Mesilaspere

Tere. Sooviks broneerida/osta mesilaspere soovitatavalt Buckfast aga sobivad ka teised tõud. Soovin see kevad ka pere või paariga proovida seda mesilindude pidamist. Olen ennast loodetavasti piisavalt harinud, et nendega esialgu algust teha. Küll aga pole päris selge kas vaja oleks seda kõige varasemat pere (aprill/ mai) või sobivad ka need suvised pered? Põhiline ei ole suur meetootlus vaid, et nad ikka kevadeni elus püsiks. Saan aru, et elus püsimine sõltub siiski õigeaegselt ravist ja piisavatest talvevarust, kuid kui võtta suvine pere (juuni/juuli) siis on neil piisavalt aega, et varusid koguda ning pere piisavalt suureks kasvatada? Ühtlasi kuidas toimub mesilasperede transport, neid vist kulleriga ei saada? Juhilubasi mul pole aga küllap saaks kellegi ära rääkida. Ühtlasi kasutan taru kuhu ükski raam sisse ei mahu, ehk peaksin ehitama adapteri niiöelda. Transporditarul on mitte eemaldatav põhi nagu ma aru saan? Seega pean ehitama 6 raamise ajutise korpuse mis sobiks minu taru peale?! Miks ma nii keeruliseks asja ajan ning ei osta lihtsalt kellegi vana varustust? Sest selline on minu soov:)

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Kasutaja Remus pilt

Mesilaspere

Sealt saab kõik vajaliku...

www.suitsik.ee

Pronksmedal (100p.)

Mõte on hea,

aga enne mesilaspere soetamist sea sammud poodi või raamatukokku ja loe läbi paar erialast raamatut.

Näiteks: Tegelik mesindus, praktilne mesindus, mesinduse abc, jne, jne.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Sülem

Sel juhul oleks sul kõige mõttekam proovida soetada sülem. Selle raputad otse oma imetarru ja ei pea mingeid adaptereid ehitama. Sülemid on saadaval mai lõpus ja juunis ja on suhteliselt odavad. Sülem jõuab omale piisavalt varusid korjata, aga mett ei ole neile talveks ikkagi soovitav jätta. Kui tuleb pikk ja külm talv, siis mesi on natuke liiga kange kraam ja enne kevadet võib taru täis pasandatud olla. Suhkrusööt on neile parem.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

perede ost ja taru paigaldamine

sull on paar vöimalust, kuidas oma eri möötu taru mesilased panna.

1- mene varjant kõige lihtsam ja köige odavam lahendus on mesilas sülem, osta vöi kinni püüda kuskilt, nendel hauet ja raame ei ole tavaliselt, kui ka mõni mesinik on möne  tühja raami panud siis nende emmaldamine on lihtne ja valutu.

puudus on et pere saad  mai löppus- juuni löpuni. reeglina hiljem eriti ei tule.   selline pere jõuab end talveks  piisavalt suureks kasvatada aga erilist saaki loota pole. ( kui ema on noor).

2- varjant on osta talvitunud pere  ( aeg umbes aprilli löpp- mai algus.) olenevalt aastast. Aga selleks peaks sull olema  vastava raami tüübiga  taru (eesti raam, lankstrott,  farrar.) ajutiselt. peale ostmist paned sellese tarru kuhu raamid sobivad. ja suvel on aega pere poolitamise ga pere sinu taru panna. siis ei ole ohtu pere jahutamisega ja muud mured siis saad haudme raamid enda taru peal olevase kraese panna, jne ja siis on vöimalik ka saaki saada.

3- mas varjant on  ka kui mõne suur mesiniku kääst ostad ema ja  lend pere. Aeg ika juuni keskel.   Suur mesinik  vöttab igast tarust  1 raami täie mesilasi. umbes 6-7 tarust. ja ostad ema kaa.    Kas peab  ästi õhutatud olema  ( näide katusel on 30x30 cm vörk katus ja pöhi sama.) Siis ei toimu üle kuumenemist.

