Korjemaa - metsamesindus

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Seoses RMK - FSC sertifikaadi uuendamisega kirjutasin alloleva jutukese!

 

Olen soovinud vähemalt 25 aastat seda küsida:

Kuhu kaovad ja mis põhjusel RMK metsadest kogu loodusele vajalikud REMMELGA LIIGID?

* Mesinikud on aastakümneid nurisenud RMK metsade liigirikkuse hävitamise poliitika pärast, kuna kõik paju- ja remmelgaliigid (üle 20 liigi), eemaldatakse puistust, remmelgad päästavad pikast talvest kurnatud putukate maailma just varakevadel... Ka vahtrad/tammed/pärnad/pihlakad,  sarapuud/paakspuud/ türnpuud jne. jne. niidetakse juba eos, puidurindest välja. RMK- metsades kasvab kuusk, mänd, kask, haab ja kohati mustlepp ja kõik...(Meil niideti 5 aastane tammeistandus maha, kuna seal oli ette nähtud kask.) Hetkel on isegi antud nende 4 liigi monometsa-kultuuride viljelejatele toetused - H.Tullus Maaülikoolist propageerib monometsa ..
Lisan , Eesti mesinduse suurkuju - Antu Rohtla lühikokkuvõtte 10 aasta pikkusest uurimusest metsatüüpide nektarierituse kohta - veel metsanduse kuldajast (tänapäeval, enam liigirikkuse säilitajaid, meie looduses - kasulikke putukaid ei märgata):
Suure-mahuline  korjetaimestiku hindamine, mis algas 1978 aastal ja lõppes  1988, andis järgmised tulemused.: Eestis on üle 400 liigi  õistaimi, millelt mesilased  koguvad  nektarit ja õietolmu, millest esmajoones vajaksid kaitset järgmised liigid: mitmesugused  pajuliigid, mis annavad  kogu taimede poolt eritatavast suhkrutest  11,7%, vaarikas 12%; kanarbik 8,9%; põdrakanep  3%; pohl 3,5%; paakspuu 3,2%; mustikas 3,2%; sookail 1,4%; pihlakas 1,3%;  sinikas 1,1% ; . Ülejäänud korjetaimed moodustavad küll 40,7% kogu looduslikust nektariproduktsioonist, kuid üle 1% ei küüni.
  Kaitse alla tuleks  võtta korjetaimestik järgmistes  metsatüüpides ja looduslikel rohumaadel:  lubikaloo- keskmine suhkruproduktiivsus  hektarilt  4,0 kg; kastikuloo 4,6 kg/ha; tarna-angervaksa 5,3 kg/ha ;jänesekapsa 5,5 kg/ha; madalsoo 6,1 kg/ha; lodu 7,7 kg/ha, leesikaloo 9,5 kg/ha; osja 12,1 kg/ha; jänesekapsa -mustika  15,7 kg/ha; jänesekapsa- pohla 16,1 kg/ha  karusambla  18,7 kg/ha; kõdusoo 21,6 kg/ha ; sinika 21,8 kg/ha ; mustika 22,2 kg/ha ;karusambla-mustika  24,9 kg/ha; sambliku 30,3 kg/ha;  pohla 36,7 kg/ha; siirdesoo 48,2 kg/ha;  raba 55,9 kg/ha;  kanarbiku 69,0 kg/ha; loo-aruniidud 0,9-8,4 kg/ha; päris-aruniidud 2,9-9,9 kg/ha ; päris-arukarjamaad 7,4-8,8 kg/ha soostunud niidud 11,1-18,8 kg/ha  ja lamminiidud 8,7 kg/ha.
 Lisaksin siia veel niipalju, et  Eestis saadakse  ümmarguselt  80% kogu meekorjest  looduslikelt aladelt. Kultuurmaastike, põldude  ja aedade  osa on  napilt 20%.  // Antu Rohtla teksti lõpp.

 LOODUSVARA - NEKTAR ÕITE SEES on EESTI RIIGI POOLT  VÄÄRTUSTAMATA! Kuna soositakse metsanduses padu lageraideid - ökokatastroofe!

