Mesilaste kadumine

Tervist! Teadupärast ollakse maailmas tõsiselt hädas meemesilaste kadumisega (Suurbritannias ja USAs "haihtus" väidetavalt möödunud aastal kolmandik meemesilastest, Itaalias kuuldavasti koguni ca pool). Kas Eestis on ka antud trendi märgata?

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

meilaste kadumine

Siin foorumis või mesinike lehes on sellest juttu olnud. Ja üks kadumise aeg on pärast mesilaste talve söötmist.
Müstilistest kadumistest ei tea ma midagi, aga tean 5-6 juhtu kus kadumise põhjuseks oli lestatõrje, õigemini selle tegemata jätmine, valesti tegemine, hilinemine, vale või aegunud preparaat jne.
Lestatõrjega lähevad, kaovad ka need mesilased keda lestad ka pisemalgi määral näksinud on. Ilma tõrjeta oleks nad talve esimesel poolel kutud.
Lestatõrje ei ravi ühtegi mesilast terveks ,vaid hoiab ära tervetel mesilastel lesta kahjustuse.

See on ainult minu arvamus , aga ufod külastavad maad pidevalt ja mõni olevat neid isegi näinud.

Tervitab Kalle

Albert Einstein on seda ka

Albert Einstein on seda ka ette näinud ja ära maininud ... Kaovad mesilased, kaob taimestik ...
Kui vaadata meil siin ilmastikku ja taimede õitsemist, siis on kaks tähelepanekut
1. Suveööde keskmine temperatuur on pidevalt alla 10 kraadi, see aga tähendab, et õites nektarit praktiliselt pole, või on see nektar lahja.
Seda lihtsalt ei teki, kui pole öist temperatuuri 15-20 kraadi koos vastava niiskuse hulgaga.
2.Valget ristikut on jäänud järjest vähemaks ja mesilased külastavad seda taime tublisti vähem, kui nad on seda teinud varasematel aastatel.

Enda tähelepanek on küll selline, et suveööd on kohe märgatavalt jahedamad, kui nooremas eas sai kerge riidega hakkama, siis nüüd suveti enam ilma jopeta (kergem variant) välja enam minemas pole. Tihti oli eelmisel suvel kraadiklaasil vaid 6 kuni 9 soojapügalat.
Muidugi oli ka vihmane suvi ja enamjaolt pilvine, kuid siiski ... sooje öid nagu polnud ju.
Midagi on siin valesti selles maakera kliimas, kuid seegi on esialgu vaid tähelepanek ...

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Ilmastik

Nõustun täiesti kommentaariga kus öeldakse, et meie ööd on viimasel ajal jahedad. Eestimaal pole vähe taimi mis nektarit annaks kuid meil puudub sobiv ilm selle kogumiseks. Suvel on terve eestimaa õisi täis, samapalju kui mujal või isegi rohkem. Panen siia ühe lingi ilmavaatlusega Tartus, sealt saab vaadata kaugemale ajas tagasi. Päevade, nädalate, kuude kaupa. http://meteo.physic.ut.ee/
Mis aga puutub mesilaste kadumisse, siis minul olid pered nõrgemad 2007-2008. Seostan seda varroatoosiga. Ravi ei saanud õigesti tehtud. Sellel kevadel loodan näha tugevamaid ja tervemaid peresid. Päris ära kadunud pole ükski pere.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

CCD

National Geographic tegi sellest teemast umbes aasta tagasi väga huvitava saate. Praegu seda konkreetset saadet netist üles ei leidnud, aga järgnevad lingid annavad ka teemast aimu.

http://www.youtube.com/watch?v=VRBJf57aNp4&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=_RZv9BvQJ-A&feature=related

Tegemist on viirusega CCD-Colony Collapse Disorder, mida põhjustavad mingid kahtlased pestitsiidid. Sellest saatest see kuigi hästi välja ei tulnud, aga Nat Geo veidi põhjalikumast saatest sain aru, et pestitsiidid põhjustavad noortel mesilastel mälukaotust ja neil ei arene õppimisvõime. Selle tulemusena nad ei oska pärast tarusse tagasi lennata ja kaovad lihtsalt ära.
Parandage mind, kui millegagi väga puusse panin.

Seda jahh

Tartu kant paistab pisut soojem olema öiste temperatuuride graafikute järgi, kui põhja poolsed alad.
Nii, et üldistust ainult Tartu järgi tehe vist küll pole võimalik.

Mesilaste kadumine

Soovitan tõrjet teha ka akarapidoosi vastu, mis lisandub just sellistel niiskematel, jahedamatel suvedel. Akarapidoosi puhul just nähud sellised, et ühtäkki mesilased tarust kadunud.