Oiad 1 pääva selles kastis, käid 2 korda päävas  pritsimas katuse vörgust mesilasi et neil vett oleks. selese taru paned kunst kärjed ja kaks mee raami söödaks.

1 pääva pärast paned mesilased oma tarru. Raputad ja anad siis ema kaa puuris, kui oled oma taru panud mesilased  anna 1-2 l siirupit, siis võetakse ema hästi vastu, sõltumata kas korjet on  vöi ei, ja pere ei jää kohe ilma söödata. kui korjet pole anad  möne liitri siirupid veel.

põhi reegel kui pered ostad siis olgu sinu ja müüa vahemaa linnu lenult 3km, siis lenu mesilased ei lenda uuesti müüa juurde tagasi

edu sulle

Super. Sellist vastust ma

Super. Sellist vastust ma saada lootsingi. Väga põhjalik ja selge. Aitäh

Pronksmedal (100p.)

Taru tüüp

Ma soovitan sul tõsiselt mõelda selle üle, millist taru kasutama hakata. Siin juba eelnevalt märgiti, kuid kordan üle, et loe ikka mõned mesindusalased raamatud läbi ja püüa endale teoreetiliselt selgeks teha, milliseid mesindustehnilisi võtteid soovid sa kasutada (laiendamisel, sülemlemise ennetamiseks, juba sülemleva pere jaoks, ergutussöötmisel, söötmisel, jne.). Taru tüüp vali selle järgi, millega neid soovitud tehnikaid kõige mugavam kasutada on. Enamus inglisekeelsest kirjandusest ja ka mõned eestikeelsed (Sirge, Raava jne.) kirjeldavad mesindamist korpustarudega, paljusid neid võtteid ei saa rakendada muudel taru tüüpidel. Väga olulist tähelepanu tuleb pöörata lestatõrjele. Julgen väita, et enamus tarusid ei arvesta lesta monitoorimise ja tõrjumise vajadusega. Minul endal on ja soovitan ka teistele, kes alustavad, teha taru põhjad nii, et oleks kiire ja mugav kontrollida lestade langemist. Mul on selleks nn screen bottom, kus on kegesti eemaldatav valge plaat, ning kuhu saab väga lihtsalt ja kiiresti paigalda oblikhappe sublimatsioonipanni. 

Seega minu soovitus on kindlasti korpustaru kasutada. Teiseks soovitan mingit üldlevinud standardmõõtu.

Ei taha eeltooduga maha teha sinu soovi, mesindada teistest erinevalt, lihtsalt minu arvates pole mõtet oma elu väga keeruliseks teha ning kõike ei jõua omal käel ise leiutada.

Rahustuseks niipalju, et kuna

Rahustuseks niipalju, et kuna puutöö on mu teine hobi siis varustusega selle kohapealt pole probleemi. Tuleb korpustaru tõesti lihtsalt veidi teiste mõõtudega kui on levinud mõõdud. On lahendus söödanõule ning ka lesta monitoorimiseks tõesti seesamune nn. Screen bottom. Probleemiks on vaid see kust mesilasi saada.

 

Tuleb välja, et mesinikele ei tohi rääkida, et sa tahad midagi veidi teistmoodi teha. 

Ikka omamoodi...

...ja oma vigadest tuleb õppida. Siis jääb paremini meelde. Wink Mis puutub mesilastesse,siis see on küll kõige lihtsamini lahendatav probleem. Ostad kevadel vara kalli pakettpere,või hiljem sülemi soodsalt...või tulevad ise,kui koht olemas. Edu!

Pronksmedal (100p.)

"Omad mõõdud!"