RMK- metsad peaksid olema meie kõigi, kogu Eestimaa rahva OMAND? Lisaks peaks riigimetsad olema meie metsavööndi liigirikka fauna ja floora - elus looduse põliskoduks!
Näiteks looduse vundamendis - putukate maailmas on määratud 10 000 liiki, arvatakse, et Eestis on veel pooled mutukad määramata.
Looduse tasakaal on kujunenud aasta-tuhandete jooksul ning ainult viimase 15 - 20 aasta jooksul, (tänu võimsaks arenenud tehnikale,) tekitatud  ahne inimeste poolt sedavõrd laiaulatuslikult meie metsades ökokatastroofe... sealjuures nägemata sadade taime- ja loomaliikede hävimist, nähes ainult palki. Olukorda võib võrrelda Põhjasõja järgse ajaga, kui Vene tsaar puusöe veoks meilt raudtee Peterburgi rajas ja Eesti metsad maha võeti. Lausa tsaari armee tegeles puusöe utmisega siin ..
Hiljuti oli metskondades veel vastutustundlikke kohalikke metsnikke, kuid RMK- hiljutine reform nullis kõik VASTUTAJAD.. Looduses toimuva hävingu eest ei vastuta enam mittekeegi - Lageraided määratakse sateliidi pildi alusel, nähakse ainult tüvedest kiiret tulu, üle fauna ja floora laipade.. Isegi loodussõbralik hakkepuidu majandus - kasutab kahjuks väheväärtusliku võsa asemel  ning lageraiest järeljäävate oksavaalude asemel - liigilise valikuta  “teeäärset lageraie metoodikat! Õunapuud ja sirelid, pärnad, kikkapuud, tuhanded jõulukuused jpt. tõelisi alleepuid, kõigest saab ilma valikuta -kiiresti hagu..

Tuhandete aastate jooksul kujunenud ojade ja jõesängide õgvendamine -  tasakaalus veeelustiku hävitamine jääb suures osas N Liidu aega, kuid jätkub ka hoogsalt tänapäev (valel aastaajal kopratammide lõhkumine jms. tegevus).. Praegu tänu enneolematult võimsa tehnika “võidukäigule toimub näiteks rabamaastike ja rabade ümbruse põlis fauna ja floora kiire taganemine/vähenemine - mis aitab mõnede (44 rabast - ainult 4) rabade taastamine, kuivenduskraavide sulgemisega! -  Kõige uskumatum naljanumber on lageraie laasikute LOODUSKAITSEALLA VÕTMINE n. ö. tuleviku jaoks Smile! Looduskaitse on seni olnud - looduse vinge kätetööna tekkinud harulduste säilitamine/väärtustamine - nüüd siis jõhker „ metsauuendus” LK alla? Kuid see praktika on RMK-l juba pikalt, et võetakse rabaümbrus lagedaks ja siis tuuakse LK silt paar kvartalit edasi, et oleks rahvale võimalik raporteerida tohututest looduskaitse/maastikukaitse aladest.

* Lubamatu on, et valgusküllastes metsades, kus alusmetsa moodustavad poolpõõsad: mustikad, pohlad, kanarbikud - ei kaasne kahjunõudeid heade meetaimede, liigirikkuse, rahva marjametsade (rahva seene- ja marjametsad) hävitamise eest - mis isegi paari- kolmekümne aastaga ei taastu...

* Väike märkus ka kuusikute /kaasikute/männikute lageraie lankidel, kus esimestel aastatel tuleb vaarikas ja põdrakanep 2-3 aastaks, ((kompenseerides mu korjetaimestiku kadumist) hiljem kaob/taandub metsanoorendike ees .... niidetakse need head meetaimed: vaarikad, põdrakanep,türnpuud, paakspuud, sarapuud jt. mõnes piirkonnas koolitatud istikute hooldusel liig laialt maha. Mesinikud on käinud palumas võimalusel korje säilitada..Võiks ju niita/trimmerdada/tallata alustaimestikku ainult noorte istikute ümbrusest või peale korjetaimestiku õitsemist?!

*Eesti metsanduses võiks olla, kasvõi 1% PÕLISMETSA , säilitamise kohustus. Praegu pole ka kõige metsasemates valdades enam isegi 5% vähemalt 70 aastaseid metsi! Õietolmust ja nektarist elatuvad putukad on looduse tasakaalu indikaatoriks. Meie vööndis on hilised öökülmad, mis kahjustavad õiepungi maapinnast 10-15 meetri kõrguseni. Kõrgemad ladvad põlispuudel - tammed, vahtrad, pärnad sumisevad suvel, seal on õiepungad kahjustamata. Tähendab meie loodus vajab ka 100 - 200- 300 aastaseid põlispuid. Mesipuud - õõnsad põlispuud elavad veel sada aastat kambiumi/koorekihi kaudu - andes kodu tuhandetele sülemitele, kes oma põliskoju suunduvad - see 150 aastat mida neid inimeste kodudes kastides peetakse on miljonite aastaga võrreldes silmapilk.. Nii vanad on ühitegevuslikud organismid: sipelgad, mesilased, kimalased jpt. loodusele äärmiselt VAJALIKUD putukad. Kes vajavad ellujäämiseks meie metsanduse kardinaalset ümbermõtestamist!

