Elurikkuse erakond

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Soovitakse luua meie looduskodu säilitavat erakonda!

 

Toomas Trapiido tekst:

Miks on vaja Elurikkuse Erakonda?

 

Elurikkuse Erakonda on vaja sellepärast, et me oleme ainukesed, kellel on teadmised, oskused ja tahe Riigikogus looduse eest päriselt seista. Julgen seda täiesti kindlalt väita. Kui Elurikkuse Erakonda ei asutata, siis aastatel 2019-2023 mets, meri , jõed, järved, allikad, rabad, loomad, linnud ja taimed Eesti Vabariigi esinduskogus esindatud ei ole. Ei ole esindatud hiied ning hiiepuud lähevad ka tulevikus, samamoodi nagu praegu, ahju, tualettpaberiks ja saelaudadeks.

Oluline osa Eesti inimestest tegelikult toetab looduse hoidmist ja loodussõbralikku majandamist – seda näitavad mitmed avaliku arvamuse uuringud. Isegi nii palju, et märgatav osa Eesti inimestest tunnetab looduse pühadust, käib regulaarselt looduses kui pühapaigas, käib rahunemas, tervist taastamas, jõudu kogumas. Meie juured on selgelt siiani looduses ja õnneks ei ole need täiesti läbi lõigatud.

Samas on Eestis, nagu peaaegu kogu maailmas, esile kerkinud looduse suhtes tundetu, end loodusest eraldiseisvaks pidav raha võim, mida näitab suurepäraselt Avatari film. See on nagu mingi lummus, mis räägib edukusest, efektiivsusest, majanduskasvust ja heaolust, kuid mille taga on sisuliselt sõjamasinatega hävitatud loodus – laastatud laaned, tühjaks kaevatud maapõu, mürgitatud muld ja reostatud vesi. Hea, kui kaevus üldse veel vett on..

Minu maailmavaade on Elu ja minu eesmärk siin Maa peal on elusam ja rikkam elu. See tähendab austust looduse vastu - looduse, inimeste ja teiste olendite kuulamist, koostööd looduse ja inimestega nii, et kõik saaksid areneda ja elada täisväärtuslikku elu.

Eesti ja tegelikult kogu maailm ootab poliitikas terviklikkust – inimeste ja looduse nägemist ühe tervikuna, mis on omavahel täielikult seotud. Ka mina näen vajadust inimkeskse poliitika järele, samal ajal end looduse osana tundes. Konkreetsemalt väljendub see inimestele ja kogukondadele otsustusõiguse tagasiandmises oma elu korraldamisel, alt-üles riigikorralduses, pidevas ja inimesele sobivas õppimisvõimaluses ning julge olemises. Mis oleks, kui me tunneksime end tõeliselt julgetena - mõeldes oma tervisele, oma maale, oma lastele, oma lähedastele, oma vanadusele?

Ma tean, et sellised mõtted kõlavad paljude jaoks poliitilises kontekstis võõralt, aga ma tean samuti, et kogu maailm on jõudmas sellesse punkti, kus igal inimesel tuleb teha valik. Ka Eestis. Mina olen oma valiku teinud.

 
 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Metsateemaline 3 minuti pikkune kõne!

Kõne on tõesti ainult metsale suunatud ning kolme minuti sisse mahutatud!

 

Eestimaalt on kadunud METSAKOHIN

Võsa ega hõredad seemnepuud ei mühise - eemalt kaugelt kostma hakkavat kohinat, mis lõpuks tuule mühana kohale jõuab ja Sind puudutab enam pole!

Esindan kohalikku metsarahvast ja mesinikke. Olen  jälginud ~ 50 aastat koos mesilindudega  meie looduskodu liigirikkuse muutusi. Nemad on olnud minu õpetajad ja teejuhid! Meie põldude mullad on saastunud, üleväetatud ning  mürkidega töödeldud mis viivad põllutaimed tasakaalust välja ning on tolmeldajatele ohtlikud! Nii, et Looja poolt külvatud loodus, meie metsad - annavad endiselt üle 80% mesilasperedele vaja minevast jõust/toidust/vajadustest. Samas on tolmeldajad ise ju asendamatult vajalikud liigirikkuse säilitajad, igal ruutmeetril meie maailmas – nii sügaval rohu sees, kui kõrgetes puudelatvades!

