Ajaleht Mesinik

Eesti Mesinike Liidu ajaleht Mesinik
Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Uus ajaleht Mesinik

Viskasin pilgu peale! Kosutav lugemine - hüva Antu Rohtla oma otsekohesuses ja aususes! Jätkuks tema tublidust veel pikaks ajaks!

Kuid, paar asja, mis ajalehes veidi imestama panid!

Mis võiks olla õietolmu mee ja taruvaigu mee hinnaks?

Mis võiks olla tänavaastane õietolmu ja taruvaigu mee hinnaks?

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesinik nr. 4 (66) August 2011

Pronksmedal (100p.)

Ajalehe "Mesinik" formaat

Tere!

Ajalehe "Mesinik" formaat on aastaid olnud A4 ning nõnda juba paljudele käepärane ja tuttav. Juulikuus katsetasime uue formaadiga B5, mis on väiksem ja selle tõttu ka paksem. Selles formaadis ilmus Mesiniku suvine erinumber. Lehe sisu maht kokkuvõttes oluliselt ei muutunud. Palun neilt, kes mõlemat numbrit juba käes on hoidnud tagasisidet, mis kummagi formaadi juures meeldib ja mis mitte. Samuti ei teeks paha, kui kirjutaksite, millises formaadis sooviksite Mesinikku edaspidi lugeda - kas tuttav A4 või uuem ja pisem B5.

Martin Rebane, EML

mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Mesinik nr. 2 (64) Aprill 2011

Ilmus Mesinik nr. 2 (64) Aprill 2011 (pdf). Ajalehe number on avaldatud täismahus.

Sisukord:

Eesti Mesinike Liidu liigeAasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Esimehe veerg

Õhus on kevadet ja päike käib kõrgemalt ning on väge täis – nii ütleks märtsiootuses optimist. Pessimist-mesinik jälle hädaldaks, et varbad külmetavad enam kui paarikümnekraadisest pakasest. Ja hanged on veel nii kõrged, et ei ulatu hästi mesilastarusid nägema. Kalender omalt poolt vibutab hoiatavalt näppu, et on aeg mõtted mesilaste puhastuslennu suunda seada ja kevadtöödeks valmistuda. Et kas on ikka kevadkiireks ajaks küllalt kärjeraame ette valmistatud, traadid pingutatud ja kärjepõhja vahalehed paika sulatatud?
mesindus.ee haldajaHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Varroatoosivabad piirkonnad Balti mere ümbruses

Varroatoosi üldine levik tundub täna nii enesestmõistetav, et varroatoosist vabade mesilate olemasolu meie lähipiirkonnas tundub pea võimatu. Kuid Põhjamaade ja Baltimaade mesindusteadlaste ja –spetsialistide konverentsil Tartus 4.-6. veebruaril 2011 kogutud andmed näitavad, et selliseid piirkondi esineb veel Soomes, Rootsis ja Norras üsnagi märkimisväärsetel aladel. Ka Taanis on ühel saarel paikneva mesila 50 mesilasperet seni veel varroatoosist priid, ja seda olukorda püütakse hoida.
Syndicate content