Kutse meeleavaldusele

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

 Head tublid mesinikud!

Eesti Metsa Abiks (EMA) liikumine korraldab 15. dets meeleavalduse - Eestimaa looduseliku mitmekesisuse ja metsade kaitseks.

Kogunetakse kell 15.00 Narva mnt. 7 a ning liigutakse 16.30 Toompeale - Lossi plats 1. Programm on tihe!

Meefestivalil Karksi Nuias võttis meie mesinduse Grand Old Man Antu Rohtla üles mesilaste korjemaa teema - meie metsade liigirikkuse vähenemise murega/suunaga!

Antu Rohtla leidis, et meil on vaja MESILASTE KAITSE SEADUST! Ja esimene punkt selles oleks KORJEMAA!

Meie riiklikus metsanduspoliitikas nähakse ainult puutüve - kuid nektarit metsataimede õites pole märgatud/loodusvaraks kuulutatud - Pole isegi seda märgatud, et alles 10 aastasel puulapsel puhkevad esimesed õied ning lageraie käigus hävitatud poolpõõsad pohla/mustikad/kanarbikud taastuvad aastakümneid. Remmelgad/pajud ja sarapuud pidid olema monometsade viljelejate kõige suuremad vaenlased.. Oluline majandusaru mesindus saab 80% korjest meie loodusest ja lageraie lankidel (oleneb pinnasest) tuleb paar aastat isegi hea korje - kuid hiljem see taandub noorendike ees!

Paakspuud, türnpuud, lodjapuud, kikkapuud, kuslapuud, kukerpuud, viirpuud, vahtrad, tammed, remmelgad, pärnad, pihlakad, mustikad, pohlad jne. jne. ei kuulu uue metsanduspoliitika nimekirjadesse!

Meeleavalduse programm on tihe ning oodatakse igat inimest, kellele läheb vähegi korda meie looduse tuim mitmekesisuse muutmine halvenemise suunas!

Kutsun üles mesinikke osalema NÄOVARJUDE JA SUITSIKUTEGA. Teeme oma grupi! Ning plakatid võiksid ka olla, kuidas kellegi nutikus lubab!

Oleme põldude äärtest mürkide tõttu niigi metsadesse tõrjutud - Aga metsade liigirikkuse säilitamine ei lähe riigi- metsanduspoliitikutele  juba aastakümneid korda!

Näitame, et oleme olemas - näitame, et meie majandusaru ei kahjusta loodust - vaid on loodusele VAJALIK!

Saame kokku 15. dets Tallinnas!

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Levitage seda kutset

Levitage seda kutset nii sõprade, kui vaenlaste hulgas! Austusega, kohtumiseni 15.12..

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Vastus - ühele kahtlejale!

Tema küsimus: No nende (Eesti Metsa Abiks - liikumise) avalik nägu on küll selline, et lageraie on lubamatu ja peab ajas liikuma 200 aastat tagasi. Lugesin nende meelsust FB grupist. Enam ei viitsi, sest kui luuletajad ja muidu naljaninad hakkavad sõna võtma teemadel, millest nad kuidagi aru ei saa, siis peale huumori sealt midagi ei tule.

Minu vastus: Ei, ajas ei pea tagasi liikuma: 200 aastat tagasi oli Eestimaa põlis-metsadest lage - suurtes metsades paiknesid sajad Tsaari armee kasarmud ja tuhanded miiliaugud - puusöe utmiseks.. Puusöe transpordiks Neevalinna ehitati lausa raudtee - ja puusüsi ei läinud Venemaale samovaridesse - VAID METALLURGIA  TÖÖSTUSESSE! Kuna iga uus valitsus on alati esimeseks meie metsad maha võtnud - ON PÕHJUSEKS, et meil - Eestimaal polegi vanu, põlis metsi - nagu on näiteks samas metsade vööndis Kanadas - kus on 350 kuni 400 aastased metsad.. Meil on vaevalt 2% 70 kuni 100 aastaseid metsi.. Mis ootavad oma lõppu - kuna üle 15 aasta polegi metsi inventeeritud.
2010 oli maailmas liigirikkuse ja loodusliku mitmekesisuse aasta - kuna tänu metsade mahavõtmisele on viimaste aasta kümnetega hävinud/kadunud 40 % maailma liigirikkusest.. HELGED PEAD LOODAVAD - ET VÕIB OLLA ON VÕIMALIK AEGLUSTADA - VÕI MÕNES RESERVAADIS (näiteks Eestis?) PEATADA LIIGIRIKKUSE HÄVING!

Anneli Palu Tartu Ülikooli teadur ütles, et kui me tahaksime Eestimaal päris metsa näha PEAME 200 AASTAT OOTAMA! Praegune rahvas arvab - et 10-20-30 aastane mono tihnik - padrik on mets - kuid enamus meie praegustest metsapuudest on võimelised elama 500-600 aastaseks. JA MESINIK PEAKS TAIPAMA, ET 10 aastasele puule tekib 1 õis ning võiks siis ära lugeda õied 100 aastasel: tammel, vahtral, pihlakal, remmelgal, sarapuul, PÄRNAL, türnpuul, pajul, paakspuul jne. -- mida meie looduses - meie metsades enam ei lasta kasvada! Metsamehed ütlevad, et remmelgad, sarapuud, pajud on nende kõige suuremad vaenlased!

MEIL EI OLE VARSTI ENAM MIDAGI HINGATA!

Pronksmedal (100p.)

?

Faktide moonutamine ja väljamõeldised seavad eesmärgi kahtluse alla. Kas keegi tahab meedias mingil põhjusel omale tähelepanu saada?

Ennne kisa tõstmist võiks ennast ikka teemadega kurssi viia. Lugeda teatmeteoseid või vestelda spetsialistidega sellistel teemadel nagu puude eluiga, kui vanad metsad Eestis on, kui palju on aastane puidu juurdekasv Eestis ja kui palju raiutakse?

Lageraie lube antakse küll mõnikord liiga kergekäeliselt, aga mina isiklikult arvan, et metsade hooldamine on kasulikum kui tuumaelektrijaam või keemiatööstuse arendamine tuulikute ehituseks, et terve Eesti rannajoon tuulikutega katta.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Looduses ei ole vaja kisada..