Ainult keegi pole suutnud, neile- miljoneid aastaid vanadele organismidele-mesilasperedele öelda, miks meie loodus kiiresti vaesub ja miks meie looduses puuduvad nüüd mesipuud – mida tuhanded mesilaspered ikka ja jälle, igal aastal otsima lähevad. Meie looduses seest õõnsaid puid – mesipuid lihtsalt ei esine enam.  Tolmeldajad –  liigirikkuse säilitajad on täiesti tähelepanuta jäetud – Kui varemalt tõelised metsanduse inimesed veel tasakaalus loodust mõistsid/hoidsid/ülimlikkusest aru said olid üle Eestimaa olemas ka metskondade mesilad,vajalikud kui meie looduskodu vundament! Taruvaik lehtpuude pungadelt, nektar ja õietolm on ju samuti loodusvarad!  Rääkimata meie metsamarjade saagikuse tõusust tänu mesilastele – kus põhjanaabrid viivad lausa mesilaspered murakaid ja mustikaid tolmeldama!

    Meie vööndis on hilised öökülmad, mis kahjustavad maapinnast kümne kuni 15 meetri kõrguselt puude pungi ... Kuid kõrgematel ja vanematel puudel jäävad ladvad kahjustamata – kus mesilased siis vahtratel, pärnadel , tammedel rõõmsasti korjel sumiseda saavad!

Mind jahmatas mõned aastad tagasi ühe looduskaitse all oleva raba ümber toimuv. Kust võeti maha sajad ha metsa, tehti 60 km kuivenduskraave ning siis toodi Maastiku Kaitse plakatid – sildid kilomeeter edasi.. Nii, et lageraided võeti looduskaitse all. Põhjendusega, et nii suurendatakse tuleviku jaoks looduskaitse alasid! Olen seni jahmunud sellistest suundadest meil Eestimaal!

Tamme asemele pidi mahtuma kasvama  6 kuuske, vahtrad pidid olema umbrohuks monokuusikus , pärna/lõhmust/ niinepuud ei hoia metsades enam keegi ning remmelgad mis annavad esimese elujõu, peale pikka talve kogu loodusele – kutsutakse tüütuteks metsahuntideks on muutunud mõnes piirkonnas juba harulduseks... Kõrge ametnik leiab, et remmelgad kasvavad ju kohe jälle uuesti. Kuid esimene õis- see utu – see kevadine elupäästja, tuleb ju alles 15 aasta pärast – selleks ajaks on ta juba teist korda maha niidetud ja monomets muutub juba sedavõrd tihedaks, et isegi alusmetsa sinna kasvada ei saa.

Minu ettepanek Arengukavale on: Kes tahab teha lageraiet – sel peab olema vähemalt 5 % tema metsaomanist üle 100 aasta vanust  – kahjustamata alusmetsaga põlismetsa – kus võib loomulikult teha sanitaar- või põimendusraiet!

Tänan,  Metsamumm

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

veel lühidalt meie mesilaste metsa korjemaast

Eelmine hüüatus on metsanduse arengukava tegijatele kaudseks selgitamiseks, et 15 a vanusel puul on siiski vähem õisi (ja ka lehti, mis on veelgi olulisemad kogu maailmale)) kui 100 aastasel puul. Ning, et mitte ainult lendoravatele pole kõrgeid puid vaja - vaid looduses on ka PALJU teisi liike, KES OSKAVAD LENNATA!