KOKKUVÕTTEKS LEIAN: RMK- FSC sertifikaat tuleb peatada/vaidlustada! Loodusele peab võimaldama kosumiseks aega.. Loodus tahab ise  tagasi tulla - arvab minu 5 aastane lapselaps - seda ei näi mõistvat Maaülikooli metsanduse õppetool.. jt.

Ootan RMK vastust remmelgate ja pajuliikide säilitamise osas: Eesti mesinike nimel, Eha Metsallik 14.10.2017

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vabandan nende mesinike ees

Kes arvavad, et Eesti mesinike nimel - ühel mesinikul ei sobi kobiseda! Tunnistan oma ülbust, kuid loodan, et on teisigi mesinikke - kel on olnud võrdlusmomenti piirkondadega, kus kevadel on remmalgaid ja pajusid ...piirkonnaga kus nad on kõrvaldatud, näiteks kultuurmaastikud, või liigivaesed metsad! Seal, kus puuduvad, pajud ja remmelgad saavad mesilaspered alles jaanipäevaks tugevaks... Kui piirkonnas kus on palju pajusid - võib vähemalt kuue sooja päeva tulemusel juba saada lausa paju mett ning OLULINE, et pered lähevad vingelt käima... mis on meie lühikese suve ja pika talve, jaheda kevade osas ülioluline!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Meepajude ja põlispuude kaitseks.

Aitäh Sulle, E. M.. Kindlasti võid Sa esineda Eesti mesinike ja mesilaste sõprade nimel. Smile
Ja kahtlemata aitab Sinu loogiliselt argumenteeritud arukas tahteavaldus Eesti mesilasi jt. putuktolmeldajaid enam. Võrreldes näiteks tähelepanu armastava eestkõneleja jutuga, kes tervelt veerand sajandi jooksul mesinike ühendusest Eestis eeskätt vaid n.ö. "reisi- ja jutuklubi" on vorminud. Wink Selline klubi võib oma muretuses ju lõõgastav olla, kuid mesinikke ning mesilaste sõpru liita ei suuda ja meie ühiseid huvisid piisavalt kaitsta ei oska. Võrreldes kasvõi teiste põhjamaade mesinike ühendustega, kus enamuse mesinike jõudu ühendav üks (ilma killustamata) toimiv katusorganisatsioon olemas on.

Meetaimestikku, s.h. nektarit ("õiemahla") ning õietolmu ("lilletolmu") andvaid meepajusid ja samuti mesilastele pesapaigaks sobivaid õõnsaid põlispuid tuleb kindlasti kaitsta. Inimene ei tea, mida ta ei tea, ning me tegelikult (veel) ei tea, mis tagajärjed vastasel juhul on. Vaadakem tulevikku.

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Jututoa moderaator

kus viga näed laita...

... tuleb käsi külge panna. Minul on hea hulk maad, mis liigniiskuse tõttu ei kasvata pea midagi. No olen sinna pajuoksi maasse torganud ja hiljem puudeks laasinud. Targem ikka, kui rumalatele linnainimestele kruntideks müüa. Ja ärge muretsege - RMK ei jõua niipea sellele tasemele, et jõuaks puupõldusid pidada. Põhjamaalased imestavad Eestis käies, kui hooldamata ja võsased meie metsad on.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Veel on võimalus osaleda - täna 22.10 viimane päev

registreeruda - ka mesinikke puudutavale Säästva metsanduse konverentsile!

Konverentsile on võimalik registreeruda kuni 22. oktoobrini või kuni kohti
jätkub: https://goo.gl/cjMgkV
Osalemine tasuta!

