Suviseid töid mesilas - juuli

Aasta mesinik
Kasutaja Antu Rohtla pilt

Juulis jätkuvad tööd meesaagi saamiseks. Eesti tingimustes lõpeb juulikuu keskpaiku enamiku heade meetaimede massiline õitsemine. Hea meesaagi tagamiseks tuleb nüüd otsida mesilatele kohti, kus meetaimed veel õitsevad. Juulikuus õitsevad meil sellised head meetaimed nagu valge mesikas, põdrakanep, pärn ja kuu lõpus hakkab õitsema ka kanarbik.

Kuna alati ei ole mesilate läheduses piisavalt õitsemas nimetatud meetaimi tuleb juba varakult planeerida mesilaste viimine meetaimede juurde. Kõige parem on viia mesilaspered korjekohtadesse juba enne peameekorje algust, sest siis on pered veel väiksemad ja nad taluvad ka paremini transporti. Pered peaks üldreeglina korjekohas olema umbes kaks nädalat enne vastava meetaime massilise õitsemise algust. See on vajalik sellepärast, et iga mesilasperede teise kohta paigutamisega kaasneb teatud hulga lennumesilaste kadu. Tavaliselt nõrgeneb uude kohta viidud pere lendlus (arvestatud väljalennanud ja tagasipöördunud mesilaste arvu järgi ühes ajaühikus) vähemalt kolmandiku võrra, aga mõnikord ka enam.

On tähele pandud, et meetaimede massilise õitsemise ajal ümberpaigutatud pered kaotavad üldreeglina rohkem mesilasi, kui taimede õitsemise algul ümberpaigutatud pered.Lennumesilaste arvukus taastub küll mõne päevaga, või halvemal juhul nädalaga, oleme siiski kaotanud teatud hulga toodangut.

Enne mesilaste uude kohta paigutamist on vaja saavutada kokkulepe maavaldajaga. Ja leppida kokku mesilaste paigutamise koha suhtes.Enne mesilaste viimist uude korjekohta on vaja anda ligikaudne hinnang ka meetaimedele (nende vanusele ja rohkusele). Kui arvestatakse saagiga põdrakanepilt tuleks arvestada sellega,et alates viiendast aastast, hakkab nende produktiivsus langema. Ka vanad kanarbikuväljad, eriti nõmmedel ei anna head saaki. Külvatud mesika puhul tavaliselt probleemi ei teki, kuid ei ole liiast hankida andmeid mesikapõllu väetamise kohta. Kui peremees mäletab , tuleks pärida ka seda, mitu aastat enne mesika külvi väetati põldu tugevate lämmastikväetiste kogustega ja millal ja millise normiga mulda lubjati. Kogutud informatsiooni põhjal langetatakse otsus rändegrupi suuruse kohta.Olgu siinkohal märgitud, et paremad tulemused saavutatakse väiksemate (kuni 12 peret) rändegruppide puhul. Väiksemate gruppide laialipaigutamisel võib nende vahekaugus olla 1,0-1,5 km. (kui korje on rikkalik, siis enamik mesilasi koguvad oma saagi kuni 0,5-0,7 km kauguselt tarudest).

Silmas tuleb pidada ka seda, et iga perega ei ole alati otstarbekas rännata. Parimaid tulemusi saavutatakse peredega, kus toimus emade vahetus juunikuus. Vanade (2aastaste) emadega perede produktiivsus võib ka heades korjetingimustes osutuda 10-20% väiksemaks, kui noorte emadega peredel. Eriti oluline on sellega arvestada kanarbikukorjel.Kanarbikukorjele ongi otstarbekam minna juuni algul formeeritud noorte emadega peredega, kes on arenenud juba piisavalt tugevaks.

