Mesi

Pronksmedal (100p.)

Tere rahvas!!
Avastasin õnnetuseks, et eelmise aasta kogutud meest on mõni purk käärima läinud,, kas on võimalik seda mesilastele tagasi sööta, või tuleb lihtsalt komposti hulka kallata?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Veini sisse

Mina paneksin käärimistunnustega mee suhkru asemel veini sisse.

saaremaa mesi

Keemikud päästava Eesti mee au
Villu Päärt
villu.paartatcharut.ee 08.01.2009 19:41
Loe kommentaare (Innocent
Vaata foorumis samal teemal ({PostCount})
d5b13df7-7876-41db-86ce-67e181e9d76a
Hinda artiklit (Innocent
[1] [2] [3] [4] [5]
Te olete seda artiklit juba hinnanud!
Täname, et hindasite artiklit! Uued hindamise tulemused arvutatakse vähemalt iga 5 minuti järel.
Kui Saaremaa mee sildi all müüakse hoopis Ungari mesilaste kogutud maiust, siis kuidas sellele jälile saada? Sellele küsimusele püüavad vastust leida Tartu Ülikooli keemikud mees leiduvaid aminohappeid analüüsides.

Juba keemiatudengina tundis Riin Rebane huvi võltsitud toiduainete avastamise vastu. Tema juhendaja, keemiadotsent Koit Herodes ütles, et maailmas on väga levinud veinide ja tekiila võltsimine, mõlemal juhul võiks aminohapete koostise analüüsimine aidata tõde jalule seada. Kuid Eestis ei toodeta ei veine ega tekiilat, nii jäi pinnale mesi.

„Saaremaa mesinikud kurdavad, et Saaremaa mett on müügil näha rohkem, kui tegelikult Saaremaal mett toodetakse,“ tõdes Herodes. See viitab, et keegi püüab Saaremaa mee pähe maha müüa hoopis mõne teise piirkonna mett.

Mees on vähemalt 24 erinevat aminohapet ning erinevate meeliikide puhul on nende hapete sisaldus erinev. Nii ongi püstitatud hüpotees, et aminohapete sisaldustest moodustub mee puhul omamoodi sõrmejälg, mis sõltub korje taimedest ja piirkonnast.

Vedelikkromatograaf-massispektromeetriga tehtud analüüsid võimaldavad kindlaks teha erinevate aminohapete hulga ning tulemusi pärast statistiliselt analüüsides saab määrata, mis liiki ja millisest piirkonnast pärit meega on tegu.

Kuigi Rebane on mee uurimisega tegelenud juba üle kolme aasta ning tehtud analüüside arv läheneb paarisajale on tema sõnul veel vara rääkida sellest, et kogutud info põhjal saaks hakata langetama eksperthinnanguid ja meepettusi paljastama. Enne tuleks koostada väga suur andmebaas ning teha veel palju analüüse.

Siiski võib juba öelda, et Saaremaalt ja Lõuna-Eestist pärit kanarbikumesi on aminohapete koosseisult täiesti erinev. Kanarbikumeeks võib mett nimetada siis, kui üle poole nektarist on korjatud tõepoolest kanarbikuõitelt, ülejäänu võib olla muu.

Erinevad on ka Saaremaa ja Lõuna-Eesti segameed, taimestik on hoopis teistsugune ning see omakorda mõjutab mee koostist.

Selged erinevused on ka välismaa päritolu ja Eesti meel, näiteks Ungaris lendavad mesilased õitel, mida Eestis ei leidugi. Analüüsitud on ka nelja Indiast pärit mett, seal on teist liiki mesilased ning mees puudub proliin.

„Kindlasti mängib rolli ka ilmastik, mis mõjutab taimede õitsemist, samuti niiskus,“ ütles Rebane. „Seetõttu tuleb analüüse teha mitme aasta jooksul, et näha, kui suurt rolli mängivad need mõjutegurid.“

Hiljaaegu võitis Rebane oma selleteemalise magistritöö eest Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilaste teadustööde konkursil ühe teise koha preemiatest. Mee analüüsid on üks osa tema praegu käimasolevast doktoritööst.

Analüüs ise võtab aega tunni, mett tuleb analüüsiks kolm tundi ette valmistada, sest analüüsi jaoks tarvilik on vaid üks protsent meest – aminohapped, kõik muu tuleb enne analüüsimist eemaldada.

Maailmas on varem tehtud üks doktoritöö, kus mee suhkrusisalduse, elektrijuhtivuse ja paljude muude näitajate põhjal püüti selgitada, kas nii saab mee päritolu kohta midagi teada. Töö lõppjäreldus oli, et see ei ole võimalik. Tolles töös aminohappeid ei analüüsitud.

Mett ja nende aminohappelist koostist on enne ka uuritud, kuid süsteemitult ja ilma lõplike tulemusteta, tihti väikese hulga metega. Samuti ei ole enne uuritud Põhja-Euroopa mett, mis on tihti kvaliteetsemad ja hinnalisemad.

Praegu on mee koostist võimalik uurida mees leiduva õietolmu põhjal, kuid see meetodi puuduseks on subjektiivsus ning see nõuab äärmiselt suurt kogemustepagasit.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

käärinud mesi

Enamast läheb mesi käärima siis kui mees onpalju vett ehk mesi on toores. Seda saab kindlaks teha spets vee sisalduse köödikuga. mida saab osta taanist Näiteks http://www.swienty.com/splash/ . Kindlasti saab ka mujalt kuid ma ei tea. K uid on ka muud moodi vöimalik näiteks tavalise kaaluga. Vötad purgi või klaasi . kaalud tühja klaasi ära. Siis kaalud klaasi vöi purgi veega koos ja löpuks meega koos. met ja vet peab olema möötmise juures ühe palju. Köige pealt lahutad mölemal purgi kaalu maha . mee kaal jägatakse vee kaaluga ja saadakse mee eri kaal. selle eri kaalu jaoks on vastav tabel kust saad teada mees leiduva vee sisalduse. Raamat kus on see täpsemalt kirjas on Mesinduse käsiraamat lk.282- 283. Mul on see raamat välja antud Tallin 1968. kuid mul on söber kes ostis hiljuti kordus trüki. Käärinud mesi lase läbi torude. Saad seespidiseks raviks ja välispidiseks raviks. Vähemalt ei lähe raisku .

Pronksmedal (100p.)

Käärinud...

Teemas siin kirjutab väga keerulisest meetodist.See nõuab päris korralikku kaalu.
Soovitaks natuke tutvuda telefoniraamatuga ja leida med.seadmete maaletoomisega tegelevate firmade seast sobiv.Muretsesin endale 3-4 aastat tagasi areomeetri piirkonnaga 1,4-1,5. Laboratooriumi oma -
kallis oli aga saan kohe järgmisel päeval peale vurritamist teada tulemuse. Järgmisel päeval sellepärast, et vurritan + 30juures.Tabelid
on tehtud +15-20 kraadise mee jaoks.Kaua ei maksa ka venitada -kui hakkab suhkrustuma siis pole areomeetriga midagi teha
Kes veel ei tea neile soovitus -ärge hoidge lahtist mett kütmata niisketes ruumides.Läheb ka käärima.
Sellel sügisel kuulnud kundedelt juba 2 päris asjaliku tuttava mesiniku kohta -ostsin sealt ja läks käärima.