Toetan 100%-i Heiki poolt varem öeldut! Usun, et enamus (meestest) hobimesinikke on puutöömehed ja valmistavad endale tarusid ja raame ise, kuid kui jõuab kätte moment, kui tahaks mesindusest ka sissetuleku saada, siis enam pole aega kõike ise teha ning tuleb hakata midagi sisse ostma. Kui nüüd on aga valmistatud "oma mõõtudega" tarud, siis saab see olema väga keeruline. Ehitasin oma esimesed neli korpustaru komplekti Eesti Raami mõõdus valmis neli aastat tagasi ja eelnevalt olin samuti hoolega tudeerinud erinevaid tehnikaid ja milleks nad head on. Eesti Raami valisin, kuna see on kõrgem kui langstroth ja seetõttu on võimalik väiksemaid peresid talvitada ka ühes korpuses. Lanksiga pole veel praktilist kogemust, kuid isiklikult ei riskiks, kuna talvitumisel pere liigub põhiliselt alt üles ja söödavaru seetõttu lõppeks ühes korpuses liialt varakult. Lisaks arvestasin tarude ehitamisel, et mett täis meeraam võib kaaluda 4kg (+ korpuse kaal), seega 10-ne raamine korpus võib ühel hetkel olla üle jõu tõsta ning seepärast valisin 8-raamise mõõdu. Korpused tegin seest niiskuskindlast 6,5 mm vineerist ja väljast 6,5 mm veekindlast vineerist (isolatsiooniks seintes 25 mm EPS100 ja katustes 50 mm), kuna meie kandis (metsa serval) elab nii nugiseid kui mitut liiki rähne. Õnneks pole kolme aasta jooksul keegi neist tarude vastu erilist huvi ilmutanud, ...kahjuks on, et isegi need 8-raamised korpused kaaluvad 6,5 kg! Praegu olen jõudnud faasi, kus hakkan oma hobindust laiendama sissetuleku allikaks ja muretsen endale lanksi 8-raamised penokorpused, millele mõtlen teha samalaadsed põhjad, nagu mu vanadel - täisvõrk põhi, millele saab tagant poolt alla alusesse lastud soonte sisse lükata 3 - 4-ja mm paksuse vineer- või papp plaadi, mis sulgeb kevadiseks jahedaks haudmeperioodiks taru altpoolt ja suve lõpul saab sellele plaadile panna valge paberi, et peale iga oblikhappe aurutamist (minu omadel eest lennuava kaudu) saaks jälgida lesta langemist! Kaalub muide penokorpus umbes 2 kg, ehk siis märgatav vahe omatehtutega! Pesakorpused on endiselt plaanis ise teha ja kindluse mõttes "soomustatud", ehk 6,5-sest vineerist, kuid lanksi pikkuse ja ligi 30-ne sendise kärje kõrgusele (ka nn. "oma mõõt"), ikka parema talvitumise nimel, kuid samas arvestades oma 4-ja raamise vurri kasseti mõõtu. Kui hakkad ikkagi tarusid tegema "oma mõõtu", siis püüa vähemalt arvestada mingi müügil oleva penokorpuse standard sise ja välismõõte (pikkus-laius) ja kasutusele võetava vurri kasseti mõõte, et tulevikus oleks mugavam neid peno korpuseid sobitada omade tarudega ja ka lihtsam mesindada!

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kometaar Heikile

Heiki kirjutas:

Ma soovitan sul tõsiselt mõelda selle üle, millist taru kasutama hakata. Siin juba eelnevalt märgiti, kuid kordan üle, et loe ikka mõned mesindusalased raamatud läbi ja püüa endale teoreetiliselt selgeks teha, milliseid mesindustehnilisi võtteid soovid sa kasutada (laiendamisel, sülemlemise ennetamiseks, juba sülemleva pere jaoks, ergutussöötmisel, söötmisel, jne.). Taru tüüp vali selle järgi, millega neid soovitud tehnikaid kõige mugavam kasutada on. Enamus inglisekeelsest kirjandusest ja ka mõned eestikeelsed (Sirge, Raava jne.) kirjeldavad mesindamist korpustarudega, paljusid neid võtteid ei saa rakendada muudel taru tüüpidel. Väga olulist tähelepanu tuleb pöörata lestatõrjele. Julgen väita, et enamus tarusid ei arvesta lesta monitoorimise ja tõrjumise vajadusega. Minul endal on ja soovitan ka teistele, kes alustavad, teha taru põhjad nii, et oleks kiire ja mugav kontrollida lestade langemist. Mul on selleks nn screen bottom, kus on kegesti eemaldatav valge plaat, ning kuhu saab väga lihtsalt ja kiiresti paigalda oblikhappe sublimatsioonipanni. 

