Lisatud juhend on mõeldud toidu käitlejale, kes tegeleb mee käitlemisega (sh pakendamine, turustamine). Juhendi eesmärgiks on selgitada, milliseid õigusaktidega kehtestatud üldisi nõudeid/tingimusi tuleb mee märgistamisel järgida.
Juhendi on koostanud Veterinaar- ja Toiduamet.
Lisa | Suurus |
---|---|
Mee_margistamise_juhend_kaitlejale.pdf | 32.08 KB |
Kommentaarid
mee märgistus
Mesi on õigusaktiga määratletud kui „looduslik magus aine, mida toodavad mesilased
taimede nektarist ja elusate taimeosade ning neist toituvate putukate eritistest ...”.
Seega on mesi juba oma olemuselt naturaalne toode ja ei saa olla mittenaturaalset
mett.
Kuna vastavalt toidu märgistamise nõuetele ei tohi märgistus (märgistuse üks osa on
toidu nimetus) tarbijat eksitada, omistades toidule eriomadusi, kui sellised omadused
on kõigil sarnastel toitudel, siis ei ole õige lisada mee nimetusele sõna „naturaalne”,
sest kõik nimetust „mesi” kandvad toidud on naturalne.
MUL ON KÜSIMUS SELLE LÕIGU KOHTA. Sellest löigust vöib välja lugeda, et kui keegi otsustab suhkruga pila mett teha on see kaa naturaalne mesi. Näiteks nagu välismaalt sisse toodud meed.
nii nagu piim
nii nagu piim poes - rasva% järgi.
tehismesi
Dr Enn Lõuk on ühes oma raamatutest kirjutanud, et ka oskuslikult valmistatud tehismesi võib olla väärtuslik produkt. Miks siiski ei tohi sõna naturaalne kasutada? Selline lähenemine pigem jätab mulje ühe inimese vastumeelsusest selle sõna vastu.