandusettevõte vastu võtma kokkuostjalt või mee tootjalt otse mee ja kuidas peab see olema pakendatud?

Täiendküsimus eelmisele on järgmine .. millised nõuded peavad olema täidetud, et kaubandusettevõte tootja jutule üldse võtaks?

Pronksmedal (100p.)

Mingit ühtset tootjahinda ei

Mingit ühtset tootjahinda ei ole olemas. See ongi iga tootja võimekuse küsimus, kui efektiivselt ta suudab toota. Aga see ei mõjuta ka veel otseselt hulgihinda. Hinna määrab ainult nõudluse ja pakkumise vahekord konkreetsel turul.

Kui palju on tarvis investeerida on samuti tootja võimekuse küsimus. Leidlik teeb ära väga vähesega, loll ei saa ka suure rahaga hakkama.

Kuidas kaubandusettevõte kaupa vastu võtab sõltub samuti tootja võimekusest kokku leppida. 

Selleks, et kuhugi jaekaubandusettevõttesse midagi müüja, siis peab toode olema nõuetekohaselt märgistatud, omama masinloetavat koodi ning (NB!) peab suutma garanteerida püsiva tarne. Võidakse veel nõuda e-arveid ja turundustuge

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mesi.

Kui on samal aastal üles ehitatud kärjed ja ema munel pole käinud, siis on gurmeemesi ?

Milline uuring seda on näidanud ? Vabandan kui midagi on märkamata jäänud.

Haudme all olnud kärgedest tulev mesi on tavamesi ?  Kui tahaks "müügijuttu" rääkida, siis ilmselt saaks haudme all olnud kärgedest tuleva mee paremaks rääkida, lisandid ja puha Smile

Kui on kaks mesinikku lähestikku ja ühel on mõni mesilaspere, teisel tunduvalt rohkem, kumma mesi parem on ? Korjeala sama.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Mulle tundub

Neid kommentaare lugedes, et mee müügiga on probleeme, eriti vooremaa isandal.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja aldis3 pilt

Mulle tundub

Neid kommentaare lugedes, et mee müügiga on probleeme, eriti vooremaa isandal.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Nagu Heiki jutust selgub

on kõik kinni tootja efektiivses ''võimekuses ja leidlikkuses'' .. küll investeerimisel, tootmisel ja ka kokku leppimisel !?

Selle kõige juures on hämmastav järgmine, et poodides/hulgiladudes ja kaubanduskettides on kohalikku mett vaid märgata ütleme laias laastus kümne meetootja oma ...

Huvitav, kas meil napib ''võimekaid ja leidlikke'' meetootjaid - või on asjaolud hoopis milleski muus .. ja see pole paraku kinni ''leidlikkuses ja võimekuses''. Tootjaid, nii suuri, kui väikeseid ja ka kokkuostjaid paistab meil ikka liikuvat, kuid .. kas on asi hinnas, milles pole suudetud kokku leppida või nõuetes, mis tootjale esitatakse .. või veel milleski, et ühistegevust ja seda turustamist kuidagi käima ei saada kohalikulgi tasandil, rääkimata siinjuures sõnakestki kuhugile EU-sse või veel kuhugi mee turustamisest!?

Lihtsalt puhtalt huvi pärast  uurin seda Ülari algatud teemat, kus Jaak ja Aimar ning Mart on oma asjaliku sõna sekka poetanud ..

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Vastus Aini kommentaarile

Minu arvates on tootmispotentsiaal viimastel aastatel kenasti kasvanud, aga keskmisena tagasihoidlikud meeaastad pole veel lasknud sellel tulemusel kogumahus realiseeruda. Eestis on juba kolm-neli üle tuhande-perelist mesilat, mida ei olnud siin 3 aastat tagasi. Kogumahus tootmispotentsiaaliga 20% eesti turuvajadusest. Kõvasti on lisandunud ka keskmise suurusega tootjaid, kes on tänu toetustele väga heal tehnoloogilisel tasemel. Keskmise suurusega tootjad on kõige suurema tootmismahuga segment, aga samas ka turu poolt kõige haavatavamad. Hind on kruvinud üles kehvade saakidega ja paljude jaoks on see hinnatase uus normaalsus. Ma loodan ka, et mee hind muudkui tõuseb edasi, aga reaalsus on see, et mingil hetkel tekib eestis ülepakkumine ja siis on hilja hakata arutama, et võiks koos eksportida. Seda asja peab kaks-kolm aastat käima jooksma, enne kui asja saab. Kahjuks on Eesti mesinikud suure üldistusena väga üldises plaanis lühinägelikud ja pikalt ette ei taha mõelda....veelkord kahjuks. See on mu arvamus, mitte põhjalik analüüs.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ilmselt

olen üks vähestest mesinikest, kes on teinud koostööd teiste mesinikega meemüügil ning koos meemüüki organiseerinud. Saaremaa mesinikega müüsime koos mett kaubandusse. Pakkisime mett ühiselt, tegime sarnase sildi, kus turvasildil oli peal mesiniku andmed (iga mehe mesi läks oma nime all). Üks meist vedas mee kaubandusse, üks tegeles pakkimisega jne. Lõpuks said kõik endale tänu sildil oleva mesiniku andmetele meeostjad, kes soovisid mett osta otse. Kadus ära vajadus edaspidi kaubanduse kaudu mett müüa.

  Kõige ohustatumad on need mesinikud, kellel puuduvad endale kuuluvad müügikanalid. Need kes sõltuvad hulgiostjatest. Need kellel on siis olemas võimalus ise otse mett kaubandusse müüa või kellel on piisavalt suur kliendi baas, ei pea muretsema. Olen kuulnud võrdlusi, et nagu 2-3 (või enam) lehmapidajad ära kadusid, nii kaovad ka alla 200 perelised mesilad. Siin on aga hulk erinevusi. Esiteks mesinduses pole kokkuostu. Mesinik on juba harjunud sellega, et peab vaeva nägema, et klientuuri kasvatada (hoida) ja vaeva nägema, et meest  lahti saada. Keegi ei tule kodunt su mett lihtsalt ära viima. Teiseks piim riknes tundidega aga mesi aastatega. Ei ole kiiret müügi survet. Heal aastal on võimalik mett kõrvale panna ja kehval aastal hea laost võtta. Ei pea ennast kohe meest tilgatumaks müüma. Kolmandaks on hetkel igati moes igasugu "kodukootud" tooted ja inimesed väärtustavad kohaliku käsitööd ja toiduaineid. Nö. pereettevõtted (talud) on hetkel ostjate juures heas kirjas (talude avatud uste päevad jne.) Ka ei kimbuta neid tööjõu voolavus. Tööd tehakse oma pere abil ning enamasti ei ole eesmärgiks rikkaks saamine vaid oma pere ära toitmine. Pole siin Eestis häda midagi. Kes soovib on saanud võimaluse teha endale 1000+ mesilaid ja kes soovib, saab ilusti oma 50 perega toimetada, väiksematest rääkimata :)

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kõik ongi korras

Kuna kõik on korras, sest igaüks saab toota mett niipalju, kui tahab (või üldse mitte) ja kõik see realiseerub kuidagi, siis Eesti mesinduses probleemid puuduvad. Järgmine kord, kui keegi hakkab midagi rääkima tarutoetusest, taimekaitsest vms., küsin vastu, et kas kõik mesi müüdud? Kui vastus jah, saadan pikalt. Kui vastus ei, saadan kah pikalt ja soovitan ladustada või endal ära süüa Laughing out loud