Miks "mesi on mesi" kõlab nagu "naine on naine"?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Ära loe, kui ei jaksa.
Olen siin foorumis püüdnud ikka mõttevahetust väikest viisi aidata - abistades niiviisi mesinikke, kui ka mesilasi, aga tagasiside ei ole mitte alati olnud julgustav. Kas peaksin siin osalemisest loobuma? Wink

Kui keegi mulle ütleb, et "mesi on mesi", siis kõlab see sama jaburalt nagu "naine on naine".
Vaadake oma naisele otsa ja ütelge talle, et "pole vahet - naine on naine". Vaadake, mis juhtub? Wink

Millegipärast on paljud siin foorumis seisukohal, et mesi olevat nagu puhas keemiline kuld- üks kindel materjal ja ei olevat olemas keskmisest kvaliteetsemat mett. Samas mingil veidral kombel usuvad sageli needsamad inimesed, et on olemas keskmisest halvema kvaliteediga mesi, mis vaid saunameeks kehale määrida kõlbab. Huvitav eks ole?

Loodetavasti suudavad meemesilased ürgse eluvormina oma sõltumatuse säilitada ja hiljem loodusse tekkinud inimesed lõpuks üle elada. Sest et mesilaste elu põhiväärtused ning tõekspidamised on ajatud ega sõltu sellest, mida me neist teame või arvame (juba) teadvat. Meie väärtused ja tõekspidamised mesilastele eriti korda ei lähe. Inimestel on ju pahatihti kalduvus soovida kõike (loodust jm.) kontrollida, et pilt n.ö. selge oleks. Aga mesilaste puhul oleme alles avastamiste künnisel, sealhulgas kuidas ja miks mesilased vajalikus looduse põimunud tervikus toimivad.

Kogenud ja oma kogemust ka teadvustanud mesinikud teavad või vähemalt aimavad, et mete kvaliteet sõltub meemesilasi puudutavate järgnevate märksõnade keerukast koosmõjust (vabas järjekorras):

  1. mesilaspere tugevus;
  2. korjeala iseloom;
  3. korjeaeg;
  4. korjetaimed, konkurentsi tihedus korjetaimedele;
  5. ilmastik;
  6. mesiniku sekkumise määr;
  7. mesilasrass;
  8. mee valmimise aste;
  9. ventilatsioon tarus;
  10. partiide kaupa kärgede vurritamine, mete eristamiseks;
  11. kärgede olukord (uued/heledad või tumedad vanad haudmekärjed);
  12. kärgede asukoht mesilastarus (pesas), tarutüüp;
  13. mee töötlemiseks vajaliku vaba kärjepinna olemasolu;
  14. mesilaste vanus ning -tervis;
  15. "hädamesi" või "varumesi";
  16. kevadine või suvine mesi;
  17. kaanetamata õiemahl ehk nektar (n.n. "värske mesi");
  18. joogivee kättesaadavus;
  19. keedusoola jt. mineraalainete kättesaadavus;
  20. põllumürkide olemasolu või looduspuhtuse määr;
  21. jne.

Näiteks valmistavad mesilased sügissuvel (kiiruga) sel juhul hoopis vedelamat, n.ö. "hädamett", kui nad tunnetavad trendi (suunda) järgmisel talvel näljasurma surra. Sarnast mett valmistavad ka nõrga mesilaspere mesilased ja ka (mõnikord) suudavad kaanetada sellise "hädamee", kuigi see lõplikult valminud mesi ei ole, sest et nõrk mesilaspere ei ole võimeline mee piisavaks töötlemiseks ning pesas vajalikult kõrge temperatuuri ja ventilatsiooni hoidmiseks.

Mina müün looduspuhast uutest/heledatest kärgedest täisvalminud valikmett pangaülekandega 12 EUR/kg (ligi 10 varasemat aastat 10 EUR/kg) ja tasun ka EV tulumaksu. Vast poole mett kingin lähedastele. Jõuluks on ikka meevarud otsas olnud.

