Valus õppetund lesta tõrjel.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Valus õppetund nr.1
On küll räägitud, et ära jäta näppe sahtlivahele, valus on, aga ega enne ei usu kui ise järgi proovid.
st. LESTAST EI SAA LAHTI LESEHAUDME VÄLJALÕIKAMISE TEEL! , isegi ei hoia lestasust kontrolli all.
Aga lesehaudme suunatud kasvatamisel võib sülemlemist mingil määral kontrolliall hoida.
Edu katsetajatele.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Lestast saab lahti küll ,

aga kellelgi pole vist tahtmist ja viitsimist mässata lihtsa , kuid tõhusa vahendiga , mis on tuntud , kui KAC-81 ja kasutatakse alates kevadisest puhastuslennust lisasööda sisse segatuna.
Retsept on lihtne - kevadised männipungad koos 4-5 cm kasvudega , koirohi , mis on korjatud nii lehtede moodustumise kui ka õitsemise ajal , kuivatada varjus liikuva õhu käes ...
Väikene koguste vahekord kahh juurde näiteks (koguseid võib vabalt suurendada - see on vaid näidis ... ) : 10gr männikasve + 180-190 gr koirohtu , peenestada - valada peale 2 liitrit vett ja keeta vaiksel tulel 2-3 tundi . Lasta 8 tundi kaant avamatta seista ja jahtuda , kurnata läbi marli ...
Liitri suhkrulahuse (1:1) kohta lisada paar supilusikatäit antud lahust ja anda lisasöödana pere kohta kuskil 200gr õhtusel ajal pealtsöödanõus , sõltumatta pere söödavajadusest .
Esiteks stimuleerib antud lahus mesilasema rohket munemist tänu askorbiinhappele söödalahuses (männikasvudest saadud) ja teiseks muudab koirohu kibe-mõru maitse toitunud mesilaste kittiinkesta varroalesta jaoks maitseomadustelt vastuvõetamatuks . Selliselt areneb mesilaspere korje ajaks (varemgi juba ) sedavõrd võimsaks , et ka haudmepesas muutub temperatuur varroalesta arenguks sobimatuks ning lest hävineb ...
Kui korraks , ütleme näiteks sügisel kasutada ka veel lisatõrjeks peale söötmist (söödalahusesse ikka lisada seda KAC-81 ) ja koondamist apistaaniribasid , mis tuleks lõigata veel kaheks ja panna nelja raamivahesse (2 tervet riba seega taru kohta ja see pole koonerdamine ) , siis pole ka kõikse tugevamalt kahjustatud peres enam järgmisest hooajast alates lesta leida , kui juba samal sügisel on lestad hävinud ... (kui 2 korda aastas panna apistaani , on oht , et lestal areneb välja immuunsus antud vahendi vastu )

KAC-81 on katsetatud ja igati tõhus vahend ! Tugev mesilaspere hoiab oma pisut kõrgema pesatemperatuuriga lestale sobimatu keskkonna ise üleval , ainult pisut on abi selliste toimingute näol vaja ja muidugi korjab samuti rohkem , peaasi on õigel ajal jaole jõuda ja kevadel ka ema munemisvajduse suurenedes õigel ajal laiendada kunstkärjega , praakides välja kõik vähegi tumedad kärjed , mis omakorda tagab selle , et korje saabudes on suuri ja tugevaid lennumesilasi hulgi ...

Edukat mesindusaatat kõigile soovides...
Ain.

Sülemlemine

Tere!
Lugesin lestatõrjest KAC-81 ja usun tõesti, et see võib aidata. Olen kunagi ka teinud, aga mugavam on muidugi igasugu ribasid kasutada, mis salata. Kuna tegemist ilmselt kogenud mesinikuga, siis oleksin huvitatud, kuidas tegutsete sülemite ärahoidmiseks. Pole küll õige aeg, aga see on asi, mis ajab mulle lausa hirmu peale, mitte ei õnnestu. Olen juba ka aastates ning puu otsa ronimine ei tule enam kõne alla. Kas keegi on proovinud ka neid feromone ja kas sellest on abi?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Sülemlemise ära hoidmise

