Suitsiku täitmise materjal. Lõhn - käte puhastamine. Mesilaste eemaldamisest.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Lisan käesoleva kolme punktiga teema, milles igasuguse staažiga mesinikul oma arvamus on, siia mesindus.ee foorumisse talvise arutelu ergutamiseks ja kevadeks valmistumiseks. Need abinõud aitavad mesilasi rahulikena hoida ja muuhulgas nõelamist vähendada ning meesaaki suurendada, sest et ärritunud mesilaspere korjereziim tükiks ajaks pärsitud on. Missugused on Teie kogemused ning veendumused? Mis võtteid veel mesilaste läbivaatuseks kasutada? Võib ka lühemalt kirjutada. Wink

1. Suitsiku täitmise materjal.
Parimaks suitsiku täitmise materjaliks on osutunud saarepuude otsast alla kukkunud kuivanud oksad, mis on maapinnal piisavalt mädanenud ning seejärel õhukuivaks kuivanud. Tükeldan neid juppideks, lüües kummihaamriga kahe telliskivi vahele asetatud oksale - kiire ja tõhus. Panen suitsikusse natuke grillisütt alla, et seda raskesti süttivat kraami põlema saada. Süütan elektrisüütajaga gaagileeklambiga, millega on mugav ka mesindusinventari desinfitseerida.
Selline suitsikumaterjal ei kustu ka seisvas suitsikus, kui see juba hõõguma on hakanud ning lehtpuule iseloomulikult tekitab mõõdukalt (näiteks okaspuu põletamisel suitsiku kaant kinni kittivat) pigi. Hõõgumise temperatuur on vajalikult madal ja suits piisavalt paks. See saarepuu kuivatatud mädaokste põlemise lõhn tundub mesilastele meeldivat, kui neile üldse mingi suits meeldib.
Üldse on saarepuu mesilas hea liitlane, sest et langetab lehed sügisel vara, need kõdunevad ise ning kevadel lehtib hiljem, varjutades tarusid vajalikult vaid suvel, kõige kuumemal ajal.

Halvim kogemus oli kunagi mesinikele müüdavate suitsiku-pelletitega, mis vist turbast tehtud olid ja nii vastikut suitsu tegid, et mesilased kohe vihaseks läksid ning pärast ka kärjed selle suitsu järgi haisesid.

2. Lõhn - paljaste käte puhastamisest mesilasperede läbivaatuse ajal.
Paljaid käsi saab puhtaks ja üsna lõhnavabaks suurde rõhupumbaga klappkraaniga pulverisaatorisse pandud sooja veega. Ka peale nõelamist saab nõelatud koha lõhna peita, kui see koht ruttu pulverisatorist veega ära pesta ja sellele suitsikust suitsu anda. Sellega on hea ka pesa laiendamiseks tarru juurde antavaid kärgi niisutada. Samuti on lihtne lennuavasse või kärgede peale kogunenenud mesilasi vajaduse korral rahustada. Kui mesilaste läbivaatuse eel või ajal üldse kätepesuvahendit kasutada (näiteks pärast sibulate koorimist, mida ei soovita teha enne mesilasse minekut), siis parim seep on oliiviseep, mille lõhn tundub mesilastele meeldivat. Muide, suulõhna saab mesilastele meeldivamaks väskendada tsitruselisi süües.
Kinnastega mesilas töötamine ei ole soovitav, sest nii liigume teist peret ärritava esimese pere lõhnaga edasi. Kinnastes käte vähese tundlikkuse tõttu jääb mesilasi kärjeõlgade alla ja mujale vahele - see on ebaeetiline ning mesilasi kiiresti ärritav.