Nii et valikmesi ehk gurmeemesi on olemas - "Eppur si muove" või "E pur si muove" ("[ta] liigub siiski"). Selline mesi maksabki rohkem. Smile

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Tahaks

täpsustust paarile punktile. Loetled 20 punkti, mis mee muudab paremaks/halvemaks. Toon välja punktid, kus võiksid laiemalt seletada, kuidas see mee kvaliteeti muudab: nr. 6,7,9,12,14,18 ja 19. Jään selgitusi ootama.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Paku ka oma nägemus.

Aitäh, et süvenesid. Küllap tead ju isegi. Paku palun ka oma nägemus ja loen huviga. Oled ju kutseline mesinik, kelle järgi siin ka joondutakse.

AimarL kirjutas:
Tahaks täpsustust paarile punktile. .... nr. 6,7,9,12,14,18 ja 19. Jään selgitusi ootama.


Lisan siis kiirelt ja lühidalt. Mitte tingimata paremaks või halvemaks, vaid teinekord ka lihtsalt mee omadustelt erinevaks.
Rõhk on erinevate faktorite vähe uuritud koosmõjul (mis mõjutavad mesilaste pesa terviklikkuse taastamise soovi; korjetaimede ja mee valmistamise eelistusi; mee valmistamise protsessi kiirust ja -rütmi; metevööde liikide eripärasid, s.h. näiteks sügisest äärtest mee pesa keskele kandmist; mesilaspere vanuselist koosseisu; mesilaste tervist, ensüümide jm. komponentide hulka ning omadusi mees jne.)

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Lugesin läbi !

Lugesin läbi ja süvenesin,  loen hiljem huviga nende punktide lahtiseletust ( kui Lauri aega leiab ), aga mina sain hetkel kinnitust, et kogemustega müügimees on pool võitu mee müügil ! Kas Lauri oled ise kokku puutunud müügitööga ( oled äkki proffesionaalne müügimees olnud ) ? Minu jaoks on müügitöö küll tülikas, ma pigem tegeleks metsas mesilastega kui müüks.
Kusjuures kõiki neid punkte meeostjale ette lugedes ( peidetuna lausete sisse, tarbija ei tea sellest ju midagi) saab tema teadmisi  korralikult parandada nii, et kilohinna saab rääkida vähemalt x 2. Saab poole vähem peresid pidada kui suuvärk on tasemel. Smile

See konkreetne teema saaks olla ka koolis mesinike õpetamisel suureks abiks, just müügitöös.

Jututoa moderaator
Kasutaja PriitN pilt

head usku

Mis su selle juttu eesmärk on?  Sa võid ju nii põhjendada endale oma meehinda ja seda ka küsida. Aga siin ju enamuses mesinikud ja nemad nagunii Sinult ei osta midagi ja seetõttu tundub su pikk jutt nagu iseendale usu sisendamine. Ma ütleks ka omalt poolt, et küllap on su poolt pakutav mesi hea ja võibolla isegi veel enam väärt! Kui ostjaid on seni aga küsi...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja SPUNK pilt

jutus on iva

Küsisin kord naiselt:"Miks te ,naised, juukseid värvite? Kas see annab võimaluse teid üksteisest eristada?" Ta vastas:"Jah." Järelikult naist naisest eristab juuksevärv ehk lisaained. Ehk eristavad mett meest samuti lisaained?

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mesi on mesi

ega vooremaa mesi ei ole üle kõige,oma mee kohta olen kuulnud ainult sul on hea mesi,aga müün suvist 8 ja kanarbikku müüsin 10 nüüd küsin 12 aga minek ikka tunduvalt väiksem,kui on mõnikümmend kilo siis jah aga kui mõnisada siis ma ei saaks müüdud kogu mett uue mee saamiseni.Eile olin Pärnus Savi tänava suures saeveskis ja tõstukijuht ütles osta ka mett 5 euri kilo,tundsin huvi mis mesi see on ,tuli välja seal töötaja vend Laiksaares hobimesinik ja pidi olema pärnaõie mesi,ostsin kilo ja minult küsiti 6 ,pärnaõie maitset nagu ei tundnud aga mesi oli väga hea isegi parem kui 2 korda kallim vooremaa mesi,nii et lobiseda on võimalik lõpmatuseni ...    papi Heino  Pärnumaalt

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

"Tünniseadus".