KU T S E K O N V E R E N T S I L E
9:45    
10:15    
       
       
Saabumine, registreerimine, hommikukohv
AVASÕNAD    
Rainer Vakra
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees
10:25      Eesti metsade ajalooline kujunemine ja maakasutus
       
     Anneli Palo
10:55      Kas kaitsealune mets on kaitstud?
Tarmo Tüür
       
   
11:25    
       
   
11:55   
       
   
   
       
Tartu Ülikooli maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse teadur
Eestimaa Looduse Fondi esimees
Säästev metsandus algab dialoogist
Linda-Mari Väli, Martin Luiga
Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks koordinaatorid
Loodusturismi arenguvõimalused ja potentsiaal
Marika Mann
Loodusturismi ettevõtte Estonian Nature Tours’i asutaja,
omanik ja tegevjuht
12:25-13:00 Kohvipaus
13:00      Looduslikust kapitalist ning selle kasutamisest
       
   
Hasso Krull
kultuuriteoreetik ja esseist
13:30      Kas riiklikku metsastatistikat saab usaldada?
25.10.2017 Riigikogu konverentsisaalis
Moderaator Aleksei Lotman
Korraldajad:
   
   
Asko Lõhmus
Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur
14:00      KOKKUVÕTE:
kuidas meie metsade käekäiku edendada?
   
   
Modereerib Aleksei Lotman.
   
Osalevad Asko Lõhmus, Anneli Palo, Tarmo Tüür,
    Marika Mann ja Hasso Krull.
Konverentsile on võimalik registreeruda kuni 22. oktoobrini või kuni kohti
jätkub: https://goo.gl/cjMgkV
Osalemine tasuta!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Mets kui loodusvara ja ühine vastutus - K.25.10.2017 Riigikogus.

Kuidas siis läks sellel üritusel: K.25.10.2017 riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsil?
Missugused on muljed?

Karta on, et peale jäi siiski "puit", mitte "mets" ja tarbimise kitsas ahne "kasumlikkus", mitte laiemalt metsa, kui elukeskkonna säilitamise hindamatu "vajalikkus". On selge, et liigirikas põlismets ei ole metsamaana üldse sama, mis lageraide raiesmik, sinna istutatud üht liiki puuistikutega.
Kaitskem põlismetsa.

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Möödunud ürituse kajastusi netis.
Keskkonnaagentuuri vastus Asko Lõhmusele: "noored puud on nagu lapsed, neid ei saa statistikast välja jätta":
https://www.postimees.ee/4289685/keskkonnaagentuuri-vastus-lohmusele-noored-puud-on-nagu-lapsed-neid-ei-saa-statistikast-valja-jatta

10:15 Avasõnad. Rainer Vakra, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees
https://www.youtube.com/watch?v=uqIWnUuXlEM

13:00 Looduslikust kapitalist ning selle kasutamisest. Hasso Krull, kultuuriteoreetik ja esseist
https://www.youtube.com/watch?v=fsLDlMWduws

Konverentsi „Mets kui loodusvara ja ühine vastutus“ korraldab keskkonnakomisjon koostöös Kodanikuühendusega Eesti Metsa Abiks. Kell 10 alanud konverentsist on veebiülekanne.
https://m.riigikogu.ee/pressiteated/keskkonnakomisjon-et-et/riigikogus-eesti-metsanduse-tulevikule-suunatud-konverents/

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Konverentsi lühivastus!

OSALESIN‭
„METS KUI LOODUSVARA‭  ‬JA ÜHINE VASTUTUS‭” ‬konverentsil
mille kutsus ellu Eesti Metsa Abiks‭ – ‬liikumine.

Kõrgetasemelist konverentsi‭ ‬Riigikogu konverentsisaalis juhtis Aleksei Lotman.