Sa oled täiesti õigesti

Sa oled täiesti õigesti aru saanud asjast. National Gography näitab sellist saadet nagu "Silence of the bees" sama näitab ka Nature. Sama nime alt võib otsida ka youtubest ja leiab päris palju materjali. Täitsa hirmutav on kuulda, et 1/3 USA mesilastest on lihtsalt kadunud.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Mesiased hülgavad taru

Tegin täna julma avastuse , õues -14,8 külma aga mummid tulevad tarust välja mõni meeter lendu ja pots lumme . Tagasi ei pöördu kahjuks enam keegi .
Peale mee võttu panin peale Bayvaroli ribad ja hoidsin etteantud aja , siis sai tehtud veel oblikhappe auru Novembri lõpus , kuni siiani oli kõik korras . Hiirte tegutsemisest jälgi ei ole , lennulaud talve asendis ja tihased ligi ei pääse  . Metsas olevate tarudega ei ole seda probleemi aga just see üks mis kodus on ( Itaalia ) .
Ei oska kohe midagi arvata  , kassipoja viid veel tuppa sooja aga mis mesilastega teha  ei tea !

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

vastus:mesilased hülgavad taru

Mul on üks kord olnud sama asi. 2010 aasta jaanuari lõpus hakkasid mesilased lendama tarust välja, otse lumme. Eriti hulluks läks olukord veebruari teises pooles.
23 veebruar olen päevikusse kirjutanud järgmise lõigu:
Pere  on ülekuumenenud. Kippusid välja. Ava oli lahti sulanud ja mesilased ronisid igalt poolt välja. Jahutasin pere ja vaatasin kuidas neil on, kobar oli laiali. Õhtuks hakkasid rahunema. Vahetasin põhja ja langetist oli väga palju. (langetise kaal  ca 600g, 1,5 liitrit langetist.)

Tugev pere oli. Veebruaris midagi ma teha ei saanud. Märts alugus oli samuti suhteliselt jahe. Alles 26 märts sain sisse vaadata. 12 raamisest perest oli järgi 4 raami mesilasi, mesilasema enam ei leidnud. Pesas oli küürakhaue ja väheke mune. Sinna sai antud uus ema samal päeval varuemadest. Võeti ilusti vastu kuid pere kiratses suhteliselt kaua.
Minul oli  peamine põhjus ema puudumine ning lennuava jäätumine jaanuaris ja veebruari esimesel poolel.

Pronksmedal (100p.)

Mesilased hülgavad taru*

Tihaseid talveasendis lennulaud tagasi ei hoia. Pane kuuseoksad ja aja lumi ka veel taru ümber. Lamavas on teisi õhutamisvõimalusi.
Itaallaste puhul on veel see võimalus, et  soojade ilmadega kasvatasid hauet, tarbisid palju sööta ja nüüd kipuvad välja.
Emata pere on rahutu, aga vaevalt nad sellise külmaga välja kipuksid ja ülekuumenemine ei ole praegu reaalne.
Teoreetiliselt võib ju olla ka mingi äge viirushaigus.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja tomm pilt

Langetist on

põhjapeal väga vähe vaatasin lambiga lennuavast sisse , taru vahelaud ei ole vastu taru põhja surutud seega õhk tsirkuleerib raamide alt ilusasti läbi . Tihased on toidetud , päevalille seemned , maapähkel jne. aga nad on juba mittu head päeva täiesti kadunud .  Taru on mähitud linnuvõrku , pesaruumipealne ei ole soe . Täna panin veel eterniidi tahvlid tarule ette , et päike esiseina ei kütaks ,sest päeval jagub juba päikesel jõudu lund sulatada . Eks näis mis saab , pere on ( oli ) sügisel suur ja talvituma läks 11 eesti taru raamil .


Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Reinuwader pilt

Mesilasi väljas

Paaril tarul (lamav) on väljunud 4-5 mesilast ja samasse lumele külmunud. Massilist väljumist ei ole. Kuna külmakraadid juba päris krõbedad, kraapisin lund  tarude ümber kokku. Lund on vähe ja seda sai vaid kümmekond cm põhjast kõrgemale kuhjatud.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Nälg

Kobara kohalt on toit kindla peale - täiesti otsas, kui välja pressivad. Kui on mõni päev toas soojas seisnud rasket raami....pane kohe lapikuti kobarale peale...käega tunned kus asuvad nii, et nad saavad kindla peale ligi ning kata tihedalt...kobara kohalt!
Kui ruumis seisnud rasket raami ei ole, võibolla on mõni pere kusagil otsa saanud...kus äärmised raamid rasked? Või on neil omal täisraamid kobara servas , teises servas kustub pere nälga ära...siis tõsta samast tarust raam lapikuti kobarale peale/pähe.
Aga kõike seda pead Sa toimetama vaiksematest/vaiksemalt...kiiresti ja täpselt.
Kui raskeid raame palju on, võid ka kaks kohakuti - üksteisepeale panna, liist vahele, soovitav veel liistuga raamidest augud läbi lükata.