Kuid mesilastele pakuvad enam huvi veel ühed "puud" -mis tegelikult polegi päris PUUD, kuid põevad veidi alaväärsust, et ennast siiski PUUDEKS kutsuvad/nimetavad. Need on: türnpuud, paakspuud, lodjapuud, kikkapuud, kontpuud, kuslapuud, kukerpuud, visnapuud, viirpuud, sarapuud, õunapuud, pirnipuud -mõnes piirkonnas ka jugapuud.. Nagu meil siin esineb kikkapuud jne.. Neile PUUDE liikidele (VASTAVALT PINNASELE) - meia maa uues metsanduse kavas eluruumi ei jäeta! Rääkimata pihlast,leedritest ja metsamarjadest jne. jne...See, et mõnel pool, peale lageraiet paariks aastaks põdrakanepi ja vaarika viskab on tänases päevas elamine - ehk, peale meid tulgu või veeuputus. Monometsade toetamine Eestis - mis on pretsetent E Liidus on meie looduskodu ränk tasakaalu rikkumine! Meie liigirikkad metsad ei ole sugugi vähem väärtuslikud, kui vihmametsad.. Ja mesinikud pidid ju tänavu märkama, et metsakorjet põud ei mõjutanud.. Kui kõik juba juuni teisel poolel põua tõttu oigasid olid metsamesilad vedelat nektrit täis!

 

Poliitika

Antud teema kisub poliitiliseks ning kas see on ikka selline foorum, kus peaks tegama rekaami veel loomata erakonnale. Üks asi on avaldada oma mõtteid ja jagada muret. Teine asi on jagada siin mingisuguse (loodava) erakonna maailmavaadet ja valimislubadusi. 

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kes lugeda viitsib, siis "mesinduse poliitikat, koos metsaga!

Hea võimalus vastu vaielda - väidelda - mesilaspered peaksid hetkel ju rahus/nahinal talvituma!? Smile

Ja mesinikel võiks/peaks ka "poliitika" jaoks aega jääma! 

Nüüd - tekst: 

 

 

Osalesin infopäeval „ Mets on meie tulevik”

Mis oli Eesti metsanduse Arengukava 2021-2030 aastateks vahekokkuvõtte tegemise/avalikustamise üritus 26.okt. Kultuurikatlas.

Minu Eesti metsandusele pühendatud päev algas küll tund varem RMK-peahoone trepieest, kus Eesti Metsa Abiks liikumine korraldas Eesti metsa matused liigirikaste metsade kiire kadumise/hävimise pärast meie looduskodust.

„ Mets on meie tulevik ja olevik ja ka minevik!

Infopäev oli kõrgel tasemel korraldatud .. .. Suure skeptikuna kahtlustasin juba ette, et tuleb üks auru väljalaskmise üritus – kus näidatakse rahvale, et kuulame teid ära, kuid edaspidised otsused on juba niikuinii tehtud (nagu RMK- rahva kaasamise koosolekud asulate küljealt lageraie lankide puhul, või RB, või tselluloositehas, või üle maa olevad 7 ha suurused lageraie langid kõrvuti – hõre  võsariba, või ainult teekene lankide vahel). Ütlen kohe, oma kirja alguses ära, et päeva lõpuks jõudis mulle latva tõsiasi, et kõik senine lageraie toimub veelgi kiiremas tempos, kuiseni ning veel vähemalt 2 pikka aastat kindlasti – kuni 2020 aasta suveni-sügiseni! Kuna uus arengukava esitatakse Riigikogule mai 2020, kuid siis läheb ju Riigikogu puhkusele! Arvan, et selleks ajaks pole vähemalt RMK-metsades järel enam ühtegi 60 aastast puudegruppi.

*Päeva alustas keskkonnaminister Siim Kiisler – kes edaspidi uue Arengukava otsuste tegemisel loodab teadlaste tarkusele.