Oma,‭ ‬kümneid aastaid settinud küsimusele,‭  ‬metsa-mesinikuna‭ – ‬mets,‭ ‬kui mesilaste põline kodu‭  ‬ja põhiline korjemaa ning selle tugev kahjustamine liigirikkuse hävitamise suunas viimased 25 aastat...ma tegelikult vastust ei saanud,‭ ‬kuna lihtsalt teemad ja esinejad ei võimaldanud seda..‭ ‬Vahendan enda meelest huvitavamaid lähenemisi/ettekandjate sõnumeid‭ – ‬mis mind puudutasid:
‭* ‬Rainer Vakra‭ – ‬Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees leidis,‭ ‬et ka need on kindlasti metsamajandajad‭ – ‬kes lasevad oma metsal ka lihtsalt mingi aja olla...
‭*  ‬Anneli Palo‭ – ‬Tartu Ülikooli maastikuökoloogia ja keskkonnakaitse teadur,‭ ‬kõneles‭ „‬Meie metsade ajaloolise kujunemise teemal‭”‬.‭ ‬Ootasin põhjendust,‭ ‬miks meie riigis puuduvad tõeliselt vanad vääris metsad‭? ‬Seda ta ei maininudki,‭ ‬et pea iga uus valitsus on kohe alustanud meie metsade mahavõtmist.‭ ‬Vene tsaar tegi meie metsad puusöeks,‭ ‬mille väljaveoks ehitati isegi raudtee‭ – ‬lausa tsaariarmee tegeles siin miiliaukudes‭ ‬-‭ ‬puidu utmisega suurtel aladel‭ (kohalike mälestused, kui kõik tehti lagedaks ja ‬1814a kaardid‭)‬.‭ ‬Ning järgnevad valitsused samas vaimus.‭ ‬Päris kohalike peremeeste ajad on metsale/loodusele on kõige kosutavamad olnud,‭ ‬kuid need on olnud väga lühiajalised.
Minu mõttega läks kokku‭ ‬-‭ ‬Anneli Palo ettekandest,‭ ‬et kuivendatud soo,‭ ‬pole üks,‭ ‬ega teine‭! ‬ Olen seda sama mõelnud,‭ ‬et kui paljusid rabasid meil E Liidu rahadega massiliselt kuivendatakse,‭ ‬n.‭ ‬ö.‭ ‬renoveeritakse‭ (‬kraavihallide‭) ‬kuivenduskraave,‭ ‬võimsaima tehnikaga,‭ ‬mida inimkond pole varem iial‭ ‬näinud/ega‭ ‬kasutanud..‭ ‬Jõhvikas taandub,‭ ‬kuid asemele tuleb maastik,‭ ‬mis‭ ‬pole see,‭ ‬ega teine.‭ ‬Ei need alad saa metsaks,‭ ‬aga pole enam ka raba‭!
Ligi‭ ‬100‭ ‬aastaseid metsi on meil ainult‭ ‬2%,‭ ‬mida on ametkondlike barjääride tõttu võimatu kaitsta..‭ ‬Anneli Palo leidis,‭ ‬et‭ ‬päris metsani meie riigis kuluks mitu sajandit,‭ ‬kuid puitu meie tihedad metsad ikkagi kasvatavad‭! ‬Mets,‭ ‬kui kodukoht on kadunud.‭
* Tarmo Tüür‭ – ‬Eestimaa Looduse Fondi esimees,‭ ‬arutles teemal:‭ „ ‬Kas kaitsealune mets on kaitstud‭?” ‬Ettepanekud on uude Looduskaitse seadusesse,‭ ‬et lageraied kaisealadel ja Nathura aladel tuleb peatada ning ka sama kuivendamine,‭ ‬tuleks keelata‭ ‬nagu tehakse seda majandusmetsades..‭ ‬15‭ ‬aastat ei ole metsi inventeeritud,‭ ‬selletõttu oleks veel viimane hetk‭ ‬midagi päästa‭ – ‬kui pöörata näoga metsa poole‭!
Tarmo Tüür tõi välja palju kitsaskohti ja rikkumisi‭ – ‬kuid jäi selgusetuks,‭ ‬kas metsaväärkohtlejad‭  ‬on ka saktsioonidega karistatud‭? ‬Ta leidis ise ka,‭ ‬et seaduse-täht ei kaitse tegelikkuses metsa..
‭* ‬Linda-Mari Väli,‭ ‬Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks‭ ‬(EMA‭) ‬koordinaatori‭ ‬selge‭ ‬sõnum oli‭ ‬juba‭ ‬ettekande pealkirjas:‭ „ ‬Säästev metsandus algab dialoogist‭”‬,‭ ‬see ongi‭  ‬EMA põhieesmärk‭!
Soovivad toetuda teadlaste seisukohtadele ning revideerida mitmeid metsandusega seotud teadmisi/‭ ‬ja praegusi‭ ‬seisukohti.‭ ‬Kui kõik metsanduse huvigrupid tuleksid kokku‭ – ‬argumenteeriksid,‭ ‬arutleksid kõigi võimalusi,‭ ‬et üksteist VÕIMALIKULT vähem KAHJUSTADA.‭ ‬Linda-Mari tõi toreda näite,‭ ‬kuidas sama mets võib katta paljude huvigruppide vajadused‭ – ‬tasakaalustatud dialoog.
Ta tõi välja Säästliku‭ ‬metsanduse‭ ‬mudeli‭ ‬palju‭ ‬olulisi‭ ‬punkte‭ – ‬mets,‭ ‬kui kaitseresurss‭ – ‬ökoloogilised,‭ ‬majanduslikud,‭ ‬kultuurilised,‭ ‬sotsiaalsed väärtused‭ – ‬lisaks puidule‭! Aleksei Lotman tunnustas just seda kaitseressursi väljatoomist, et enam Eesti metsadesse varjuda pole võimalik - tänu laiadele teedele/tihedale teedevõrgustikule!
