mesindus.ee

Harilik Lumikelluke on eestis esimene õitseja ja õietolmu andja. Õitseb juba märtsis enne lume täielikku sulamist. Mesilased saavad kollakat õietolmu.

Hobukastanit kasvatatakse ilupuuna parkides ja haljasaladel. Õitseb mai lõpus ja juuni alguses 7...10 päeva. Meeproduktiivsus on 20 kuni 25 kg/ha. Naktar on väga suhkrurikas ja on mesilastele raskesti kättesaadav. Kastanimesi on hele ja peaaegu värvitu. Kristalliseerub väga kiiresti pärast vurritamist, umbes nädala jooksul.

Amuuri korgipuud leidub parkides ja haljasaladel. Õitseb juuni teisel poolel. Õied on rohekaskollased. Meeproduktiivsus on 250-350 kg/ha.

Harilikku robiiniat leiab järjest enam parkides ja haljasaladel. Ka iluaedades kasvatatakse. Õite värv sõltub liigist, on kollaseid, roosasid ja valgeid. Õitseb juunis ja õitsemise ajal lõhnab võrratult. Meeproduktiivsus on kuni 200 kg/ha. Robiinia mesi on maitseomadustelt üks parimaid. Mesi on hele, õrna maitsega ja väga aromaatne. Kristalliseerub väga aeglaselt. Ühelt puult võib saada kuni 8 kg mett. Õietolm on kreemika värvusega.

Harilik kukerpuud võib leida haljasaladel ja parkides, samuti koduaedades. Õitseb mai lõpus juuni alguses. Meeproduktiivsus on kuni 230 kg/ha. Mesi on hele, kollaka varjundiga ja maheda maitsega.

Tamm on üle eesti levinud parkide puu. Õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett. Tamme lehemesi on tumeda värvusega, rikas parkainete poolest. Ei tohi sattuda mesilastele talvesööda sisse.

Astelpaju kasvatatakse ilutaimena parkides ja haljasaladel, ka aedades viljade saamiseks. Astelpaju õitseb mais. Õied väga väikesed, rohelised. Meeproduktiivsus on kuni 50 kg/ha.

Harilik kuldvits on tavaline metsalagendike, teeservade ja niitude asukas. Eestis kasvab rohkelt iluaedades. Õitseb juuli lõpust kuni septembri lõpuni. Mesi on kollane, väga heade maitseomadustega. Sobib hästi mesilastele talvesöödaks kuna temast tekib väga vähe seedejätteid.

Pihlakat leiab üle eesti. Levinud on parkides, kasvatatakse kultuursorte. Õitseb mai lõpus, juuni alguses nädal aega. Meeproduktiivsus on kuni 40 kg/ha. Mesi on hele, punaka varjundiga, omapärase aroomiga. Kristalliseerudes muutub kõvaks jämedateraliseks massiks.

Mägivaher kasvab eestis haljasaladel ja parkides. Õitseb pärast lehetede puhkemist, mai lõpu poole, paar nädalat pärast hariliku vahtra õitsemist. Õitseb nädal aega. Õied on koondunud pikkadesse kobaratesse, hästi lõhnavad. Meeproduktiivsus 120 kg/ha. Eritab nektarit igasuguse ilmaga. Õietolm on kollakasroheline. Eestis on mägivaher külmaõrn. Paljundatakse seemnetest.