*Järgmiseks saidki sõna, suure eeltöö ära teinud, Tartu ülikooli teadlased, keda esindas Maie Kiisel. Teemal: „Sihtrühmade ootused metsanduse arengukavale” Nad sõnastasid 101 probleemi, neile saabunud 556 ettepaneku taustal, mida erinevad sihtrühmad ~poole aasta jooksul tegid. Neid ettepanekuid Eesti metsanduse parema käekäigu huvides – võib teha veel kuni 15.novembrini  2018 aadressil: mets@envir.ee . Tartu teadlaste sihtgruppide ettepanekud ja kokkuvõtted on avalik info ning väga mitmekesine ning huvitav lugemine. Nad nimetasid ka lisaks, et erapooletute uuringute ning avalike küsitlustega selgus, et 77% rahvast pole praeguse metsanduse olukorraga rahul ! Küsiksin kohe  omas mõttes – on sellest teadmisest midagi abi, kas rahvaga keegi arvestab??

*Järgmine sõnavõtt Kristel Järvelt Keskkonnaministeeriumi metandusosakonna juhatajal, kes valgustas kogu Arengukava väljatöötamise protsessi.

*Huvitav kuulamine oli tund aega kestnud teadlaste vestlusring. Metsanduse üle laiemalt arutlesid  Helen Sooväli-Sepping (Tallinna Ülikool, loodus-ja terviseteaduste instituut ja humanitaarteaduste instituut, keskkonnakorralduse professor), Kadri Ukrainski (Tartu Ülikool, teadus- ja innovatsioonipoliitika professor, majandusteadlane), Raul Omel  (Eesti Maaülikool, maamajanduse ökonoomika õppetooli lektor) ja Arne Sellin (Tartu Ülikool, ökofüsioloogia professor). Kus kaks majandusteadlast usuvad tõsimeeli, et ikka rohkem ja kiiremini on parim ning ka globaliseerumine on paratamatu ja sellega tuleb kaasa minna. Neil puudub nägemus, et võiks ka säästlikumalt toime tulla! Ja kaks teadlast Helen Sooväli-Sepping ning Arne Selling kõnelesid minu jaoks toredat ja äärmiselt mõistlikku juttu –meie metsade olulisusest! Olen vaimustunud Helen S.-S. ääretust „lihtsast” tarkusest/inimlikkusest – üks tema lause kultuuri tähenduse kohta näiteks: Kultuur on see mida inimene TAJUB J! Ning loodan, et keskkonnaminister ning ka peaminister oma nõuandjtega kuulaksid ka sellist teadlast (lisaks majandusteadlastele) nagu  Arne Sellingut , just metsade ökofüsioloogia seisukohast – siis ei tekiks piinlikke olukordi valitsuse tasemel – kus väidetakse, et väikesed puulapsed tarbivad rohkem süsihaput gaasi, kui päris metsa moodi metsad, või põlispuud!

*Edasi tulid 3 min. lühikõned  ELF – Tarmo Tüür ning Eesti Metsa Abiks esindaja – Linda Mari Väli, kes jõudis edastada sõnumi, et huvigrupid tasalülitatakse (minu jaoks täiesti uus sõna). Ta kõneles, et näiteks Klooga metsade kaitseks koguti üle tuhande allkirja, kuid neid polegi kellelegi edasi anda – (Minu kommentaar: Et polegi isegi Keskkonna ministeeriumi patuoinast tööle võetud, kes rahva ära kuulaks ning nende murele kaasa noogutaks. .)  Minu jaoks oli Klooga metsade teema väga õpetlik, kuna RMK poolt esindas seal Rapla maakonnas jm. hästi  tuntud pärandkultuuri objektide kaardistaja, hea looduse tundja  Jürgen Kuzmin Veliselt. Ta on saanud RMK-s vägeva töökoha Harju- ja Läänemaad esindama ja näed!, kelle leiba sööd, selle laulu tuleb laulda! Olen käinud suvel lastelastega Kloogal ujumas ning väga pettunud – võrreldes minu noorusajaga on see kant räämas ja ranna piirkond lobutikke täis ehitatud. Kui nüüd mets kah veel maha võeti – pole sinna enam asja!