3. Mesilaste eemaldamisest kahe pinna vahelt.
Mesilased ronivad kahe pinna vahelt rahuldavalt ära ja säilitavad rahuliku meele, kui lähemale asetetavat pinda paralleelselt, enne mesilase paksust, paar millimeetrit n.ö. edast tagasi triikida - asetades näpuotsad rulliks kahe pinna vahele. Liigutada tuleb nii ning sellise suunaga, et mesilasi kuskil mujal (taru seina) vahele ei mulju. Näiteks raamikandeõlgade alt kärge tarru pannes mesilasi eemaldades. Aga mitte suunaga lähemale-kaugemale, mis mesilasi vaid muutuvat ava täitma ärritab.

Edukat mesindushooajaks valmistumist! Smile

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Kaits pilt

Suitsiku materjal.

Olen kasutanud aegade jooksul pehkinud leppa ( isa kasutas ja oli rahul ), männikoort, haaba, küttegraanulid ( okaspuu ), poest ostetud erinevaid graanuleid mis suitsikusse mõeldud. Kõik eelnimetatud materjalid peavad arusaadavalt kuivad olema, et nad töötaks. Ei olnud lõpuni rahul ühegagi neist, enamus kippus kustuma kui suitsikut ei kasutanud. Lõpuks sain lepagraanulit ja olen sellega väga rahul, mesilased ka. Rahul sellepärast, et lihtne süüdata, põleb tõsiselt kaua, ära ei kustu,  kasutan nüüd väikest suitsikut ( läbimõõdult ja kõrguselt väiksem kui tavalised ). 
Mina ei ütleks, et kinnastega töötamine pole soovitav, millegipärast paljud ei kasuta, aga mingil hetkel ikka kindad käes  Wink Minul on kindad ka sellepärast, et mesilasmürgi vastu allergia ( õnneks mitte väga raskekujuline ).
Muideks kindaid on igasuguseid, paljude on ebamugava lõikega, igaüks leiab oma. Kinnaste suur eelis on ka puhtad ( taruvaigust ) käed. Nüüd kasutan ainult Swienty kindaid, ostmisel võtan väga parajad, nahk venib, hea lõikega on need.
Mul on mitmeid paare vähe kasutatud erinevaid kindaid järgi, seisavad kasutult ja ära ei raatsi visata, kui mõni alustaja tahab niisama saada, annan ära, võib kirjutada mulle, äkki sobivad kellegi kätte. Suurused peaks olema number 10.

Lisame siis hagu

Mina kasutan pehkinud haaba. Töötab kuivalt hästi!
Tööd teen kinnastes ja kui mõni kurjaks läheb, siis tuleb kindad puhtaks pesta.
Mesilasi saab kahe pinna vahelt erinevalt eemale. Ühte ja kindlat viisi ei ole välja kujunenud.
Kui foorumit elavdada siis peaks juurde lisama igipõlise teema, kas Eesti raam või muu ja mitme raamiga korpus see kõige õigem siis ikka on. Või oli see lamavtaru ainuõige lahendus? Laughing out loud

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Jah, ega kindad ole keelatud.

Mesiniku võrguga mütsi ma läbivaatuse ajal enamasti kasutan, sest et põhitöö nõuab "siledat" nägu. Korra elus olen nõelatud näo tõttu 2 päeva töölt puudunud. Tookord unustasin mesinikukostüümil mütsi alt eestpoolt luku sulgeda ja mesilaspere läks läbivaatuse ajal kurjaks; tulid võrgu alla hulgakesi näkku nõelama ja mul haudmekärg käes. Wink

Kasutan kindaid harva: mul on vast nii üle aasta ja just sügissuvel, kindad kord-paar käes, juhul kui mõni mesilaspere läbivaatuse või meevõtmise ajal tõsisemalt ärritub. Näiteks möödunud 2017. aastal (kui herilasi ülivähe oli) ma ei kasutanud kindaid kordagi, kuigi paar korda riputasin need ennetavalt vööle, mesinikukostüümi peale pussi kõrvale.