Igasugune perede häirimine-tülitamine on praegu kurjast....isegi taru kaane tõstmine ja isegi lume viskamine...tõstab talvekobara temperatuuri mitmeks päevaks kõrgemaks, ning seda ei ole vaja!
Kõigile tuntud mesinik Lembit Ellamaa rääkis kord, et viskas labidatäie lund vastu taru ning selle peale voolas kobar taru alla...
Mul omal oli ammu selline juhtum, et ühel tarul oli lennulaud veidi kinni kiilunud ning ma ei saanud seda kergelt talveasendisse pöörata..alati, kui veidi sikutama, või raputama hakkasin olid sajad tegelased väljas.....kord paarikümne kraadi külmaga, mõtlesin,et voh nüüd on õigeaeg, keeran vaikselt ära.....kuid vaevalt olin seal liigutanud/nikerdama hakanud, kui kobar voolas lennulauale ja selle alla kuhja...ausalt öelda esimese hooga viskasin neile sahmaka lund. Mõne minuti jooksul hakkasid vaikselt tagasi  voolama.

Tihaste söötmisest ju palju räägitud, kui tahate, et kõik ümbruskonna tihased teie mesilagrupi lähistele saabuvad, eks siis söötke!  Kuid kes söötma hakanud, ega te enam pooleli saa jätta!

Väga austatud Antu Rohtla kirjutab ju siin kenasti, et ärge torkige lennuavasid enne puhastuslendlust.
Mesilaspered talvituvad ka suurepäraselt täiesti kinnise lendlaga....uurige Kalle Toomemaa suurepäraseid talvitumise materjale.
Ka Lembit Ellamaa on kõnelenud süsihappe gaasi rikkast talvitumisest...joogade sügavast unest.
Kui peaks olema ülemise lendlaga tarusid, siis võib kindlasti alumine täiesti kinni olla!

Kui teie mesila on aga sattunud tihaste hoolealla.....siis ei aitagi muud, kui lendlad kasvõi nädalaks täiesti kinni, et nad sealt ühtegi mesilast enam ei saaks ning mõne aja pärast, kui tihased on parematele jahimaadele lennanud, võib ju vaikselt avada...midagi ka ei juhtu, kui teete seda mitme nädala pärast alles.......


Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

Väljalennanud mesilased

Kuidagi vastuoluline tundub: mesipuu juures võib tegutseda äärmiselt vaikselt ja häirimine on kurjast, samas soovitatakse võtta servast meega kärg, kangutada lahti raamivaheliistud ja panna see lappi raamide peale. Ei kujuta küll ette, kuidas sellise "laamendamise" saaks vaikselt läbi viia. Ja kui antud tarus meekärge ei ole, siis kolistage kõik mesilaspered erksaks, et leida mõni hukkunud pere!! No kui neid hukkunuid enne ei olnud, siis sel moel kevadeks ikka mõne saab.

See, et mõni üksik mesilane lennuavast välja on tulnud, ei pruugi veel midagi hullu tähendada ja seda ikka juhtub. Nälg veebruari alguses on natuke uskumatu lugu, aga kui tõesti nii on, tuleb "maksta kooliraha", st. seda peret tõenäoliselt päästa ei õnnestu. Kui hädasöötmise vajadus tekib veebruari lõpupoole, saab perest tõenäoliselt asja, praeguse seisuga on aga talve karmim osa veel ees.

Kinnise lennuavaga talvitumise koha pealt lisaksin, et nüüd hakata avasid kinni panema ei pruugi hea mõte olla. Etevalmistused selleks peab tegema juba sügisel. Suurte külmadega võib lennuava kinni panna vaid juhul, kui on tagatud ventilatsioon mujalt. Korpuste puhul põhjavõrgu kaudu (NB! võrk võib langetise ja jääga ummistunud olla), lamavtarudes põhjast paar cm põhjast kõrgemale tõstetud otsamattide alt.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Kärg

Raamivaheliistude lahtikangutamisest, ei ole keegi kirjutanud......piisab, kui kobara kohale väike pilu väänata, et nad üles pääsevad ja paljudel polegi vaheliiste!
See pere, kes kohe abi vajab, muidu ta välja ei pressiks....olenemata ilmast...selle pere katust, võib näiteks võimalusel koos abistajaga tõsta......ja kui KÄRGE ei ole kõlbab kandi kah. Üks on mesilaste endi valmistatud, teine inimeste kokku möksitud!
Mesilaspered talvituvad suurepäraselt ka täiesti kinnise lennuavaga, ainult langetist on rohkem......kuna need, kel aeg otsas ei pääse välja!
Mingeid ettevalmistusi eelnevalt tegema ei pea....eriti puidust tarudes, kus seinad hingavad!
V a i k u s t  ja rahu soovides!