Kasutan nüüd seda uut sõna: Tasalülitamine ning toon ühe huumoorika näite: Mesinikud esitasid Maaelu ministeeriumi – Mesilaste kaitse seaduse projekti, mille Maaelu ministeerium ka Keskkonna ministeeriumi edasi saatis. Viimasest tuli sarnane vastus esimese ministeeriumiga, et erinevates seadustes on ka mesindus juba kajastatud. Saatsin Keskkonna ministeeriumi vastuse peale tagasi päringu mesilaste korjemaa vaesumise pärast, mis on nr 1 probleem mesilaste kaitsmisel, seose meie looduskeskkonna liigirikkuse kiire vähenemisega.. Nüüd huumor: Meie riigi Keskkonna ministeerium palus mul liigirikkuse teemal pöörduda Eesti Metsa Abiks liikumise poole, kes looduse terviklikkuse ja mitmekesisuse teemaga  pidi tegelema! Riigi valitsuse kõrge amet suunab/delegeerib oma otsesest vastutusalast välja – ühe vaese MTÜ – ilma igasuge riikliku toetseta - rahvaliikumise poole – Eestimaal liigirikkuse  kohta vastuse saamiseks! J Kas tasalülitamine!?

 „Mets meie tulevik” infopäeva 3 kolme minuti lühikõnede reas oli ka noormees, kes oli oma isalt ostnud 8 ha ilma puudeta metsamaad ning sinna istutanud koos 3 a pojaga peale noored kuused ning ta oli kindel, et Eestimaal peavadki olema valdavalt noored metsad! Ta tuletas mulle väga meelde peaminister Taavi Rõivase valitsemisaega- kes väitis (kui Kadriorust massiliselt põlispuid maha võeti), et kui on noor valitsus – siis olgu ka noored puud!

Ka minul oli 3 minutit kõnet ettevalmistatud – kuna olen metsamesinik ning loodust läbi mesilase silmade ~40 aastat jälginud, kuid ajaliselt ma ei mahtunud oma hüüatust ette lugema – olgugi, et ühe minuti siiski sain.

Nimelt on mesinikud (Eestis ~6000) agressiivse põllumajanduse eest metsadesse pagenud. Või olgu mesilaspered kus iganes põldude keskel – 80% õietolmust, nektarist, taruvaigust tuleb endiselt ja ikka ja igavesti meie loodusest!

Osa mesinikke annab rohelise tee lageraietele – võis hiljuti MAALEHEST lugeda, kuna lageraide lankidele (oleneb pinnasest) kasvab vahel põdrakanep ning vaarikas. Ja, kui metsa noorendiku hooldus tehakse sügise poole võivad mesilased jt. kasulikud tegelased meie looduse vundamendist – sealt, lageraide langilt, paar aastat korjet saada! Kuid see on tänases päevas elamine, homme tulgu või veeuputus! Nimelt viimased,  vähemalt 15 aastat, soosib meie metsanduspoliitika tihnikutest koosnevat  MONOMETSANDUST. ~40-ne meie metsade  kõrgliigi asemel viljeleb näiteks RMK ainult nelja puuliiki. Ka erametsades toetatakse monometsandust, mis on kogu E Liidus pretsetent.. Ülejäänud metsa liigirikkus kõrvaldatakse juba eos ning teistkorda ~10 aasta pärast noorendiku hooldamisel jäetakse kasvama ainult põhiliik . Kuid enamus puuliike, mida täiuslikul loodusel on vaja – annavad esimese õie, või utu, või marja alles 15 – 20 aasta pärast. Tamme asemele pidi 6 kuuske mahtuma, vahtrad, pärnad on umbrohi kuuseistanduses jne. jne. Loen üles meie metsade olulisemad meetaimed – millele meie metsanduses enam võimalust ei anta: türnpuud, paakspuud, lodjapuud, kikkapuud, kuslapuud, kukerpuud, visnapuud, viirpuud, sarapuud, õuna- ja  pirnipuud, leedrid, pihlakad, mustikad, pohlad, sinikad, kanarbikud ning ~20 paju ja remmelgaliiki jpt. Lageraie langil ei halastata ei pärnasalule, ega kikkapuudele!

