põllukultuurid

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Aas-seahernes

Ladinakeelne nimetus: 
Lathyrus pratensis
Õitsemise aeg: 
10. juuni - 1. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 60 kg/ha

Aas-seahernes on levinud kõikjal eestis, kasvab niitudel ja karjamaadel puhmastena. Õitseb juunist augusti alguseni. Meeproduktiivsus on kuni 60 kg/ha.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Lutsern

Ladinakeelne nimetus: 
Medicago
Õitsemise aeg: 
5. juuni - 1. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 30 kg/ha

Levinud põllukultuur eestis. Rohkem leidub põhja ja lääne eestis. Tegemist on hea meetaimega kuid õied avanevad raskesti ja mesilased ei saa nektarit kätte. Meeproduktiivsus on 220 kg/ha kuid mesilased saavad kätte ca 30 kg/ha. Kollane lutsern on produktiivsem. Mesi on hele, meeldiva pehme maitsega, kristalliseerub kiiresti. Lutsernimesi ei sobi mesilastele talvesöödaks.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Põldmünt

Ladinakeelne nimetus: 
Mentha arvensis
Õitsemise aeg: 
5. juuli - 5. september
Meeproduktiivsus: 
kuni 200 kg/ha

Põldmünt on levinud põldudel, aiamaadel. Õitseb juulist septembrini. Meeproduktiivsus on ca 200 kg/ha. Mesi on kollane, läbipaistev ja meenutab värvilt merevaiku.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Jumikas

Ladinakeelne nimetus: 
Centaurea
Õitsemise aeg: 
10. juuni - 30. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 60 kg/ha

Jumikas on levinud põllutaim,õied on punakad. Vähesel määral kasvab looduses rukkilille ( lad. Centaurea cyanus). Meeproduktiivsus 50-60kg/ha. Eritab nektarit ka põuaga. Mesi on rohekaskollane, nõrga mandlilõhnaga. Ravimtaim.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Aeduba

Ladinakeelne nimetus: 
Phaseolus vulgaris
Õitsemise aeg: 
10. juuli - 30. juuli
Meeproduktiivsus: 
kuni 10 kg/ha

Aeduba on levinud põllukultuur. Õitseb juulis umbes 3-4 nädalat. Mesilased saavad nektarit halvasti aedoa õitest kätte kuna õiekarikad on sügavad. Meeproduktiivsus mis mesilased kätte saavad on 10kg/ha. Valgeõielistelt sortidelt kogutud mesi on värvitu, teiste sortide oma kollaka varjundiga.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Roosa ristik

Ladinakeelne nimetus: 
Trifolium hybridum
Õitsemise aeg: 
20. juuni - 1. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 125 kg/ha

Roosa ristik on oluline peakorje meetaim. Õitsema hakkab natuke hiljem kui valge ristik. Roosalt ristikult koguvad mesilased nii nektarit kui õietolmu. Meeproduktiivsus on kuni 125 kg/ha. Õietolm hele- kuni kollakaspruun. Mesi on hele ja seda on peaaegu võimatu eristada valge ristiku meest. Roosa ristiku mesi sobib hästi mesilastele talvesöödaks.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Raps

Ladinakeelne nimetus: 
Brassica napus
Õitsemise aeg: 
1. juuni - 1. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 50 kg/ha

Eestis väga palju kasvatatav põllukultuur. Rapsi meeprodukriivsus on 50 kg/ha, värske mesi on helekollane. Õietolm on sidrunkollane. Kiiresti kristalliseeruv rapsimesi ei kõlba mesilastele talvesöödaks. Rapsimesi kristalliseerub +14C juures 4-5 päevaga. Värske rapsi mesi on väärtuslik lauamesi ja ravitoimega seede probleemide puhul. Rapsi põldude puhul on vaja jälgida põllumehe toimetamisi. Tihti hukkub palju mesilasperesid rapsi põldudel tehtava putukatõrje tõttu.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Valge mesikas

Ladinakeelne nimetus: 
Melilotus albus
Õitsemise aeg: 
1. juuli - 1. september
Meeproduktiivsus: 
kuni 200 kg/ha

Valge mesikas on kahe aastane väga levinud ja hea meetaim. Õitsema hakkab juuli alguses ja õitseb kuni kaks kuud. Meeproduktiivsus on 200 kg/ha kohta. Kõige paremini eritab ta nektarit temeratuuril +25C ja enam. Valge mesikas on peakorje üks tähtsamaid meetaimi. Mesika mesi on hele, läbipaistev, roheka varjundiga ja hea maitsega. Sobib hästi ka mesilastele talvesöödaks.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Harilik võilill

Ladinakeelne nimetus: 
Taraxacum officinale
Õitsemise aeg: 
15. mai - 1. juuni
Meeproduktiivsus: 
kuni 50 kg/ha

Võilill on tuntud taim. Enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis üle saja. Annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Mee produktiivsus on kuni 50 kg/ha kohta.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Paiseleht

Ladinakeelne nimetus: 
Tussilago farfara
Õitsemise aeg: 
1. aprill - 1. mai
Meeproduktiivsus: 
kuni 0 kg/ha

Aprills õitsev taim. Mesilased saavad õietolmu. Paiseleht on putuktolmneja.

Syndicate content