Kevade lõhnad

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Meehaldjas pilt

Täna oli tõsiselt kevadine ilm, päikese käes hakkas lumi katuselt sulama ja nina taeva poole suunates tundus juba õhus olema kerget kevadet. Otsustasin, et jalutan täna oma 6 taru läbi ja kuulata igaühe juures, kas elu käib. Naljaks oli see, et penost korpustarude juures piisas ainult seisma jääda, kui juba oli kosta mõnusat mõminat. Lamavtarude juures surusin kõrva vastu lennuava ja siis kostis sealt kindlat elumärki. Õngitsesin mõned surnud mummid lennuavast ettevaatlikult välja ja pidasin plaani homme minna tarude juurde tuhka külvama. Et kevad tuleks kiiremini. Minu selleaastaseks eesmärgiks on eelkõige vähendada sülemite arvu. Kavatsen sel kevadel ka külvata veidi meetaimi- keerispead ja valget mesiohakat. Loodan meerikast ja sülemivaest suve:)

Keskmine: 4.8 (4 häält)

Kommentaarid

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

kevad

Tihased on aktiivsed viimased päevad, täna hommikul laulsid. Talve jooksul panid terve kilo rasva nahka, ehk sellevõrra jäi mesilasi puutumata. Ühes tarus on vaikus.. ei tea mis viga. Teha midagi nagunii ei saa, eks ootan soojad päevad ära. Eelmisel kevadel oli 24. veebruar samal perel puhastuslend. Enne käisid patrullimas ja üritasid nõelaga äsada. Koer käis eelmisel talvel kaasas, nuusutas kõik lennuava üle. Eks ta suvel sai nina pihta, nüüd vaatab ainult eemalt.
Loodan ka paremat meeaastat kui eelmine oli. Sülemeid ei tulnud ühtegi. Eks paistab mis see suvi toob.

Liigutav ...

Tundub väga romantiline, külvata meetaimi, aga äkki aitab nendest õitest mis nii või teisiti õitsevad. Äkki kulutada see energia hoopis emakasvatuse või millegi taolise peale. Nende meetaimede peale lendavad ka naabermesiniku mesilased ja seda minu kade meel kuidagi taluda ei suuda.

Pronksmedal (100p.)

Meetaimed

Oli omal ka kunagi plaan meetaimi külvata aga peale kirjanduse uurimist ja maaharimise hindadega tutvumist loobusin.
1.Harimis-ja külvihinnad on kordades kõrgemad saadavast saagist.
2.selleks, et saada tulu tuleb külvata 10-neid hektareid ja konveierina(eri aegadel)
3.Peab olema oma, mitte renditehnika.
4.Hea oleks kui külvatud taimed sööks peale õitsemist või talvel ära omad loomad.Kasulik ja ökonoomne
5Kui pidada nii palju loomi kui on vaja 10-netel hektaritel kasvanud taimede söömiseks siis pole mesindust vaja või pole loomade kõrvalt mesilaste jaoks aega.
6.
7.
Jne.
Kes on praktilise meelega leiab ilmselt veel ja veel põhjendusi.
Kuigi vanasõna ütleb"kes tahab teha -otsib võimalusi kuidas teha ja kes teha ei taha otsib vabandusi kuidas mitte teha".

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Meehaldjas pilt

Seda küll

Nii olen minagi kirjadust uurides aru saanud, et meetaimede külvamisel peaks olema veel mõni eesmärk peale mesilaste lõbustamise ja tõsist tulu sellest oodata pole.
Õnneks saan ma oma tulud mujalt ja mesindusele olen siiani ainult peale maksnud:) Oma mõne taruga ma ka mingit majanduslikku tulu ei taotle, tore, kui kunagi nulli jõuaks.
Meetaimede külvamisega saan lihtsalt rahuldada oma aianduslikku kirge ja väikest kasu ka mesilastele.
Kulu piirdub oma tööjõu, seemne kulude ja paari meepurgiga, mille naabimehele viin, et ta korra mu põllunurgast üles sõidaks oma traktoriga.
Hobi, puhas hobi- ja ROMANTIKA:) Ilusat kevadkuu algust kõigile!

Meeldiv ...