Hea mesi müüb end ise, ilma eriliste juttudeta ja ostjaskond laieneb. Smile

17. sajandil elanud teadusmees Gottfried Wilhelm Leibniz ( https://et.wikipedia.org/wiki/Gottfried_Wilhelm_Leibniz ) mõtles välja n.n. "tünniseaduse", mille järgi keerulistes looduslikes süsteemides määrab n.ö. vee taseme püstlaudadega tünnis kõige madalama laua kõrgus.
Sarnaselt määrab ka mee kvaliteedi kõige madalamalt täidetud faktori tase.

Sellist valikmett ja kõrgemat hinda mee eest saab soovi ning õnnestumise korral iga mesinik igalpool, mitte ainult Vooremaal - see mu jutu mõte ongi. Wink Nii Järvas, Saares kui Pärnumaal jne. ning isegi Tallinnas aedlinnaosades.

Mesindus on minu jaoks hobi, millele peale maksan, mitte äri. Mulle meeldib aidata - mesilasi ja kui õnnestub, siis ka teisi inimesi. Olen siin mesindus.ee foorumis väljundit otsimas, mitte kasu peal väljas. Ja siin kindlasti mitte mett müümas. Wink

Kuidas ise mett valite, mida müüa ja kuidas müüa ning miks just nii?

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Loomulikult

Mul on tunne, et paljud siin vaidlevad lihtsalt vaidlemise enda pärast nagu netifoorumites kombeks ja lihtsalt selleks et "papa" Laurile ära panna tema pikkade monoloogide pärast.

Loomulikult ON meel ja meel vahe ja see ei ole igal pool ühesugune ollus, millle ainsaks mõõdupuuks on kg. Nagu elektri kwh, mida üks tootja saab suvalises asukohas ühtsesse torustikku pumbata ja tarbia teises kohas sama koguse kraanist lasta. Igal pool nagunii täpselt sama. Mis asja siis on mingil Saaremaisel või Muhedal  meel poeriiulile hinnaga 8-12€/kg kui kõrval on Fruitlandi mesi 4€/kg. Kes see loll siis samasuguse olluse eest poole rohkem maksb? Miks siis messidel ja laatadel mesinikud pakuvad oma mett maitsta? Mis mõte sel on? Mesi on ju mesi ja müüb see kel kõige odavam? 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Saan

aru, et liiga paljudele punktidele tahtsin vastust, tõmban kokku ja küsin 4 punktile, see ei peaks raske olema vastata. Need oleksid siis: Mesiniku sekkumise määr (6),Mesilasrass (7), kärgede asetus tarus (tarutüüp) ja joogivee kätte saadavus (18).

   Olen nõus, et mesi on paiguti ikka väga erinev ja põhiline on korjeala. Eeltoodud 4 punkti ei oska mee kvaliteedi suhtes hinnata.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Missugune naine on mehele parim?

Aitäh hea sõna eest, Sepionu. Jah, on tõesti humoorikas asjakohane video. Smile Vot sellepärast ei hakkagi vaidlema, mis rassi mesilase mesi mis omadustega on. Koos eespool oleva lisavastusega olen selles n.ö. "usuküsimuses" siin juba tõesti piisavalt sõna võtnud. Ei lähe ju eskimotele päikesekeermi müüma. Wink

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Arvan

,et mesiniku sekkumise määra(6) alla mahub näiteks 25+kg sügisene täissöötmine, millest normaalse kevade puhul tõenäoliselt suur osa satub "lepamett" koos lestatõrjejääkidega vurrimee hulka (kui nektarikorje alguseks täis söödaraame ei eemaldata ja kui lestatõrjet tehakse paralleelselt söötmisega). Mesilasrassi osas väidetavalt mingi kesk-vene rass (tõug) pidi valmistama mett diastaasiga 40-50 ja ainult max. 10 kilo pere kohta. Väidetavalt lendavad Krainid korjele mõnevõrra madalama temperatuuriga kui itaallased. Eks sellegi tulemuseks võib olla erinev mesi.