Tagasihoidlik maainimene - eriti üksi toimetav mesinik ei soovi ilmaski kusagil meedias tähelepanu. Need on väga vaprad inimesed, kes julgevad tulla teiste ette! Müts maha nende ees - mesinikele on antud praegu tore võimalus end näovarju taha peita! Millised faktid on moonutatud - kus, kes?? LOODUSE MITMEKESISUSE SÄILITAJATEL, LOODUSE VUNDAMENDIL - PUTUKATE MAAILMAL (10 000 liiki) ON RASKE HAKKAMA SAADA MONOPÕLDUDEL... OLGU NEED SIIS umbrohu puhtad kõrreliste MASIIVID, VÕI 1-2 LIIKI PUUPÕLLUD n. ö. "metsas.

Oleme siin kõik ju metsarahvas - kindlasti on 6000 mesiniku hulgas vähemalt 4000 metsaomanikku, võib olla on igal mesinikul ka oma mets. Ja ilma põhjuseta ei raiu keegi - ju mets aitab ellu jääda - kui mesinduses lahja aasta. Eestis on metsaomanikke 116 000 - alates 0,5 ha..

Kuna meie rahvas käib pigem rusikas taskus oma õue all ning mingil juhul kuhugi "kisama" ei lähe... Näidataksegi linnastunud valitsusele, (ja teistele ullikestele) klantspilte liigirikkusest ja leitakse, et kõik on OK.. Juba vähemalt 20 aastat tagasi - tõstatas meie mesinduse üks kuulsusi Mait Mardla (kunagine Lääne-Viru Porkuni metskonna mesinik) üles teema, et RMK-le peaks tegema märkuse, et loodusesse võiks remmelgaid alles jätta.. Kuid mesinikud käivad oma rada ja metsanduspoliitikud omi radu, ei saada kuidagi kokku! Nüüd on see võimalus - et VÄÄRTUSTADA MEIE METSADE LIIGIRIKKUST - juhtida sellele tähelepanu!

Minu hea tuttav mesinik ütles, et tema ümbruses on Ok - raba lähedal ja mahepõllud jne..  Temale ei sobi ka "kisama" tulla.

Pigem on vaja anda praeguses maailmas märku, et oleme veel olemas .. Et mesininduses on agrokeemia tõttu probleemid ja VOT METSI MAJANDATAKSE VÄGA ÜHEKÜLGSELT!

Kirjutasin eile hommikul jutukese: See on juba igaühe otsus - kas kisan põhjuseta!

Üks mesinike hulgast kahtleb meie looduskodu kaitse vajaduses!

Tema küsimus (tekst muutmata): No nende (Eesti Metsa Abiks - liikumise) avalik nägu on küll selline, et lageraie on lubamatu ja peab ajas liikuma 200 aastat tagasi. Lugesin nende meelsust FB grupist. Enam ei viitsi, sest kui luuletajad ja muidu naljaninad hakkavad sõna võtma teemadel, millest nad kuidagi aru ei saa, siis peale huumori sealt midagi ei tule.
Minu, allakirjutanu vastus temale:
Ei, ajas ei pea tagasi liikuma: 200 aastat tagasi oli Eestimaa põlis-metsadest lage - suurtes metsades paiknesid sajad Tsaari armee kasarmud ja tuhanded miiliaugud - puusöe utmiseks.. Puusöe transpordiks Neevalinna ehitati lausa raudtee - ja puusüsi ei läinud Venemaale samovaridesse - VAID METALLURGIA  TÖÖSTUSESSE! Kuna iga uus valitsus (vallutaja) on alati esimeseks meie metsad maha võtnud - ON PÕHJUSEKS, et meil - Eestimaal polegi vanu, põlis metsi - nagu on näiteks samas metsade vööndis Kanadas - kus on isegi 350 kuni 400 aastased metsad.. Meil on vaevalt 2% 70 kuni 100 aastaseid metsi.. Mis ootavad oma lõppu - kuna üle 15 aasta polegi metsi inventeeritud.
2010 oli maailmas liigirikkuse ja loodusliku mitmekesisuse aasta - kuna tänu metsade mahavõtmisele - n. ö. metsiku looduse kadumisele -  on viimaste aastakümnetega hävinud/kadunud 40 % maailma elu-/liigi-rikkusest.. HELGED PEAD LOODAVAD - ET VÕIB OLLA ON VÕIMALIK AEGLUSTADA - VÕI MÕNES RESERVAADIS (näiteks Eestis?) PEATADA LIIGIRIKKUSE HÄVING!?
Anneli Palu Tartu Ülikooli teadur ütles, et kui me tahaksime Eestimaal päris metsa näha PEAME 200 AASTAT OOTAMA! Praegune (linnastunud)rahvas arvab - et 10-20-30 aastane mono tihnik - padrik ongi mets - kuid enamus meie praegustest metsapuudest on võimelised elama 300-400-500 aastat. JA MESINIK PEAKS TAIPAMA, ET 10 aastasele puule tekib alles 1 õis ning võiks siis ära lugeda õied 100 aastasel: tammel, vahtral, pihlakal, remmelgal, sarapuul, PÄRNAL, türnpuul, pajul, paakspuul jne. -- mida meie looduses - meie metsades enam ei lasta kasvada, kõrvaldatakse esimesel võimalusel! Mono-metsauuendajad ütlevad, et remmelgad, sarapuud, pajud on nende kõige suuremad vaenlased! Kuid just need puud - annavad, peale pikka talve, looduse vundamendile - putukate maailmale esimese elujõu!
 Kas meile on antud õigus pärandada järeltulevatele põlvedele liigivaene, mürgitatud, laastatud  ja tundmatuseni muudetud maa? Kas meile on antud tõesti õigus 1 -2 inimpõlve jooksul sedavõrd tundmatuseni meie looduskodu muuta - “arendada”!
Kas me peame n. ö. järjekordselt läänest “kultuuritoojatele” kaasa koogutama ja iga jupi oma loodusest kiiresti- kiiresti rahaks tegema? Kas me ei võiks enne sügavalt mõelda, ise tunda, oma rahval lasta otsustada - mis on meie maale/looduskodule sobilik? Mis on tegelikud, tõelised, rahvale vajalikud- väärtused! Mõtlen siinkohal kas ikka RB - praegust Eestimaad poolitavat trassi, ei peaks vältima! Mõtlen siin  ka Hiiemetsade raiumist, kust üritatakse kiiresti sandi-sendid kätte saada! Hiiepaigad on maailma vanimad looduskaitsealad. Vähemalt seal võiksid puud rahus mitusada aastat kasvada! Mõtlen siin ka ülepingutatud/mõtlematut “maaparandust - E Liidu toetustega, et kas on vaja kohe joosta - raskete tankidega väärtuslikke rabaääri muutma!