Seega minu soovitus on kindlasti korpustaru kasutada. Teiseks soovitan mingit üldlevinud standardmõõtu.

Ei taha eeltooduga maha teha sinu soovi, mesindada teistest erinevalt, lihtsalt minu arvates pole mõtet oma elu väga keeruliseks teha ning kõike ei jõua omal käel ise leiutada.

Ei taha sind Heiki  solvata. Kuid kõik algajad mesinikud ei  taha suurt mee saaki saada.

Nendel on esi kohal  näiteks õue kujundus, kuhu on mõeldud ka mesitarud, kus elu sees. Käivad paar korda  aastas neid vaatamas, ülejäänud aja toimetavad mesilased oma päi. ja siis ongi nii et tahetakse eri kujulisi tarusid, vöibolla ilma raamideta tarusid (näiteks pakk taru jne). Näiteks tean et eestis väga kuulus inimene  on tehtud  mesilas perele kohandatud laeva makett, millega katsetatakse kuidas laeva püstivus on , kuidas lainetele reageerib laboris. enne kui laeva ehitama hakatakse. Selline laeva makett on ehitatud mesi taruks. ja mesindab hobi korras.

väliselt laeva makett õue tekoratiiv, sisemus mesitaru.

Muidugi sellised  tekoratiiv  mesinikud vöivad meile ohuks olla ,kuna nemad ei ravi mesilasi   jne.  Selle pärast ma üritan siin kirjutada mida nad peaksid kindlasti tegema et, enda ja teiste mesilasi mitte ohustada. LESTA  mitte ravimisega.   Sülemlemine ja mee saak see on ta oma teha, kas saab mett, ja vöi jääb poolest või isegi tervest perest ilma sülemlemise töttu.

Kui eri tüübilise taruga toimetad arvesta et koralikule perele  pannakse aasta kohta min 40-50 eesi  või lankstrott raami. farrarit ja väiksemaid raame veelgi rohkem.

Tartu ümbruses, kus head korje maad  isegi kuni 100 raami ringis.   saab ka vähemaga, kuid siis pead peret poolitama, laskma sülemleda jne. kuid siis saak väike.

ilusat mesilaste talvitust.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

kometaar Heikile

[quote=Heiki

Ma soovitan sul tõsiselt mõelda selle üle, millist taru kasutama hakata. Siin juba eelnevalt märgiti, kuid kordan üle, et loe ikka mõned mesindusalased raamatud läbi ja püüa endale teoreetiliselt selgeks teha, milliseid mesindustehnilisi võtteid soovid sa kasutada (laiendamisel, sülemlemise ennetamiseks, juba sülemleva pere jaoks, ergutussöötmisel, söötmisel, jne.). Taru tüüp vali selle järgi, millega neid soovitud tehnikaid kõige mugavam kasutada on. Enamus inglisekeelsest kirjandusest ja ka mõned eestikeelsed (Sirge, Raava jne.) kirjeldavad mesindamist korpustarudega, paljusid neid võtteid ei saa rakendada muudel taru tüüpidel. Väga olulist tähelepanu tuleb pöörata lestatõrjele. Julgen väita, et enamus tarusid ei arvesta lesta monitoorimise ja tõrjumise vajadusega. Minul endal on ja soovitan ka teistele, kes alustavad, teha taru põhjad nii, et oleks kiire ja mugav kontrollida lestade langemist. Mul on selleks nn screen bottom, kus on kegesti eemaldatav valge plaat, ning kuhu saab väga lihtsalt ja kiiresti paigalda oblikhappe sublimatsioonipanni. 

Seega minu soovitus on kindlasti korpustaru kasutada. Teiseks soovitan mingit üldlevinud standardmõõtu.

Ei taha eeltooduga maha teha sinu soovi, mesindada teistest erinevalt, lihtsalt minu arvates pole mõtet oma elu väga keeruliseks teha ning kõike ei jõua omal käel ise leiutada.

