Lamavtaru

Huvitaks miks eestis töötati välja oma tarutüüp ning miks selleks ei saanud korpustaru? Lugedes raamatut "Tegelik mesinus"  on seal loetletud viis mitmekorpuselise taru eelist ja kolm puudust. Sellele vaatamata on eesti taru lamavtaru. Kas tegemist selleaja ehitusmaterjalide liigse kohmakusega või mõne muu teguriga? Ehk oskab keegi kommenteerida.

ps. vaatmata sellele, et korpustaru kiidetakse rohkem on pildid mis eestis tehtud enamusest millegipärast lamavtarudest:)

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!

Ju siis selle sõna maksis

Ju siis selle sõna maksis kellele lamavtarud meeldisid.
Laiemalt vaadates muidugi suur lollus, leiutada selline taru mis kellegi teisega kokku ei sobi, aga me põld siis ei
vene ega eura liidus.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Lamavtaru

Mõtlesin nädalavahetusel samu mõtteid kui raame lappasin ja tarupõhja puhastasin

et MIKS küll tehti omal ajal selline taru ja see kinnistus sedavõrd

muidugi jäeti magasini võimalus

kes oskab tagamaadest rohkem rääkida?

Lamavtaru

Ise mööbeldan ka lamavtarudega ajaloolistel põhjustel. ühel mesiniku lesel olid tarud kuuri all risuks jalus ja viimasel momendil kuulsin ning päästsin need jaanitulest.

Tegelt tahsin mainida, et olen näinud ka "nutikat" lamavtaru. Kärjed on põhjast umbes 4-5 cm kõrgemal, külje peal on luuk ja sealt lükatakse kärgede alla vineerist lisapõhi mille servadesse on löödud ~2-3 cm kõrgused liistud.

Suveks keeratakse liistud allapoole ja põhi lääb kärjeraamidest ~1,5 cm. sinna alla jäävasse ruumi saab sisse panna kas liim või õlipaberi mis püüab igasugu kutsumata külalisi (sipelgad, kärjekoid jm.), kellele meeldib igale poole vahele peitu pugeda. Talveks keerad vineerpõhja liistud ülespoole ja tekib raamide alla lisaõhuruum (kaob liistudega raamide ülestõstmise vajadus) ja kevadel tõmbad põhja nagu purukühvli alt välja ja uus asemele. Puhastamine veel lihtsam, kui korpustarul, pole vaja rammumeest kes taru üles tõstaks ja abilist, kes uue põhja alla paneb.

Sellist imevigurit nägin eelmine aasta ühe noore alustava mesiniku juures, kes oli selle utiliseerimisest päästnud ja mulle hakkas system peris meeldima. Plaanis on oma tarud ka tasapisi ümber ehitada. Kui sinna kanti uuesti satun, üritan võimaluse korral ka mõned pikslid jäädvustada ja üles riputada.

Lamavtaru

Ehitasin omale aastaid tagasi lamavtaru millel on vahetatav põhi,küljepealt luugist tõmban põhja välja ja panen uue.Tahtsin vanemate mesinike käst küsida,sest on probleeme.Põhi on üpris täpne,kuid mesilased kitivad vaiguga kinni,kinni on tavaliselt ka äärmine otsalaud.Selle taruga ei ole kunagi mesilastel talvitumisega probleeme olnud.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Topeltpõhi

Voh. Nüüd sain teada miks ühel mu tarul on luuk külje peal. Arvasin et eelmine mesinik tahtis sisse piiluda, ise mõtlesin et mis ta sest äärmisest kärjest vaatama pidi.. Väärt info, vaatan soojema ilmaga järgi ehk saab sama sahtli teha. Aga kuidas taruvaigust lahti teha ilma taru avamata.. ääred kokku määrida mingi ainega?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Raivo pilt

topeltpõhi

Palun ärge tehke topelt põhjasid. Nendega on üks igavene vaev hiljem.  Minul suguvõsas vanem generatsioon ( vanemad, vanavanemad) on selle topeltpõhjaga tarusid massiliselt teinud. Tulemus on hetkel minul näha. Nimelt on pool külge ära mädanenud. Vesi pääseb sisse väga kergelt. (tavaliselt on tapiga lauad mul külje jaoks).  Enda vanaisa 5st tarust vahetasin kõigil luugiga seina välja. Põhja kangutasin üles ja asendasin täispuidust laudadega (ilma õhuruumita).  Tavaliselt kiputakse alla panema 1cm paksust vineeri millel on nn lipid all, et hea oleks välja sikutada. Selle meetodiga saab palju mesilasi surma.  Topeltpõhja kasutati tavaliselt väikeste tarude juures, kuni 15 raami.