võtteid on päris mitmeid , see sõltub , millise tarutüübiga on tegu ...
Korpustaruga on lihtne emalahutusvõre vahele , mõnikord isegi 2 , nii alla kui ka üles poole - ema jaoks piisava munemisruumiga (muidugi andes pidevalt värsket kärjepõhja munemisruumi juurde tekitades ja vahetades kevadel välja ema ... Kuna selle tarutüübiga pole suuremat kogemust (kuigi endal on nood tarud ka olemas ) , siis arvan vähese praktika tõttu . et sellest võttest nagu esialgu piisaks (kui kellelgi on suurem kogemus , siis muidugi on ka teretulnud vihjed ja nõuanded )
Lamavtaruga on teistsugused lood - esiteks on vaja pidada hoolt , et oleks niinimetatud ''värsket verd'' sülemlemiskainete mesilaste ja neist peredest pärit emade näol , abiks võiks olla Endla Mai nõuanded ja mesilasemade valik , kui endal emadekasvatusega pole tahtmist tegeleda (muidugi ka teiste mesinike omad , kes on tegelenud pikka aega mesilastega ja emade kasvatusega ) ...

Teiseks , on vaja õigel ajal laiendada pesaruumi kunstkärjega ja hoolitseda selle eest , et pesaruum koosneks ikka heledatest kärgedest . Juba kaunis varakult on vaja lennuava ette asetada emalahutusvõrest tehtud piiraja , et mesilased harjuksid käima läbi selle . Sobivamaksks on osutunud Paradiisi mesinduskaupluse poolt maale toodud võred ja nendest parajaks lõigatud emalahutusvõred (ka Võru mesinduspoest võib neid saada , ehk ka muudest kohtadest ) . Tarusiseselt lükatakse sisse laiema osapoole jaoks ema sinna eraldades samuti emalahutusvõre (parajaks ehk mõõtu lõigatuna , mille ülejäägid sobivad lennuava ette ) . Muidugi mõista antakse ikka ka noor ema vana asemele ...
Munetud kärgi on vaja tõsta ringi , nii teisele poole kui ka üles täisraami mõõtu magasini , kui juba mesilasi on palju-palju , kuid esialgu on vaja säilitada pesaruumile kunstkärje põhja andmiseks vaba ligipääs ja hoida ikka pesaruum soe . Ja las see ema ronib üles magasini munele , peakorje ajal piirab pere niigi , kui ta on suur ja tugev sisse toodava nektari tõttu ema munemise ruumi .Kui siis õigeaegselt pole pesa laiendatud , siis võib juhtuda , et tekkib saagikorjele väga kahjulik sülem , kas siis ema nälgimise toimel (mahub lihtsalt läbi võre ava ) või mõnele kärjele ehitatud väljaspool pesaruumi hunnik kuppe , võib sülem ka lahkuda noore emaga - olgugi et see on väga suur erand mõlemal juhul ja mesiniku puhas hooletus ..
Sõltuvalt aastast ja valitsevast ilmastikust tuleb aga soojustust vähendada , et vältida pesa temperatuuri liigset tõusu , mis on üheks oluliseks põhjuseks , et tekkib sülemlemistung ...

Sõltuvalt sellest , kuidas pesa laiendatud on ja välistest tingimustest samuti , on võimalik tugeva perega ( keda on lisasöödaga kevadel tugevaks muudetud ) saada pajumee korjet koorimismagasiniga ja samuti võilille korjet .
Kui on muidugi tahtmist ja aega sellega tegeleda (sõltub ka mesila suurusest ja gruppide laialipaigutusest maastikul ,et kas jääb ka füüsiliselt aega selliselt asjadega tegeleda - endal kolm 12-15 perelist gruppi + kodu juures veel paljundamiseks ja tugevdamiseks mõeldud pered )...

Võred võib jätta pesasse ja lennuava ette kogu korje ajaks , kuid tavalislt olen ise korje ajaks võtnud ära lennuava eralduseks pandu , muidu mõjub see nagu perele kiusamisena , kui raskete kandamitega uksest sisse on tarvis tarusse trügida !!!
NB! Õietolmu koguda pikemalt pole soovitatv , kui osaliselt päevas , nii paar tundi , kui sedagi pere kohta - see on mesilaspere toidu peamisi allikaid järelkasvu üles kasvatamisel (mesilaste leib !) - ja sedagi vaid nii palju , kui oma perele seda vajalik on ning sügisel lisasööda sisse segamisel ... See on samuti üks põhjuseid , miks tekkivad pisut hilisemad sülemid ...