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

mesilaste kadumisest eestis

Plaan teha väike kokkuvõte eestis kadunud mesilastest, kui muidugi vajaliku info kokku saan. Selleks ootan teie abi.

Kuis saadaksite mulle e-kirja renno.lainevool@inkassi.pri.ee , kus oleks ära märgitud aasta, kuu, kadunud perede arv ja asukoht. Võimalusel ka veidi täpsustavat infot nähtud olukorrast, oodatud on ka pildimaterjal.

Seda kartma ei pea, et kedagi avalikustan. Ise olen eraisik ja ei ole seotud ühegi poliitise/mesindusalase organisatsiooniga. Olen nõus seda infot koondama, et tekiks mingigi ülevaade. Hetkel ei tea, et keegi seda teinud oleks.

Loodame, et infot jagub

Edu soovides
Renno

....aga loomse päritolu nektar...

...eelmisel sajandil tegin tähelepaneku,et mitmel talvel hävisid just tugevad pered,need pered,kellele ma pole suhkurt pea andnudki,aga sülemid vanade emadega said ohtrasti suhkrut ja need elasid talved hästi üle.
Siit tegin argliku järelduse,et süüdi on loomne nektar lehemesi
Ja hiljuti sain oma oletustele tuge ka professor Kaškovki vastava teemalistest loengutest

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Talvine hukkumine

Huvitav oleks muidugi kuulda, mida prohvessor Kaskovski rääkis......
2002 talvel , kui hukkusid, pea pooled Eestimaa mesilaspered oli korje veel septembri lõpus .. ..näiteks ka sellistelt üllatajatelt nagu, elupuudelt/lehistelt jne. .....umbes nii, et päeval oli veel korje ning ööseti keeras juba külmaks ja sügis jäi nagu vahele, mõne nädala pärast oli I talv. Toda 2002 talve ei elanud isegi mõned täiesti kohalikud sügislilled (osa flokse jmv.) üle, kuna sügist lihtsalt ei olnudki...talvitumiseks valmistumine jäi ära. Mesilaspered pidid talvituma jääma n. ö. peolaua äärest tõusmata!

Kuid kõige olulisem põhjus, et mesilaspered ei talvitu on ikkagi meitel siin - pesaruumi madal kõrgus....kobara kohalt lõpeb toit...eriti suurtel peredel! Pilt võib olla nii kurb, et 3/4 perest on nälga surnud ning ema on väikese "elava lõngakera sees kevadesse toodud.
2002 talve järel olid hukkunud pered küll väga roojased ja tarus võis 20-30 kg mett olla....nad kustusid sinna meeotsa, mis nende seedetrakti koormas.......SIIS OLI KÜLL TEGEMIST TAIMSET PÄRITOLU LEHEMEEGA. Tublimad/kogenumad...kes märkasid, et septembris veel korje....võtsid pesaruumi uuesti tühjaks ning panid kiiresti veel uue toidu peale ja väitsid, et nende pered ei hukkunud......Võib olla oli see ka tagantjärgi tarkuse jagamine ning oma ametioskuste upitamine? ( Kuna mitmed , kes väitsid, et neil ei hukunud eriti ...esitasid siiski hukkumisaktid, vetarstide poolt kontrollitult, päris suure arvu perede kohta...teadmiseks, et 1/4 talvitumise kahjudest tookord kompenseeriti))

Omal olid mul just sel sügisel tööalased segadused, mida ise maailma parandamisega tekitasin ning mitmed grupid jäid täis magasinidega talvituma ja sinna 30 kg mee otsa nad kustusidki!

Kahju, et Kalle Toomemaa ei jaga oma teadmisi (väga põhjalikult talvitumist uurinud).....tema on jätnud samuti peale juulit, kui korje lõpeb mesilaspere " rahule......haue kaob, kui nektarit enam ei tule ning tema väitel suudavad mesilaspered juuli haudmega - ilma suhkrulille meeta - kevadesse tulla.....enamus mesinikke ju soodustab just hauet augusti teise poole perede aeglase toitmisega.......
Head talvitumist!

