muud meetaimed

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Äiatar

Ladinakeelne nimetus: 
Knautia arvensis
Õitsemise aeg: 
10. juuli - 20. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 50 kg/ha

Äiatar kasvab niitudel, loodudel, metsaservades ja teede ääres. Õitseb juulis- augustis. Õitseb suve teisel poolel siis kui suvetaimed on juba ära õitsenud. Annab mesilastele elatuskorjet.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Suur takjas

Ladinakeelne nimetus: 
Arctium lappa
Õitsemise aeg: 
5. juuli - 15. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 100 kg/ha

Suur takjas on üle eesti levinud. Rohkem leidub teda Lääne-eestis. Õitseb juulist septembrini. Meeproduktiivsus on kuni 100 kg/ha. Mesi on tume, rohekavarjundiga ja meeldiva lõhnaga. Takjamesi on üks paremaid lauamee liike.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Harilik raudrohi

Ladinakeelne nimetus: 
Achillea millefolium
Õitsemise aeg: 
5. juuli - 15. september
Meeproduktiivsus: 
kuni 30 kg/ha

Raudrohi kasvab peamiselt teeservadel, karjamaadel, päris- ja looniitudel ning puisniitudel, vahel ka umbrohuna põllupeenardel, samuti hõredates palumetsades. Õitseb juulist septembrini. Meeproduktiivsus kuni 30 kg/ha. Ravimtaim.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Harilik vereurmarohi

Ladinakeelne nimetus: 
Chelidonium majus
Õitsemise aeg: 
15. mai - 15. september
Meeproduktiivsus: 
kuni 70 kg/ha

Harilikku vereurmarohtu leidub Eestis hajusalt. Kasvab enamasti asulate ümbruses, jäätmaadel, teeservades, varemetel, müüridel, parkides ja hõredates metsades. Õitseb maist kuni septembrini. Meeproduktiivsus on kuni 70 kg/ha.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Kaarkollakas

Ladinakeelne nimetus: 
Barbarea arcuata
Õitsemise aeg: 
15. mai - 20. juuni
Meeproduktiivsus: 
kuni 40 kg/ha

Kaarkollakat leidub üle eesti. Kasvab niitudel, mererannas, põõsastikes, prahipaikades ja jõgede kallastel. Õitseb mais- juunis. Meeproduktiivsus 30-40 kg/ha. Kirjanduse andmeil kuni 180 kg/ha. Mesi on rohekaskollane, nõrga aroomiga ja kiiresti kristalliseeruv. Peale kaarkollaka kasvab eestis veel püstkollakas.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Sigur

Ladinakeelne nimetus: 
Cichorium intybus
Õitsemise aeg: 
25. juuni - 1. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 100 kg/ha

Sigurit leidub Eestis paiguti. Köögivilja-, maitse- ja ravimtaimena on ta kunagi sisse toodud. Iluaedadesse on aretatud mitmeid sorte. Õitsema hakkab juuni lõpus ja võib õitseda kuni septembrini. Meeproduktiivsus on kuni 100 kg/ha. Paremini eritab nektarit vihmase ilma ja kõrge õhuniiskuse korral. Mesi on hele, taevasinise varjundiga.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Harilik sealõuarohi

Ladinakeelne nimetus: 
Scrophularia nodosa
Õitsemise aeg: 
10. juuni - 15. juuli
Meeproduktiivsus: 
kuni 500 kg/ha

Harilik sealõuarohi on pika õitsemisajaga väärtuslik meetaim. Kogu taim on ebameeldiva lõhnaga. Õitseb juunis- juulis. Meeproduktiivsus on kuni 500 kg/ha. Sealõuarohi ei kasva suurte rühmadena ja jääb seetõttu vahel märkamatuks.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Harilik pune

Ladinakeelne nimetus: 
Origanum vulgare
Õitsemise aeg: 
15. juuni - 20. juuli
Meeproduktiivsus: 
kuni 330 kg/ha

Eestis leidub punet paiguti. Kasvab kuivades kasvukohtades, niitudel kui metsades, leidub veel seljandikel, võsas, raiesmikel ja teeservadel. Tavaliselt esineb teda väikeste kogumikena. Tegemist on hea meetaimega. Meeproduktiivsus on kuni 330 kg/ha. Värske mesi on merevaigu värvi, roheka varjundiga ja meeldiva maitsega. Kristalliseerunult rohekasvalge, peenekristalliga.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Esparsett

Ladinakeelne nimetus: 
Onobrychis viciifolia
Õitsemise aeg: 
5. juuli - 25. juuli
Meeproduktiivsus: 
kuni 280 kg/ha

Esparsett kasvab tulnukana raudteetammidel ja teeservadel. Õitseb juulis kaks kuni kolm nädalat. Meeproduktiivsus on kuni 280 kg/ha. Kõige paremini eritab nektarit temperatuuril 22...25 C. Mesi on hele, merevaikkollane, läbipaistev ja aromaatne. Kristalliseerub väga aeglaselt. Kristalliseerunult moodustab valge või kreemika varjundiga rasvataolise massi. Õietolm on helepruun.

Aasta mesinikKuldmedal (1000p.)Hõbemedal (500p.)Pronksmedal (100p.)Jututoa moderaator
Kasutaja alfa pilt

Valge iminõges

Ladinakeelne nimetus: 
Lamium album
Õitsemise aeg: 
1. mai - 25. august
Meeproduktiivsus: 
kuni 500 kg/ha

Valge iminõges on tavaline taim Eestis. Kasvab elamute ümbruses, aedades umbrohuna, teeservades. Hea nektari- ja õietolmutaim. Meeproduktiivsus on 100- 500 kg/ha. Õitseb maist septembrini.

Syndicate content