KUi tõesti suur suur tahtmine topeltpõhja jaoks on siis igati abiks on T kujulised plastik ribad. Need asetad äärtesse mesilane vahele ei mahu ja taruvaiguga pole ka enam probleeme. Samas kui taruvaigu probleemid tõesti nii suured on siis tuleb hakata seda kokku korjama. Restid ju on täitsa olemas selle jaoks...

Lamavtaru

Mina ehitasin otsaluugi uksena mis on ühes tasapinnas otsa seinaga ja mingit niiskumist ei ole.Topelt põhi liigub mul liistude peal ja mesilasi ei huku üldse.Esimestel tuleb tavaliselt vigu,mul jäi põhjade vaheline tühimik 90mm,seda on palju,järgmised ehitan 50mm tühimikuga hea talveks soojendust alla panna,tegelikult on õhk kõige parem soojendus.Põhja ümber panen siis plastmass liistu,vaatame kas aitab ja taru ehitasin 24 raamise.Nüüd küsiks,kas on otstarbekas topelt põhjale panna võrgu nii nagu korpus tarudel.

vanale mesipuule

Palun, kas vanale mesipuule saab selle topeltpõhja teha?

soojustus?

Meil on vaidlus, kui palju mesilasi patjadega katta?

Kas patju hoida ka suvel peal? Tean, et haue tahab sooja ja suvel arvan olevat kuuma kaitseks.

Mul on segane see soojustuse värk.

Kui palju Te kevadel sööta annate?

Lätis ja vist ka Leedus on

Lätis ja vist ka Leedus on need äravõetavad topeltpõhjad üpris populaarsed, tarud on muidugi lühemad 12-15 raami, täpselt ei mäleta. Asja nimi oli vist sahtelpõhi ja vanajumal mõtles need välja lätlaste kiusamiseks. Praegu puudub mul kahjuks piltide riputamise võimalus. Raamimõõt oli ka kõrgem.
Kahjuks on tulevik langstrothi mõõtu raamiga tarudel. Kohapeal meil tõsiselt võetavaid invertari valmistajaid pole ja sisse tuuakse enamus seda.
Tervitab Otu

ise

Inventari ju ikka liigub või vähemalt mina olen tähele pannud, et enamus asju ka lamavtarudele täitsa olemas.Samas kui ise nokitseda tuleb lamavtaru omamine odavam kui korpus. Ikkagi oleks huvitatud informatsioonist miks ennevanasti lamavtaru kasuks otsustati mitte korpustaru poolt.Ma millegipärast ei usu, et see otsustati nn. suure juhi käsul havi tahtel.

Topeltpõhi

Lihtsam on ehitata uus taru,sest vana taru otsale luugi ehitamine on väga tööd nõudev .Kõik oleneb toppe matejalist, sest uus on vaja teha ka lennu ava,kui luugi saate valmis siis on kõik juba lihtsam.

Mesitarude arengust

Soovitan lugeda hr. Antu Rohtla brosüüri " Mesilastarud ".  Ehk leiate sealt endale sobiliku ja piisava vastuse.

Edu Teile.

 

Olen mõned aastad pidanud

Olen mõned aastad pidanud mesilasi  nii korpus, kui ka lamavtarus. Olen püüdnud uurida mõlemas tarus pidamise õppetusi ja soovitusi, kuid ei ole kuidagi osanud teha nii sootsaid tingimusi olemasolevates korpustarudes talvituvatele mesilastele, kui lamavtarus. Korpustarudes alati kevadeks palju hallitust ja niiskust, mis teeb meele mõrudaks. Seevastu lamavtarudes mesilaste pesa kuiv ja kevadel sama puhas kui sügisel. Ise arvan, et korpuses on talveks vähe õhku, kuna lamavtarus talvel ka küljed tühjad ventilatsiooniks ja veel on korpuse seinapaksuseks 2,5sm.vahtplüserooli soomepapi vahel liiga vähe meie niiskes ja külmas kliimas.

korpuse eelis

Ei ole nõus, et lamavtarus on talvitumine parem. Lihtsalt oled jätnud korpuse alt umbe. Korpuse alt peab õhk saama liikuda. Lamaval on samuti, kui õhk liikuma ei pääse, tekib ka sinna hallitus. Ainult, et korpuse kevadine hooldus hõlmab põhja vahetust a la 1-2 min, siis lamavaga nii kiiresti ei saa.

Lamavtaru

Võhma mesiniku soovitusel kasutan oma 20 aastat pesakõrgendusi 5cm. Puidust valtsiga klotsid 15-25 cm eri pikkustega panen peale meevõttu koondamisega tarusse raami otste alla. Kaks klotsi vastavalt pesa suurusele üksteise kõrvale, mõlemasse raami otsa. Alla jääb 5cm rohkem ruumi tuulutuseks ja kevadel pesa lahti võtmata hea konkspeitliga või harjaga pesa alt langetist korjata. Otsalaua taha põhja klotside peale soojendusmatid, nii et liigne niiskus vabalt välja ventilleerub. Kevadel kuiv langetis ja pesa puhas.