Meeldiv lugeda.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Külvamine

Jaak, miks nii pessimistlikult? Praktiline meel ei pea ju alati ainult miinuseid üles lugema ja mesinikud ei pea ju põlluharimisse nii pedantlikult suhtuma.
Kui võtta kasvõi hektari suurune lapp, lasta naabrimehel kultivaatoriga kergelt üle käia ja ise peoga nt. keerispea seemet peale loopida, siis miinusesse sa küll ei tohiks jääda. Naabrimehele annad noti, seeme maksab ka sada krooni ja enda aega läheb pool tunnikest. Ise olen sellist metoodikat korduvalt praktiseerinud ( va et naabrimeest ei olnud vaja kutsuda) ja tulemus on ka seni positiivne olnud. Mesilased külastavad sellist põldu meeleldi. Iseasi muidugi, kui su põld on söötis, siis tulevad esmased investeeringud suured, aga küll need pikapeale ära lahtuvad. Jah, see pole küll teab mis sordiseemne näidispõld, aga kui üldpilt on ühtlaselt violetne ja mesilasi on ka igal sammul näha, siis küll sealt ka mõni pluss tuleb!
Edu!

Meetaimed

Olen samuti meetaimede(keerispea) külvamise fänn 10ndat aastat.Püüan külvata 2ha ringis külameeste tehnika abil kündes ja kultiveerides.Keerispea abil olen suutnud säilitada stabiilse meekorje.Ka aitab keerispea hoida mesilasi eemale rohketest rapsipõldudest ja tagab meele meeldiva maitse.Tulu meepõllust korvab kümnekordselt kulu.Olen selle tegevuse suhtes optimist.

Romantika... Väga rahustav

Romantika...
Väga rahustav on nendega tegelda. Arvan et kui seda hobi poleks, siis oleksin ammu kabelis omadega. Ei ole midagi olulisemat kui rahu. Eriti praegusel ajal. Peab olema aeg ja koht sellega tegelda, silma all. Ei saa mesinikust linnainimest. Ja kõik muu tundub mõttetu. Külvake kui tahate

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

korje maa külv

jaak0001 kirjutas:
Oli omal ka kunagi plaan meetaimi külvata aga peale kirjanduse uurimist ja maaharimise hindadega tutvumist loobusin.
1.Harimis-ja külvihinnad on kordades kõrgemad saadavast saagist.
2.selleks, et saada tulu tuleb külvata 10-neid hektareid ja konveierina(eri aegadel)
3.Peab olema oma, mitte renditehnika.
4.Hea oleks kui külvatud taimed sööks peale õitsemist või talvel ära omad loomad.Kasulik ja ökonoomne
5Kui pidada nii palju loomi kui on vaja 10-netel hektaritel kasvanud taimede söömiseks siis pole mesindust vaja või pole loomade kõrvalt mesilaste jaoks aega.
6.
7.
Jne.
Kes on praktilise meelega leiab ilmselt veel ja veel põhjendusi.
Kuigi vanasõna ütleb"kes tahab teha -otsib võimalusi kuidas teha ja kes teha ei taha otsib vabandusi kuidas mitte teha".

Köike ei pea ise tegema. Näiteks meil saaremaal oleme leidnud kompromissi pöllumeestega (suur tootjad) Nendel on vaja maalap iga 4 aasta järel liblik öieliste alla panna.Vajalik on see maa puhkamiseks vilja kultuuridest. Liblik öielised toodavad lämastik väätist( ristikud keerispea,lutshernes,meesikas ja teised)
Mis on järgmistel aastatel kasulik vilja kultuurideks.Möni vöib öelda et see niitetakse enne maha kui mesilased sealt koraliku saaki saavad . selles on neil ka mingil määral öigus. Kuid osad lapid jäätakse kaa seemne kasvatamiseks. Kui suur talunikuga ästi läbi saad annab taa teada kus ta seemne pöllud asuvad.Ja sinna suundud sina mesilastega. Sina saad mee , tema aga seemne. Natuke tuleb muidugi taluniku suunata. Enamus kasutavad ristikuid (ja vöib lihtsalt juhtuda et tarvitavad roosat ristikut, millest mesilased midagi ei saa.)
Se liblik öieliste värk on talunikel pria ja sealt poolt kohustuslik.
Üks komenteerija ütles 1ha külvamine käsitsi kulub pool tundi . Eksib rängalt. Mul läks 3 inimesega koos kölvates paar tundi.
Paar näpu näidet kui keegi tahab käsitsi külvata kuna seeme on nii väike ei saa köne kiloga paari viset ki tehtud.
Selleks soovitasid vanad mehed seeme segada liivahaja siis külvaksid liiva maale sellega koos ka seemet.Mul aga hakas kallist ehitus liivast kahju. Siis asendasin selle saepuruka. Nüüd külvan sae puru koos seemnega. Saepurul on ka üks eelis liiva ees, see on teda on näha mustal mullal. Seega nääd kus sa oled juba külvanud.
Ja saepuru peaks tasuta käes olema Näiteks kütepuude saagimisel.
Kui keegi viitsib mässida siis oleks keerispea külvamine kolmes osas. Keskelt läbi kahe nädalaste vahedega.
Näiteks 1 külv samal ajal kui vili külvatakse. 2külv kartuliv külvamise ajal . 3 külv 2nädalat peale kartuli külvi. Siis kui nad öitsema hakavad öitsevad ühttaselt sügiseni. Sealt seemet on väga raskse saada sest osa pudiseb osa toores jaosad on öied . Kuid korje maa saad päris pika ajalise. Seda varjanti kasutab minu naabri mees üle pöllu.

Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja smart pilt

Külv

Kogu lugupidamise juures teemas...sest ma tõesti loen tihti su kirjutisi huviga ja need annavad palju uusti teadmisi.
Siiski üks hektar on 10000m2.
Jagame hektari 5m laiuseks ribaks, kuna loobime seemet enda keha suhtes kummalegi poole 2,5 m ja see distants tuleb ühtlaselt läbi käia. Kui aega kulub ühel inimesel pool tundi, siis tema kiiruseks tuleb pisut üle 1m/s, mis minu arvates on kui, siis ainult pisut üle pingutatud. Hea küll, jällegi see ei ole vb ideaalne külv, aga saab asja tehtud. Käsikülv üldiselt ei olegi ideaalne.
Sinu pakutud 3 inimest ja paar(kaks?) tundi variandi puhul kõnnib iga inimene keskmise kiirusega 0.093 m/s, mis on minu arvates nagu liiga aeglane. Aga no eks igaühel ole oma tempo. Sellepärast sa ei saa ka öelda, et ma rängalt eksiks. Ja eksimine on teatud piirides ju inimlik...

Lugupidamisega

Tekkis kohe sportlik huvi,

Tekkis kohe sportlik huvi, et palju siis jõuab käsitsi heinaseemet tunnis külvata.Võtsi ämbritäie tuhka ja katsetama, 5min. pärast oli tuhk otsas ja siis piirdus huvi vaid küsitluse ja normiraamatute uurimisega.
Eluaegne põllumees ütles, et külvikuga mis käib kõhule ja vändaga ringi aetakse jõuab külvata 1,5-2ha
päevas. Tuleb arvestada tuule suunda ja seemne raskust, ja 3m on keskmine ee laius.
Käsitööde normiraamatut üles ei leidnud, aga traktoriga T-40 ja 3,6m külvikuga ütleb raamat jõudvat
Vahetuses 8,2-8,8ha külvata.
Nii,et teemas, õiget juttu räägid.

Aga leidsin ka 1980a. normid mesinduse kohta ja need olid küll mõtlemapanevad.

Terv Otu.

Pronksmedal (100p.)

Lupiin.

Leidsin "Seemnemaailmast" lupiini "Geyser", mille tutvustuseks oli kirjutatud, et õitseb juunis-juulis ja meelitab oma magusa lõhnaga ligi mesilasi ja kimalasi! Kasvab kuni 1,3-e meetri kõrguseks ja oma lehestikuga lämmatab vahele kasvama kippuvad umbrohud. Sama taim õitseb edukalt kuni 5aastat ja nagu kõik liblikõielised, rikastab mulda lämmastikuga.

Olen põhiliselt just mõelnud ka meetaimede kasvatamisele selle eesmärgiga, et mesilased ei läheks väga rapsipõlde külastama! Mitmeaastaste (või ennast ise külvavate) taimedega peaks ka vähem jama olema.

Andke palun teada, kui kellegil on lupiiniga kogemusi! Mesindus.ee -st (meetaimede tutvustusest) ma kahjuks selle kohta midagi ei leidnud.

Tänud! Drone!

Pronksmedal (100p.)

Lupiinist

Osaline väljavõte Entsüklopeediast: Lupiin (Lupinius) on üheaastane ja ka mitmeaastane rohttaim ubaliste sugukonnast. L.kollane, L.valge, L.kitsalehine . Õitseb kesksuvest sügiseni 25-30 ööpäeva. Nektarit õied ei erista ! Kuid annab palju õietolmu ! (ooker-punane). Kui tarud on Lupiini kasvukoha lähedal, siis 60-80% õietolmu toovad mummid just sellelt taimelt ! Kasvab peamiselt Ukrainas ja Valdevenes

edu !