Pronksmedal (100p.)

pea peal

Oh metsamumm, sa keerasid kogu minu õpitu pea peale. Tegelesin mina ka aeglase toitmisega, et oleks veel augustis hauet. Mul on Farrar kahe korpuse peale jäetud. Kahetsen, et ei katsetanud, kuidas oleks talvitumine olnud kolme korpusega. Loogiline mõistus ei võta (mesilaste käitumine looduses), kuidas on võimalik mesindada lamavates, samas olen neis näinud kevadel peresid, mis mesilasi täis 9-10 kärjetänavat! (eelmisel aastal).



 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ära

mõtle loogiliselt, mõtle nagu mesilane Smile

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

mõtle nagu mesilane

See on parim..... austa kobara terviklikkust/täiuslikkust....see on mesinduses esmane!
Augusti haudme soodustamine on mu meelest siiski meie pika talve tõttu vajalik. Kogu eelmine kiri, kus kirjutan 20-30 kg otsa hukkumist, oma mesila osas puudutab ikka ainult 2002 aastat ning lehemett!

Suurte peredega on tõesti üllatusi ka lamav tarudes, kus 11 raamil suur pere tuleb üle talve, on puhas ja kuiv ja katab kõiki raame ning toidu tagavarad ka äärmistelt kärgedelt ka suudetud kevadeks ära tarvitada.....

Kuid kui vaadata Eestimaa kuulsamate mesinike talvitumist , siis enamus on erinevate nippidega siiski ka lamavtarudes talvitumisel, pesaruumi kõrgust tõstnud
vähemalt 5cm.
Ning kui mõelda algselt Tartu taru peale, kus hakati eesti raami kasutama, keerati ju põhja talveasendisse, et anda pesaruumile talveks kõrgust juurde. Korpustes kasutavad ju enamus, tühja korpuse talvepesa alla asetamist, et eesti raamile kõrgust juurde saada.....võimaldab rohkem sööta, see miinimum 15cm sööta kobara kohal, kobaral on kus olla, rippuda.jne.

CCD mujal

Ajakirja "Journal of Apicultural Research" veebruarikuu numbris 51(1) on COLOSS uurimisgrupi poolt esitatud andmed mesilasperede talvekadude kohta 2008/2009 ja 2009/2010. Küsimustike põhjal tehti kindlaks ajavahemikus 1.oktoober kuni 1.aprill hukkunud mesilasperede suhtarv.

Mõnede riikide mesilasperede talvekaod 2009/2010:
Itaalia: 29.8%
Sloveenia: 21.1%
Soome: 19.6%
Saksamaa: 18.3%
Taani: 15.1%
Austria: 14.7%
Slovakkia: 7,4%
 
Olulisem on hoopiski see, et mesilasperede kollapsit (CCD) esines praktiliselt kõigis mesilasperede talvekadude suhtes uuritud Euroopa riikides.
Talvekaod nendes mesilates, kus esines mesilasperede kadumist, olid tunduvalt suuremad kui neis mesilates, kus selle tunnuseid ei olnud. Euroopas peljatakse CCD-d ja mesilasperede kadumist nimetatakse CDS (Colony Depopulation Syndrome), kuid see ei muuda asja olemust.

Varroalestad üksi ei põhjusta mesilaspere kiiret hukku (kadumist), kuid varroalestad kannavad edasi viirushaiguseid ja koos teiste stressoritega (ka oskamatu varroatõrje) nõrgestavad mesilaste immuunsüsteemi, mis muudab mesilased haigustele vastuvõtlikuks.
Ilmekas video varroalestadest lesehaudmes, mis on tehtud USA-s 2005. a, enne CCD-d. Mesiniku jutust selgub, et tegemist on kevadise pakettperega ja video on tehtud juulis. Mesinik hävitas lesehaudme ja augustis oli lestade tase peres normi piires. Kui nii lestane mesilaspere kasvatas veel lesehauet, siis järelikult oli ta üsna hea tervise juures.

....kobar kõrgemaks...

ma siin kusagil varem juba kommenteerisin,et olen kasutanud lamavtarudes kobara tõstmiseks väikest viieraamilist magasini talvepesa kohal ja ise enda jaoks tegin järelduse,et neis peredes oli talvitumine ja ka kevadine areng kvaliteetsem...
...Lehemesi ongi loomse päritoluga nektar..
Professor Kaškovki 7 loengut,kõik umbes kahe tunni pikkused peaksid olema aadressil  http://gastronoma.net/ru/forum/forums/8/topic/172/

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Mis raami

herilane1 kasutab? Milles see kevadine arengu kvaliteet väljendub?