Linda-Mari jätkas, et näiteks‭ ‬praegu‭ ‬90%‭ ‬on lageraied,‭ ‬mis võivad mõjutada kliimat‭ ‬,‭ ‬võime lõhkuda hapra rohestruktuuri‭! ‬Kodanikud pole seni‭ ‬saanud‭ ‬piisavalt suud lahti teha,‭ ‬et metsanduspoliitikat tasakaalustada‭!  ‬Kuidas käesoleva kümnendi liiga intensiivset metsanduspoliitikat tasakaalustada,‭ ‬et järgmise kümnendi arengukava kompenseeriks praeguseid üleraideid.‭ ‬Linda-Mari tõi välja väga arukad intensiivse metsanduse kompenseerimise võimalused...Ja lõpus kordas veel,‭ ‬et‭ ‬EMA rahvaliikumine loodab metsanduspoliitika tasakaalustamisel dialoogile.‭
Asko Lõhmuse küsimus oli EMA ettekandjale,‭ ‬et kuidas ta kujutab ette,‭ ‬et suur puidutööstur ja väiksed mesinikud istuvad ühe laua taha‭?
Minu,‭ allakirjutanu, ‬kui mesiniku lühike kommentaar oleks lihtsalt,‭ ‬et mesinduses,‭ ‬kui majandusarust saab tulu kogu loodus,‭ ‬kogu maa,‭ ‬mis vajab mesilasi,‭ ‬kui tolmeldajaid.‭ ‬Mesinikke on‭ ‬Eestis‭ ‬~6000‭ ‬,‭ ‬kes saavad oma tulu‭ ‬80%‭ ‬liigirikastest metsadest..‭ ‬Mesindus annab otseses ja kaudses tulus‭ ‬meie riigi‭ ‬SKT-le‭ ‬5%‭ ‬lisaväärtust.‭ ‬Mesindus annab ettevõtlus-‭ ‬ellujäämise võimaluse kolkakülades üle‭  ‬terve Eestimaa.‭ ‬Nii,‭ ‬et pole to mesindus nii tilluke midagi võrreldes suure puidu rafineerimise tehasega.‭ ‬To tehas on haprale loodusele koormav,‭ ‬kuid ilma tolmeldajateta,‭ ‬kaob toit‭ ‬maailma‭ ‬ rahvaste laualt ning kaob loodusest liigirikkus.‭ ‬KINDLASTI,‭ ‬ON PEA VÕIMATU LUUA SÜSTEEMI,‭ ‬MIS RAHULDAKS KÕIKI OSAPOOLI.‭ ‬Kuid EMA liikumine on julgelt sellega alustanud ning haaranud kaasa paljusid eluvaldkondi,‭ ‬kelle hääl aastakümnete jooksul‭ – ‬liiga intensiivse/paljusid eluvaldkondi kahjustava metsanduspoliitika suhtes,‭ ‬pole muidu‭ ‬avalikult‭ ‬kostnud‭!
* Marika Mann‭ – ‬loodusturismi ettevõtja,‭ ‬arutles teemal:‭ „ ‬Loodusturismi arenguvõimalused ja potentsiaal‭”‬.‭ ‬Tal oli väga hästi ettevalmistatud ettekanne ning ta‭ ‬näitas faktiliselt,‭ ‬et loodusturism annab SKT-le‭ ‬7%‭ ‬lisatulu.‭ ‬Oma ettekande lõpus‭ ‬esitles paari turistide kommentaari,‭ kus oldi nördinud, ‬et kaunid tuttavad metsad on maha võetud ja see kahjustab turismiettevõtlust kogu riigis..‭ ‬Kogu tema ettekande vältel oli mul paralleel‭ ‬mesindusega:‭ ‬Loodusturismi liike on‭ ~‬200‭ ‬,‭ ‬seal hulgas ka apiturism‭ ( ‬apiteraapia,‭ ‬mesinduse ja mesindussaaduste kasutamine külaliste heaks‭)‬.‭ ‬Mesinädalate teenus‭ – ‬honeymoon-‭ ‬amor oli nooleotsa kärjemee sisse kastnud jne.‭ ‬Mesilane kui teejuht loodusesse‭ ‬-‭”‬heade taimede juurde,‭ ‬meetoidud‭ – ‬vahaküünalde valguses,‭ ‬mesindussaadustega n. ö. hellitused,‭ ‬meesaun,‭ ‬taru kui apteek,‭ ‬apiteraapia‭ ‬ teenused jne.‭  ‬Nii,‭ ‬et ka mesinikel oma loodusturismiliik - apiturism (apis melifera‭ ‬-‭ ‬meemesilane‭)‬  n. ö. appi turism,‭ ‬võttes vastu (välis)külalisi ja selle kaudu vahendades meie loodust/taimeriiki.
‭* ‬Hasso Krull‭ – ‬kultuuriteoreetik ja esseist,‭ ‬arutles Loodusliku kapitali ja selle kasutamise üle.
Põjapanev,‭ ‬põnev loeng‭ – ‬puhtast õhust,‭ ‬mida toodab mets - maailma kopsud ja‭ ‬puhtast veest,‭ ‬mida saadakse allikast/lättest‭ – ‬mitte aga pudelist ning põhjavee ja‭ ‬soode tähtsusest.‭ Meie ‬metsad,‭ kõik ‬taastuvad loodusvarad on‭ ‬looduslik kapital,‭ ‬mis ei ole meil sugugi tasuta‭ ‬käes,‭ ‬mis ei ole tänapäeval enam endastmõistetav.‭ ‬Ta tõi vingeid fakte ja selgitusi.‭ ‬Kellegi kodu‭ (‬linnud,‭ ‬loomad,‭ ‬putukad‭) ‬hävitamine on sõda.‭ ‬Loodusliku kapitali põhireegel‭ ‬on:‭ ‬Loodusliku kapitali‭ ‬tase tervikuna ei tohi langeda‭!‬ Looduskeskonna hävitust saab hinnata praegu‭ – ‬kahjumit hakkab ta tootma tulevikus.‭ ‬Loodusliku kapitali tase on juba langenud kriitilise piirini-‭  ‬KUI HASSO LOENGUST‭  ‬JÄRELDUSI TEHA‭ – ‬PEAKS PÄEVAPEALT LÕPPEMA LAGERAIDED NING EESTI TURBA MÜÜK TERVELE MAAILMALE.‭ Viimane aeg, et a‬semele tuleks mõistlik/LOOMULIK metsandus..