/quote]

Ei taha sind Heiki  solvata. Kuid kõik algajad mesinikud ei  taha suurt mee saaki saada.

Nendel on esi kohal  näiteks õue kujundus, kuhu on mõeldud ka mesitarud, kus elu sees. Käivad paar korda  aastas neid vaatamas, ülejäänud aja toimetavad mesilased oma päi. ja siis ongi nii et tahetakse eri kujulisi tarusid, vöibolla ilma raamideta tarusid (näiteks pakk taru jne). Näiteks tean et eestis väga kuulus inimene  on tehtud  mesilas perele kohandatud laeva makett, millega katsetatakse kuidas laeva püstivus on , kuidas lainetele reageerib laboris. enne kui laeva ehitama hakatakse. Selline laeva makett on ehitatud mesi taruks. ja mesindab hobi korras.

väliselt laeva makett õue tekoratiiv, sisemus mesitaru.

Muidugi sellised  tekoratiiv  mesinikud vöivad meile ohuks olla ,kuna nemad ei ravi mesilasi   jne.  Selle pärast ma üritan siin kirjutada mida nad peaksid kindlasti tegema et, enda ja teiste mesilasi mitte ohustada. LESTA  mitte ravimisega.   Sülemlemine ja mee saak see on ta oma teha, kas saab mett, ja vöi jääb poolest või isegi tervest perest ilma sülemlemise töttu.

Kui eri tüübilise taruga toimetad arvesta et koralikule perele  pannakse aasta kohta min 40-50 eesi  või lankstrott raami. farrarit ja väiksemaid raame veelgi rohkem.

Tartu ümbruses, kus head korje maad  isegi kuni 100 raami ringis.   saab ka vähemaga, kuid siis pead peret poolitama, laskma sülemleda jne. kuid siis saak väike.

ilusat mesilaste talvitust.

Pronksmedal (100p.)

eelkõige tuleb mõelda mesilastele

teemas kirjutas:
Ei taha sind Heiki  solvata. Kuid kõik algajad mesinikud ei  taha suurt mee saaki saada.

Kus ma rääkisin suurest meesaagist? Olen ise just hobimesinik, kes peab mesilasi just selle pidamise lusti pärast ning minu jaoks on meesaaks tülikas kõrvalsaadus. Paraku on nii, et mida paremini neid tundma õpid ning nende vajadusi arvestad, seda rohkem nad ka seda mett koguvad.

teemas kirjutas:
 Nendel on esi kohal  näiteks õue kujundus ...

See läheb otseselt vastuollu loomakaitseseadusega ja kas on eetiline, siin avalikus froorumis kutsuda üles seaduserikkumisele? 
Ma ei ole kuskil öelnud, et taru peab olema inetu, minu pärast olgu ta kas või laev, kuid ta peab sobima mesilastele ning võimaldama vajaliku hoolduse (LKS §3 lg.2), lestaravi on üks osa hooldusest.
Teemaalgatajale tahtsin vaid öelda, et nii eetilisest kui õiguslikust seisukohast on oluline teha selgeks võetava looma vajadused ning nende järgi valida atribuutika selline, mida arvestades looma vajadusi ka sul endal mugav kasutada on. Raamimõõt on üks põhimõttelisemaid otsuseid mesindamisel.

PS. teemas, kasuta palun tsiteerimisel korrektset süntaksit, siis on foorum kergemini loetav.

Looma vajadus on süüa ja

Looma vajadus on süüa ja sigida, raamimõõdust pole tal küll sooja ega külma. Aga, et veel rohkem segadust külvata siis mainin, et ei kavatse isegi mingisuguseid raame või veel vähem  valmis raamipõhju kasutada. Kogu mu tegevus on siiski mesilaste heaolu esikohale tõstev ning igati eetiline ning humaanne. Lihtsalt ei toimu mingis kindlas mõõdu ega raamistikus.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

vastus

PS. teemas, kasuta palun tsiteerimisel korrektset süntaksit, siis on foorum kergemini loetav.

