Pärnu Postimees: Rapsiõitelt kandamiga naasnud mesilased surid kodulävel

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Silvia Paluoja, reporter

Puudulik info taimekaitsevahendi pakendil ja teadmatus mesilastarude asukohast viisid Tori vallas selleni, et õitsvaid rapsipõlde kahjurite eest kaitsev talumees andis surmahoobi tuhandetele töökatele mesilastele.

Talupidajale tegi visiidi taimetoodangu inspektsiooni Pärnu büroo peainspektor ja koostas väärteoprotokolli. Selle menetlemisel selgub hoiatustrahvi suurus, mis võib olla 200-1000 krooni.

Piirkonna mesinikele ei korva keegi saamata jäävat saaki ning hukkunud hauet. Materiaalsest matsust hullemaks arvavad mõlemad pooled moraalset hoopi. Probleem on aga laiem ja ületab ühe valla piire, kuigi näide (järele)mõtlemiseks on võetud sealt.

Seadus ja etikett

Taimetoodangu inspektsiooni taimekaitseosakonna juhataja Heli Nõmmsalu tõdeb, et kõnealusel juhul rikuti põllumajandusministri määruse ühte lõiget (täpsemalt infokastis – autor), mille alusel on keelatud pritsida õitsvate taimedega ala, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on vastav märge.

“Aga ka vastava märke olemasolul tohib pritsida vaid vara hommikul või hilja õhtul, kui mesilaste ja teiste kasulike putukate aktiivne lendlus on lõppenud,” rõhutab Nõmmsalu.

Aesoo küla Alta talu peremees, haritud agronoom Martin Kabin ütleb, et tema kasutas taimekaitsevahendit Danadim 40 EC, mille toimeaine on dimetoaat.

Toode oli pakendatud tänavu aprillis ja ostetud mais. Pakendi etiketil ei ole infot selle ohtlikkusest mesilastele. Ometi aga on taimetoodangu Pärnu büroo peainspektoril Jaanik Lillesel võrdlusena Kabini antud etiketile välja printida uuendatud teabega etikett, millel kirjas: ohtlik mesilastele, et kaitsta mesilasi ja tolmeldavaid putukaid, mitte pritsida õitsvaid tami.

“Mille järgi põllumees peab otsustama, kui info on lipa-lopa?” küsib Kabin. “Näiteks või fastak, mille kohta erinevad kanalid annavad erinevat infot. Üks ütleb, et on ohutu, peale pritsimist mesilased ei lähe sellele põllule, sest lõhn peletab nad eemale, teine väidab vastupidist. Mis ta siis on?”

Mesinikele tekitatud kahju hüvitamist taimekaitseseadus ei reguleeri.

“Kui kasutatakse vabalt müüdavat ehk ilma taimekaitsetunnistuseta turustatavat taimekaitsevahendit, piisab pakendil oleva märgistuse või etiketi lugemisest,” selgitab Nõmmsalu.

Kustuv saagilootus

Ligi 280 hektaril suvirapsi kasvatav Kabin ütleb, et kevadise põua ja suvise liigsaju tõttu ei looda ta kuigi head saaki. Ilmastiku vastu ei saa, aga maakirpudest, lehetäidest, hiilamardikast aitavad jagu saada taimekaitsevahendid.

“Tahtsin, et kahel põllutükil, kokku paarikümnel hektaril, tehtaks putukatõrjet õhtul, aga vihm tuli peale ja prits läks välja hommikul kaheksa-üheksa vahel,” seletab Alta peremees. “Sellest inimesest, kes on teisel pool jõge, tema mesilastarudest, ei teadnud ma midagi.”

Teisel pool jõge on Pärnumaa tuntuimate mesinike Talimaade suvetarud. Töökad putukad naasid paari kilomeetri kauguselt ahvatlevalt rapsipõllult kandamiga ja heitsid lennulaual hinge. Paar päeva hiljem leidsid mesinikud tarude eest kõrgumas kurva kuhja, mille hulka nii-öelda toast välja kraamitud ka surnud haue.

“Puhastasime tarud seest, ligi kümme kilo surnud mesilasi tõstsime neist välja,” räägib põline mesinik Ülle Talimaa, täpsustades, et järele on jäänud napp kolmandik kaheksa taru elanikest.

Kevadine juba kaanetatud mesi ei ole rikutud, küll aga võib juba ette nii-öelda korstnasse kirjutada mitukümmend kilo toodangut.

“Nädalavahetusel vaatasin oma tarud üle, 20-30 protsenti tundub olevat mesilasi kadunud, lennulauad on surnuid täis – selle aasta saak on läinud,” nendib samuti rapsipõllu lähedusse jääva mesila omanik, Tori abivallavanem Heiki Haas.

“Nüüd on talunik meeleheitel ja mesinikud ka,” kostab juhtumit menetlev peainspektor Lilles. “Tuleb kasutada preparaate, mis on mesilastele ohutud, et ei tekiks naabritega probleeme, ja neid enne teavitada.”

“Mesilane on kõige õrnem putukas ja kõik, mis on kahjurite mürgitamiseks, mõjub kõige rohkem mesilastele,” ohkab Talimaa.

Mitmepoolne eksimus

Lillese jutu järgi aitaks arusaamatusi vältida parem informeeritus. “Varem võeti külanõukogus kõik mesilaspered arvele, nüüd sellist infot ei koguta,” märgib ta.

Tori vallas kasvatab rapsi 10-15 põllumeest. Taimekaitsekoolitustel käinud Kabin arvab, et vald peaks kohalikus lehes tegema selgitustööd ja koostama kaardi, millele on märgitud nii põllud kui mesilastarud ning neile kahe kilomeetri ulatuses kollane sõõr ümber tehtud. Alles siis saab tööde ja tegevuse kooskõlastamisest rääkida.

“Minu arvates on see mitmepoolne eksimus,” nendib Haas, kes abivallavanema peab õigeks mõtet teha vallalehte üleskutse mesinikele ja põllupidajatele ning siis teha saadud info põhjal kaart. Ainult et sellisel juhul peavad tõesti kõik asjaosalised ka oma andmed andma.

“Põhiliselt algavad probleemid siis, kui mesinikud pole oma mesilastest taimekasvatajatele teada andnud,” väidab Nõmmsalu. “Mõlema osapoole koostööl saab taimekasvataja varakult mesinikke pritsimisest teavitada ja mesilased pannakse selleks ajaks tarudesse kinni.”

Põllumajandusministri ülalviidatud määruse järgi on nii, et kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada.

Loe edasi Pärnu Postimehest

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

mürgitamine

Nädal enne jaanipäeva oli minu tuttaval mesinikul sama mure. Mürgitati kella 13 ajal päeval rapsi põldu. Mesilased surid tarus ja selle ümbruses. Ta tegi pildid, kirjutas avalduse kuid juba ette öeldi ära, et midagi loota pole. Mürgitaja ei teadnud mesilastest midagi.
Põhimõtteliselt ei juhtu midagi. Te võite avalduse kirjutada jne. aga sinna see jääbki. Kõik laiutavad käsi. Selle mürgitamise tõttu hukkunud ja nõrgenenud pered jäävad teie enda mureks. Seadused ei kaitse mesinikke.

Väga masendav

Lihtsalt karjuvalt masendav. See mürkide ja mürgitamise hullus vist ei lõpe enne kui pool inimkonnast on kadunud.

x

x

aga sinna pole midagi

aga sinna pole midagi parata, rapsi tuleb ju mürgitada et head saaki saada.