mesindus.ee

Tavaline taim Eestis, teda leidub liivikutel, nõlvadel, kuivadel niitudel, teeservadel. Õitseb maist juulini. Meeproduktiivsus on kuni 65 kg/ha. Peale õietolmu ja nektari koguvad mesilased tõrvalillelt veel vaiku. Tõrvalill õitseb massiliselt juuni algul.

Harilik sealõuarohi on pika õitsemisajaga väärtuslik meetaim. Kogu taim on ebameeldiva lõhnaga. Õitseb juunis- juulis. Meeproduktiivsus on kuni 500 kg/ha. Sealõuarohi ei kasva suurte rühmadena ja jääb seetõttu vahel märkamatuks.

Harilik kuldvits on tavaline metsalagendike, teeservade ja niitude asukas. Eestis kasvab rohkelt iluaedades. Õitseb juuli lõpust kuni septembri lõpuni. Mesi on kollane, väga heade maitseomadustega. Sobib hästi mesilastele talvesöödaks kuna temast tekib väga vähe seedejätteid.

Heinputk on meil tavaline taim, kes ei moodusta kunagi suuri kogumikke, vaid kasvab enamasti üksiktaimedena. Õitseb juunis-juulis. Meeproduktiivsus on umbes sama mis naadil, 50 kg/ha.

Kurereha on tavaline taim Eestis. Leidub teeservadel, niitudel, puisniitudel ja hõredates metsades. Õitseb juunist augustini. Eritab nektarit ja annab õietolmu. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha. Veel kasvab eestis verev-, soo- ja mets-kurereha.

Mets- nõianõges kasvab viljakamatel muldadel paiknevates kuuse- ja segametsades, lehtmestsades ja puisniitudel. Õitseb juunist augusti lõpuni. Eritab rikkalikult nektarit. Meeproduktiivsus on kuni 190 kg/ha.

Harilik kukehari kasvab liivastel ja rähksetel puisniitudel. Õitseb juunis-juulis kuni 5 nädalat. Meeproduktiivsus võib ulatuda kuni 500 kg/ha. Mesi on hele, väga selge, kuldkollane, peetakse üheks paremaks lauameeks.

Eestis on kokku 9 liiki paljulille. Rohkem leidub Mägi- ja soo- pajulille. Kõik pajulille liigid on põuakartlikud taimed, põua ajal eritavad nektarid kehvalt või ei erita üldse. Karvast pajulille leidub Eestis hajusalt niisketes kasvukohtades, veekogude kallastel. Pajulilled õitsevad juulis kuni augsti lõpuni. Hea nektari- ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus on kuni 350 kg/ha. Mesi on hele, nõrga pruunika varjundiga, pehmemaitseline ja meeldiva aroomiga.

Pohl kasvab liivastel muldadel männimetsades, peamiselt palumetsas. Õitseb juuni esimesel poolel. Meeproduktiivsus on kuni 30 kg/ha. Eritab nektarit ka madalal temperatuuril , +15C.

Mustikat kasvab okas- ja segametsades, laane- ja palumetsades, aga ka kuivendatud siirdesoo- ja rabametsades. Eelistab niiskeid ja mõõdukalt varjulisi kasvukohti. Meeproduktiivsus soodsates oludes kuni 50 kg/ha. Mustikamesi on hele, punaka varjundiga, meeldiva lõhnaga ja maitsev.