Kirjutada võib veel paljustki , mis puudutab mesilastega tegelemise kohta (mõni ütleb , et pidamise kohta, kuid , kes keda peab , küsiksin ) , kuid oskust paigutada maksimaalne infohulk lühikesesse kirjalõiku arusaadavas kontekstis jääb vahel vajaka - pikk laialivalguv jutt mõjub aga selliselt , et kohe kuidagi ei taha meeles püsida mõnikord ...

Loodan , et sain kuidagi kasulik olla ja kirjutisest leiate ka abi ... Kui väheks jääb , kirjutan juurde !!!
Ja muideks mesilastega tegeledes juba oma 32 aastat ja pisut peale , (poisikesest peale ) on tähelepanek , et mugavuse vitsad on mesindusega tegeledes kõikse kiiremad ja tagasilöökide likvideerimine on palju aeganõudvam ja kulukam , kui esmapilgul paista on !!!

Vanad mesinikud ütlevad ikka , et sülem , see on mesiniku tegematta töö !!!
Nii , et edu ja head meeaastat ...
Ain

Suured tänud.

Sain väga õpetliku juhiseid sülemlemise vältimiseks. Mõõdunud aastal olid vaga hullud sülemlema isegi üksseesama pere kolm korda suve jooksul. Mul alguses oli ainult viis peret aga sel talvel on 14 pere.Mul on biosväärikaitse alal 5 pered mis asub mere kaldal.Vara kevadel on palju soojem ja põsad hakavad varem õitsema,nagu türnpuu mage söstarja palju teisi taimi. Kevadel külvan lähetale kerispea.seda seemed on mulpalju.
Veel kord tänan soovituste eest.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

lestatõrjest

Lesehaudme väljalõikamise abil hukkub erinevatel andmetel 30 - 40% lesti. Väiksemas mesilas edukas abinõu suvise populatsiooni piiramisel, suurema tarude arvu puhul suure ajakulu tõttu natuke küsitav tegevus.

KAC-81 kasutajatele:
Loomulikult pole ka see mingi imerohi, kuid lestade arvukuse piiramisel igati hea vahend, kasutan seda juba aastaid, annustamine tõsi küll laisa inimese kohaselt lihtsustatud korras, nimelt lisan tõmmist mesilaste joogiveele.
Valmistamise kohalt olen veidi eriarvamusel, männipungade keetmisel 3 tunni jooksul on askorbiinhappe (C-vitamiin) sisaldus tõmmises üsna küsitav, kuna see kipub juba 65-kraadise kuumutamise korral hävima. Selle vältimiseks jahvatan kuivatatud taimeosad ja valan üle keeva veega ja sulen nõu kaanega, veidi aja pärast katan soojalt.
Samuti olen männipungade hulka segus ca 3X suurendanud.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Lestade paljunemine.

Krt. ma pole siiani aru saanud lestade paljunemisest.
Kui mul on kevadel tarus 100 lesta , haudme algus martsi lõpp siis palju mul neid teoreetiliselt augusti lõpuks olla võib.
Oskab keegi öelda.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Sõltub pere suurusest

muud tähelepanekut pole , kui on tugev või väga tugev pere , siis pesasisese temperatuuri tõusuga pügala paari jagu kõrgemaks muutub emane lest munemisvõimetuks . Servas ehk natuke ''külmemas'' alas muneb ta hoopis vähem , kui üldse . Temperatuur siis 34...36 kraadi celsiuse järgi siis ...
Lest vajab arenguks teadupärast väga stabiilset temperatuuri , mis on ligi paar pügalat madalam (kuskil 33 kraadi või napilt veel vähem) .
Kui aga kahjustus on nõrgemas peres pisut madalama temperatuuriga suurenenud , muneb emane haudmekobaras ja eriti keskel hulgi ja kuna mesilased on niigi nõrgad ja ei jõua temperatuuri hoida , siis lisaks veel ''vereimejad'' lesta näol kitiini vahedes kinni - ...
Mesilasemale piisab 4-6 lestast , et hukkuda .
Kuna lesed on suuremad ja toitu nende näol rohkem ja kannutemperatuur lesehaudmes kogukuse tõttu suurem , kolivad emaslestad meelsasti sinna munele ja lesta vastsed saavad ka rohkem süüa ...