Üldiselt kannan kindaid (ja mesinikuvõrku) ka n.ö. "sülemi kiirmenetluseks" - raputan kinnastes kätega sülemi lehiseoksalt väikesesse piklikku rohelisse sangadeta plastvanni, sest et vastasel korral saab sülemivalvuritelt kohe vähemalt mitu nõela kätesse. Seejärel kiiresti tõttan ning "kallan" sülemi ette valmistatud taru "lennuavast sisse" (tarule kaldu toetatud plaadile, mida mööda mesilased ülespoole tarru jalutavad).

Kasutan kindaid ka mõnel aastal sügisepoole suvel, kui on vaja lennuavadesse pistetavaid vaakumjootjaid täita, kuid herilasi enam on, kes mesilasi kimbutavad ja kurjaks ajavad. Selleks, et lennuavajootja sooja veega loputada, kuppel täita, kiiresti ümber pööratuna, ettevaatlikult lennuavasse paigaldada ning kaldu lõigatud korgitükiga loodi seada. 

Puistan mesilastele lakkumiseks ka jämedat keedusoola (NaCl) lennulaudadele, mis on soolakuhjakese paremaks kinnitumiseks pulverisaatorist veega niisutatud.

Kes saab saabuva kevade esimese nõela? Terviseks. Smile

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Pronksmedal (100p.)

Kasutanud olen

männikoort, haava pehkinud sisu, metsakuiva leppa. Hetkel juba teist aastat Pärnu sinine tuuletõke ja seda põletan ilmselt ka edaspidi, sest varuks on mitme põlvkonna jagu. Ei ole aru saanud, et mesilastele kuidagi muust materjalist rohkem ärritav tunduks.

Lõhn- kasutan kummikindaid, peale erinevat sorti nahkkinnaste proovimist olen lõpuks leidnud ühe sinise tüübi, mis hästi kätte istub. Nõela ei pelga, palju olulisem on puhtad käed, sest liiklen autoga, käsi pesta pole mitte kusagil, spets pesusüsteemi kaasa vedada ei viitsi ja tarud on mitmes eri kohas.

Pronksmedal (100p.)

Aegade..

jooksul kasutanud suitsikus vaid 3-e sorti põletusmaterjali. Alustasin poolmäda lepaga. Selle juures ei meeldinud , et peab varem valmis varuma, kuivatama ja tükeldama. Keegi soovitas poolpehkinud haaba kuid selle suits oli lepa omaga võrreldes väga vastik. Viimased 30 aastat kasutanud seda nn tuuletõkke plaati.Põleb puust tüki kauem ja ei pigita nii palju suitsikut. Ja põhiline temaga pole mingit eeltööd vaja teha. Murrad suurest plaadist tüki autosse kaasa ja purustad vastavalt vajadusele.Ja praegu Euroremontide ajastul varustavad tuttavad tasuta . Võta ainult vastu ja kasuta. Üks maamees oli väga õnnelik kui hunniku ära tõin sest temal lõkkes ei olevat õnnestunud ära põletada. Ainult suitsenud olevat.Maakatel pole ju kõrval kõike sitta vastu võtvat suurt prügilat ja raha väärtus maal on ka teine kui linnas suurte palkade juures

Kindaid kasutan juba  üle paarikümne aasta. Kunagi olin ka kinnaste vastane kuid Aleksander Kilk ütles jutu seas kuldsed sõnad" Sa ei lähe taru juurde sõtta vaid tööle." Muidugi on ka päevi eriti suve esimeses pooles kui kindad on niisama kastis aga üks paar kulub suve jooksul ära. Nad higistades venivad ja lähvad kuivades kõvaks. Õlitamine pole aidanud. No ja sügiseks kindad lausa haisevad ilmsest nahasse suve jooksul kogunenud higist.Auto rool on nagunii vaigune sest ikka jääb midagi külge ja tuleb mittesobivas kohas küljest jälle ära. Suviti vahel ikka mitu nädalat jutti päevast päeva tarude juures.