 

vastus sellele kirjale.

 sorri kui süntaks pole õige. kuid üritasin nii teha et eelnev tekst oleks sinine , ja minu oma valge, kuid nagu nääd se ebaõnnestus. miskit teen valesti. Lootsin et kui  eemaldan pealkirjast löpust  kandilise sulu ja  eelmise kirja löpu kirjasd esimese kandilise sulu, siis kogu tekst läheb siniseks kasti sisse.  Möte oli selles et siis programm saab aru nagu oleks üks ühine lause. minu tekst aga oleks uus lause ja see jääb valgeks. Sellepärast oli 2 ülese laadimist.

2 aastat tagasi oli kui valisin tsiteeri siis oli kohe terve eelnev tekst sinises kastis ja minu tekst oli valges kastis.

 Praegu mul korduvalt kui hakan tsiteerima on ainult eelmise kirjutaja nimi sinises kastis . Kõik muu valge taustaga ( tsiteeritav tekst ja tekst mida mina kirjutan.

Seega tunistan et pole eriti kompetentne selles asjas.

edu teile

Pronksmedal (100p.)

"Mesilaste heaolu"!

Aga vaat see Pritz, on juba täielik eksiarvamine! Ja sellest järeldan ka, et raamatuid sa veel lahti löönud ei ole! Kärgesid ei vahetata tarus mitte ainult seepärast, et puhtamat mett saada (meekorpuses raamid isegi ei "määrdu"), vaid seetõttu, et pesakorpuses haudme alt vabanevaisse kärjekannudesse jääb alati mingi osa nukukestadest (kui palju mesilased neid ka ei puhastaks) ja nii neis kannudes maht aina väheneb. Väiksemast ruumist aga kooruvad iga korraga aina väiksemad ja jõuetumad töömesilased, kes jõuavad teha pere heaks vähem tööd ja kes ka elavad lühemat aega. Kui nüüd talve jäävad üle elama sellised väikesed ja lühi-elueaga töömesilased, siis võib juhtuda, et nad kevadet ei näegi ja kui ka võike osa neist näeb, pole neist kevadel uue põlvkonna üleskasvatajaid ikka - pere on surmale määratud! Kärjepõhjade andmisel mesilasperele, lihtsustatakse nende tööd ja parandatakse HEAOLU! Esiteks moodustab kärjepõhi oma kaalult suure osa ülesehitatud kärje kaalust ja sellega võidavad mesilased aega. Teiseks tuleb mesilastel esmalt koguda nektarit, et sellest omas kehas sünteesida vaha (mis on sisuliselt rasv ja suhkrutest enam kui topelt suurema energia mahuga), mille käigus mesilased kulutavad oma elu-energiat ja hääbuvad kiiremini. Lisaks on vanad ja poolenisti ummistunud kärjekannud hügieeniprobleem, sest sellistes kannudes tekib ideaalne keskkond haiguste levikuks! Kõige hullem kõigist neist mesilaste haigustest on AHM, ehk Ameerika Haudmemädanik, mille korral meil Eestis tuleb ära põletada kogu mesila inventar koos mesilasperedega ja kui ma õigesti mäletan, siis ka mesilad teatavas raadiuses nakatunud mesilast! Mis sa arvad, kuidas sinusse peale sellist intsidenti hakkavad suhtuma lähipiirkonna mesinikud?!

Pronksmedal (100p.)

Raamid vs kärjed

Ma ei näinud kusagil, et kasutaja oleks öelnud et kärjed eemaldatavad ei saa olema. Lihtsalt kärjeraame ja kunstpõhja ei kasutata. 

Pronksmedal (100p.)

kärjed

*Thucar* Tere. Mis sa arvad kas antud juhul ei ole siin mitte tegemist sama süsteemiga mis sinul (ma ei viitsinud peensusteni kirjelda) ja ka kellelgi veel ? Muideks kuidas sul läheb ka ?