...puhas eesti värk...

eesti pooleraamilist magasini kasutasin.......järgmine aasta tegin juba veidi ratsionaalsemalt-peale vurritamist asetasin poolraamid(12-16raami)magasini tagasi,lasin need korrastada ja nüüd oli näha,milliste kärgede sisse  oli mesi tagasi asetatud(seda oli umbes ühe raami jagu) ja ,sinna jätsingi viis raami alles,ülejäänud eemaldasin ja asendasin toppega.Kohe andsin ka suhkru,nii et lehemett talvesöödas eriti olla ei saanud.
Milles arengu kvaliteet-subjektiivne hinnang,et perede tervis  oli parem ja haudme tegevusele mõjub vist hästi kui haudme kohale jääb rohkem sööta....
kes tahab see usub...
Sama võib ju ka korpustega teha-teisest korpusest neli raami välja,kuus raami jätta keskele ja äärtele soojendus...

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Küsiks veel.


Mitmel raamil sul pered talvituvad ja miks just 5 raami peale? Küsin sellepärast et ise kasutan mõnikord 10 raamist pooleraamist korpust peal, all 10 eesti raami.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

küsiks ka

Paljudes vanades raamatutes ja ka õppepäevadel on mainitud, et mesila normaalne talvekadu on 10-15%.


Millest on tekkinud selline termin „normaalne talvekadu“  ja kas saab olla üldse normaalne ühegi pere kadumine. Aastaid võtsin seda % kui normaalset, sest raamatutes ja õppepäevadel targad inimesed rääkisid nii. Tartus esinenud välislektor ütles, et suurem  talvekahjude osakaal on  nn.hobimesinike mesilates. Miks tabab viirus/ccd/jne. rohkem harrastaja mesilat ?


Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma

ei ole küll kuskil kirjanduses lugenud et 15% ti oleks normaalne ( hetkel näiteks Taanis selline talvekaod ja see on seoses varroalestaga ja et nad ainult hapetega ravivad). Küll aga peetakse eestis kuni 10%ti normaalseks- sinna sisse arvatakse ka talvel nõrgaks jäänud pered.

  Mul näiteks talvekadude % peaks kuskil 5 juures olema. Ega see normaalne pole aga mu oskused paremat luba kahjuks.

  Selle 10% all mõeldi vanasti , et tuleks teha 10% varuperesid või emasid. Igati mõistlik.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

talvekaod

Kas see tarus esinenud lektor ütles ka kust tema andmed pärit. See statistika on üks igavene äga asi.


Põltsamaa mesinduspäevadel ka üks targemat sorti mees väitis, et seebikivi eestis müüa ei tohi aga oh näe sa imet. http://www.paradiisimesila.ee/?174,seebikivi-1-kg

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Oota,

miks seebikivi müüa ei tohi?!  Ma loodan et vähemalt ost ei ole keelatud, mul kulub ca.10 kg aastas ära raamide pesuks.

...kama kaks,viis või kümme..

...et minu kogemus on pärit eelmisest sajandist,siis kui oli tava talvituv pere jätta just nii mitmele raamile kui nad suutsid ära katta,seepärast nii arglikult alustasingi....aga kui leidsin kadakate vahelt 150 liitrise vana liha soolamise tünni,mis oli üleni kärge täis ehitatud,lennuava oli ülemises osas,ei mingit isolatsiooni päikese ja külma vastu.Lennuavast nad kõiki prahti ei suutnud välja tassida-surnud hiir oli taruvaiguga tünni põhjas palsameeritud ja ka osa prahti oli vaiguga kaetud ja et see pere väga jõuline tundus,siis noore mehena hakkasin katsetama.
Ma muidugi ei tea kui jõudsalt see pere kevadel arenema hakkas-saamahimu sai minust võitu,sain mitu piimanõu täit mett...
Kui võib kaks korpust jätta talveks ,siis kümme poolraami
pole mingi probleem-probleem on ventilatsioonis,et otstele jäävad katmata kärjed ei niiskuks,ei hakkaks hapnema.
Olen vahel lennuavad kitsendanud alles peale puhastuslendu,siis kui haudmetegevuseks peab hakkama niiskust hoidma...
...Seebikivi kasutavad kõik eesti toiduainete tööstused-sellega pestakse mahuteid,torustikke,piimaveo autosid...tootmisruumide põrandaid,seinu...

Pronksmedal (100p.)