Viimastel aastatel olen kasutanud Tamrexi kindaid. Keegi siin foorumis soovitas ja mulle sobivaid numbreid on neil alati olemas olnud erinevalt mesinduspoodidest kelle kindad venivad ikka väga. Tamrexi keevitajakindad on mõeldud  töö tegemiseks

mitte hobitamiseks. Ainuke viga et varrukate peale minev osa on jäigast nahast ja aegajalt tuleb mõni mesilane kindasse kui kindaotsi varrukatesse ei pane.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Käed saab taruvaigust puhtaks 80% piiritusega.

Käte puhastamiseks taruvaigust kasutan edukalt 80% või kangemat piiritust, millega ka taruvaigutinktuuri (taruvaigutõmmist) valmistan.
Vt. näiteks / Viru Valge Vägev viin 80% 0.5L /: https://ecoop.ee/et/toode/9953-viru-valge-vagev-viin-80-0-5l/
Eestist alkoholi ostes tasub riigitruu kodanik ka riigimaksud ja toetab meie ühist elujärge. Wink

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Olen

ka kasutanud erinevaid suitsikumaterjale, mis eespool juba mainitud. Viimasel ajal olen suitsikusse ajanud hoopis männikäbisid ja väga rahul. Kuna ma ka mesilaste juurde minnes sõtta ei lähe ja veel vähem tööle (mesilased teevad tööd), vaid vaatan kuidas sõpradel läheb, siis kindaid pole vaja kasutada, ilmselt peapõhjus kliimas - meil suvel pluss kraadid ja käed ei külmeta. Laughing out loud

Pronksmedal (100p.)

Nojah...

millegipärast kahju nii viina kui piiritust muuks kui seespidiseks määrimiseks kasutada. Las kindad võtavad taruvaigu enda külge.Ning suure eesti patrioodina ostan alkoholi ainult LÄTIST,sest praegune valitsus lõikas minu igakuisest sissetulekust 86€ Tallinna vaeste abistamisfondi.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kübara ja looriga

läbi elu - uhkustasin kunagi. Eelmisel suvel pidin juba terve hooaja neid sõnu sööma - enam näovarju vaja ei läinud.. Ühe naabri juures, kus kolmelt korpuselt sülemlema läinud peret laiali jaotasime - läks küll natuke ägedaks, kuid sain ikka kapuutsiga hakkama.. Näovarju kandsin nüüd talvel Eesti metsa Abiks jalutuskäigul 15.detsember - läbi Tallinna linna.. Suvel vaja ei läinud - talvel läks vaja.. muidu ei saadud ju aru, et mesinikud kah platsis.

Kinnaste suhtes olen täiesti eitav - ainuke, mis pered tigedaks ajab on mürgi lõhn - mis juba esimese nõelaga kinnastele jääb ning igat järgmist peret ärritab. lisaks kohmakus. Isegi näovarju suhtes tundus minule, et pigem oli kaaslasel näovarjuga vahel probleem, et mõni mumm kuidagi võrgutaha eksis ning aega kulutas - mida ilma näovarjuta taru juures ei teki. Kui on väga äge lendlus ning kiirus peal olen kapuutsi üle juuste tõmmanud... pealegi on ilma näovarjuta nähtavus parem..Naistel on käed kogu aeg puhtad - vaat mitu korda tuleb päeva jooksul nõusid pesta jne..