Vastupidi. Kärjepõhi on

Vastupidi. Kärjepõhi on mesilased liiga suureks ajanud ning lesta probleem ongi sellest tingitud. Vabamõõduga kärjesuurus on mesilase sõbralikum, pole optimeeritud maksimum meekogusele ning töömesilastele. Mesilane teab ikka ise paremini millist kärjesuurust tal vaja. Mina ei pane neile peale mee võtmist kärge tagasi, kuna mul puudub raam siis ma ei burritos vaid pressib oma mee. Seega teevad nad koguaeg uue kärje. Kuidas see nüüd ebahügieeniline või mesilastele paha on? Kui peale vurritamist vana järjest tagasi paned siis see on ikka märksa hullem, seega äkki siiski kärjepõhi polegi nii hea mõte vaid on kõigest mesiniku väljamõeldis et võimalikult kiiresti ja palju mett saada?! Raamatuid olen ma lugenud, internetis olen lugenud. Mida rohkem loen seda rohkem olen veendunud, et kärjepõhjadega majandamine on kahjulik mesilasele ning loodud vaid kiire kasumi eesmärgil. Sama kehtib ka enamlevinud taru tüüpide kohta. 

Ma pole siin, et "trollida" ma tõsimeeli usun nii ja kui keegi soovib mind ümber veenda siis ma heameelega kuulan ja olen avatud meelega. Ma ei raiu oma õigust kui põhjendused on veenvad. 

Pronksmedal (100p.)

Kärjetüüp

Tere ka Teile, Serk! Eks see naturaalse kärje süsteem on oma olamuselt ikka ühesugune, hoolimata sellest millises tarus mesilane seda kärge ehitab. Olen Pritz07 kasutatava tarutüübiga kursis. Kuna tema tarudel on vertikaalsed seinad, siis kasutatakse seal tihti ka n.n poolraami. Raamil on olemas ulemine ja küljeliisrud, alumine liist jäetakse ära. See aitab hoida mesilasi oma kärgi korpuse seinte külge ehitamast. Aga see on selline iga kasutaja enda eelistus. Saab edukalt ka nii, et asetad pulgad korpustele ritta, annad mesilastele mingi orientiiri ette mida mööda ehitada ja kogu ooper. Tõenäoliselt tuleb töö käigus aeg-ajalt noaga kärgesid seina küljest lahti lõigata.

Minu mesilastest niipalju, et veebruari alguses käisin hiiri tarudest välja peksmas. Ühele perele tegid otsa peale, teisest vist olid mesilased ise kostilised välja visanud. Kevadel esimese asjana kruvin lennulauad maha tarudelt.

Pronksmedal (100p.)

Väiksem kärjekann

Pritz07 kirjutas:
Vastupidi. Kärjepõhi on mesilased liiga suureks ajanud ning lesta probleem ongi sellest tingitud.
...
Raamatuid olen ma lugenud, internetis olen lugenud. Mida rohkem loen seda rohkem olen veendunud, et kärjepõhjadega majandamine on kahjulik mesilasele ning loodud vaid kiire kasumi eesmärgil. Sama kehtib ka enamlevinud taru tüüpide kohta.

Natuke küll emotsionaalne, kuid see väitlus hakkab juba huvitavaks muutuma. Soovitan sul lugeda ka seda kirjatükki:Do small cells help bees cope with Varroa?

Kas põhjendaksid ja viitaksid millegile, mille põhjal väidad, et kärjepõhjadega mesindamine on mesilastele kahjulik.

Muide rootslased pakuvad ka väiksema kannu läbimõõduka põhja:MS Biredskapsfabriken AB

Lugesin kirjatüki läbi, tõsi

Lugesin kirjatüki läbi, tõsi tuli välja, et rohkem on testi "tulemusi" , et väiksest kannu läbimõõdust pole kasu. Küll aga enamus nendest uuringutest oli kasutatud ikkagi ettetrükitud väiksemat kärjepõhja mitte loomuliku kärge ning enamusel oli tylemuseks, et ei olnud märkimisväärset vahet kahe suuruse vahel, mitte, et ei oleks olnud üldse vahet või et oleks olnud väiksema kannu suuruse kahjuks see tulemus.

 

Kui on ettetrükitud põhi siis pole ikkagi antud võimalust mesilasel teha seda mida ta tahab teha. Loomulikus kärjes kannu suurused varieeruvad vastavalt vajadusele. 