See seebikivi...

keelamise jutt juba 5-6 aastat vana. Minu mäletamist mööda sellest ajast kui Eesti Euroopa liidu liikmeks sai.Vist mingi eurodirektiiv keelab seebikivi kasutuse mesinduses. Kui kuulsin kindlast allikast seda juttu siis sai ostetud ikka päris hulgem kilosid kokku aga poodidest pole ta kadunud.
Mina ainult ei viitsi enam raamide keetmisega jannata. See ikka paras tsirkus10-12 tundi keevas seebikivilahuses sulistada. Ma ei tea kuidas Aimar aga mina vaatamata 2-3 kindapaarile oskasin end päeva lõpuks ikka kusagilt  korralikult ära kõrvetada. Kas tilkus lahust riietele või laks kindasse või veel mingi jama. Mõned võibolla lihtsalt korralikumad.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Uurisin


järgi. Tõesti on olemas mingi eurodirektiiv aga see puudutab toiduainetega otseselt kokkupuutuvaid esemeid. Näiteks mee nõud. Raame võib endiselt seebikiviga pesta.

  Ma ikka viitsin. See hooaeg pesin 5 tunniga ca. 2000 raami ära. Ühekorra olen samuti kõrvetada saanud- kinnas kurivaim oli katki Smile.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Lehemesi

on nii loomse päritoluga mesikaste , kui ka taimse päritolu ---temperatuuride öistest ja päevastest kõikumistest jms. tingitud tekkega......2001 oli lehemesi - väga haruldane sügisene loodusnähtus.....sagedasem on see Lõuna-Eesti maakondades kevad-suvel.
Loomse päritoluga läigivad lehed pealt, taimse päritoluga alt.....kuna lehetäid, nagu teada on lehtede all ning nende tekitatud magusaine langeb siis lehtede peale!
Loomse päritoluga on väga paiguti, samas külas isegi naabril võib esineda...autokatsud hakkavad kleepuma....elab, kui oaasis metsa keskel, tammede all. Sina aga oled/elad lagedamal ja Sul, ei midagi..(aga õnneks oskavad mesilased lennata).. Taimse päritoluga, mis kustutas 2002 talvel peresid oli üldine, pea üle Eestimaa..looduse imeline vingerpuss!
Igal juhul, suured tänud Herilane, ka Kaskovski eest!

5 raami suhtes, mul selline kogemus! Vist jääb see suur  suhkrupuudus , mis paari mesindushooaega haaras, üle paarikümne aasta taha.....siis sai ühel sügisel näiteks nov. kuus 2 kg tükisuhkrut mesilaspere kohta... lõppude lõpuks! Kuid pered oli vaja ju ikka aug-sept. talvituma panna....1 kg mee vastu sai vahetada 4 kg suhkrut tol ajal. Siis sai enamus peresid suruda 5 raamile talvituma ning talvitusid üllatuslikult hästi ja palju kindlamalt......kui sageli "rohelised-60-aastased-noormesinikud jätavad 10 raami ning toidavad lahjalt väikeste nõudega veel.....
Tänapäeval, kui 5 raamilisel magasin, peal- ja all lähebki juba mesipuu moodi....kus see organism suurepäraselt saab talvituda.

Pronksmedal (100p.)

Sul...

Aimar läheb see seebikivilahuses keetmine siis õige kiiresti. Mind õpetati, et tuleb üht partiid keeta vähemalt pool tundi.
No siis hakkasingi hommikul kusagil 6-7 paiku tuld tegema.
Tegin metallkasti kuhu läks 30 raami korraga sisse.
9 paiku sai lahuse keema ja siis 1/2 tunni kaupa 30 raami.No vahepeal tuleb aeg-ajalt vaha+taruvaiguvahtu riisuda. Õhtul 6-7
 paiku tavaliselt lõpetasin.Viimased 6-7 täit muidugi 15-20 minutiga sest ära hakkas tüütama.
Minu tähelepaneku järgi on raamid peale esimest keetmist ilusat värvi
kollakad.Peale iga keetmist lähevad hallimaks.Vist koguneb seebikivi
puu süüsse.Mina selle halliksmineku pärast lõpetasingi.Sai mesilaste tervise pärast kartma hakatud. No ja ise ka lõhnad suitsusingina peale 12 tunnist tööd+ kusagil kõrvetusvillid mis tuletavad veel nädal aega keetmist meelde.
Viimased 3-4 aastat piirdun desinfitseerimisega auru- vahasulatajas.
Umbes 1,5-2 tundi 17-18 raami peale.See käib suvi läbi vurritamise kõrvalt.Ega raamid ilusad pole aga mesilastele kahjulikku nende küljes minuarust ka pole.No väljanägemine niuke määrdunud ja kohati taruvaigu jääke puusüüsse sulanud.
Kraabin lahtise sodi ära ; pingutan traadid ja jääb kunstkärge ootama.
Keetes läks osa raame ikka katki ka sest 30 tükki lahusesse suruda on paras võimlemine.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Eks

iga asjaga omad nippid.