Suitsiku materjal on põnev teema: Kui nõustaja olin mõtlesin, et kirjuta või raamat eri piirkondade, külade suitsiku tossu kommetest. Avastasin isegi paar küla, kus kasutati ainult naturaalset lina- või puuvillast roguskit nagu Taaniriigis.. Siis on kolmanda, neljanda põlvkonna mesinikel komme - pliidiukse ees suitsik sütega süüdata -- Jäin ühte kohta hiljaks ning sain pragada, et neil juba tuli pliidialt kustund.. siis meenus, et ka mu enda vanaisa niimoodi suitsikut põlema pani ja vanaema söed triikraua sisse riisus. Mõni piirkond kasutab ainult turvast - tarisin sealt turba piirkonnast oma autosse paar peenemat pärna pakku, jämedamaid ei jaksanud liigutadagi -mis maanteeääres oli jupitatud ja sinna jäetud.. Sain sealt suve otsa omale konkspeitliga parajaid tükke murda - läksid otse tikust põlema - polnud isegi toda ehituspappi hakatuseks vaja. Seal turba piirkonnas suri üks vana üle 90 aastane mesinik ära ja tütar kutsus mind appi.. Süütasin siis vaikselt kallutades suitsiku ja ootasin lahtiselt, et tule külge võtab.. Läbi ukse kuulsin, kuidas vanaema rääkis lastelastele - et nägite, kuidas päris mesinik suitsikut süütas.. Nii, et mesinikuks saada on vaja ainult suitsik põlema saada:) Neil oli varem see äge lõõtsutamise komme olnud..Üks vana teenetega mesinik jättis alati tukid suitsiku põhja, et siis järgmine kord läheb kohe kiiresti käima.. Kui suits läheb liiga ägedaks, võib suitsiku külili lükata - ühest kohast teise minekuks võib rohututsaka ette panna  jne. jne. jne...

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Piirituse hankimisest laiemalt.

Aitäh, taaskord on Sul väärt soovitused, Metsamumm. Ja tubli, et Sa rongkäigus esindajana mesiniku näovarju kandsid.
Kas Sul (või kellelgi veel) on ka mõni vajalik soovitus, kuidas mesilasi kahe pinna vahelt nii eemaldada, et nad terveks jääksid ja töö piisavalt kiiresti käiks?

Laiendan pisut seda piirituse hankimise teemat. Smile
Veidi 100-aastase Eesti Vabariigi teemal ka, kelle eest mu 1900. aastal Narvas sündinud kadunud vanaisa Vabadussõjas võitles ja seejärel EV piirivalves ohvitserina põhjarannikul piirituse-salakaubandust ohjeldas, uskudes noore vabariigi aadetesse.

Jah, olen samuti seda meelt, et pension ja riiklikud abisummad (kellele need juba otsustatud on), peaksid olema maksuvabad. 
Veelgi enam: vabariigi aastapäevase n.n. "kätlemise tseremoonia" võiks ära jätta, sest et kodanikke tuleb võrdselt kohelda; säästetud summad kasutada mõne lastekodu abistamiseks. Ning rahvast võiks usaldada presidenti ikka otse valima, sest et see on n.ö. "heli ja pildi kvaliteedi tõstmiseks" sama vajalik, nagu tagasisidestus raadiotehnikas. Wink

Keda meie riik tunnustab, kuidas ja miks?
Püüdsin kodanik Ilvese valitsemise ajal kahel järjestikusel aastal presidendi teenetemärki taotleda teenekale Antu Rohtlale, kui mesinike teaduse esindajale, kes on oma väärt selgitavate mesindusraamatute kirjutamisega jne. kaastööga olemuslikult Eestis mesindust oluliselt toetanud. Aga Põllumajandusministeerium ja presidendi kantselei isegi ei vastanud sellele ametlikule argumenteeritud taotlusele.
Nüüd siis üllatuslikult ühele teisele mesinikule midagi anti, kes on end n.n. "juhatuse esimehena" põlistanud teatavas MTÜ-s "reisi- ja jutuklubi" ning ilma selletagi oma "Mesinik" ajakirja "esimehe veeru" ja muude nähtustega ülemäära edev on. Kuigi MTÜ seaduse alusel ei ole esimeestel juhatuses kohta ning juhatuse valimisteks võiks igal MTÜ liikmel ikka 1 hääl olla, mitte niipalju hääli, kui on juhatuses liikmekohti. Kas selle nähtumuse olemus on n.n. "kuninga uued riided" või kuidas?
Mis siis katki on? Aga see, et eelnimetatud nähtuste tulemusena ei ole Eestis mesinike ja mesinike sõpradest kujunenud sellist vajalikku ühisrinnet, nagu on teistes põhjamaades. Vaid, mesinikud on selles (end katusorganisatsiooniks nimetanud) "reisi- ja jutuklubis" hoopis üksteise järel pettunud ning oma jõu liigselt killustanud erinevate ühenduste vahel.

