Mesilased läksid kurjaks

Tere. Ehk oskab keegi targem kommenteerida!

Olen alles algaja mesiniks ja tegin nädalavahetusel lamavtarule kevadpuhastuse (nii nagu mesindusraamatutes kirjas) tarus oli 8 raami mis olid kõik paksult mesilasi täis, lisasin omalt poolt ka kaks kärjepõhja, sest tundub et hetkel korjet jagub. Probleem aga selles ,et peale seda kui olin selle tarupõhja puhastuse ja ülevaatuse ära teinud muutusid mesilased "KURJAKS". Enne võis käija tarust kasvõi 10cm kauguselt mööda ja keegi sind ei tülitanud siis nüüd on juba kolmandat päeva nii ,et kes aeda läheb nii umbes ~20-25meetri kaugusele tarust saab oma suraka kätte olgu see siis koer või inimene. Sain sellel nädalavahetusel oma 20 nõela lihtsalt niisama aia teises otsas olles. Tundub ,et ka naabrid on nüüd endast väljas.

Ehk oskab keegi kommenteerida ,et mis ma valesti tegin või on see normaalne ,et nad nüüd maha ei rahune?

ette tänades.

 

Kommentaaride kuvamine

NB! Ära lisa oma mesindusalast kuulutust kommentaarina teisele kuulutusele, vaid lisa uus kuulutus siit!
Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Tere Kriimsilm

Vat ei tea millest see kurjus tuleb. Mul oli möödunud aastal üks pere nii tige et tapjamesilased oleks ka nende eest põgenenud. Vitsamees ütles et veesoone peal oli taru. Tõstsime taru meeter maad ida poole. Nädal tagasi vaatasin sisse- nagu ära vahetatud..  Isegi muidu rahulikud itaallased jorisesid sel päeval aga need olid nagu siidipael. Proovi taru liigutada meeter- 2, kõige lihtsam. Korjet peaks praegu olema, selle puudumine teeb ka rahutuks. Aeg- ajalt ikka foorumis kirjutatakse et mummud kurjaks läinud. Loe pisut, ehk leiad rohtu.

Rebaseonu

Ma tõstan taru mõni meeter

Ma tõstan taru mõni meeter eemale, vaatame kas siis asi laheneb. See veesoone jutt võib isegi õige olla sest hetkel on kaev tarust ~5 m kaugusel.

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja rebaseonu pilt

Kurjad

Rõõmustasin enneaegu. Mesilased on jälle tigedad. Ilm oli ilus, korjet on. Mul sai mõõt täis, annan neile uue paarunud ema.

Ema andmine kurjale perele.

Vabandan oma võhiklikkust, kuid kuulsin ,et Itaalia mesilased pidid olema rahulikumad iseloomuga. See kuri pere on nimelt Krantsi tõugu ja ega ma ennem oma aias käija ei saa kui olen ema välja vahetanud. Sest taru nihutamine ei aita. Ainult mask peas saab aias liikuda:)
Kust kohast oleks võimalik saada Itaalia tõugu mesilasema?
Ja kas ma võin selle mesilasema Krantisdele anda?

Aasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja metsamesinik pilt

emavahetus

Vaata meeturgu, ma usun et seal siiani kuulutus üleval.

Kui kahtlustad, et mesilased ema vastu ei taha võtta, kasuta andmisel kärjeisolaatorit, vastuvõtt praktiliselt garanteeritud. Mõne reaga on isolaatorist www.hot.ee/metsamesi -->Inventar

Veesooned

Tere

See, kui taru suvaliselt paar meetrit kõrvale tõstad, ei päästa sind tingimata veel veesoontest, vaja oleks võib-olla ainult pool meetrit, aga "õiges suunas".

Veesooned liiguvad maa all loogeldes ja võid kogemata jälle soonele sattuda. Ise olen sooni otsides puuoksad märkimiseks maha pannud, siis hea pärast visuaalselt vaadata, kuhu konkreetselt ei tohiks taru panna. lisaks on vee hartmani seinad, mis kulgevad põhja-lõuna ja ida-lääne suunal, mida tuleks ka veel arvestada. Kui mõlemad mõõtmised tehtud, on maapinnal tavaliselt terve kaart maha märgitud ja siis hea visuaalselt vaadata, kuhu oleks sobilik taru paigutada + arvestades veel keskpäevapäikese eest varjavaid puid ning põõsaid.

Ühele tarule hea koha otsimine ja paigaldamine võtab umbes 2 tundi (sai just see nädalavahetus ühele uuele tarule uus koht otsitud), lootus jääb, et sai hea ...

Kui pere arengut jälgida on ka võimalik sobiv koht aja jooksul välja raalida- kui mesilastel on tsiba rohkem ruumi, siis hakkab pere tavaliselt ühele poole kiiremini ehitama ja ka haudmepesa liigub tasapisi ühte külge, mis on veesoontelt ja seintelt eemal.

veesoonte otsimisest



Mismoodi te neid veesooni otsite? Ja mismoodi teete vahet, kas tegu on veesoone või Hartigi võrgustikuga? Kui paljud mesinikud üldse arvestavad veesoontega? Olen lugenud, et mesilased tuleb aktiivse korje ajaks just veesoonte ristumiskohtadesse paigutada (korjavat rohkem mett ja kasvatavat rohkem hauet üles, kuigi pidavat ka tigedamaks muutuma ning mesinikule endile ei olevat nende perede juures töötamine tervislik) ja talveks jälle nö rahulikku kohta tõsta, et nende aktiivsust vähendada. Võtan kevadel mesilased ja mõtlesin, et peilin kah veesooned välja ja katsetan, et kuda mummudele paremini sobib siis. Sügisel katsetasin ka natuke pendeldamist, soovitus oli alustuseks sipelgapesade peal katsetada, et nemad ehitavat oma pesakuhilad alati veesoonte ristumiskohtadesse. Ausalt õeldes suhtusin eksperimenti küllaltki skeptiliselt aga iga sipelgapesa kohal hakkas pendel tõesti alati ühtepidi liikuma, ükskõik, kuidas ma seda ka šantaseerida püüdsin (ühe erandiga, kui ma selle otse sipelgapesa kohale puuoksa külge sidusin ja ise eemale läksin, siis seisis pendel küll täiesti paigal). Katsetasin ka paari herilasekongi kohal ja tulemus oli ikka sama. Aga sileda maa peal (seal, kus ma mesilased paigutada soovin), ei teinud see pendel mitte midagi. Ei tea, kas viga on väheses praktikas või valedes töövõtetes.

Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

veesoonte otsimine

Kunagi ammusel ajal sattusin veesoontest vestlema  aiamaalühe mehega,Ta võttis sealsamas maas vedelenud traaditüki,vormis täisnurkse kujundi ja sammus seda käes hoides mööda teerada kuni liikumis suunas hoitud haar pöördus automaatselt kõrvale.Korrates  eksperimenti sain sama tulemuse ja olen uskunud ,et veesoone avastamine on minule antud anne.Sama katset kordasid teised kuid traat ei reageerinud ,seda võimet teistel katsetajatel ei olnud.
  Antud võimet kasutades kujundasin mesilas lumele ruudustikku veesoontest kuid erilist märgatavat kasu ei tuvastanud ja tänasel päeval selle küsimuse vastu huvi ei tunne.Rekordpere ei asetsenud veesoonel,
    Mikroe... Mart