‭* ‬Asko Lõhmus‭ – ‬Tartu Ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur,‭ ‬ütles,‭ ‬et kehastub tehisintelektiks ja esitas täielikult analüütilise ettekande teemal:‭ „‬Kas riiklikku metsastatistikat saab usaldada‭?”
Tartu ülikooli uurimisrühmaga suutsid nad paigutada Eesti maismaa kaartile‭ ‬1000‭ ‬juhupunkti ning‭ ‬5‭ ‬kättesaadava metoodika‭ (‬ortofotod,‭ ‬metsaregister,‭ ‬metsateatised jm.‭) ‬alusel uurisid statistika ja keskkonna agentuuri väiteid‭ ‬Eestimaa metsasuse osas.‭ ‬Järelduste osas oli nii head,‭ ‬kui halba..‭ ‬Kuid põhisõnum oli,‭ ‬et‭ metsastatistika on Keskkonnaministeeriumi poliitilise kontrolli all. Keskkonnaministeerium on metsapoleemikas kasutanud läbisegi eri mõõdikuid ja termineid, millest ainult osa on õiged!!
‭Minul, inimesena on suur austus ja rõõm Asko Lõhmuse tööde üle, kuna ta tasakaalustab minu jaoks Tartu metsandusteadlaste sõnumit - - kust juba aastaid kostab Maaülikooli professori Hardi Tulluse valju hääl, kes tahab praegu  (lage)raided tõsta 22 miljoni tihuni aastas - praeguse 10 asemel ning kes propageerib monometsandust, mis on loodustundlikele inimestele, näiteks mesinikele vastuvõtmatu.. Praeguse arengukava järgi oli ülempiir 8,4 milj. tihumeetrit aastas, mida on tublisti ületatud..
‭* Edasi tuli ettekandjate paneel: Repliigi korras oli mitmeid väitlusi..
‭Näiteks küsiti Tallinna külje all oleva Rae raba kohta, mis läheb kuivendamiseks/turbatootjatele. Esialgu arutatigi, et Eestimaal on palju ilusaid rabasid, et Rae rabas on häiriv lennukite müra, mis küll raba kaitsjaid pole seganud. Kuid siis tõi veeteadlane mõistuse maapeale tagasi, et Tallinnal on väga napp veevaru (24 tundi) ning juba ainuüksi selle tõttu on vaja antud raba kindlasti säilitada..
‭Toreda küsimuse küsis metsade ajaloo kohta - Aleksei Lotman - Anneli Palolt. Lotman nimetades end väljasurevaks inimtõuks, kes metsas veel loomi peab ning uuris karjatamise ajaloo kohta? Olen ka selle üle palju mõelnud, nii mesinikuna, kui loomapidajana.. Nimelt , asulate/linnade  rohevööndis, peaks karjatamist minu meelest kindlasti lubama - meelest on läinud n. ö. lood Viini metsades. Karjatamine tõstab tegelikkuses metsade liigirikkust - mida just mesinikel ja marjakorjajail/seenelistel/välisturistidel vaja. See on uskumatu, kuid, kui koormus ei ole metsamaa pinnaühikule liiga suur - siis on sobilik metsas karjatamine.. Karjatada ei tohi varakevadel, kui rohukamar napp - siis võidakse puid kahjustada.. Mida suurem on koduloom, seda vähem huvitavad teda puud toiduna.. Meie loodusele iseloomulike puisniitude ja tihedamate parkmetsade säilimiseks, kodumetsades on karjatamine sama vajalik, kui rannakarjamaadelegi. „Paneeli vastus teadlastelt selline ei olnud! Linnastunud inimene näeb karjatamist teisiti ning eestlastel on üldse kombeks kõike ära keelata. Eriti piiratakse metsa minemist: puud kukuvad kaela, mürgised taimed ja putukad hammustavad.. lisaks tuleohtlikud ajad jne. Kasvõi kraavipervelt jõulukuuse toomine/varastamine, kust nad hiljem tuhandete kaupa hakkesse rändavad. Sama ka karjatamisega - ära keelatud!
‭Oma 25 aastat settinud küsimusele - meie metsadest liigirikkuse hävitamise kohta sain mõttes vastuse.. kui laskusin  Toompealt Balti jaama, läbi Shnelli tiigi ümbruse pargi, mis on kümneid kordi liigirikkam, kui meie metsad.. Nimelt meetaimi meie looduses on ~400, RMK- tihemetsades kultiveeritakse ainult 4 liiki puid ja metsamajandite mesilad on ajalugu..
‭Eha Metsallik
‭Eesti mesilaste kaitse seaduse töörühmast.. Hingedepäeval 2017


Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Osales ka kümmekond riigikogu liiget

Minu jaoks oli Jüri Aadamsi repliik kõige põhjapanevam - et, Riigikogu on valitsuse käepikendus ja ega neil ükshaaval erilist sõnaõigust pole - näiteks, et muuta Eesti metsanduspoliitikat.. Sõna anti kõigile kohalolnud riigikogu liikmetele.

Ettekanded olid asjalikud, mida saab ka videdelt järelvaadata.. EMA liikumine loodab, et see konverents oli dialoogi algus.. Kuid elu on näidanud, et see on rohkem nagu auru välja laskmine... Et rahvas tüdineks ja rahuneks nagu on olnud RMK- reform, valdade liitmine, või Rail Baltic.. KUID ASKO LÕHMUS SOOVIB OMA TÖÖRÜHMAGA HAKATA JÄRGMISEL MESINDUSHOOAJAL UURIMA Eesti METSAMESINDUSE KORJEMAAD.. Ta ütles, et võib olla võetakse keegi inimene isegi palgale, kes mesinikega suhtleks.. Ta uuris ka Eesti mesilate kaarti ning soovis teada, kas enamus mesilagruppe on kaardil näha? Hääd!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Südamega tehtud.

Aitäh Sulle, E. M. - südamega tehtud ülevaade nagu kõik Su toimetused.
Varasemat sarnasel teemal: https://mesindus.ee/node/4462#comment-14587

Jah,

monomets on nagu hingeta keha. Kahjuks pole kumbki haruldaste nähtuste hulgas. Õnneks leidub ka vastupidist! Tubli! Jaksu!