Talv on mesinikele vahekokkuvõtete tegemise ja kaugemate sihtide seadmise aeg. Olgem selektiivsed.

Papa Lauri - mesinik Vooremaal.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Ega mesilane loll ei ole

et, laseb omale palgi pähe kukkuda..

Tänud Lauri heade sõnade eest.. Tänud Lauri ka tolle künataru mesinikuga kooskäimast ning kommenteerimast - kõigil huvitav. ((Ausalt öelda keset pakast hakata mingit suhkruplönni tegema ning mesilasperet tülitama on absurd!))

Elu on nii huvitav ka talvel, et siia foorumi mesinike hulka satun harva/kogemata...

Kitsastest vahedest kättesaamine siis:

Mesilane on väga täiuslik/tundlik/andekas ja.. jne.. Temale peab hetk aega andma - ta läheb ise eest/alt ära. Kui tabad ära selle "rahuliku raamide liigutamise rütmi jm. siis nad lähevad kenasti eest ära - nad ei jää ka kärjeraami õlaalla, ega korpuste vahele.. Kunagi kasutasin mingi pinna roosipritsiga niisutamisest, et mesilased selles suunas ei liiguks.. Kuid palju lisavidinaid mesilagruppides kaasa tarida pole mõtet.. Piisab suitsik ja hea konkspeitel ja kõik! Ma pole võib olla üle kolmekümne aasta (võib olla 40 a) mesilaste pärast harja kasutanud. Harja on vahel vaja taru põranda pühkimiseks - Mesilased on sedavõrd intelikentsed olevused, et hari ei ole nendega suhtlemiseks sobiv. Mul on iga taru juures kasvamas mõni lilleke või rohuke - millega ma neile märku annan, et tõmmake koomale - Kui mõnel ainult taguots kärjekannust paistab - siis piisab sellest, et korra vastu minna. Meevõtmise aeg tõmbad meekärjed veidi hõredamaks, et kanarbiku oksaga, või mustikavarrega mahub kärjetänavas korraks tuuseldada ja seni kuni esimest kärge eemaldad lahkuvad juba järgmiselt kärjelt ka .. jne.Lastelt õppisin kuidas nad kõrrega lihtsalt puudutasid mesilase taguotsa ja siis on juba lihtne - kui hauet peal ei ole, väike toks külge ja kärg ongi puhas. Hari läheb meega kokku ja mesilasi sellega puudutada ei sobi - inetu - mõttetu.. Mesilane on selleks liiga õrn..

Kitsastest vahedest kättesaamisega olen vaadanud, et kõige jamam on söödanõude ärakorjamise aegu sügisel septembris.. Aga piisab ka kõrrekese-, varrekesega peened vahed, edasi-tagasi üle siblida ning järsu raputusega saab hakkama/mesilastest puhtaks.

Lugu mesilastest väljapool pesa - vahelaua taga:

Üks tuntud mesinik (ta ise rääkis seda mulle) jäi üksikuks, ta naine suri. Teda viidi kokku ühe naismesinikuga ning nad hakkasid tolle naise mesilasperesid vaatama. Panid juba ühel tarul katuse peale, kui naine ütles: "Aga viis mesilast jäid ju vahelaua taha!" Võtsid siis katuse uuesti maha ja ajasid need 5 (mesi)last kah tuppa. Kuid to lesk mesinik mõtles selle peale , et sellist naist ta endale küll ei taha..

