Mesilasmürgist tingitud tervisehäired ja haigestumine

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Mesilase keha tagaosas olevast mürgiastlast väljub nõelamisel mesilasmürk. See on tugevatoimeline
mürk. Kui mürgipõeke jääb nõelatu nahasse, siis mürgi eritumine jätkub. Nõelamisest on eriti
ohustatud mesinikud. Osa mesinikke omandab korduvate nõelamiste korral organismi kaitsevõime
mesilasmürgi vastu, mis avaldub nõrga reaktsioonina.

Mürgi toimel esinevad järgmised tervisehäired ja anafülaktiline šokk.

Tavaliselt tekib nõelamiskohale mingil määral valu, siis punetus või paistetus, nahk võib üles tursuda –
tekib punetav paapul mis sügeleb.

Mesilasmürgiallergia nähud: nina ja silmade sügelemine, nõgeslööve, tugev turse nõelamiskohal.
Nõelamisel pähe võib tekkida näoturse koos keele ja neelulimaskestade tursega. See on ohtlik, kuna
inimene võib lämbuda. Mesilasmürk võib kutsuda esile ka bronhospasmi ehk astmaatilise reaktsiooni
tekkimist – väljendub õhupuuduse tekkimises.
Kui mesinik on saanud kümneid või sadu nõelatorkeid korraga, võib tekkida toksiline üldreaktsioon –
palavik, peavalu, oksendamine, nõgeslööve. Kannatanule peab andma rohkesti juua ja viima arsti
juurde.

Anafülaktiline šokk. Tekib mõne minuti jooksul peale nõelamist. See on eluohtlik reaktsioon
organismis.

Sümptomid:
- järsku tekkiv halb enesetunne ja nõrkus,
- nahk muutub kahvatuks,
- hingelduse ja õhupuuduese tekkimine,
- iiveldus, oksendamine,
- rõhumistunne rinnus,
- peapööritus,
- hirmutunne,
- kuumustunne või külmavärinad,
- valud südames,
- nägemise ja kuulmisehäired,
- kehatemperatuuri langus.

Anafülaktilise šoki reaktsioon on ohtlik seetõttu, et tekib südame ja vereringe kahjustus. Veresoonte
toonus langeb ja läbilaskvus suureneb kapillaarides, vere maht väheneb veresoonkonnas.
Südamepuudulikkus tekib seetõttu, et süda ei saa enam vajalikul määral hapnikku ja toitaineid. Ajus
tekivad verevalandused ja ajuturse.

Anafülaktilise šokiga inimesel on: niitjas pulss, teadvuse kaotus, nägu on kahvatu või sinakas-punane
kaetud külma higiga, huultel on vahtu. Pupillid on laienenud. Võivad esineda krambid, tahtele
allumatu urineerimine ja roojamine.

Esmaabi anafülaktilise šoki korral. Kui see reaktsioon juhtub inimesel esmakordselt ja tema ning ta lähedased pole antud reaktsioonist teadlikud, siis on vaja võimalikult kiiresti saada arstiabi – haige
saatuse võivad otsustada mõned minutid. Kannatanu panna pikali, et käed ja jalad oleksid südamest
kõrgemal. Kui hingamine seiskub, teha kunstlikku hingamist ja südamemassaaži kuni kiirabi
saabumiseni.

Juhul kui on teada, et inimene reageerib niisuguselt, siis hoitakse alati esmaabikarpi vastavate
ravimitega kasutamiskorras ja lähedal. Esmaabikarbi ravimid: adrenaliin, prednisolon,
antihistamiinikumid (claritin), tsetirisiin ( zurtec) või ebastiin (kestine). Karbis peavad olema süstlad ja
õpetus tegutsemiseks.

Mesilaste nõelamiste eest kaitsmine. Töötamisel meslastarude juures kasutada vastavaid
isikukaitsevahendeid – mesiniku peakate ning heledat riietust või kombinesooni, et võimalikult vähe
oleks katmata kehaosasid. Soovitav ka kasutada kindaid. Et mesilased muutuksid loiuks ja ei nõelaks,
tekitatakse suitsu taru ümber, kus töid teostatakse.

Mesinikuna ei sobi töötama inimene, kellel on tekkinud anafülaktiline šokk või kes on tugevalt
allergiline mesilasmürgi osas.

Allikas: Annika Küüdorf. OHUTEGURID, TÖÖGA SEOTUD HAIGUSED JA NENDE VÄLTMINE PÕLLUMAJANDUSES. Õppematerjal kutsekoolidele. Tallinn 2006, lk 46, 47 (pdf).

Pildi allikas: 
www.dummies.com
Keskmine: 4.1 (10 häält)