Kui tõstaks talvitumisel lamavtaru raamid

Kui tõstaks talvitumisel lamavtaru raamid 5 cm kõrgemale ja paneks pesaraamide alla 2 sahtelpõhja, mille ülemisse sahtlisse langeb talvitumisel kogunev langetis - alla metallist väljajooksuga sahtlisse (millisse ei oleks mesilastel pääsu (ava katteks kasutaks nt võrku)) paneks niiskuse kogumiseks soola? Ei tea, mis siis juhtuks?
Puhastada peaks olema lihtsam ja ehk on ka tarus niiskust vähem?

Veel võiks teha nt lamavtaru tagaseina soojustatud luugi, mille avamisel jääks pesaruumi sisemisele tasapinale kaitseks (nt 10 raami ulatuses) klaas, millest oleks võimalus läbi vaadata raamide täituvust, pere elutegevust jms (ehk saaks pesasse sellisel moel ka talvel rahulikult kiigata ja vajadusel peret aidata või suvel tuttavale mesilaspere elust visuaalset kütkestavat ülevaadet anda? Klaasi võiks saada ka vajadusel väljastpoolt puhastada või eemaldada Smile

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

lamavtaru vs korpustaru

Viimase paari aastaga on minu mesilast kadumas lamavtarud. Korpustarudel on palju eeliseid lamavtarude ees. Nimetaks mõned mis mind otsustama panid.  Korpustarudel pole vaja katte matte, minul on selle asemel kile ( puuduvad ka vahepulgad) ja katuse sisse paigutatud soojustus (penoplastplaat). Kevadine põhjade puhastamine toimub varakult ja aega kulub vähem kui minut pere juures. Sügisel on lihtne peresid koondada. Praegu mõeldes ei tea ma ühtegi eelist lamavtarul mis oleks nii oluline. See aasta talvitusid need pered kõige paremini kellel olid lahtised põhjad ja hea ventilatsioon pesa alt. Kogu talve oli pesa peal kile ja õhku mitte läbilaskev plaat. Põhi polnud märg ja hallitust ka ei märganud. Milleks hakata tekitama üleliigseid jubinaid tarude juurde? Kui Teil on 1-5 pere siis võibolla saate veel hakkama aga kui üle 10'ne siis pole mõtet. Korpustaru koosneb: katus koos soojustusega, korpused mis mahutavad 10 raami ja põhi. Kõik on nii kerged, et üks inimene võib vabalt neid ühest aia ostast teise tassida ilma abivahenditeta.

Kuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator

Korpustaru pole uus nähtus

Sirvisin vanu mesindusraamatuid ja juba seal on korpustaru ära toodud- 1968 aasta mesinduse käsiraamat!

Jäin mõtisklema, mis põhjusel siis pole lamavtarud kadunud, kui korpustarudel nii palju eeliseid on.Üks peamine põhjus on kindlasti harjumus, vanadest traditsioonidest kinni pidamine (pealegi , kes hakkaks vanu korras tarusid ära lõhkuma?). Ka on valdav enamus mesindusega tegelejaid saanud oma koolituse vanadelt mesinikelt, kelle soovitusi tihti peetakse ainuõigeteks.Samuti pole ma kuulnud, et korpustarudele oleks suuremat propagandat tehtud. Täna oleme selises olukorras, kus info liigub väga kiireid teid pidi ja seetõttu ennustan suurt muutust just läbi uute mesinduse juurde tulijate . Ka mina olen uus tegija, kes alles vaevab ennast küsimustega kudas?, miks? millal?  aga olen saanud internetist kõigile oma küsimustele asjakohased vastused-pole kahtlust, et esimene taru saab olema just korpustaru, sest sellega hakkama saamine on algajale lihtsam.

Panen siia mõned lingid, ehk on teistelgi huvi ja ehk mõni teinegi leiab kasulikke õpetusi alustamiseks.

http://www.youtube.com/watch?v=PxJv6zuf-DE

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

lamavtaru versus lamavtaru...

et jah...kui seda geenides kaasaantud annet pole ei tule mesindusest midagi välja...olgu korpused või huijorpused...olin 22 kui nägin tõsisemat mesilastepidamist-terve suvi olin teeneka mesiniku juures tasuta tööl-vabatahtlikult muide...ja selle 12 edasise aasta jooksul olen näinud igasuguseid tonte mesilasi piinamas...-oma arust on nad kõvad spetsialistid muidugi...

lamavtarudes kasutage magasine...olen seda näinud,et üldse magasini ei kasutata...mis ma ikka siin jahun...-issand jumal taevas näeb...