Mesilased liiguvad ise oma enda ajast ning seal kus nad tahavad - mina neile takistusi ei tee, kui nad ka pesa peale või vahelaua taha, või magasini kõrvale tulla tahavad. Kui on jahe pole seal kedagi, kui on pere väga suureks paisunud ja soe aeg jätkub neid kõikjale kuhjadeks...

Mina oma aega nende koolutamisele/koolitamisele/rivistamisele ei kuluta, ega üle neid ei loe...  

Looduses on vaja natuke aeglane olla, ikka mönuga - nautida..

Päiv käib juba päris kõrgele!

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Tänan Metsamumm.

Eks meie Presidendi-Kersti´gi L.24.02.2018 oma heas EV100 juubelikõnes ütelnud, et väikese eesti rahva KÕIK pead peavad kaasa mõtlema ("taastuv loodusvara on kahe kõrva vahel"). Seda siin www.mesindus.ee foorumis küll veel ei nähtu, et enamus kaasa lööks (õnneks on lugejaid enam), kuid küllap asi paraneb, eriti juhul, kui siia positiivset intriigi piisavalt saab. :)

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Valge linnusulg mesilaste eemaldamiseks.

Kasutan mesilaste suunamiseks või kergeks kärjelt pühkimiseks (märjaks tehtud) valget linnusulge. Nii saab ka mee võetud, meekärjed paljaste kätega ühekaupa ilma mesilasteta kärjekandekasti panna, ja ilma ühegi nõelata. Smile Sulega saab ka mesilaste kobarat n.ö. triikida, kui on vaja mesilasi liikuma saada.
Ühel kevadel oli Tõstamaa kanti Matsiranda ilmselt üks suurem kajakas või luik hukkunud või murtud ning rand oli suuri ilusaid pikki valgeid puhtaid ja kuivi linnu lennusulgi täis. Jätkub aastateks, üks sulg iga Eesti tüüpi lamavtaru katuse alla - iga mesilaspere jaoks oma lõhnaga sulg.
Vanemas kirjanduses mainitud valget hanesulge pole võtta ja tume haki või varesesulg on mesilastele ärritavam, kui valge.
Sulg ei ärrita mesilasi, erinevalt taruharjaga mesilaste pühkimisest.
Sulg on sarvainest ja mesilase nõel ei jää sinna kinni. Survestatud sooja veega pulverisaatorist pesen sule ja käed meest puhtaks, kui vaja on.
Valmistasin ka sülemikulbi, mida küll harva vaja läheb- selleks karestasin ühe "sarvilise" nõgusa kerge painduva plastkulbi, milles mesilase suurused avad sees on.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Lauri pilt

Maani pikendatud lennulaud. / Puhastuslend.

Praeguste pakaseliste ilmadega on õige tarude lennuavasid tuulte, otsese päikesevalguse ja lume eest veel varjata, sest et mesilasperede talvitumise osa raskemaid nädalaid on veel ees, õnneks mõned ka juba möödunud.

Puhastuslennu ajal ja seejärel varakevadisel ajal on abi maani pikendatud lennulauast (maa peale tarule kaldu toetatud eterniitlpaat vms.), mida mööda külmast kohmetud või lennulauast tuulehooga mööda kantud lennult tarru saabuvad mesilased, suunaga üles lennuavani (lennulaua servale) saavad ronida, sest et tuleb päike pilve ette ja kohe langeb temperatuur alla mesilaste lennutemperatuuri ning maha kukkunud mesilane enam lendu tõusta ei suuda.

Samuti tuleb mesilasi varakevadel peale puhastuslendu tarusiseselt joota või hommikuti vähemalt lumekuul lennuava vastu lennulauale päevaks sulama panna. Nii säilitame iga päev kuni tuhandete mesilaste elu, kes vee järele lennates muidu hukkuksid.
Haudme arengut toetab ka lennulauale mesilastele lakkumiseks puistatud jämeda soola kuhjake, mis on kinnitumiseks veega niisutatud.