mesindus.ee

Äiatar kasvab niitudel, loodudel, metsaservades ja teede ääres. Õitseb juulis- augustis. Õitseb suve teisel poolel siis kui suvetaimed on juba ära õitsenud. Annab mesilastele elatuskorjet.

Suur takjas on üle eesti levinud. Rohkem leidub teda Lääne-eestis. Õitseb juulist septembrini. Meeproduktiivsus on kuni 100 kg/ha. Mesi on tume, rohekavarjundiga ja meeldiva lõhnaga. Takjamesi on üks paremaid lauamee liike.

Raudrohi kasvab peamiselt teeservadel, karjamaadel, päris- ja looniitudel ning puisniitudel, vahel ka umbrohuna põllupeenardel, samuti hõredates palumetsades. Õitseb juulist septembrini. Meeproduktiivsus kuni 30 kg/ha. Ravimtaim.

Harilikku vereurmarohtu leidub Eestis hajusalt. Kasvab enamasti asulate ümbruses, jäätmaadel, teeservades, varemetel, müüridel, parkides ja hõredates metsades. Õitseb maist kuni septembrini. Meeproduktiivsus on kuni 70 kg/ha.

Kaarkollakat leidub üle eesti. Kasvab niitudel, mererannas, põõsastikes, prahipaikades ja jõgede kallastel. Õitseb mais- juunis. Meeproduktiivsus 30-40 kg/ha. Kirjanduse andmeil kuni 180 kg/ha. Mesi on rohekaskollane, nõrga aroomiga ja kiiresti kristalliseeruv. Peale kaarkollaka kasvab eestis veel püstkollakas.

Sigurit leidub Eestis paiguti. Köögivilja-, maitse- ja ravimtaimena on ta kunagi sisse toodud. Iluaedadesse on aretatud mitmeid sorte. Õitsema hakkab juuni lõpus ja võib õitseda kuni septembrini. Meeproduktiivsus on kuni 100 kg/ha. Paremini eritab nektarit vihmase ilma ja kõrge õhuniiskuse korral. Mesi on hele, taevasinise varjundiga.

Harilik sealõuarohi on pika õitsemisajaga väärtuslik meetaim. Kogu taim on ebameeldiva lõhnaga. Õitseb juunis- juulis. Meeproduktiivsus on kuni 500 kg/ha. Sealõuarohi ei kasva suurte rühmadena ja jääb seetõttu vahel märkamatuks.

Eestis leidub punet paiguti. Kasvab kuivades kasvukohtades, niitudel kui metsades, leidub veel seljandikel, võsas, raiesmikel ja teeservadel. Tavaliselt esineb teda väikeste kogumikena. Tegemist on hea meetaimega. Meeproduktiivsus on kuni 330 kg/ha. Värske mesi on merevaigu värvi, roheka varjundiga ja meeldiva maitsega. Kristalliseerunult rohekasvalge, peenekristalliga.

Esparsett kasvab tulnukana raudteetammidel ja teeservadel. Õitseb juulis kaks kuni kolm nädalat. Meeproduktiivsus on kuni 280 kg/ha. Kõige paremini eritab nektarit temperatuuril 22...25 C. Mesi on hele, merevaikkollane, läbipaistev ja aromaatne. Kristalliseerub väga aeglaselt. Kristalliseerunult moodustab valge või kreemika varjundiga rasvataolise massi. Õietolm on helepruun.

Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, aedades umbrohuna, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus on 100- 500 kg/ha. Õitseb maist septembrini.