Pole küll kunagi lugenud neid isendeid (lestalisi) pole olnud selleks lihtsalt aega ,
kuid arvan , et piisab kuskil paarist kolmest mesilase kohta , et pere kindlalt hukuks - see on siis ütleme tipphetkel, kui lesta populatsioon võtab pere ''üle'' !
Igal juhul tean kindlalt üht , et lest on nii kivihaudme , kui lubihaudme üks tekkepõhjuseid - ravige lest välja - kaob lubjakas ...
Ja veel on tähelepanek , et haudmetegevuse algusest saati on vaja anda perele hoolega kunstkärge juurde , praakida juba kevadperioodil paju korje ajal välja täielikult tume kärg , anda ergutussööta ja ajada pere tugevaks, hoida pesa hästi soe , kuid ka hästi ventileeritav , pole lestaprobleemi ollagi ...
Korpustaru pidajatel soovitan võrku põhja asemel , ainult varakevadel vineerpõhja soojuskadude vältimiseks ... Kasutage mentoolil põhinevat tõrjevahendit (Tõnu Roosenfeld tegeles aastaid tagasi selle vahendi maaletoomisega) , mul praktikas aitas isegi söögiäädika pihustamine raamidele , kui pere oli läbi vaadatud ja pulgavahed polnud veel kinni kititud ja kohe ajalehekiht peale , kui pulikad märjad olid .
Esiteks mesilased tõstsid ''kisa'' st muutusid aktiivsemaks , teiseks see tõstis pesasisest temperatuuri , mesilase aktiivsema liikumise mõjul , paljud lendasid pesast välja , lasid lestalised mesilastest lahti ja osa lesta kukkus taru põhja - pisut õlist paberit abiks tarupõhjas ... , kolmandaks koid ja sipelgad hoidis see tarust eemal - ja selliselt olen toiminud juba pikki aastaid ...

Ega ma ka nüüd kõikse targem pole antud asjus , kuid on sellised tähelepanekud ja praktiseeritud asjad-vahendid ...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

lesta paljunemistegur

on 10, soodsates tingimustes isegi kuni 100. Niisiis kui kevadel on 100 lesta siis sügiseks vähemalt 1000 ikka on, selline arvukus perele muidugi mõju ei avalda, järgmise aasta sügisel on tarus suure tõenäosusega juba kümmetuhat lesta...
Kesiseks jääva lestatõrje tõttu saabad mesilaspered otsa 3 - 4-ndal aastal.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

mahedad lestad.

Sirvisin Thunide Mahemesindust. Võtta üks teelusikatäis lesti, need tuhastada ja saadud tuhaga tolmutada kärjetänavaid haudmepesa kohal. Kuufaasi ja täheseisud on ka tähtsad. Täpsemalt lk.148 ja149.
Kui kedagi huvitab siis järgmiseks sügiseks oma 2-3 lusikatäit võin hankida.
Huvitav, mitu lesta on grammis?
Edu kõigile, kevad pole mägede taga.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

tundub

küll natuke posimise moodi....
Mul ka see raamat kodus, lugesin just selle teema veelkord läbi, võiks ju katsetada, kuid see lestade kogumise protseduur tundub asja juures kõikse keerulisem olevat. Nad on ju nii pagana väikesed ja ega pole ju, et korjad kusagilt perest kohe hulgi...

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Kas on nii

Mahemesinduses lestatõrjeks lubatud oblik ja sipelghape on inimesele nii mürgised, et ilma kinnaste,
respiraatori ja prillideta ei tohi toimetada. Samas mahedatele keelatud st. tavamesinikele lubatud
Fumisan, apistan ,cobon on kirjade järgi nii süütud ,et et hakka või endal täisi tõrjuma.

Selle KAC-81 retsept ongi

Selle KAC-81 retsept ongi nii, et 10 g kasve ja 180-190 g koirohtu? Ma mõtlen, et neidkasve na vähe`. Ongi nii või on näpukas?

koirohi mees

KAS-81 on nõuka ajal paljusid aidanud, aga kui kogu sööta talve jooksul ära ei kasutada, siis üks kärg taru mee võib kibedaks muuta. Olen kuulnud, et kuivsööta kunagi kärje siisse ei tassita? Võib-olla sinna segada kuidagi?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Ain pilt

Metsamesinik andis üleval pool

parema õpetuse valmistamiseks , kui ma seal ülal kirjutasin ...
Ja see oli näidisretsept , mille kirja panin ja ka ütlesin , et koguseid võib suurendada ...
Alles peale Metsamesiniku kirjutist tulin mõttele , et kasutada lihtsat termokasti , mis on seest penoplastiga vooderdatud ja hoiab stabiilset temperatuuri ...