Mesindamine

Tarude arv, mesilasema sööt

Kui palju tarusid võiks panna ühe hektari peale,et mee toodang veel ei väheneks? Korjemaad nagu jaguks;metsa,sood,viljapuuaed,heinamaad. Kui ma emakupu puuri panen,mis sööt siis talle kaasa sobib? Suira mul ei ole.Ühes targas raamatus oli kirjas,et see sööt peaks juba talvel valmis tehtama.

Eesti Mesinike Liidu liigePronksmedal (100p.)

Mesilashaiguste seire kevadisest tarulangetisest 2008

Uuringu eesmärk on kindlaks teha mesilaste parasitaarhaiguste nosematoos, akarapidoos ja varroatoos (tekitajad vastavalt Nosema apis, Acarapis woodi, Varroa destructor) levik Eestis asuvate mesilasperede hulgas.

Uuringuga hõlmatakse ajavahemik 1. märtsist kuni 15. aprillini 2008.

Proovid analüüsitakse riiklikus Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis, uurimiskulud maksab EML Eesti riikliku mesindusprogrammi 2007-2010 raames.

Eesti Mesinike Liidu liigeAasta mesinikHõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)

Karksi-Nuia mesinduskursus

00.00.

Karksi-Nuia mesinduskursus mesindushuvilistele ja algajatele mesinikele toimub järgmise kava kohaselt (õppuste algus kell 10.00 ja kestus 6 tundi; vajalik eelregistreerimine - Antu Rohtla tel. 56 612 622):
22. märts – loengud teemadel: Mesinduse põhimõisted, mesilaste rassid, anatoomia, mesilaspere
bioloogia, mesindusinventar. Mesi ja teised mesindussaadused. Lektorid Jaak Riis ja
Antu Rohtla.
12. aprill – loengud teemadel: Hooajalised tööd mesilas kevadel, suvel ja sügisel; kärjemajandus,
kärgede traadistamine ja vahastamine; mesilaste haigused ja kahjurid ning nende

Sultsi mesilased

Pronksmedal (100p.)

Kevadine küsimus.

Ilmad sellised nagu nad on, kord vihm, siis tiba külma ja sinna vahepeale ka kõike muudki veel. Mul on mesitarud praegu paigutatud nii, et lennuavad jäävad lääne suunda, lihtsalt nii mahtusid nad hästi ära ja ega vist talveperioodil polegi väga tähtis kuidas nad paiknevad. Nüüd kisub ilmad üsna kevadiseks, päikest tiba ja päeval sooja kah. Lennuavad natuke suletud nii1/3 ja läänetuulte kaitseks sai lauajupid, nagu sirmid ette kruvitud, ikka õhk pääseb külgedelt liikuma. Siit nüüd üks küsimus, kas peaks nüüd need lauad sealt eest ära kruvima?

Pronksmedal (100p.)
Kasutaja Isamesilased pilt

Kas Eestis oleks turgu kodumaise mesindusõpiku jaoks?

Tere, kõik mesinikud!

Hakkasin sügisel kirjutama mesinikele mõeldud mesindusraamatut, üle poole tööst on tehtud. Kavas on see valmis teha lähikuude jooksul. Esialgu jäi see veidi toppama kahel põhjusel. Esiteks kartsin, ilma subsiidiumiteta ei jõua võibolla kasumisse. Teiseks: olen mesindanud peamiselt lamavtaruga. "Korpuste ladumise" teooria võib kirjanduse abil selgeks teha küll, kuid kindlasti jääb mõni praktiline nüke ebaselgeks.

karupuur

selliste karupuuridega tuleks üleliigsed paharetkarud kinni püüda ja jagada neile koduloomadeks, kes neid nii väga siia väikesesse Eestisse tahab

mesindus.ee haldajaKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja Tormi Tabor pilt

Mahemesindus

Mahemesindust tutvustav brozhüür

Koostanud Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus
Kaastöö Kalle Toomemaa
Fotod Kalle Toomemaa, Tõnis Taal
Täname Airi Vetemaa, Aili ja Tõnis Taal, Eve Ader, Merit Mikk
Kujundanud Hele Hanson-Penu / Triip
Trükitud AS Folger Art
Välja andnud Põllumajandusministeerium 2007

SISUKORD

Sissejuhatus..3
Mahemesindusega alustamine..3
Mahemesila rajamine ja asukoht..4
Söödad ja söötmine.6
Haigused ja ravi...9
Mesindusvõtted... 10
Mahemesinduse tulevikuväljavaated.. 13
Õigusaktid.. 14
Kontaktid..15

Pronksmedal (100p.)

Algaja küsimused mesinduse vallast

Suvel vurritatud ja siis mesilaste poolt tühjaks noolitud käreraamides on mõned õrna hallituskihiga kattunud,, mis teha, kas saab neid veel meekogumiseks kasutada ja kui saab kuidas siis puhastada, või tuleb üldse üles sulatada. Natuke kahju kärjed alles ilusad kollased. Säilitusruum täitsa ventileeritav ja kuiv, temperatuur küll sama mis väljas. Äkki oskab keegi mingi lahenduse pakkuda, mõtlen, et mitte kohe sulatajasse. Suured tänud juba ette.

hiiri palju

Kuna üldiselt kõik kirjutavad siin oma muredest või tähelepanekutest, siis on mul ka mõningaid mõtteid. Kirjutav rahvas on heatahtlik kuid viimasel ajal on mõnele murekurtjale soola värske haava peale visatud. Selle sügise ja sügistalve iseärasuseks on hästi tugev hiirte rünnak mesitarudele. Tegelikult viitab see lumeta talvele,sest näriliste rohkus tagab nende soo püsivuse. Tavaliselt piisas mürgi panekust tarude alla, et hoida hiiri sisseminekust. Tänavu söövad nad mürgi nii seest kui väljast. Mul on 11 peret ja loodan, et nad elavad talve üle.

Syndicate content