Mesilaste jaoks on meie loodusest, ammugi kadunud MESIPUUD, seest õõnsad põlispuud, mis peavad sellistena vastu sadu aastaid!  Keegi pole seda  suutnud neile, 4 miljonit aastat vanadele organismidele: mesilasperedele, kimalastele või ka sipelgatele öelda, et mesipuid meie looduses ei esine enam! Igal suvel siirduvad tuhanded mesilaspered oma põliskoju (surema) – nende oluliste organismide põliskodu meie looduses enam polegi, kuna otsustajad meie elu üle on sedavõrd loodusest võõrdunud!

    Meie vööndis on sageli hilised öökülmad, mis kahjustavad maapinnast kuue kuni kümne meetri kõrguselt puude (õie)pungi ... Kuid kõrgematel ja vanematel puudel jäävad ladvad kahjustamata – kus mesilased siis vahtratel, pärnadel , tammedel rõõmsasti saavad korjel sumiseda! Kas see ometi ei tähenda, et meie looduskodul on ka kõrgemaid/vanemaid puid vaja!

Lõpuks tulen Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse professori ja teadlase: Helen Sooväli-Seppingu kultuuri definitsiooni juurde tagasi, mis rääkis TAJUMISEST! (Mida keegi, kuidas tajub: head muusikat, ümbrust, kauneid kunste, lähedaste käitumist jm. kultuure)

Mina ei TAJU enam METSAKOHINAT!  Ometi elan ju lausa keset suuri metsi!  Võsa ega hõredad seemnepuud ei mühise - eemalt kaugelt kostma hakkavat kohinat, mis lõpuks tuule mühana kohale jõuab ja Sind puudutab enam ju pole! Puud tulid siia enne meid –meid hoidma/kaitsma/katma/toitma.. Käitume nendega siis palun väärikalt!

Minu ettepanek uuele metsanduse arengukavale oleks: Kes soovib teha lageraiet, sel olgu vähemalt 5 % sajaaastast metsa ette näidata. Kus võib loomulikult sanitaarraiet teha!

Hiiesõber ja mesinik - Eha Metsallik

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Veel 2 päeva aega - et, seista mesilaste korjemaa eest!

Kuulus Taga-Karpaatia mesinik: Gaidar ütles, et mida kiiremini ja kaugemale areneb tsivilisatsioon, seda keerulisem on mesilastel!

Elurikkuse erakond luuakse (kui luuakse) Türil 10. novembril.. Praegu pidi veel alla saja inimese puudu olema - viiesajast. Minu meelest on see esimene erakond, kes kavatseb sõna otseses mõttes hakata kaitsma meie looduskodu liigirikkust! See on ju täiesti mesinikele/liigirikkuse säilitajatele loodud erakond! Kus on need tuhanded mesinikud ometi, keda liigirikkus siin emakesel maal peaks huvitama?

Lihtliikmetel, kes ei soovi olla aktiivsed liikmed, ei ole isegi mitte liikmemaksu kohustust. Nutikad mesinikud, oma metsa taga - leidke see 10 minutit ning astuge erakonda.   Kui esitate avalduse Elurikkuse erakonnaga liitumiseks - kustub automaatselt eelmise erakonna liikmelisus, kes on kuulunud teise erakonda... Mina ise pole kunagi kuhugi kuulunud - kunagi tahtsin Roheliste poolt hääletada, kuid ei tundnud kanditaate - kes olid meiekandis üles seatud!

Kiiret otsustamist soovides!

Pronksmedal (100p.)

"Erakonna loomine"!

Kogu selle "erakonna" loomise taga on vaid ühe ahveristi ambitsioon (ka) oma järgmised neli aastat ära kindlustada ja ei midagi enamat! Ärge looge endale illusioone ega laske end petta - see inimene ei tea loodusest midagi, ega hooligi sellest!

NB! Ja ehk me ei pöördu rohkem selle teema juurde tagasi!