Võiksime ometi eelnevatelt põlvedelt midagigi õppida, kasvõi metsadesse, või meie loodusesse austusega suhtumist!
Hasso Krull kõneleb looduslikust-kapitalist - nii - ööülikooli loengus, kui konverentsidel..

Loodan, et suudate ette kujutada, milline oli looduslik-kapital näiteks siin tuhandeid aastaid tagasi - kui siia rajasid kodu meie esivanemad - kes tulid siia metsade keskele ! Metsad on meid 10 tuhat aastat juba kaitsnud, toitnud, katnud - sageli, isegi ilma puid maha võtmata - külluses võimaldanud elada. Looduslikku kapitali tohib kasutada just niipalju - kui teda jõuab taastuda/ juurde tulla/kasvada. Oleme ju metsarahvas - siin on meie põlisrahva juured, põlis-kodu! Tuhandete tagused tuuled ja taevas, maa ja meri, fauna/floora on ju samad, kui praegu...
Looduslikku kapitali ei arvestata praegu SKT (sisemajanduse kogutoodangu) hulka, hoopis SKT-d  suurendatakse loodusliku kapitali kiire vähendamise arvelt... Aga meie loodusliku kapitali arvestamine kogu rahva omandiks - ühendaks/tugevdaks ja samas paneks ka igaühe meist vastutama meie oma looduskodu eest!
Loodus ei ole ainult MINU MAJA TAGA KASVAV SUUR PUU, või värske õhk ainult minu akna all! Vastutamist vajav loodus ei ole isegi liigirikas dendropark minu koja ümbruse paradiisiaias.. Meie riigi/rahva looduskapital on kogu meie metsavööndi liigirikkus ja maavarad tervikuna!
Meie kõigi looduslik kapital on näiteks iga koorem kruusa, mis veetakse meie küla maasika ja suusamäelt, või vanalt linnusemäelt RB trassile. Meile öeldakse, et praegu on mägi - varsti on siin jõgi -järveke, no saate suusatamise asemel uisutada - kui on lahke kaevandaja.. Enamasti on silt ees, et territooriumil viibimine keelatud! Nagu keelatakse vahel ka metsades viibimine ära või paigutatakse tarasid aedasid ette, meie kõigi (ka fauna) ühisvarale..
Mart Erikult laenatud näide Üleriigiliselt Metsanduse Infopäevalt: Investor ostis 1 miljoni eest metsa - raius sealt 400 000 tuhande eest.. kuid edasi müües, ei soovi keegi selle metsatüki eest enam 600 000 tuhandet  maksta.
Nüüd üritan mina edasi mõelda, et kui leidub näiteks 300 000 eest ostja, kas siis too raie vähendas looduslikku kapitali 300 000.- metsamajandaja jaoks ?.. KUI SUUR ON AGA TEGELIK LOODUSLIKU KAPITALI PUUDUJÄÄK selles miljoni metsas raie tulemusena? Nii esteetiline, kui ka liigirikkuse kadumine, ümbruskonna elanike jaoks, eriti aga fauna/floora elupaikade hävitamine aastakümneteks - kes selle loodusliku kapitali tasub? See ongi ju võlg  tulevaste põlvede ees!
Mõistliku inimtegevusega võib liigirikkust suurendada: Heaks näiteks on meie niidud, alvarid - karjamaad.. Ka lageraie langil, oleneb pinnasest, võib paar aastat olla liigirikas rohttaimede vohamine, kuid see kaob mononoorendike ees. Kahjuks kaovad monometsandusse ka meie liigirikkad niidud, maaelu vähenemisega..

Meenub, enne E Liiduga liitumist - “EI” poole juhi jutt, et tegelikkuses oleme me jõukamad, kui Sveits - kuna meil on mets.. Mäletate - meie metsad olid krooni tagadiseks..
Olen alati mõelnud, et kuidas maavarad (kruus, turvas, fosforiit) saavad olla MÕNEDE eraisikute omandis - ainult selle tõttu, et neil õnnestus osta ära teatud maatükk . Ja nad maksavad ära riigimaksud (jah, riik on end omanikuna kompromiteerinud..)

Me ei oota looduselt armuande - inimene kangelane - kes paneb jõed teistpidi voolama - ja külvab enda järel surma!

Kuid selleks, et seda maailma ka meie lastele ja mesi(lastele) jääks on viimane hetk  oma vajadused üle vaadata...
MEIL EI OLE VARSTI  ENAM NIIMOODI EDASI MINNES - MIDAGI HINGATA!


​15.detsembril korraldab Eesti Metsa Abiks (EMA) liikumine meeleavalduse Eestimaa loodusliku mitmekesisuse ja metsade kaitseks.
Kogunetakse kell 15.00 Narva mnt. 7a Keskkonnaministeeriumi ees ning liigutakse 16.30 Toompeale.​
Meeleavalduse programm on tihe ning oodatakse iga inimest, kellele läheb vähegi korda meie looduse tuim mitmekesisuse muutmine halvenemise suunas.



 

 

mets

Minu aknast saan vaadata mida RMK teeb. 1980 a. peale. Selle aja joksul ontehtud minu läheduses 4 lageraiet pimdaladega 3-10 ha. Peale lageraiet paari aasta jooksul hakkavad seal kasvama metsvaarikas, , pajud  ja peale selle muud rohttaimed. RMK on sinna paari aasta pärast  kuuseistikud istutanud. 1980 ,a metsas on korra tehtud ka harvendusraiet See mets on nüüd nii suur , tihe ja liigivaene mesilastel sinna sisse enam asja pole. Viis aastat tagasi tehti selle metsatüki taga uus lageraie. Praeguseks on kuuseistikud seal polve kõrgused. Vohab metsvaarikas ja muu taimestik. Minu mesilast on näha mesilaste tugev lendlus selles suunas.Seda niikaua kui kuused varjavad metsvaarikad ja all kasvavad madalad taimed nagu põdrakanep jne ära. Mesilased saavad sealt 10 aastat nektarit koguda. Ja edasi 70-90 aastat pole mesilastel küll sinna kuusikusse asja.  Minu arvates on mesinikud huvitatud kuni 10 aastastest lageraie lankidest kus ärkab ja vohab uus elukeskkond .

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Pean vajalikuks kirjutada ...