Enne perede transporti (soovitatavalt 4-5 päeva varem) tuleb transporditavatest peredes eemaldada äärmised meega täidetud kärjed. Eriti ohtlik on jätta perede transpordi ajaks tarru vastülesehitatud ja meega täidetud kärgi. Need võivad transpordi ajal (kõrgenenud temperatuuril) puruneda ja halvemal juhul põhjustada pere hukkumise.Äravõetud kärgede asemele pannakse tühjad tumedamad kärjed, mis taluvad paremini tõukeid ja mõningast temperatuuri tõusu tarus. Kui pered valmistatakse ette mõned päevad varem , enne vedamist ja tarudes kasutatatakse raamivaheliiste ei ole oluline enam raamide täiendav kinnitamine. Kui aga ettevalmistamine toimub veole eelneval (või samal) päeval ja kärjetänavate katteks kasutatakse riiet või kilet, tuleb kärjeraamid tarus täiendavalt kinnitada, või nende vahele asetada spetsiaalsed eralduspulgad. See langeb ära ka siis, kui tarudes kasutatakse Hoffmani õlaga raami.

Transpordil tuleb tagada täiendav õhuvahetus, milleks suletakse lennuavad traatvõrguga ja kaetakse pesad pealt samuti traat- või mõne muu õhku hästi läbilaskva võrguga. Marli selleks ei sobi! Kui veokaugus ei ole väga suur (5-6km), piisab sellest, kui lennuava avatakse täies ulatuses ja kaetakse siis traatvõrguga. Transportida saab tarusid ka lahtiste ( täiesti avatud) lennuavadega, kuid siis peab pealelaadimine toimuma kiiresti ja ilma tõugete ja põrutusteta. Lahtiste lennuavadega transportimisel tuleb silmas pidada seda, et lennuavad oleks sõidu suunas. Mahalaadimine peab samuti toimuma kiiresti, mille järel lennuavad täielikult avatakse.Et vältida uues kohas mesilaste võimalikku massilist eksimist tuleb tarud paigutada võimalikult harvalt ja lennuavadega eri suundadesse. Kui uues kohas paigutada tarud liiga tihedalt (vahekaugusega 2-3 m) ja lennuavadega ühes suunas, selgub mõne päeva pärast, et mõned pered on muutunud väga tugevaks, samal ajal, kui teistes on lendlus peaegu täielikult lakanud.

Peale uude kohta viimist vaadatakse pered 2-3 päeva möödumisel läbi, pannakse tagasi enne rännet väljavõetud poolküpse meega täidetud raamid, asetatakse peale magasin (magasinid) korpustarudel aga korpus(ed). Järgmisel päeval , vahetult peale transporti ei ole soovitatav peresid läbi vaadata, sest mesilased võivad olla veel transpordist ja asukohavahetusest ärritunud.

Sõltuvalt meetaimede õitsemisest, algab meevõtmine tavaliselt juulikuu lõpupoole, (v.a.k anarbikule viidud pered) , kui kontrolltaru päevased juurdekasvud jäävad juba alla 0,5 kg .Kui mesilased tunnetavad korje lõppemist väheneb ka lendluse intensiivsus ja võib märgata (eriti noorte emadega perede juures) juba ka mõningast leskede ahistamist.

Meevõtmist alustatakse magasinidest või pealepandud meekorpustest. Kõigepealt võetakse välja meekärjed, mis on üle ½ kaanetatud. Vurritada on soovitatav eraldi heledad kärjed, sest need on vurritamisel tavaliselt õrnemad, ka on nendest saadav mesi tavaliselt heledam ja läbipaistvam. Väiksemate mesilate puhul on otstarbekas korraldada mee võtmine ja vurritamine nii, et väljavõetud kärjed saaks vurritatud n.n. tarusoojalt. See kehtib ka kanarbikumee kohta. Kord juba jahtunud mesi nõuab küllaltki pikaajalist ja oskuslikku eelsoojendamist, sest mesi on võrdlemisi suure soojamahutavusega aine.

Väljavurritatud mesi villitakse roostevabast, toiduplstmassist või klaasist nõudesse ja paigutatakse säilituskohtadesse. Säilituskohad peavad olema soovitatavalt jahedad(13-14 kraadi), kuivad , õhurikkad ja pimedad. Soovitatav on meenõud sulgeda õhukindlalt, et mesi ei imaks hoiuruumi õhust endasse ei liigset niiskust ega mitmesuguseid kõrvallõhnu. Eriti oluline on aga hoiuruumi temperatuur, sest mida kõrgem on hoiuruumi temperatuur, seda kiiremini mesi kaotab oma bioloogilise aktiivsuse. Meele ei mõju hästi ka hoidmine otseses päikesevalguses.

Keskmine: 4.8 (9 häält)