Ma ei leia sulle kahjuks praegu ühtegi uuringut kuna pole pidanud vajalikuks neid kuhugi salvestada. Nende mõte neis oli see, et suurem mesilane on ebatervislikum kuna ta kehamass on 30-50% suurem ning see on justkui ülekaal. Pole ka täheldatud nende suuremat töövõimet võrreldes väiksema normaalkaalus mesilasega, pigem isegi vastupidi. 

Ühtlasi kestab väiksema mesilase haudeaeg vähem (2päeva vähem) mis tähendab ka väiksemat paljunemisvõimalust varroa lestale.

Kärjepõhjaga majandamine on kahjulik just sellepärast, et mesilaselt on ära võetud vaba valik teha seda mida ta tahab teha. See on minu lihtsameelne arvamus.

 

 

Jah minu põhjendused pole väga teaduslikud aga seda sellepärast, et ma ei pea ennast eksperdiks vaid huviliseks. 

 

 

Lesta paljunemise ning haudeaja seose kohta:The varroa mite invades a host (worker or drone larvae) cell just prior the cell being capped. Once inside, she will hide in the brood food in an upside-down position (viewed from the top of the cell). Mites have special appendages called “peretrimes” (essentially as snorkeling tubes) that help them breathe.  Shortly after a cell is capped, the larva inside will spin a cocoon, and then becoming a prepupa.  The mite will not feed until about five hours after the cell is capped (after spinning is done) and the first egg is laid 70 hours after cell capping.  The first egg is not fertilized, and becomes a male.  This is the same as in honey bees, as both organisms have what is called the “haplodiploidy” sex-determination mechanism, whereby males are haploid (having no father) and females are diploid (having both parents). After this, approximately every thirty hours, the mite lays a female egg.  If the mother mite was not mated properly, then all of her offspring will be males.  A total of five (on worker pupae) or six eggs (on drone pupae) can be laid in a capped cell. However, because worker bees will emerge about eleven days after capping, and drones fourteen days, but a daughter mite takes six days to mature , most of these eggs do not have time to develop into adults, (6 + 70 hrs delay in egg laying + 1 day for first egg as male=10 days, leaving only 1 daughter to mature).  The males and the unsclerotized (white) females, who are not fully developed, all die shortly due to dehydration after a cell is opened (after bee emergence, or uncapping by hygienic bees).  

Pronksmedal (100p.)

Varroa ja väike kärjekann

Heiki kirjutas:
Natuke küll emotsionaalne, kuid see väitlus hakkab juba huvitavaks muutuma. Soovitan sul lugeda ka seda kirjatükki:Do small cells help bees cope with Varroa?
Kas põhjendaksid ja viitaksid millegile, mille põhjal väidad, et kärjepõhjadega mesindamine on mesilastele kahjulik.
...

Aitan siinkohal Pritz07't viitega - Michael Bush on kokku pannud kiirülevaate põhjustest, miks väike kärjekann aitab varroa lesta vastu (üldistatult: nagu Pritz07 märkis, lühem haudme arenemise aeg) http://www.bushfarms.com/beesnaturalcell.htm Lehe lõpus on viited allikatele.

Lesta seisukohalt pole vahet kas kasutada naturaalset kärge või väikese kannuga kunstkärge. Kunstkärje peamine probleem on see, et kuna kasutatav vaha on mitmekordses ringluses, siis sinna ladestub igal "ringil" järjest rohkem ja rohkem mürkaineid. Alates mesiniku läheduses toimetava põllumehe pritsitust ja lõpetades iga-aastase lestatõrjumisega mesiniku enda poolt. 

Lisaks sellele, et need mürgid (ka lestaravim) on kahjulikud mesilasele, toimub sel moel varroalesta vaktsineerimine hetkel kõige populaarsema mürgi suhtes kuna nad puutuvad pidevalt sellega väikestes kogustes kokku. Mitu erinevat ravimit on tänaseks juba "maha kantud" kuna need enam lesta maha ei võta?