Metsamumm kirjutas siia laiemat mõtlemisvõimet evivatele inimestele, mitte nendele, kes on orjenteeritud tänanesele kasumile ... ja pärast neid tulgu või pussnuge ja pisikesi poisse nii maa alt kui taivast ....,

kirjutasin selle ka lõustaraamatusse sellisel moel .. panen siiagi ...

Kui analüüsivõimet pole, siis pole miskit teha ja kui pole nägemust seitse põlve edasi siis pole miskit, sest ''inimlikuks'' peetav hariduslik piiratus seab piire ette kirjutatud süsteemi kohaselt. ...

Laduge siis miinuseid, kuid esmalt analüüsige ja tooge välja mõni argumenteeritud põhjendus, miks on vaja külvata ''ellujäämise nimel'' hävingut.

Lõustaraamatust pisut ka siia ...

https://www.facebook.com/groups/108065015894483/

Mõned juba teavad.

Kai Künnis-Beres

Siin ka informatsioon doktoritöö kohta, kus on tõestatud seosed tolmendajate hukkumise ja pestitsiidide vahel siin samas meil Eestis. kuna aeg on edasi läinud p...

Vaata veel

MeeldibVeel reaktsioone

Kommentaar

Kommentaarid

Ain Aavik

Ain Aavik Otsekoheselt ja ausalt ... Viis aastat on möödas ja poliitäritsejad mäluvad lööklauseid (lükkavad tatti ühest suunurgast teise tehes mõtlikult tarka nägu) , mis meil kõigil teada ja tuntud on ehk siis nende suust kukub populaarsuse edetabeli kõrge koha saavutamiseks ''briljantidega pärjatud kuldmune'' mida kantakse ette hõbepeegel kandikul. Kõik paistavad olevat rahul, sest see lubadustega äritsejate bande ''tegeleb'' probleemile lahenduste ''otsimisega'' .. vähemalt nii näib meile kõigile ... Tegelikkuses aga toimub see, et põldudele külvatakse ''parema'' saagi saamiseks järjest tõhusamalt pestitsiide ja herbitsiide, millede mõju on alles kas uurimisel või siis läänepoolsete riikide poolt ülimalt ohtlikuks kuulutatud. Siin ja veel mujalgi on kõigil poohui, kes seda mürki laialt külvavad ja meile seda rekorditega pärjatud saadust/saasta sisse söödavad. Peaasi, et hunnikuga pappi + toetust rammusalt tuleb. Ja peaasi, et kõvahäälselt vinguda saab, ''kui rasked ajad'' neil on ja nii jätkuvalt edasi. Mida teha selleks, et see ametkondade ja valitsuse tatinämmutamine lõpetada .. kus kohalt leida see jõud, et nood müüdavad ja üles ostetavad odratolgused sealt ladvast minema pühkida ja täiel määral vastutama panna kokku keeratud sita eest. See on küsimuste küsimus laiadele inimeste kihtidele, kes olelusvõitluses ellu peavad jääma ja seda tatinämmutajate armeed üleval peavad pidama ..

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ma ei viici seda teksti hariduslikult söödavamaks teha nende jaoks, kes on ''piisavalt'' või ''üle haritud'' ja otsest otsekohesmalt/ropumalt kõlavat kommentaari välja ei kannata. Piisavalt on s***junni ilustamiseks leiutatud erinevaid sõnu, kuid öeldu mõte on otse ja omadega/ilustamata sama .. nii et kannatage mu labasuse ilmingud välja ...

 


Kahtlejaid on ikka rohkem kui üks.

Õnneks elame maal kus igaühel on õigus enda arvamusele. Jamaks läheb asi siis kui keegi väidab, et arvamusi on kahesuguseid- tema arvamus ja vale arvamus. Üllatus, üllatus aga mesinike hulgas on ka metsamehi. Kui metsatöö alguseks lugeda lapsena taimeaias rohimist võin varsti väita, et olen metsas töötanud peaaegu nelikümmend aastat. Teie jutus on mitmeid väiteid,  millega ma nõustuda ei saa. Samuti on seal lausvalet, näiteks üle viieteistkümmne aasta polegi metsi inventeeritud!!! Aga see selleks , läheneme asjale Teie vaatenurgast. Mina olen üks neist ahnetest maaomanikest kes on enda kinnistu servast servani lagedaks raiunud. Ja kuna elan selle kinnistu keskel, näen igapäevaselt mis kõigil neil lankidel aastate jooksul toimub. Kuna mets algab 50m kauguselt koduakendest, tean ka tunnet- kui seda metsa ühel päeval enam pole. Samuti tean seda miks oli õige see mets maha raiuda. Täna kakskümmend aastat peale esimese lageraide tegemist on mul siiralt hea meel vaadata enda noorendike sirgumist. Eriti heaks läheb tuju veel siis kui vaatan enda naabrite"põlismetsa", milles loodus on omasoodu toimetanud ja mida minu kodused "nõiametsaks " nimetavad. Eriti teravalt torkab see silma neljakümmne viie aastases kuusikus , mille küll raske südamega pidin lagedaks tegema. Teisel pool piiri aga laiutab  tõeline puude surnuaed sama vanas kuusikus. Vaatamata enda"eriti massivsele raietegevusele" pole mul õnnestunud enda metsast ära hävitada ei vaarikaid, pihlakaid, vahtraid, muid õitsvaid rohttaimi, sarapuust rääkimatta. Isegi kuldkinga levik on peale lageraie suurenenud. Ma ei taha väita, et lageraie on üks hea ja ilus asi. Paraku on meie vanemate metsade olukord selline- kui tahad säilitda ära torgi üldse, kui ei siis tee parem lagedaks. Nüüd veidi ka mesindusest. Mõni aasta tagasi küsisin Teilt koondamise kohta nõu. Vaatamata sellele, et minu teadmised ja kogemused on Teie omadega võrreldes nulli lähedased julgesin soovitatus kahelda. Kindluse mõttes helistasin Aivo Sildnikule ja Ülo Lippale. Meest vastus oli sisuliselt ühene- ise nii ei teeks ja sulle ka ei soovita. Sellel suvel Mai Endlat külastades tuli toonane lugu meelde. Küsisin kas tegu on lihtsalt " Metsamummu" jutuga või ongi lood niimoodi. Igal juhul sain kinnitust Sildniku ja Lippa soovitatule. Nagu näha, niipalju kui on inimesi on ka arvamusi. Puudutagu sees siis metsa või mesilasi.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Mida hingata?

