põllukultuurid

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Humallutsern

Ladinakeelne nimetus: 
Medicago lupulina
Õitsemise aeg: 
15. juuni - 20. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 250 kg/ha

Humallutsern kasvab niitudel, loodudel, teeservadel, põllupeenardel. Eestis laialt levinud. Õitseb juunist septembrini. Meeproduktiivsus viljakamal mullal on kuni 250 kg/ha. Tavaliselt jääb see kuni 100 kg/ha kohta. Mesi on hele, läbipaistev, kuldkollase või merevaigu värvi. Nõrga aroomiga ja meeldiva maitsega. Kristalliseerub suhteliselt kiiresti. Humallutsernimesi ei sobi mesilastele talvesöödaks.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Tatar

Ladinakeelne nimetus: 
Fagopyrum esculentum
Õitsemise aeg: 
25. juuni - 31. juuli
Meeproduktiivsus: 
kuni 100 kg/ha

Harilikku Tatart kasvatatakse viimastel aastatel eestis üsna vähe. Taim on külma õrn ja seepärast saab külvata alles juunis. Õitsema hakkab 25- 30 päeva pärast tärkamist. Tatar õitseb 30-40 päeva. Meeproduktiivsus võib olla kuni 200 kg/ha kohta kuid seda väga heades tingimustes. Eestis jääb see enamasti alla 100 kg/ha. Tatar on sooja nõudlik kultuur. Annab hästi õietolmu, õietolm on sidrunkollane. Värske tatramesi on tumekollane, punaka või tumepruuni varjundiga, terava maitse ja lõhnaga. Kristalliseerub 2-3 nädalaga pärast vurritamist, jämeda teraliselt.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Kurk

Ladinakeelne nimetus: 
Cucumis sativus
Õitsemise aeg: 
1. juuli - 20. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 30 kg/ha

Harilik kurk on Eestis köögiviljana kasvatatav taim, kasvatatakse nii avamaal kui kasvuhoonetes. On risttolmleja. Kurgitaim hakkab õitsema 35...40 pärast tärkamist. Õitseb kuni kuu aega. Meeproduktiivsus on 30 kg/ha. Kurgiõie nektari eritus sõltub ilmastiksut väga palju. Mesi on helekollane, meeldiva lõhna ja maitsega.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Sigur

Ladinakeelne nimetus: 
Cichorium intybus
Õitsemise aeg: 
25. juuni - 1. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 100 kg/ha

Sigurit leidub Eestis paiguti. Köögivilja-, maitse- ja ravimtaimena on ta kunagi sisse toodud. Iluaedadesse on aretatud mitmeid sorte. Õitsema hakkab juuni lõpus ja võib õitseda kuni septembrini. Meeproduktiivsus on kuni 100 kg/ha. Paremini eritab nektarit vihmase ilma ja kõrge õhuniiskuse korral. Mesi on hele, taevasinise varjundiga.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Harilik sealõuarohi

Ladinakeelne nimetus: 
Scrophularia nodosa
Õitsemise aeg: 
10. juuni - 15. juuli
Meeproduktiivsus: 
kuni 500 kg/ha

Harilik sealõuarohi on pika õitsemisajaga väärtuslik meetaim. Kogu taim on ebameeldiva lõhnaga. Õitseb juunis- juulis. Meeproduktiivsus on kuni 500 kg/ha. Sealõuarohi ei kasva suurte rühmadena ja jääb seetõttu vahel märkamatuks.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Söödagaleega

Ladinakeelne nimetus: 
Galega orientalis
Õitsemise aeg: 
15. juuni - 20. juuli
Meeproduktiivsus: 
kuni 200 kg/ha

Ida-kitsehernes (söödagaleega) on Eestis tuntud eelkõige söödataimena. Mitmeaastane põllukultuur. Õitseb juunis-juulis ca 30 päeva. Meeproduktiivsus kuni 100kg/ha. Soodsates tingimustes võib ulatuda kuni 200kg/ha.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Aedmajoraan

Ladinakeelne nimetus: 
Majorana hortensis
Õitsemise aeg: 
10. juuli - 10. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 200 kg/ha

Majoraan ehk vorstirohi on levinud maitsetaim mis vajab sooja ja valgust. Kevadel on külmaõrn. Õitseb juulis- augustis 30...40 päeva. Meeproduktiivsus on kuni 200 kg/ha. Eritab nektarit ka kestva põua ajal.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Harilik hiirehernes

Ladinakeelne nimetus: 
Vicia cracca
Õitsemise aeg: 
5. juuni - 5. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 100 kg/ha

Harilik hiirehernes on meie niitude kõige tavalisem hernes. Õitseb juunist augustini. Meeproduktiivsus eesti oludes 100 kg/ha. Mõningatel andmetel kuni 180...370 kg/ha. Mesi on hele, läbipaistev, maitselt sarnaneb läätspuu meega. Peale hariliku hiireherne kasvab eestis veel aed-hiirehernes, karvane hiirehernes, neljaseemneline hiirehernes ja mets hiirehernes.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Köömen

Ladinakeelne nimetus: 
Carum carvi
Õitsemise aeg: 
20. mai - 5. juuli
Meeproduktiivsus: 
kuni 100 kg/ha

Köömen on tuntub maitsetaim Eestis. Kasvab asulate ümbruses, kuivadel niitudel, teeservadel, võsastikes. Äratundmise teeb lihtsamaks tugev iseloomulik lõhn, mis avaldub õite või seemnete hõõrumisel. Õitseb maist juulini. Meeproduktiivsus on kuni 100 kg/ha.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Aas-kurereha

Ladinakeelne nimetus: 
Geranium pratense
Õitsemise aeg: 
10. juuni - 1. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 50 kg/ha

Kurereha on tavaline taim Eestis. Leidub teeservadel, niitudel, puisniitudel ja hõredates metsades. Õitseb juunist augustini. Eritab nektarit ja annab õietolmu. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha. Veel kasvab eestis verev-, soo- ja mets-kurereha.

Syndicate content