  Eelnevalt tuleb kõik raamid siduda punti. See on ka kõige suurem töö ja ka suurem sodi tuleb maha kraapida. 15-20 raamised pundid (palju katla mahub). See töö tuleb teha varem, siis kui vaha sulatamine käib.

  Lahu teen ca.8-10% kangusega (desoks sobiks 2%ti), et sööks ilusti puhtaks. Sellise kangusega lahusega pole midagi riisuda. Teen seda tööd kahekesi. Üks peseb survepesuriga raamid peale katlast võtmist puhtaks, teine võtab ja paneb uued sisse ja tõstab survepesijale ette. Katlas on niikaua kui survepesijal eelneva pundi pesuks aega võtab, ca. 1-2 minutit.  Katlase tuleb panna vahepeal vett juurde ja ka seebikivi , et lahus kange oleks, tuld tuleb ka all hoida Smile.

Igav ei hakka.

  Raamid on pärast pesu ilusad helepruunid, tunduvad uutena. Pärast jahtumist on katlas ca 10-15 cm paksune seebi kettas. Jätkub pesemiseks kauaks Wink

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Seebikivis keetmine

Kas see raamide seebikivis keetmine on hädavajalik? On see ainult ilu pärast? Kas haiguste hävitamiseks inimlikumaid desinfitseerimismeetodeid ka on? Kas auruvahasulataja ei ole piisav?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Sa ikka naljatilk,


mul pole tõesti muud teha kui endale töid juurde mõelda Wink.

 Kahjuks auruvahasulataja ainult nn. sügab AHM i tekitajat. Ise olen ka huvitatud, kuidas lihtsamini saaks aga seni pole kuulnud. Kui keegi teab, siis ühinen sepionu sooviga teada saada kas on veel inimlikuimaid meetodeid, ma üldiselt üdini laisk inimene.

Pronksmedal (100p.)

Aimar palun lisa see link

Aimar palun lisa see link eurodirektiivi kohta, mis keelab seebikivi kasutamist toiduainetega
otseselt kokkupuutuvate esemete juures. Tänud!

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Ma


pean seda küsima Arvi Raie(tema seda väidab) käest või küsi ise. Kui ise leian panen ülesse.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

AHM sügamine

Mis temperatuuril AHM hävib? Kas siis näiteks 150 kraadi juures termokapis kuumutamine ei aita? 

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

AHMi


eosed hukkuvad keevas mees (105-107 kraadi) juures 40 minuti jooksul. Vaha muutub autoklaavimisel (+127 kraadi) 1,5 atmosfäärilise rõhu juures steriilseks 2 tunni jooksul.

  Häda on veel selles et kui raamid on sodised , siis on eosed igasuguse pasaga kaetud ja peavad veel kauem vastu, kui nad oleksid "paljalt".

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Reinuwader pilt

Desinfitseerimiseks suitsusaun

Minul käivad raamid saunas. Proovisin isegi sulatust, kuid küllaltki palju vaha jäi haudmekestadesse ja otsustasin keetmise kasuks. Hea, et sügisel said raamid ära saunatatud, kuna kuu algul läks enamus sauna tuleroaks Sad Ootan kevadet, et taastama hakata. Huvitav oleks teada saada, kuidas mõjub vingugaas igasugu haigusetekitajatele ?

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

andke agu

http://www.inkassi.pri.ee/index.php?option=com_fabrik&view=form&fabrik=3&random=0&Itemid=40

Kui keegi ka seda täita viitsib on varsti ka tulemusi näha.

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja AimarL pilt

Renno,


tee sellest eraldi foorumi teema, siia see kaob lihtsalt ära.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Renno280 pilt

teen ära

saab tehtud

Tere,Kas keegi oskab öelda,

Tere,

Kas keegi oskab öelda, kuhu Tartu kandis mesilasi varroatoosi ja haiguste vastu analüüsimisele viia? Paar täisjõus peret on enne talvitusmist ära surnud ja kevadeti on üsna kurb seisukord mesilas.
Varroatoosi tõrjet olen teinud kohe peale mee võtmist ja kasutanud apistani.


Pronksmedal (100p.)

Intsule

Loe Mesinik nr. 69  lk 10 - 11.

suured tänud!

suured tänud!