Minu arusaamist mööda assimileerib noorendik süsinikdioksiidi ja vabastab hapnikku rohkem kui täiskasvanud mets, sest kasvab kiiremini. Puidumassi tekkimiseks on süsinikku vaja. Seega täiskasvanud metsa raiumine ja uuendamine pigem tekitab seda va hingatavat rohkem juurde. Puidu kasutamine ehitustes jne. viib süsinikku ringlusest välja ja vähendab kliima soojenemist. Parandage mind kui eksin.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

.

.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

süsinik jm.

Süsinikuga on nii, et kasvades taim akumuleerib süsinikku ja peale surma hakkab seda tagasi eritama. Metsa all mädanev palk on nagu vaikselt küdev lõke. Kogu selle metsa-tramburai juures kiusab minu närvi see, et inimesed otsivad jälle kiiret ja lihtsat lahendust, adumata, et kiire ja lihtne "lahendus" tekitab juurde hulga uusi probleeme, millele tuleb jälle hakata lahendust otsima. No olgu - nendele uutele probleemidele ei pea hakkama lahendust otsima samad inimesed, nii et neil oleks elu justnagu lill, kui uued probleemid neid otseselt ei puuduta.

Mina olen niipalju küünik, et küsin alati "cui bono?" ehk kellele see kasulik on? Suurest hulgast nn. looduslikest metsadest ei võida mitte eesti rahvas tervikuna, vaid turismisektor ja need linnavurled, kes tahavad korra aastas nädalalõpuks kusagil padrikus ohkamas käia ja oma südametunnistust "puhastada" - ma ju armastan loodust, sest naudin mädanevaid puid, mis sellest, et ülejäänud aasta tarbin ülemäära energiat ja lasen võileiva alati toidukilesse mähkida.

Sellist asja nimetatakse roheäriks.

Aga kindlasti pole metsamumm roheärikas, vaid idealist, keda roheärikad hea meelega tasuta ära kasutavad.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kultuurtaimed

Tere hääd..

Üritan m i d a g i   selgitada! Oma mätta otsast ja niipalju kui on mõtlevaid inimesi on ka noid mättaid!

Metsandus on sedavõrd mitmetahuline ning mesilase seisukohast ei vaata loodust 97.5%  looduse vallutajatest - meist inimestest - isegi mitte mesinikud, ei näe/ega vaata kus/millistel taimedel/millal mesilased lendavad..

*Näiteks kollad, mis annavad esimese õietolmu hakkavad kasvama paigas, mis on üle 40 aasta puutumata..

* Või peale kevadisi - hiliseid öökülmi - sumisevad ainult põlispuud - maapinnast 10-15 meetri kõrguselt alates.. nii uskumatu, kui see ka ei ole.. Allpool on vahtratel, tammedel, pärnadel õied võetud, kahjustatud - rääkimata neist pooletoobistest "puudest": türnupuud, paakspuud, lodjapuud, kuslapuud, kukkerpuud, kikkapuud, visnapuud, viirpuud jne... Kui hilised öökülmad aedu kahjustavad..

* RMK- õigustus, mis Maaülikooli H. Tulluse kaudu levima on hakanud, et noorendikud tarbivad rohkem CO kahte, eraldades loodusesse hapnikku .. Selleks ongi roheline loodus, et meil atmosfäär ei saaks kahjustatud - osooni augud pooluste jääväljade kohal suurenevad.. Ja iga viimane rakk minu kehast ei mõista, kuidas saab sellise jaburusega välja tulla, et madal taimestik tarbib rohkem süsihaput gaasi, kui kõrge metsamassiiv - peaks vist lehti - okkaid hakkama lugema... Selletõttu rõhusin sellele esimesele ÕIELE puudel, mis tulevad alles üle kümne aastastele - et, kui te padu-lageraie-propageeriaid usute süsihappegaasi suhtes - siis mesinikud vähemalt õite järgi puudel peaksid taipama kõrgete puude olulisust...

* Need liigivaesed kuusikud ongi juba aastakümnete monometsade poliitika tulemus, et ei nähta metsades täiuslikku ökosüsteemi.. Ja olukord liigub meeletu kiirusega halvenemise suunas, kuna toetatakse rahaliselt (pretsetent E Liidus)  monometsandust ja ülejäänud puuliigid - eriti remmelgad, vahtrad, tammed, sarapuud on umbrohi, mis puupõllu ära rikub..

* Metsade tiheduse osas on just - tänapäeva metsanduspoliitika TULEMUSEL tihnikute - padrikute viljelemine.. Liigirikkad loodusmetsad - kus puud ei ole reas..EI OLE kunagi LIIGA TIHEDAD, SEAL SAAVAD KÕIK LIIKUDA...JA KASVADA! Selletõttu ongi mühinal haritud uus põlvkond ära tinistatud metsandusinimesi - kes näevad ainult tüvesid, KUNA METSA LÕIGATAKSE TRAKTORITEGA  - kus võsa ja eriti remmelgad segavad!!  lageraiet. """Unistus - ajast, kui metsavaht klompis - kuivanud ja allajäänud puid ning toimus sanitaarraie oli paradiisi aeg! Sel ajal käidi koheselt ka tormimurdu koristamas, enne, kui puud jõudsid kõdunema hakata n. ö. aeglaseks lõkkeks muutuda..

* EMA - liikumine on naiivsusest palju - palju edasi arenenud.. Nendega teevad head koostööd tugevad teadlased, juristid, jt. oma ala spetsid - lisaks väärikatele lauljatele.. Ka mind ajab närvi nende mõne liikme naiivsus .. austamist väärib siiski nende õhinapõhisus, eks näis kaua jaksavad - igal juhul müts maha nende julguse ees - tulla rahvaette..See, luuletamine- luulutamine, mis sind närvi ajab on sinu oma õppetund (räägin siinkohal ainult endast, EMA- mõne liikme naiivsuse pärast - närvi minemise õppetunnist) - ka mina ise läksin ju suveetendusega - mesindust ja metsa kaitsma, etendus "Vabaduse metsa vaikuses. ".. Palju- palju - palju- palju laule, meie rahva varasalvest on ikka südantlõhestavalt meie metsase maaga seotud - see on meie kultuur, oleme siiski päris metsavööndi- metsarahvas ja me ei tohi ainult tüvede nimel seda unustada.

* 15.12 meeleavarduse sõnumis Toompeal. mille kandis ette Maire Valtin oli näiteks - esimene lõik Osvald Tomingalt 1956 a, mille meile saatis Antu Rohtla! Panen siia:

  Kui tahad kedagi tundma õppida,
siis pane tähele, mis ta teeb metsas ja mesilas.
Kes ei armasta loodust  ja läheb  tuimalt ning
ükskõikselt mööda m e s i p u u s t,
on pehkinud südamega  ja jäise meelega inimene....

Võiks pikalt jätkata - ja Aini tänada - kelle kirja tõttu sattusin mingile mesinike lehele, kuid aeg sai praegu otsa!

KULTUURTAIMEDENI EI JÕUDNUDKI - OLGUGI, ET SELLEPÄRAST TEGIN ARVUTI LAHTI!

Ilusat jõuluaega ja talve algust soovides!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Uuesti kultuurtaimedest

 Läksin nüüd uuesti tollele Aini avaldatud listi - selgub Mesindushuviliste klubi!

* Ja võtab ikka ahhhetama pilt ""paarumisest"" - kus muumiad on pandud tõesti koera kombel pildile... Kas tõesti Imeline teadus on sedavõrd LOLLIDE ajakiri?

Alles kaheksas, või kümnes lesk saab viga - viimane, kui ema spermapank sulgub ja ema potsatab, leselt saadud "lehvikuga" taruseinale.. Olen ka mesilasema paarumist looduses juhtunud nägema ning olen seda siingi paar korda kirjeldanud.. Võrratu elamus - isegi kuulsad emadekasvatajad pole peale juhtunud, kui see pundar kõrgustest alla vonkleb/ullitab!

* Lõpuks jõuan ka kultuurtaimedeni! OSKAB KEEGI MULLE  SELETADA, MIS TÄHENDAB UUES TAIMEKAITSE SEADUSES LAUSE, ET taimekaitse vahendite (agromürkite, herbitsiidide, pestitsiidide) kasutamine on keelatud KULTUURTAIMEDE õitsemise ajal?

Mis need kultuurtaimed on??

Kas sajad umbrohud/meetaimed on/või ei ole kultuurtaimed?

Kas sajad õistaimed heinamaa rohukamaras on/või ei ole kultuurtaimed - kultuurkoplites??

Kas hiirekõrvad, vesiheinad, litterheinad on/või ei ole KULTUURTAIMED? Kas ristõielised, mida põllumees ei külvanud on kultuurtaimed?

Kunagi kui olin mesinduse nõustaja oli mul koostatud , rohelisel paberil jagamiseks, paarikümnest taimeliigist koosnev - erimeetaimede nimekiri - nektarivõimalused hektarilt..mida tasub MESINIKUL külvata, kui tal on ka mu põllumajandus lisaks mesindusele. 

SEE UUS TAIMEKAITSE SEADUS ANNAB JU VABAD KÄED JÄTKUVALT HEINAMAADE GLÜFOSAADIGA NIITMISEKS 31 JUULIKS!!! Kui tillukest vesiheina sügaval rohukamara sees KULTUURTAIMEKS ei loeta!!

Head talvitumist!

 

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Mnjaa ..

Kogu selle looga on vähemalt siinkirjutaja jaoks kerkinud üles rida küsimusi, kus peamisem neist on ...

Mida seal koolides/kõrgkoolides siis tegelikult õpetatakse ... ja kes seda kõike õpetavad ???

Tegelik elu on näidanud siiani, et ilmselt võhiklikkust ja diletantlust .. rumalust ja lauslollust, mille tagajärgedega me juba pikemat aega silmitsi seisame peaaegu igat eluvaldkonda puudutavas.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

äkki peaks...

... mõnes koolis käima, et teada saada? Wink

Pronksmedal (100p.)

kaldun...

arvama, et lapspoliitikust poliitbroileriks saanu rikub kool ära. Äkki suudab isegi mõtlema hakata.Ja kui jamaks siis veel läheb ei oska mina küll ette näha.Juba praegu teeb valitsus suusõnaliselt kõik , et FIE- ndusel kergem oleks. Tegelikult aga võtab viimasedki soodustused ära.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Soodustused

Millised soodustused siis ära võetakse? Pole süvenenud niivõrd. Oleks ka hea teada kas on aeg ooüütama hakata?

Pronksmedal (100p.)

No...

minuarust lendas korstnasse Fie  põllumajandustootja soodustus mis krooni ajal oli 45 000 krooni+ teist nii palju metsa müügist maksuvaba tulu. Kui kellelgi on teistsuguseid andmeid siis vabandan  asjade vale arusaamise pärast. ( No mitte päris  korstnasse aga kõige eest mis ületab 500€ kuus maksad tulumaksu) Fie- na maksin  terve 2016 aasta autokütuse eest alla €.  Tänavused tipphhetked isegi 1,3€/L. Kui kulutad aastas üle 1000 L siis ikka on tuntav.Kui kurtsin tuttavale siis tema lühivastus. Ühe käega antakse ja kahega võetakse. Maakana jah autoga linnas käies kulutan maksimaalselt 2 tundi ja lähen kui tahan või aega on. Simsoni tasuta sõiduga lähen tulevast suvest hommikul enne seitset. Poed tehakse lahti 9-st . Tagasi toob buss kell 12 AGA  JAH -SEE ON TASUTA.  Või õigemini ma maksin ta kinni selle rahaga mis mul kuus tulu oli üle 500€ Üks mu tuttav meeostja on aastaid kesikute poolt hääletanud kuid peale seda aastast kesikute võimulolekut ütles et temal on lollustest kõrini.Keda iganes aga mitte praeguseid võimuparteisid. Pole küll Jõulujutt aga ... . Rahulikke Jõule kõigile kelle tuju rikkusin.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Minu küsimusele tuli vastus

austatud Antu Rohtlalt.. Loodan, et ta ei pane pahaks, et seda toredat vastust teiega jagan:

/tema tekst/

 Agrokemikaalid on:  . mineraalväetised  ja pestitsiidid.
Pestitsiidid omakorda  jagunevad: Herbitsiidid ehk  umbrohutõrje vahendid;
                                                       Insektitsiidid ehk  putukatõrjevahendid ja
                                                       Fungitsiidid ehk  seenhaiguste  tõrje vahendid.
 Nendest  kõige ohtlikumad on  insektitsiidid, mis on otseselt  mõeldud    putukate  hävitamiseks.  Insektitsiidid omakorda jagatakse  veel  : hingamismürgid, mis mõjuvad  putukatele hingamisteede kaudu ja mis tapavad  kõiki putukaid , kes hingavad trahheede kaudu;
Teiseks on puutemürgid (e. kontaktmürgid), mis  tapavad  putukaid  kui  need satuvad  putukate kehale, tiibadele jne. Neid on praegu kasutatavate insektitsiidide  hulgas  üsna vähe. Ja  kolmandaks : seedemürgid, mis  mõjuvad  putukatele seedetrakti kaudu.  Peab ütlema, et  enamus  tänapäeval kasutatavatest  isektitsiididest on seedemürgid või söötemürgid.
  Kõige ohtlikumad on n.n.  süsteemse toimega insektitsiidid, sest need  imenduvad taime kudedesse, kus võivad  mõjuda  taime mahla, nektari ja õietolmu kaudu isegi  kuni  kaks nädalat.  Näitena    insektitsiid Biskaya, mis   imendub taime kudedesse ja läheb edasi ka nendesse taime osadesse, mis kasvavad taime külge peale pritsimist.  Kui isegi peetakse kinni taimekaitseseaduses toodud  õitsvate (kultuur?) taimede pritsimise keelust  ja  pritsitakse  rapsi  4-5 päeva enne massilise õitsemise  algust, siis  tapab nimetatud  insektitsiid  taimede õitsemise ajal veel  10 päeva kõiki putukaid, kes  imevad taime mahla , koguvad nektarit  või õietolmu. Kõige ohtlikum on aga see, et  nimetatud insektitsiidi kasutamise juhendis on öeldud, et  „... mesilastele ohutu...“ Samas aga täheldatakse, et  mõjub  seedetrakti kaudu.  Juhendi koostajad   ilmselt ei tea sedagi, et  mesilase meepõis, kuhu ta kogub nektari, on ka seedetrakti osa. Nii on lood!!!

  Taimede jagamine  kultuurtaimedeks ja  umbrohtudeks- kasulikeks ja kahjulikeks  on väga  umbmäärane.  Piir nende  kahe  mõiste vahel on  enam kui ähmane.  Paljud taimed, mida  meie kasutame  näiteks ravim-või maitsetaimedena  liigituvad  pigem  umbrohtude e. mittekultuurtaimede  alla, sest inimene ei ole nende kallal  vägivalda ( kultuuristamist) kasutanud.  Laias laastus  võib  kultuurtaimedeks pidada inimese poolt kasvatatavaid taimi, kus süstemaatilise   aretustöö (valiku) käigus on muudetud nende looduslikke omadusi , aretatud  sorte jne.  Samas ei pruugi  aretatud sortidest  teada inimesed, kes elavad  kusagil teises maailmanurgas.  Üks  väga trastiline näide: 1962. aastal  kaitses Moskvas kandidaadi (praeguses mõistes  doktori) väitekirja   keegi Iglovikov.  Ta sai  teadusliku  kraadi selle eest, et  avastas väidetavalt valge  ristiku (Trifoleum repens L.), kui söödataime.  Samas  ei teadnud  lugupeetrav doktorant, et  Eestis oli  sellel ajal juba olemas  valge ristiku  sort Jõgeva 4.
  Seoses eeltooduga   ei julge  ma küll väita, et üks taim on  kultuurtaim ja teine ei ole.  Mulle meenub veel üks fakt: Kui ilmus  minu monograafia „Meetaimed ja mesi, 2001“  saatis  üks  tuntud agronoom  mulle pahase kirja  sellepärast, et ma olin oma raamatus  paigutanud  valge mesika  põllukultuuride hulka.  See tuntud ja lugupeetud agronoom väitis, et  valge mesikas on  kindlasti umbrohi.
  Selle pika ja segase selgituse võtan ma kokku sõnadega, et  selline inimeste poolt  taimede (loomade jne.) jagamine kahjulikeks ja kasulikeks  on  tinglik ja sõltub  selle jaotuse tegija teadmistest  ning arusaamadest.

/Antu teksti selle osa lõpp/

Vahepeal kirjutab Antu Rohtla, et mesinikud peavad minema otsustajate hulka riigikogusse - ükskõik, millises erakonnas ning toob näite:

Mulle väga meeldis, kui  Vabaerakonna saadik Andres Ammas esitas  täiesti asjakohaseid mesindusalaseid küsimusi  maaeluministrile, kellel ei jäänud  muud üle, kui ajada süü  rahandusministri kaela.
  Kas aga  mõni mesinike organisatsioon ka tänas  Andres Ammast  nende heade  küsimuste eest ??
    Sellega  lõpetan, sest  jõulud on  rahupühad  ja  sel ajal  riidu üles kiskuda ei ole kohane.

/Antu Rohtla kirja lõpp/

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kultuurtaim ja agrokeemia

Kultuurtaimeks võib pidada taime, mida soovitakse põllul kultuurina kasvatada ja sellelt vilja saada (jur.termin) vili on ükskõik milline kasu. Viljaks võib olla ka mullaviljakuse paranemine sissekünniga. Umbrohi on iga muu taim, mis konkureerib soovitava taimega ja/või raskendab sellelt vilja saamist. Näiteks võib osutuda raps umbrohuks kartulipõllul ja vastupidi.  Vahtrad on umbrohuks okaspuumetsas ja kuused umbrohuks vahtrametsas. Kui me ei üritaks üldse tõrjuda umbrohte, et luua eeliseid taimedele, mida soovime kasvatada ja nendelt saaki saada, siis tuleks kogu põlluharimine kui selline kuritegelikuks kuulutada ja pöörduda tagsi ussisõnade aegadesse.

Mineraalväetistest.
Mitte kõik nendest ei ole saatanast. Nagu inimeselegi on ka taimedele olulisem mitte toitainete hulk vaid nende õige tasakaal ja mitmekesisus. Näiteks on paljudes Eesti muldades krooniline magneesiumi- ja mangaanivaegus. Boori ja seleeni nullilähedaselt. Need puudused nõrgestavad taimede tervist ja tervislikkust. Mineraalide vaegus kandub üle neid vilju söövatele inimestele ja mesilastele ja teeb nad haigeks. Taimetoitainete analüüsipõhine tasakaalustamine ei ole kuidagi halb. Suurem osa mikroelemente on paremini omastatavad lehtede kaudu ja seetõttu ei tasu põllul taimekaitsepritsi nähes alati kohe kaelasooni pingutada. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kes väitis, et liigirikkus on saatanast?

Tubli Sepionu... Mina ja ma arvan, et enamus mesinikke ei ole täna kuupealt kukkunud ning on omale  Eestimaal kasvavad taimed - nii mee- kui maitsetaimed ning põlluviljad, kultuurtaimed jne. jne. jne ... kaasaarvatud metsapuud - ammuilma SELGEKS SAANUD.. Hetke probleem on AINULT selles, et eelmises TAIMEKAITSE SEADUSES oli klausel, et pestitsiide ei tohtinud kasutada TAIMEDE õitsemise ajal. Nüüd UUES TAIMEKAITSE SEADUSES on nendest õitsvatest taimedest saanud ainult kultuurtaimed.. Ehk puust ette ja punaseks - on uues kirjas: Pestitsiide ei tohi kasutada KULTUURTAIMEDE ÕITSEMISE AJAL!

SEE ONGI SIIN AINUKE PROBLEEM - SEE ON KOGU EESTIMAA MESINDUSE ALLAKÄIGU PROBLEEM!

kUI SA SEPIONU ARVASID, ET METSAMUMM EI TEA, MIS ON KULTUURTAIMED - SIIS OLED VÄGA RÄNGALT EKSINUD - JUST SELLE TÕTTU, ET MA SEDA ÜLIHÄSTI TEAN MÄRKASINGI SEDA SEADUSES JA MUIDE MA POLE ÜHTKI VAHTRAMETSA NÄINUD - ROHKEM NAGU KUUSE MONOMETSI OLEN KAHJUKS KOHANUD!

HÄÄD PÜHADE JÄTKU SOOVIDES!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Vabandust

Vabandust Metsamumm, ei tahtnud Sind rünnata. Ma rohkem nagu selle Antu Rohtla kirja peale, kus ta seal räägib mingist vaidlusest selle üle kas mesikas on kultuur või umbrohi. Sõltub lihtsalt eesmärgist. Vahtrametsa olen näinud küll (mitte Eestis) ja kui siin peaks osutuma mingil maatükil palgi kasvatamisest kasulikumaks näiteks vahtramahla tootmine, küll siis ka rajatakse. Mul on endal isiklik remmelga (mono) metsatukk liigniiskel alal, kust ma kased kui umbrohud välja saagisin ja mina ei pea kohaseks minna naabri metsa õiendama kuidas tema seal majandama peaks (see on ainult minu arvamus).
Olen kahe käega nõus, et kultuurtaimede mainimine taimekaitseseaduses selles kontekstis on suur eksitus, kui see nii on. See on liiga jabur ja olen kindel, et see lause on lihtsalt mingi ametniku kantseliitlik näpuviga, mitte kaval plaan mesinikele ära teha. See tuleks kindlasti parandada. On ju ka praegu mitmetel intsektitsiididel kasutusjuhendis eraldi mainitud, et ei tohi kasutada ka siis kui põllul on õitsvaid UMBROHTE. 

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Antu...

... on muidugi hea inime jne., aga ärgem unustagem, et tegelikult pole tal elementaarsetki mesindusharidust (mis ei vähenda tema teeneid). Seega ei saa IGA sõna, mis tema suust kukub, olla kuldmuna Wink

Kasutaja Vabadik pilt

Antu sõnad

th, vabanda, ei tea Sinu vanust, ega mesinindusalast haridust, aga Antu Rohtla kogemused kaaluvad üles kõik eestimaal saadavad nn mesindusalased haridused. Kui teed mesindusega seotud teadust, siis ülikooli haridus koos sinna juurde käiva laboritööga ja mesilaga on ok. Aga mesinikuks saab ikka ainult kogemustega ja kogemused on tulnud läbi eksimuste. Tean saksamaal meisteraednikku 100 ha õuna- ja pirniaiaga, kes küsimuse peale -milline on aiandusalane haridus? Vastas- kolme aastaselt hakkasin jõlkuma isa sabas.  Antu Rohtla räägib oma kogemuste põhjal ja kes mõistab see nopib sealt välja kuldmune oma tarbeks. AGa ei taha kedagi solvata, kuid mõne kohta on olemas väljend- pärleid sigade ette.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Head kullad

Antul on dr. kraad ning ta on mesindusteadlane + eluaegne tegev mesinik (brozüüridega kokku) kahtlustan, et~20 mesindusega seotud raamatu autor, või kaasautor.. Minu jaoks on ta iidol, kelle ees ei ole häbi eksida ning kes võtab vaevaks Sulle sõbralikult selgitada/parandada.. Ta on misiooni/vastutus tundega mesinik - kes on teinud ja teeb ka praegu (Karksi Meefestival jne.) väga palju Eesti mesindse hüvanguks!!

Minu jaoks on ta lihtsalt väga selge mõistusega, väsimatu - imeline inimene!

Nii on lood - siin pool sood!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Veel kultuurtaimedest

Seaduste eelnõudes ei tehta näpuvigu.. See on saavutatud - nende, lausa ministeeriumi töötajate poolt, kes hõiskasid, et juulis heinamaal - rohumaal peaaegu midagi ei õitsenud ning tõmbasid glüfosaadi peale.. Selline "harimise/niitmiseviis on Eestis väga levinud. See, et niidu taimestiku hulgas võivad õitseda sajad meetaimed - ei lähe isegi mitte mesinikele korda.. kogu pinnast 10% võib purustada - kuid pestitsiidiga ""niitmise hektareid seadused ei piira! Vahepealses taimekaitse seaduses nähti ette - mürgipritsi jäägid ja pesuvesi pritsida jäätmaale.. Kui sai seaduse koostajale öeldud, et seal õitsevad ju sajad meetaimed - ütles ta, et olid mõelnud ainult põhjaveele..

Kõige hullem lugu saab aga olema kevadiste orastega - enam pole põlluomanikul tõrjega kiiret, kui seal ristõielised, või hiirekõrvad - litterheinad õide puhkevad. Seadus on pritsia poolel! Või kui juhtub ka põllupeenrad üle laskma - kus siis krussis võililled vastu vaatavad - ikka pritsial õigus!

Kuid hetkel tuleb vist talipühi nauti!

Pronksmedal (100p.)

Kahjuks...

on see aasta 2017 Rohtla Antul suures mesinduses minu andmetel viimane. Vähemalt nii ta ütles sügisel Karksi-Nuias.Väga kahju sest jälle kerkib esile mõni enda arust "ülitark" mesinik. Ja siis peame siin foorumis" tarkade soovituste " tagajärgi siluma.

Aga kõigile mesinikele  ja nende hoolealustele Head talvitumist!